3-23-2963/52 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2963

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja piken-

damiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

KB

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja adv Merili Laansoo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

2. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti esitatud 21.05.2024 vestluse

protokoll.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 määrus

muutmata.

4. Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused hindi keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 21.12.2023 Võrumaal Setomaa vallas Masluva külas

kinni kaheksa isikut, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ning Eestis viibida. Isikutel

puudusid reisidokumendid, endi sõnul räägivad hindi keelt. Isikud olid 21.12.2023 koos

ületanud Setomaa vallas Triginä külas ebaseaduslikult Eesti ning Venemaa vahelise ajutise

kontrolljoone. Isikud liikusid Obinitsa suunas. Üks isik ütles, et tema nimi on X, sündinud

3-23-2963

2(7)

XX.XX.XXXX Indias, omab India kodakondsust, kuid isikut või kodakondsust tõendavad

dokumendid puuduvad (dokumendid ja koti jättis oma sõnutsi metsa, kuna ei jõudnud seda

tassida), enne Eestisse saabumist viibis ta seaduslikult Araabia Ühendemiraatides ja Venemaal.

Ütles, et teiste isikutega kohtus alles Eestis ning tema algne plaan oli minna Pariisi.

2. X peeti 21.12.2023 kell 08.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel

kinni 48 tunniks. 21.12.2023 kell 21.30 esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset.

Isiku sõnul on tema elu päritoluriigis ohus, kuna ta ei meeldi tüdruksõbra vanematele ja need

tahtsid teda maha lüüa. Isik peeti kuni 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) alusel ning alustati menetlustoimingutega.

3. Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 määrusega PPA-le loa X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks. Tallinna Halduskohus andis

04.01.2024 määrusega loa pikendada isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamisega tähtaega

kuni 04.05.2024. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.01.2024 määrusega Tallinna Halduskohtu

määruse resolutsiooni muutmata.

4. PPA esitas 22.04.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pikendada VRKS § 362

lg 5 ning § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks kuni neljaks kuuks.

Puudutatud isik võib põgeneda. Ei ole vaidlust, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata

alust riigis viibimiseks (VSS § 68 lg 8). Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik

ja tahtlik tegevus. Isiku sõnade kohaselt on ta pärast kodumaalt lahkumist viibinud Venemaal

seaduslikult. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik ületas Eesti Vabariigi välispiiri grupis, mis

tähendab, et ta pani toime kriminaalkuriteo. Isik on ka pidevalt väitnud, et ta ei kavatse täita

Indiasse lahkumise ettekirjutust (VSS § 68 lg 6). Isik on vabanenud enda dokumentidest vahetult

enne Eestisse saabumist. Väidetavalt oli see dokument isikul kotis ja ta jättis selle Venemaal

metsa, kuna ei jaksanud seda tassida. Selline väide ei ole eluliselt usutav. Pigem on usutav, et

isik vabanes enda dokumentidest enne ebaseaduslikku piiriületust, et teda ei saaks tuvastada ja

koduriiki tagasi saata. Seega võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku

piiriületust ning selle plaani ka ellu viinud.

Põhjendatud ja vajalik on pidada isikut kinni rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks

(VRKS § 361 lg 2 p 4). Selle menetluse käigus on temaga tehtud intervjuu 25.01.2024, kus ta

esitas erinevaid, segaseid seletusi, mis ei ole eluliselt usutavad. Isik ei esitanud tagakiusamist

tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Pärast telefoni ja esmase intervjuu analüüsi on

vaja isikuga teha uus vestlus ning samuti peab PPA koguma päritolumaa infot ja võrdlema seda

isiku ütlustega. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajab isiku kodumaalt lahkumise

tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Isik ei ole suutnud põhjendada, miks

ta ei saabunud Euroopasse legaalselt ning millistel asjaoludel ta soovib kaitset. Isiku ütlused ja

põhjendused on vastuolus teiste kaaslaste poolt antud seletustega. PPA-l on põhjust kahelda

isiku tegelikus kaitse vajaduses ja liikumise suunas. Isik väitis, et algne plaan oli reisida Pariisi.

Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.

Isik ületas ebaseaduslikult piiri, ta peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja rahvusvahelise kaitse

taotlus esitati ligikaudu 10 tundi pärast esmast kinnipidamist. Kinnipidamisprotokollil on

selgelt välja toodud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa piiri ning see, et isiku osas

alustatakse väljasaatmise menetlust. Isik ületas Eesti välispiiri koos grupiga ning pärast

kinnipidamist oli esialgu nõus naasma Venemaale, kuid hiljem esitas enda väljasaatmise

takistamiseks rahvusvahelise kaitse taotluse. Grupist kaks isikut anti tagasi Venemaale. Senise

info põhjal on selge, et isiku näol on tegu rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitava isikuga.

Seega on täidetud ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus.

3-23-2963

3(7)

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb

põgenemisoht.

Isikul

ei

ole

kaasas

ühtegi

reisidokumendi,

mille

PPA

saaks

järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA-le teadaolevalt ei ole tal Eestis võimalikku

elukohta. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega

ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlusega.

5. X selgitas 26.04.2024 kohtuistungil, et ta on juba neli kuud viibinud kinnipidamiskeskuses.

See on tekitanud stressi ja depressiooni. Ta võiks edaspidi viibida majutuskeskuses. Ta teeb

PPA-ga koostööd ja ei lahku Eestist. Isikul ei ole ka reisidokumente, mistõttu ta ei saagi Eestist

kuskile teise riiki minna. Indiasse ei soovi ta tagasi minna, sest seal on tema elu ohus.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.04.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa

pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2024.

Täidetud on VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 eeldused isiku jätkuvaks kinnipidamiseks. PPA on

taotluses piisavalt põhjendanud, et on vaja tagada puudutatud isiku kättesaadavus

rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks ning isiku osas esineb

jätkuvalt põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid

asjaolusid. Isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse. Isikul ei olnud kinnipidamisel kaasas isikut tõendavaid

dokumente ning tema osas tuvastatud asjaolud on vastuolulised. On usutav, et olemasolev teave

ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks piisav. Sellises olukorras on vältimatult

vajalik täiendava teabe kogumine, mis on aeganõudev. Seejuures esinevad asjaolud, mis

annavad aluse järeldada, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem põhjendamatu ning

isiku soov vältida enda väljasaatmist päritoluriiki on kantud muudest põhjustest kui reaalne

tagakiusamise oht kodumaal. On usutav, et vabaduses viibides ja eriti olukorras, kui isik saab

aru, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata, võib ta siirduda väljasaatmise

vältimiseks Schengeni alal mõnda teise liikmesriiki või asuda ennast siseriiklikult varjama.

Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud

luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8). Isik on teatanud, et ei soovi tagasi Indiasse minna

(VSS § 68 p 6). Kuivõrd tuvastatud on põgenemise oht, võib eeldada, et muud VRKS § 29 lg-s

1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Isiku osas

puudub PPA-l usaldus ning tõenäoliselt ei oleks isik vabaduses viibides PPA-le enam

kättesaadav. Samuti ei ole isiku jätkuvat kinnipidamist alust hinnata ebaproportsionaalseks.

Puuduvad ka andmed, et isiku jätkuv kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oleks vastuolus tema

turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Tulenevalt isikuga seotud

asjaoludest kogumis saab jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, mis õigustab jätkuvat

kinnipidamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.04.2024 määrus ja teha uus määrus,

millega jätta PPA taotlus rahuldamata.

Kuna puudutatud isikut on kinni peetud juba alates 2023. a lõpust, on tema põhiõiguste riive

suurenenud ning jätkuv kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Puudutatud isik tõi istungil

välja ka vaimse tervise probleemid, mis on kinnipidamiskeskuses süvenenud. Halduskohus ei

ole pidanud vajalikuks terviseseisundi kohta täpsemaid andmeid välja selgitada ja on asetanud

seega lubamatult tõendamiskoormuse puudutatud isikule. Isik on kirjeldanud oma läbielamisi

päritoluriigis ja on seega haavatav. Isikule ei ole kinnipidamiskeskuses pakutud vaimse tervise

alast abi, isikul takistab kaebuste esitamist keelebarjäär. Kinnipidamisega seoses on ka riive

pereelule, sest isikul on mitmed pereliikmed, kellega ühenduse hoidmine on ilmselgelt

3-23-2963

4(7)

takistatud. Halduskohus on põgenemisohtu jaatanud pelgalt tulenevalt ebaseaduslikust

piiriületusest ning isiku väitest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohtu pole.

Arvesse pole võetud, et isik on olnud koostöövalmis, on andnud enda telefoni uurimiseks, on

selgitanud, miks ja kuidas ta Eestisse tuli ning vastanud kõigile PPA küsimustele. Isiku tahe ei

olnud suunatud ka ebaseaduslikule piiriületusele, vaid põgenemisele päritoluriigist. Leebemad

meetmed on võimalikud. Puudutatud isik on valmis elama majutuskeskuses ning vajadusel end

PPA ametniku juures teatud aja tagant registreerima ja nõustamisel osalema.

VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused pole täidetud. PPA selgitused, miks on vaja isikut

rahvusvahelise kaitse menetluses kinni pidada, on vastuolulised, üldised ja umbmäärased. Jääb

arusaamatuks, mis on see info, mille väljaselgitamiseks on vajalik isikut kinni pidada. PPA on

vajalike menetlustoimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. Täidetud pole ka VRKS §

361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused. Mistahes kinnipidamist kuni 48 tunniks, mis on toimunud

VSS § 15 lg 1 alusel, ei saa pidada kinnipidamiseks lahkumiskohustuse menetluse raames. Isiku

esialgse kinnipidamise ajal VSS alusel ei saanud PPA kohe teada, et isikul puudub seaduslik

viibimisalus, sest tal polnud dokumente. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse juba 4 tundi

pärast kinnipidamist ning esimesel võimalusel, sest ta ei valda muud keelt peale oma emakeele.

8. PPA

palub

jätta

määruskaebus

rahuldamata,

nõustudes

halduskohtu

määruse

põhjendustega. Isiku ütlused rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta on olnud muutuvad ja ei ole

eluliselt usutavad. Isik peeti kinni eraldatud hõredalt asustatud alal koos seitsme teise isikuga.

Tal ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti. Kinnipidamisel oli ilmne, et isik on koos

teistega on ületanud Eesti piiri ja sisenenud Eestisse ebaseaduslikult. PPA valmistas ette isikute

tagasiandmist Venemaale, kuna Venemaa tunnistas ebaseaduslikku piiriületust. Enne

üleandmist esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti VSS alusel kinni kell 8:59 ning

rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta 21:30, s.o ca 12,5 tundi hiljem. Isiku kinnipidamist ei

takista tema terviseseisund. Isiku esmane ülevaatus tehti kinnipidamiskeskusesse saabumisele

järgnevalt päeval. Leiti, et isikul kroonilisi ja ägedaid haigusi ei esine; ta oli läbivaatamisel

kontaktne, adekvaatne, orienteerunud ajas ja kohas; traumasid ja kirurgilisi operatsioone pole

väidetavalt olnud; igapäevaselt ravimeid ei tarbi. Isik pöördus 28.05.2024 arsti poole palaviku

tõttu. Isikul oli ülemiste hingamisteede viiruslik nakkus ja talle anti ravimid. Rohkem ei ole isik

meditsiinilise abi saamiseks pöördumisi teinud. Kinnipidamiskeskuses on tagatud psühholoogi

vastuvõtt, kuhu isik ei ole soovinud kordagi minna. Psühholoogi vastuvõtud on alati isikute

emakeeles ning info psühholoogi vastuvõtuaegadega on neile teada. Isik on ise kinnitanud

21.05.2024 vestluses, et tema tervislik seisund on hea ning kaebuseid tal ei ole, ta ei väitnud, et

tal oleks psühholoogilisi probleeme. Kui isik soovib saada arstiabi (sh psühholoogilist abi),

tuleb tal oma soov edastada ametnikele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil koos tõlgiga. HKMS § 210 lg 4

kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Kuigi halduskohtul tuli PPA taotluse lahendamiseks korraldada

kohtuistung, ei ole kohtuistungi korraldamine nõutav samas asjas esitatud määruskaebuse

läbivaatamiseks (HKMS § 265 lg 5). Puudutatud isik on saanud oma seisukohti väljendada tõlgi

vahendusel 26.04.2024 istungil. Samuti on saanud puudutatud isiku esindaja tuua

määruskaebuses esile kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused.

Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik analüüsida ka kirjalikus menetluses.

Seetõttu

jääb

puudutatud

isiku

taotlus

kohtuistungi

korraldamiseks

rahuldamata.

Ringkonnakohus rahuldab osaliselt kaebaja taotluse jätta tõlgi kulud riigi kanda ja korraldab

HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja

põhjenduste riigi kulul tõlkimise hindi keelde.

3-23-2963

5(7)

10. PPA viitas vastuses määruskaebusele rahvusvahelise kaitse menetluses puudutatud isikuga

21.05.2024 toimunud vestluse protokollile, mistõttu nõudis ringkonnakohus kõnealuse

protokolli PPA-lt välja (dtl 282–293). Ringkonnakohus võtab selle protokolli asja õigemaks

lahendamiseks toimiku juurde (HKMS § 62 lg 2).

11. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud

kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

eesmärkide saavutamiseks tõhusad. Halduskohus leidis, et puudutatud isiku kinnipidamine on

põhjendatud VRKS 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.

12. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate

asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise

kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms)

kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018

määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise

ennetamisele. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku

rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida ja isik peab olema selleks

PPA-le kättesaadav. PPA selgitas taotluses, et isik on rahvusvahelise kaitse menetluse vestlusel

andnud vastuolulisi ja ebausutavaid selgitusi ning samas pole esitanud mingeid tagakiusamist

tõendavaid dokumente, mistõttu on PPA-l on vaja teha isikuga uus vestlus ning koguda

päritolumaa infot, võrdlemaks seda isiku ütlustega. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA

selgitused asjakohased. Varjupaigamenetluses ei saa PPA pöörduda teabe saamiseks taotleja

päritoluriigi ametiasutuste poole. VRKS § 18 lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima

rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja

muid asjaolusid. Selleks tuleb põhjalikult analüüsida taotleja väidetut ja võrrelda seda muudest

allikatest saadud infoga. PPA ei pea menetluse ajal põhjendama, millist konkreetsemat teavet

ta peab veel vajalikuks sel eesmärgil koguda. Ka ei ole PPA rahvusvahelise kaitse taotluse

läbivaatamisega põhjendamatult viivitanud. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline tähtaeg

ei ole möödunud ja PPA esindaja kinnitas 26.04.2024 istungil, et isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse kohta tehakse otsus selle tähtaja sees (29.04.2024 istungi helisalvestis, kell 09.53).

Selle kuuekuulise tähtaja piires saab isiku ebamõistlikult pikast kinnipidamisest rääkida, kui

rahvusvahelise kaitse menetluses kontrollimist vajavate asjaolude laadi, selleks tehtud

toiminguid ja PPA üldist töökoormust arvesse võttes saab asuda seisukohale, et rahvusvahelise

kaitse taotluse lahendamiseks vajalike toimingute tegemisega on ilmselgelt põhjendamatult

viivitatud.

13. Eelnimetatud alusel on kinnipidamine vältimatult vajalik ainult juhul, kui on põhjendatud

alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama

(Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud

põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg

21). Seejuures kehtestab VSS § 68 siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda

ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus

nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisohu kindlaks

tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust,

võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus leiab, et PPA tugines

puudutatud isiku põgenemisohu tuvastamisel õigesti VSS § 68 p-dele 6 ja 8, s.o asjaoludele, et

isiku hoiakutest võib järeldada, et ta ei soovi võimalikku tulevast lahkumiskohustust täita ning

ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või

õigust Eestis viibida. Praegusel juhul ei viita põgenemisohule üksnes ebaseadusliku piiri

3-23-2963

6(7)

ületamise fakt ja isiku kinnitus, et ta ei soovi Indiasse tagasi minna, vaid ka muud PPA taotluses

kirjeldatud isiku Eestisse saabumise ja rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 30.01.2024 määrus praeguses asjas). Ei ole usutav isiku väide, et tema

dokumendid jäid Venemaale metsa maha koti raskuse tõttu, vaid on alust arvata, et isik vabanes

oma dokumentidest enne piiriületust tõenäoliselt teadlikult, soovides nii raskendada

isikusamasuse tuvastamist ja/või oma eeldatavalt eesolevat väljasaatmist. Isiku sellekohase

väite usutavust vähendab asjaolu, et sarnaselt on dokumentide puudumist selgitanud ka teised

isikud, kes puudutatud isikuga koos piiri ületasid ja seejärel PPA poolt 21.12.2023 ühiselt kinni

peeti (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2024 määrus asjas nr 3-23-2962). Isiku selgitused

tekitavad ka põhjendatud kahtluse, et ta ei soovinud tegelikult jääda rahvusvahelist kaitset

taotlema Eestis, vaid reisida edasi mujale Euroopasse (Prantsusmaale). Pariisi mineku soovi

kinnitas isik nt halduskohtu 23.12.2023 istungil (dtl 34). Isik ei esitanud ametnikele

rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel, vaid ligikaudu 12,5 tundi pärast tema esmast

kinnipidamist (dtl 14). Põgenemisohtu suurendab see, et usutavasti aimab isik, et tema

rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamine on vähetõenäoline. Kokkuvõttes on usutav, et

puudutatud isik püüaks pakku minna, et vältida enda tõenäolist väljasaatmist pärast keelduva

varjupaigamenetluse otsuse tegemist. Isikul on varasem ebaseadusliku piiriületuse kogemus ja

Schengeni alal on sisepiiride puudumise tõttu liikumine lihtne.

14. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ei saa puudutatud isikut siiski kinni pidada kauem kui

rahvusvahelise kaitse menetluses otsuse tegemiseni. PPA kinnitusel tehakse kõnealune otsus

VRKS § 18 lg-s sätestatud tähtajaks, s.t 6 kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse

vastuvõtmisest. Seejärel peab isiku kinnipidamiseks olema muu alus. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et praegusel juhul on täidetud ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise

alus. Selle sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni tagasisaatmise

ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab

objektiivsete kriteeriumite alusel põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist

käsitleva otsuse täideviimist. Tagasisaatmisotsuse vastuvõtmise menetlus algab, kui pädev

asutus on enda hinnangul tuvastanud isiku ebaseadusliku riigis viibimise. Olukorras, kus

ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse

taotluse vahetult pärast hetke, mil kahtlus leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda

tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 kirjeldatud olukorraga (vt Riigikohtu

12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p-d 21–22). Puudutatud isik peeti kinni 21.12.2023 kell 08.59

Setomaa vallas Masluva külas (dtl 10). Tegemist on hõredalt asustatud piirkonnaga Eesti ja

Venemaa vahelise piiri lähedal. Isikul puudus isikut tõendav dokument ja tema isikusamasus

tuvastati tema enda ütluste alusel. Puudutatud isik ei väitnud ega tõendanud, et tal on mõni

välismaalaste seaduse §-s 43 nimetatud seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis

viibimiseks. Juba esmase, VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidamise protokollis on kajastatud see, et

ta ületas piiri ebaseaduslikult (dtl 10). Nii saab asuda seisukohale, et PPA ametnikud said juba

vähemalt vahetult pärast puudutatud isiku esmaste ütluste andmist järeldada, et ta viibib riigis

ebaseaduslikult. Sellest hetkest kasvas isiku riigis viibimise aluse kontrollimine üle

lahkumisettekirjutuse tegemise menetluseks. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

21.12.2023 kell 21.30 (dtl 14), seega ca 12,5 tundi pärast esmast kinnipidamist, nagu märkis ka

halduskohus oma määruses. Usutav on PPA väide, et valmistati ette puudutatud isiku ja temaga

koos olnud teiste India kodanike tagasiandmist Venemaale ja sellest anti isikutele ka teada. See

nähtub samas isikute grupis olnu selgitustest haldusasjas nr 3-23-2962 (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.05.2024 määrus nr 3-23-2962, p 23). Seega on põhjendatud hinnang, et isik

on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks.

3-23-2963

7(7)

15. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine ei ole võimalik, sest need ei hoia võimalikku põgenemist ära (vt Riigikohtu

29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud meetmete kohaldamine

eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid kohustusi, kuid isiku suhtes tuvastatud

põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust. Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist ei ole

alust hinnata ka ebaproportsionaalseks, arvestades et VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise

korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016

määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus ka isiku turvalisuse

või tervise kaalutlustega. PPA on vastuses määruskaebusele selgitanud, et isiku terviseseisundit

on kinnipidamiskeskusesse saabumisel kontrollitud, tal ei ole kroonilisi ja ägedaid haigusi,

igapäevaselt ravimeid ei tarvita. Isik on ise teinud vaid ühe pöördumise meditsiinilise abi

saamiseks:

28.05.2024,

kui

tal

oli

ülemiste

hingamisteede

viiruslik

nakkus.

Kinnipidamiskeskuses on tagatud psühholoogi vastuvõtt, kuhu isik ei ole soovinud kordagi

minna. Isik on ise kinnitanud 21.05.2024 vestlusel, et tema tervislik seisund on hea (dtl 291).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud välismaalastele arstiabi, sh kiireloomulistel juhtudel kiirabi

kutsumine. Kahelda võib isiku väites, et kaebuste esitamist takistab keelebarjäär. See ei ole

takistanud tal pöördumast nt korduvalt kinnipidamiskeskuse ametniku poole selleks, et esitada

ringkonnakohtule taotlus riigi õigusabi määramiseks (dtl 94 jj; dtl 239 jj). Ülemääraselt ei ole

riivatud ka isiku õigust perekonnaelule. Isikul on võimalik oma lähedastega suhelda

kinnipidamiskeskuses kasutada olevate sidevahendite kaudu. Kuna isiku pereliikmed ei ela

Eestis, ei oleks tavaline pereelu nendega võimalik ka juhul, kui puudutatud isik viibiks

vabaduses.

16. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 29.04.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)