3-24-1643/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1643

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja MR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-24-1643 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1643

resolutsiooni punkt 1 ning teha uus määrus, millega jätta X esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata.

4. Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 31.05.2024 esialgse õiguskaitse taotluse lõpetada tema

üksikkambris hoidmine ja anda talle meditsiinilist abi. Taotleja viibib alates 03.05.2024

üksikvangistuses, mida ei tohiks tema suhtes kohaldada psüühikahäire tõttu. Samuti keeldus

vangla arst taotleja soovitud ravi määramisest ning ei vasta tema küsimustele ja taotlustele.

2. Tallinna Vangla selgitas 05.06.2024 vastuses, et X paikneb jätkuvalt lukustatud kambris

Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 alusel ning taotleja suhtes kohaldatud

täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajaduse põhjendatust hinnatakse uuesti kord kuus.

Meditsiiniosakonna kinnitusel on taotlejale jätkuvalt tagatud tema terviseseisundit arvestav

meditsiiniline abi ja ta saab määratud ravi.

3-24-1643

2(5)

3. Tallinna Halduskohus jättis 06.06.2024 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata (resolutsiooni p 1). Taotleja on varem esitanud samasisulised taotlused

halduskohtule neljal korral (haldusasjad nr 3-24-1331, 3-24-1417, 3-24-1504, 3-24-1609) ning

need on jäetud rahuldamata (vt Tallinna Halduskohtu 08.05.2024 määrus nr 3-24-1331;

20.05.2024 määrus nr 3-24-1417; 24.05.2024 määrus nr 3-24-1504; Tallinna Ringkonnakohtu

22.05.2024 määrus nr 3-24-1331; 27.05.2024 määrus nr 3-24-1417; 28.05.2024 määrus nr 3-

24-1504) või läbi vaatamata (vt Tallinna Halduskohtu 29.05.204 määrus nr 3-24-1609; Tallinna

Ringkonnakohtu 03.06.2024 määrus nr 3-24-1609). Kord juba otsustatud esialgse õiguskaitse

kohaldamise küsimuse ümbervaatamine on võimalik vaid uute asjaolude ilmnemisel või juhul,

kui õiguslik olukord on sedavõrd muutunud, et on tekkinud uus alus esialgse õiguskaitse

taotluse üle otsustamiseks. Praegune esialgse õiguskaitse taotlus on viies samasisuline ja asjast

ei nähtu, et esineks uusi asjaolusid, millega kohtud poleks varasemate taotluste lahendamisel

arvestanud. Tallinna Vangla on 05.06.2024 vastuses kinnitanud, et asjaolud ei ole muutunud,

sh ei ole X vaideid veel lahendatud ja X ei ole vanglale rohkem vaideid esitanud. Samuti ei ole

vangla väljastanud uusi haldusakte ning taotlejale on jätkuvalt tagatud arstiabi ja vajalik ravi.

Uusi asjaolusid ei ole välja toonud ka taotleja. Seega on taotlus korduv ja see jääb HKMS § 55

lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohtu koormamine korduvate samasisuliste taotlemine on

pahatahtlik käitumine.

4. X palub 06.06.2024 määruskaebuses (korduvalt täiendatud) tühistada halduskohtu

06.06.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja

on viibinud üksikkambris juba pikka aega ning tal esinevad probleemid nii vaimse tervisega (nt

depressioon, psühhoosid) kui ka füüsilise tervisega (peavalu, seljavalu), kuid meditsiiniabi ei

anta. Tallinna Vangla on 06.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/240 taotleja üksikvangistust veel

pikendanud, kuid tema terviseseisundit ei ole keegi kontrollinud. Taotleja esitab pidevalt

avaldusi, et saada meditsiinilist abi, kuid tagajärjetult ja kohus isegi ei kontrolli vangla

selgituste õigsust. Vangla psühhiaater esitab taotleja käitumise kohta valeandmeid, kuigi on

tema probleemidest teadlik. Kohtupraktika kohaselt ei tohi psüühikahäiretega isiku suhtes

üksikvangistust kohaldada, sest see suurendab vaimseid probleeme veelgi ning võib tuua kaasa

raskeid tagajärgi (sh enesevigastuste ja enesetapu risk). Taotleja puhul esinevad nii psüühilised

probleemid kui ka suitsiidirisk, mida kinnitab vangla 10.06.2024 iseloomustus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

6. Ringkonnakohus märgib esmalt, et X määruskaebusest (samuti tema haldusasjas nr 3-24-

1708 esitatud määruskaebusest) nähtuvalt on Tallinna Vangla 06.06.2024 käskkirjaga nr 1-

24/1-2/240 pikendanud taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning X on

esitanud selle käskkirja peale vanglale vaide. Kuna halduskohtule ei olnud need asjaolud

06.06.2024 määruse tegemise ajal teada, siis ei ole halduskohtule iseenesest põhjust heita ette

X korduva esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

03.06.2024 määrus nr 3-24-1609; 28.05.2024 määrus nr 3-24-1504). Uute asjaolude ilmnemise

tõttu tuleb ringkonnakohtul siiski halduskohtu määrus selles osas tühistada ja vaadata esialgse

õiguskaitse taotlus sisuliselt läbi. Selleks nõudis ringkonnakohus 07.06.2024 kohtunõudega

vanglalt välja kehtiva käskkirja ja sellega seotud vaide ning taotleja tervisekaardi alates

03.05.2024. Tallinna Vangla esitas nõutud teabe 07.06.2024 ja 14.06.2024.

3-24-1643

3(5)

7. Tallinna Vangla 06.06.2024 käskkirjast nr 1-24/1-2/240 nähtuvalt ei ole kinnipeetava

käitumine pärast 06.05.2024 muutunud ning ta jätkab rikkumisi (isik käitus 23.05.2024 vangla

teenistujatega agressiivselt, ropendas ja lükkas raamatud riiulilt maha), mistõttu on täiendavate

julgeolekuabinõude pikendamine uute rikkumiste ärahoidmiseks põhjendatud. On alust arvata,

et kinnipeetav võib avatud eluosakonnas avaldada survet kaaskinnipeetavatele, mis seab ohtu

vangla üldise julgeoleku. Samuti võib kinnipeetav käituda agressiivselt ja ohustada sellega teisi.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingib kinnipeetava enda õigusvastane käitumine

ning tema paiknemine avatud sektsioonis annab võimaluse avaldada teistele survet, mis võiks

raskendada vanglas julgeoleku tagamist. Ohu aktuaalsusele viitab kinnipeetava enda varasem

agressiivne käitumine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab isiku õigusi, kuid

arvestades võimalikku ohtu vangla üldisele julgeolekule on õiguste riive proportsionaalne ja

põhjendatud. Lukustatud kambrisse paigutamine tagab ka X enda julgeoleku ja väldib füüsilise

konflikti tekkimist. Kinnipeetava soovil tagatakse temale suhtlus psühholoogiga ja toimub

individuaalnõustamine. Kokkuvõttes lõpetas vangla 06.05.2024 käskkirjaga X suhtes

vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 ettenähtud julgeolekuabinõude kohaldamise

ning kohaldas käskkirjaga taotleja suhtes uuesti täpselt samu julgeolekuabinõusid (VangS § 69

lg 2 p-d 1, 3 ja 4) kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja kohaselt vaadatakse täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaduse põhjendatus üle kord kuus. X on esitanud

käskkirja kehtetuks tunnistamiseks 06.06.2024 vaide, milles palub lisaks anda temale

meditsiiniabi.

8. Tallinna Vangla esitas haldusasjas nr 3-24-1331 teabe- ja uurimisosakonnale laekunud

info, mis oli X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks (dokument nr

KI2450050045, millele on Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrusega nr 3-24-1331

kehtestatud juurdepääsupiirang). Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjast nr 1-24/1-2/193 ja

dokumendist nr KI2450050045 nähtuvalt tingis X lukustatud kambrisse paigutamise vanglale

laekunud info, et X õhutab R1 eluosakonnas kinnipeetavate vahelist konflikti või X võib kedagi

rünnata.

9. Ringkonnakohus märgib, et Tallinna Vangla 06.06.2024 käskkirjas, millega pikendati

taotleja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid, on küll leitud, et avatud eluosakonnas viibides

võib X avaldada survet kaaskinnipeetavatele ja ohustada seega vangla üldist julgeolekut, kuid

käskkirjast ei nähtu põhjuseid, miks vangla hinnangul on kinnipeetavate vahelise konflikti

asetleidmine jätkuvalt tõenäoline. Käskkirjas viidatakse vaid sellele teabele, mis tingis taotleja

lukustatud kambrisse paigutamise 06.05.2024, ja täiendavalt agressiivsele käitumisele vangla

teenistujatega 23.05.2024. Pelgalt viitega, et X käitus vanglaametnikega agressiivselt (sõimles

ja laamendas, kuna ei olnud rahul vangla psühhiaatri tegevusega), ei saa põhjendada Xst

lähtuvat ohtu kaaskinnipeetavate elule ja tervisele. VangS § 69 lg-st 1 tulenevalt ei saa

täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada sisuliselt määratlemata kestusega karistusena mõne

konkreetse rikkumise eest, vaid selleks on nähtud ette distsiplinaarkaristuse määramise

võimalus (VangS §-d 63–651). Tallinna Vangla 06.06.2024 käskkirjas ei ole põhjendatud seda,

et X süstemaatiliselt rikuks VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, vaid taotleja

eraldamise aluseks on olnud prognoositav oht teistele kinnipeetavatele, vangla julgeolekule või

raske õiguserikkumise toimepanemiseks. Selleks, et X suhtes kohaldatud täiendavate

julgeolekuabinõude pikendamine oleks õiguspärane, tuleks vanglal põhjendada, et konkreetne

oht jätkuvalt esineb ja seda ei saa mõistlikult kõrvaldada muul viisil peale julgeolekuabinõude

kohaldamise (nt kinnipeetavate vanglasisene ümberpaigutamine). Tuleb arvestada, et vanglal

on küll kohustus tagada kinnipeetavate tõhus järelevalve ja vangla üldine julgeolek, kuid see ei

saa siiski toimuda ühegi kinnipeetava õiguste ebaproportsionaalse piiramise arvel (VangS § 41).

Vanglal tuleks X 06.06.2024 vaide lahendamisel eeltoodut täiendavalt selgitada (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-24-133, p 14).

3-24-1643

4(5)

10. Eelnevale vaatamata jääb X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotlejal on küll

esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1), kuid esitatud andmetest ei nähtu, et esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamiseks esineks sedavõrd ülekaalukas vajadus, mis tingiks taotleja

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise keelamise, sõltumata temast lähtuvast ohust

avalikule huvile (vangla julgeolek) või kolmandatele isikutele (vt HKMS § 249 lg 3; vrd

Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p-d 17–20). Määruse eelmises punktis viidatud

põhjendustel ei saa X 06.06.2024 vaiet pidada perspektiivituks, kuid vanglal on samas võimalus

käskkirja

põhjendamispuudused

vaidemenetluses

kõrvaldada,

kui

Xst

lähtuv

oht

kaaskinnipeetavatele on jätkuvalt reaalne.

11. Esialgse õiguskaitse vajadust on põhjendatud eeskätt taotleja psüühikahäirega, mis tema

pikaajalise eraldamise korral süveneb. Tervisekaardi andmetel on Xl põhidiagnoosina

tuvastatud segatüüpi isiksushäired (F61.0). Vangla psühhiaatri 18.04.2024 seisukoha järgi on

taotleja isiksushäire ravimitega kompenseeritud ning taotleja isoleerimine ei ole tema vaimsest

tervisest tulenevalt täielikult vastunäidustatud, kui järgitakse mõistlikku tasakaalu meetmete

rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel. Tallinna Vangla 07.06.2024 esitatud tervisekaardi

viimane sissekanne on tehtud 24.05.2024 ning psühhiaater on selles sedastanud, et kinnipeetav

noris tüli ja muutus agressiivseks ning kallaletungi ohu tõttu vastuvõtt katkestati. Samas leidis

psühhiaater, et psühhoosile viited puuduvad ja taotleja käitumismall on isiksushäirele omane.

Arst on täiendava diagnoosina toonud välja R45.5 (vaenulikkus).

12. Ringkonnakohus märkis juba 22.05.2024 määruses haldusasjas nr 3-24-1331 (p 12), et

kuigi X on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestel sisuliselt igapäevaselt esitanud

pöördumisi Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poole arstiabi saamiseks seonduvalt tema kui

psüühikahäirega isiku üksikvangistuses hoidmisega, on kõik tervisekaebused olnud

üldsõnalised (st puuduvad viited konkreetsetele sümptomitele) ja piirdusid esmajoones viitega,

et sellise diagnoosiga isiku nn üksikvangistuses hoidmine peaks olema täielikult välistatud. Ka

praeguses asjas ei ole X esitanud kohtutele mingeid täpsemaid andmeid selle kohta, millised

kannatused on julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu temale reaalselt kaasnenud (st milles

väidetavad psühhoosid seisnesid, kuidas on väljendunud stress ja depressioon), vaid kõik

taotleja väited on jäänud üldsõnalisteks. Pidades silmas, et eri psühhiaatrid on pika aja jooksul

avaldanud mh seisukohti, et X kipub oma vaimse tervise probleeme võimendama, et saavutada

enda jaoks soodsamat kohtlemist (nt haldusasjas nr 3-24-440 esitatud tervisekaardi 19.06.2020,

28.09.2020, 07.12.2020, 26.08.2021 ja 28.02.2024 sissekanded), siis esineb alust kahelda, kas

kaebaja väited suurtest vaimsetest ja füüsilistest kannatustest on ikka tegelikud või pigem on

pöördumiste eesmärgiks jätta mulje tõsistest tervisehädadest ning mõjutada sellega vangla

meditsiinitöötajaid või kohut keelama taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise.

13. Ringkonnakohtule ei ole 22.05.2024 määruses nr 3-24-1331 toodud põhjendustel usutav,

et X ei saa vanglas arstide määratud ravimeid. Taotleja ei ole ise pädev hindama temale

määratud raviskeemi asjakohasust, mille psühhiaater on 18.04.2024 tunnistanud optimaalseks.

Taotleja viibis viimati psühhiaatri vastuvõtul 23.05.2024 ja kuigi vastuvõtt lõpetati X käitumise

tõttu n-ö enneaegselt, ei ole psühhiaater 24.05.2024 sissekandes pidanud vajalikuks teha

mingeid muudatusi taotleja raviskeemis. Samuti ei ole psühhiaater tuvastatud, et taotleja

eraldamine oleks tema vaimse tervise seisundit juba oluliselt halvendanud. Puudub alus arvata,

et taotleja oleks jäetud vanglas vajaliku meditsiinilise abita ja X tuleks vaimse tervise seisundit

arvestades viivitamata paigutada avatud eluosakonda, olenemata sellega võimalikult kaasnevast

julgeolekuohust. Praeguseks ajaks ei ole veel tegemist väga pikaajalise katkematu

eraldamisega. VangS § 69 lg 3 kohaselt on vangla kohustatud täiendavate julgeolekuabinõude

rakendamise viivitamata lõpetama pärast selle meetme põhjustanud asjaolude äralangemist.

3-24-1643

5(5)

14. Eelneva põhjal tuleb X määruskaebus rahuldada osaliselt ja Tallinna Halduskohtu

06.06.2024 määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue määruse,

millega jätab X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

15. Kuna määrus kajastab andmeid taotleja terviseseisundi kohta, tuleb määruse avaldamisel

asendada taotleja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)