2-21-106996/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-21-106996

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2024, Tallinn

Kohtuasi

Renovum OÜ hagi OÜ Skyworld Entertainment ja R

Me vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

3772,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Renovum

OÜ

(registrikood:

14042462),

lepinguline esindaja Aivira Kollamaa

Kostja: R M (isikukood xxx)

Kostja: OÜ Skyworld Entertainment (registrikood

12960432), seaduslik esindaja R M

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Renovum OÜ hagiavaldus OÜ Skyworld Entertainment ja R Me vastu

osaliselt.

2. Mõista R Melt (M) ja OÜ-lt Skyworld Entertainment (solidaarselt) Renovum OÜ

kasuks välja põhivõlg 1382,12 eurot, sissenõudekulu 90 eurot ja 19.04.2021 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 653,55 eurot. Jätta rahuldamata intressinõue ning

väljamõistetud summat ületav viivisenõue.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määramata hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu.

4. Tagastada enam tasutud riigilõiv summas 25 eurot Renovum OÜ arvelduskontole nr

xxx.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

2-21-106996

2/11

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ühisraha OÜ ja kostjad (kaaslaenajad) sõlmisid 23.08.2019 laenulepingu, mille alusel

said kostjad 5000 eurot laenu (aastaintress 40%, s.o 0,111% päevas, tagasimakseperiood 12

kuud), Kostjatel oli alates 22.09.2019 kohustus tasuda iga kuu 22. kuupäevaks laenu põhiosast,

intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 537,36 eurot, viimane

maksetähtpäev oli 22.08.2020.

2. Ühisraha OÜ ja kostja R M sõlmisid 23.08.2019 käenduslepingu laenulepingust

tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks (rahalise maksimumsummaga 10 000 eurot).

3. Ühisraha OÜ maksis laenusumma välja 23.08.2019. Laenulepingust tuleneva kohustuse

täitmiseks on tehtud kaks makset – 16.12.2019 summas 537,36 eurot ja 18.02.2020 summas

537,36 eurot. Mõlemad maksed tehti viivitusega (kokku lepitud maksetähtpäevadest hiljem).

Laenuandja saatis maksete viivituse tõttu tasulisi meeldetuletusi (võlateade) kostjatele kolmel

korral, s.o 26.09.2019, 26.10.2019 ja 26.11.2019, igaüks hinnaga 5 eurot vastavalt laenulepingu

üldtingimuste p-s 7.6 ja hinnakirjas kokkulepitule. Laenuandja saatis 08.12.2019 kostjatele

tasulise (5 eurot) laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 13.01.2020 tasulise (5 eurot)

laenulepingu ülesütlemise teate, milles nõudis laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste

täitmist.

4. Ühisraha OÜ loovutas laenulepingust tuleneva nõude Renovum OÜ-le (hageja). Nõude

loovutamisest teatati kostjatele 24.03.2020.

5. Hageja esitas 20.04.2020 solidaarselt kostjate vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ning kohus kohustas 28.07.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785 kostjaid tasuma

põhivõla 3200 eurot ja kõrvalnõuded 3200 eurot, kokku 6400 eurot. Kostjad tasusid võla

osaliselt, hagejale laekus täitemenetluse raames järgmised summad: 05.10.2020 817,16 eurot;

27.10.2020 6,14 eurot; 17.11.2020 934,36 eurot ja 08.02.2021 4854,34 eurot.

6. Renovum OÜ esitas 11.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

R Me ja OÜ Skyworld Entertainment vastu täiendavalt 3495,38 euro saamiseks. Maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati 25.03.2021 määrusega kostjate vastuväite tõttu ja nõue anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2-21-106996

3/11

7. Hageja esitas 19.04.2021 hagiavalduse, milles palub mõista kostjatelt välja põhivõlg

1800 eurot, intress 529,77 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1800

eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 90 eurot.

8. Kostjad vaidlesid hagile vastu, olles seisukohal, et hageja on lähtunud ebaõigest

viivisemäärast ning arvutanud nõuet valesti. Ühtlasi esitasid kostjad tasaarvestuse vastuväite,

kuna tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud maksekäsus on viivist arvutatud valesti.

9. Harju Maakohus rahuldas 10.08.2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt hageja

kasuks solidaarselt välja 2729,41 eurot ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Nii hageja

kui kostjad vaidlustasid maakohtu otsuse.

10. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.04.2022 Harju Maakohtu otsuse ning saatis asja

uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

11. Maakohus andis 11.03.2024 võimaluse hagejale oma nõudearvestust täpsustada ja

kostjatele oma vastuväiteid täpsustada.

12. Hageja 01.04.2024 ja 03.04.2024 täpsustatud nõude kohaselt nõuab ta põhivõla tasumist

summas 1800 eurot, intressi 303,59 eurot, sissenõudekulusid 90 eurot ja hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist 1800 eurot.

13. Kostjate 22.04.2024 seisukoha kohaselt on laenulepingu nr XXX alusel tehtud makseid

kogusummas 7686,72 eurot. Samuti on kostjad esitanud omapoolse viivisearvestuse (alates

maksetähtpäevadest kuni lepingu ülesütlemiseni). Kokkuvõtlikult on kostjad seisukohal, et

hageja põhinõue saab olla põhjendatud maksimaalselt 547,86 euro ulatuses. Kostjad taotlevad

ülejäänud osas hagi rahuldamata jätmist.

14. Maakohus andis 06.05.2024 menetlusosalistele uue võimaluse oma seisukohti

täpsustada. Hageja nõude arvestus on ebaselge ning selles sisalduvad arvutusvead. Hageja

avaldustest ei ole võimalik üheselt aru saada, mille katteks arvestati ühe kostja poolt 18.02.2020

tasutud 537,36 eurot.

15. Kostjad seisukohta ei esitanud. Hageja 20.05.2024 seisukoha kohaselt on intressinõue

82,38 eurot, muus osas jääb hageja esitatud nõude juurde.

16. Hageja

31.05.2024

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

koosnevad

hageja

menetluskulud riigilõivust ja lepingulise esindaja kulust. Hagejale on osutatud õigusteenust 18

tundi tunnihinnaga 120 eurot, lisanduvad maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv

350 eurot. Hageja taotleb menetluskuludena 2530 euro väljamõistmist kostjatelt. Hageja

varasemad menetluskulude nimekirjad on toimikus (dtl 68, 169). Ühtlasi taotleb hageja enam

tasutud riigilõivu tagastamist summas 25 eurot.

17. Kostjad kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud. Varasemalt on

menetluskulude nimekiri esitatud 19.07.2021 (dtl 111-112).

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja põhivõla 1382,12

eurot, sissenõudekulud 90 eurot ja 19.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 653,55

eurot. Hageja intressinõue jääb rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata osa põhi- ja

viivisenõudest.

19. xxx OÜ ja kostjad sõlmisid 23.08.2019 laenulepingu nr XXX, mille alusel said kostjad

kaaslaenajatena laenu 5000 eurot (dtl 206-210).

2-21-106996

4/11

20. Mõlemad kostjad on laenulepingu üld- ja põhitingimuste kohaselt laenusaajad. Seetõttu

lahendab maakohus nõude laenulepingu sätete alusel ega analüüsi R. Mega sõlmitud

käenduslepingut.

21. Hageja on jaganud nõude kaheks. Kohus kohustas kostjaid (solidaarselt) 28.07.2020

maksekäsuga (dtl 103-104) tsiviilasjas nr 2-20-115785 tasuma põhivõla 3200 eurot ja

kõrvalnõudeid 3200 eurot. Maksekäsu kohaselt on nõue rahuldatud järgmises ulatuses:

põhivõlg 3200 eurot, viivis perioodi 14.01.2020 kuni 20.04.2020 eest summas 2752,61 eurot

(arvestusega 0,11% päevas), intress 40% aastas alates 23.08.2019 kuni 13.01.2020 summas

447,39 eurot. Lisaks mõistis kohus tsiviilasjas nr 2-20-115785 kostjatelt hageja kasuks välja

menetluskulud 212 eurot.

22. Hagejale on kohtutäituri vahendusel laekunud tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud

maksekäsu täitmiseks 6612 eurot, sh põhivõlg 3200, kõrvalnõuded 3200 ja menetluskulud 212

eurot (täpsemalt on toimunud järgmised laekumised 05.10.2020 817,16 eurot, 27.10.2020 6,14

eurot, 17.11.2020 934,36 eurot, 08.02.2021 4854,34 eurot).

23. Ülejäänud laenulepingu nr XXX järgset võlgnevust nõuab hageja käesolevas

menetluses. Hageja nõue on põhjendatud osaliselt.

Põhinõue

24. Kostjad said lepingu nr XXX alusel laenu 5000 eurot, millest 3200 on tasutud tsiviilasja

nr 2-20-115785 tulemusena. Hageja peab sellest tingituna põhivõla suuruseks 1800 eurot,

kostjate arvates tuleb sellest summast täiendavalt maha arvata 16.12.2019 ja 18.02.2020 tehtud

maksete põhiosa. Kostjate vastuväite kohaselt pidi esimesest maksest arvestatama

345,69 eurot ja teisest 357,21 eurot põhivõla katteks vastavalt esialgsele maksegraafikule (dtl

76-77). Hageja vaidleb sellele käsitlusele vastu, kuna maksed tehti hilinemisega.

25. Maakohus juhtis 11.03.2024 kostjate tähelepanu asjaolule, et kahe esimese makse

tähtpäevad oli 22.09.2019 ja 22.10.2019 (dtl 76). Maksed tehti hilinemisega, vastavalt

16.12.2019 ja 18.02.2020 (dtl 279, 281). Hageja on selgitanud, et lähtus VÕS § 88 lg-st 8 ning

luges täitmise toimunuks esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi

katteks. Kuna need summad olid suuremad, kui kostjate poolt tasutu, ei arvestatud laekumisi

põhikohustuse katteks. Maakohus andis kostjatele 11.03.2024 ja 06.05.2024 võimaluse

selgitada, miks ei võinud võlausaldaja arvestada laekumisi esmalt muude kohustuste katteks

selliselt nagu hagiavalduses on välja toodud. Kostjad oma vastuväidet ei täpsustanud. 26.

Maakohus on seisukohal, et võlausaldajal oli õigus mitte arvestada mitmekuulise hilinemisega

tehtud makseid automaatselt põhivõla katteks. Kui võlgnik peab lisaks rahalisele

põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse VÕS § 88 lg 8 kohaselt, et täitmine on

toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks

põhikohustuse katteks. Seejuures ei või võlgnik VÕS § 88 lg 9 kohaselt võlausaldaja

nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda.

27. Hageja on 03.04.2024 selgitanud, mille katteks on arvestatud 16.12.2019 makse 537,36

eurot. Menetlusdokumendis esineb arvutusviga (hageja on lähtunud 538,36 euro suurusest

summast, see on vastuolus asjas esitatud dokumentaalse tõendiga, makse suurus oli 537,36

eurot, dtl 281), kuid hageja arvutuskäik on jälgitav.

28. Esimese makse tegemise ajaks, 16.12.2019 olid kostjad viivituses kolme esimese

maksegraafikujärgse maksega, millede tähtpäevad olid 22.09.2019, 22.10.2019 ja

22.11.2019

2-21-106996

5/11

(dtl 209). Kolme esimese osamakse põhiosa summad olid 345,69 eurot, 357,21 eurot ja 369,12

eurot. Hageja on arvestanud nendelt kolme (põhi)osamaksega viivitamise eest viivist, mis on

kooskõlas pooltevahelise lepinguga (põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste p 3.7, dtl 207

ja 209). Maakohus ei tuvastanud viivisearvestuses (dtl 259) vigu. Viivisemäär on 0,111%

päevas, kuna aastane viivisemäär on 40% ja lepingu kohaselt lähtutakse arvestuses 360 päeva

pikkusest aastast, 40/360% = 0,111%.

29. Esimese makse tegemise päevaks oli kostjate viivisevõlgnevus alljärgnev.

30. Eeltoodust tulenevalt oli esialgsel võlausaldajal kostjate vastu 16.12.2019 seisuga 64,26

euro suurune viivisenõue.

31. Lisaks põhivõlale ja viivisele oli 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud esimese

kolme osamakse intressiosad kogusummas 166,67 + 155,15 + 143,24 eurot = 465,06 eurot.

Samuti hooldustasu maksed 75 eurot (3 * 25 eurot) vastavalt lepingu üldtingimuste punktile

3.10, hinnakirjale (dtl 213-214) ja maksegraafikule. Esialgne võlausaldaja oli selleks ajaks

saatnud neli meeldetuletuskirja, sh ülesütlemishoiatuse, mille saamist kostjad vaidlustanud

ei ole (dtl 212, 215-216). Pooltevahelise lepingu üldtingimuste punkti 7.6 ja hinnakirja

kohaselt oli meeldetuletuskirja saatmise hind 5 eurot, seda võis arvestada iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta ning esimene meeldetuletus oli tasuta. Seega oli võlausaldajal

õigus nõuda nelja meeldetuletuskirja ja ühe ülesütlemishoiatuse eest kokku 20 euro (4 * 5

eurot) tasumist.

32. Maakohus on eelneva alusel seisukohal, et esialgne võlausaldaja on õiguspäraselt

arvestanud 16.12.2019 kostjate poolt tasutud 537,36 eurot VÕS § 88 lg 8 alusel

meeldetuletuskirjade (20 eurot), viivise (64,26 eurot) ja hooldustasu (75 eurot) katteks.

Maakohus ei nõustu hageja arvutustega selles, et ülejäänu (s.o 537,36 – 20 – 64,26 – 75 =

378,10 eurot) sai arvestada sissenõutavaks muutunud intressi katteks.

33. Maakohus arvestab seejuures tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud lahendit (dtl 103-104).

Nimelt mõisteti maksekäsuga kostjatelt hageja kasuks välja intress perioodi 23.08.2019 kuni

13.01.2020 eest summas 447,39 eurot. Lepingust nr XXX tulenev kogu intressinõue sai

maksimaalselt olla 682,69 eurot. Arvestuse aluseks olev tehe: 166,67 + 155,15 + 143,24 +

130,94 + 22/30 * 118,22 ehk neli esimest maksegraafiku järgset intressimakset ja

proportsionaalne osa viiendast (s.o enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osa).

Kuna hageja kasuks on tsiviilasjas nr 2-20-115785 juba välja mõistetud ja talle on tasutud intress

summas 447,39 eurot, ei saa tal ühelgi juhul olla täiendavalt intressinõuet suuremas ulatuses kui

682,69 – 447,39 = 235,30 eurot. Üksnes selle summa saab arvata 16.12.2019 kostja poolt

tasutud rahaliste vahendite arvel tasutuks. Selles ulatuses oli maksegraafiku järgi intress

16.12.2019 seisuga sissenõutavaks ka muutunud. See ühtlasi tähendab, et ülejäänu (537,36 – 20

– 64,26 – 75 – 235,30 = 142,80 eurot) tuleb lugeda tasutuks põhivõla katteks.

34. Hageja on hagiavalduse lk-l 4 (dtl 198) selgitanud, mille katteks arvestati 18.02.2020

laekunud makse summas 537,36 eurot. Selle makse laekumise ajaks oli kostjatele saadetud

2-21-106996

6/11

tasuline ülesütlemisteade (5 eurot) ja sissenõutavaks oli muutunud järgmine 25 euro suurune

hooldustasu nõue. Ülejäänu arvestas hageja viivise katteks.

35. Hagiavalduses on hageja lähtunud viivisemäärast 0,5% päevas. Hilisemas menetluses, sh

apellatsioonimenetluses, samuti maakohtule 03.04.2024 esitatud menetlusdokumendis on

hageja möönnud, et võlasuhtele tuleb kohaldada 0,111% suurust viivise päevamäära. Sellest

tulenevalt oli kostjatel 18.02.2020 seisuga hageja ees (hageja arvestuste järgi) 242,42 euro

suurune viivisevõlgnevus. Kuivõrd maakohus jõudis eespool järeldusele, et 142,80 eurot

tuli maha arvata põhivõlast, ei nõustu maakohus hageja viivisearvestusega ega sellega,

missuguste kohustuste katteks sai 18.02.2020 makse arvata. Maakohus korrigeerib hageja

viivisearvestust (18.02.2020 seisuga).

36. Maakohtu arvestuse kohaselt oli esialgse võlausaldaja viivisenõue 18.02.2020 seisuga

232,28 eurot. Arvestus algab 17.12.2019, kuna 16.12.2019 maksega loeti tasutuks kogu

selleks kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivis.

Viivise

arvestuse

algus

Viivise

arvestuse

lõpp

Võlgnevus,

eur

Viivitatud

päevade arv

Viivise määr

päevas

Viivise

summa, eur

17.12.2019

13.01.2020

929,22

0,111%

28,88

23.12.2019

13.01.2020

381,42

0,111%

9,31

14.01.2020

18.02.2020

4857,20

0,111%

194,09

Kokku

232,28

37. Ülaltoodud tabeli selgituseks märgib maakohus järgnevat. Võlgnevus 17.12.2019 seisuga

koosnes esimesest kolmest põhiosamaksest, millest on maha arvatud 142,80 eurot, mis tuli

lugeda tasutuks 16.12.2019 maksega. Tehe: 345,69 + 357,21 + 369,12 – 142,80 = 929,22

eurot.

38. Lepingujärgne neljas osamakse tuli tasuda 22.12.2019, selle osamakse põhiosalt (381,42

eurot) on arvestatud viivist alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. See viivisearvestus

kajastub tabeli eraldi real.

39. Lepingu ülesütlemine 13.01.2020 avaldusega oli õigustatud, sest kostjad olid viivituses

lepingujärgsete maksete tegemisega. Ülesütlemine toimus kooskõlas laenulepingu punktiga

7.4, kostjad olid viivituses enam kui kolme tagasimaksega. Ülesütlemisavalduse

kättesaamist ega ülesütlemise kehtivust kostjad vaidlustanud pole. Seega on tabeli esimesel

ja teisel real arvestatud viivist kuni 13.01.2020.

40. Tabeli järgmisel real on arvestatud viivist kogu põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast kuni 18.02.2020 makse laekumiseni. Kostjad said laenu 5000 eurot ning

lepingu kehtivuse ajal tehtud makse arvel sai lugeda tasutuks põhivõlg summas 142,80

eurot. Seega oli alates lepingu ülesütlemisest võlausaldajal kostjate vastu 4857,20 euro

suurune põhinõue.

41. Kokkuvõtlikult oli esialgsel võlausaldajal 18.02.2020 seisuga kostjate vastu 232,28 euro

suurune viivisenõue.

42. Hagejal oli eelnevast tulenevalt õigus arvestada 18.02.2020 makse ülesütlemisteate (5

eurot), hooldustasu (25 eurot) ja makse laekumise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise

2-21-106996

7/11

(232,28 eurot) katteks. Selliselt arvestades jäi jäägiks 537,36 – 5 – 25 – 232,28 = 275,08

eurot. Ka see jääk tuleb arvata hageja põhinõudest maha. Kuna kogu lepingujärgne intress

on tasutud

16.12.2019 tehtud maksega ja tsiviilasja nr 2-20-115785 raames, ei ole hagejal õigust arvestada

18.02.2020 makset mingiski ulatuses intressi katteks.

43. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostjate vastu 5000 – 3200 – 142,80 – 275,08 = 1382,12

euro suurune põhivõla nõue. Kohus mõistab selle kostjatelt hageja kasuks välja.

Intressinõue

44. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja intressi tasumist summas 529,77 eurot. Hageja

selgituse kohaselt muutus laenulepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks nelja esimese makse

intressiosad ja lisaks proportsionaalne osa viienda makse intressiosast (118,22 / 30 x 22 =

86,69). Intressi on esialgsete arvestuste kohaselt tasutuks loetud 152,92 euro ulatuses. Võlg

intressi osas kujunes hageja arvutuse kohaselt järgmiselt: 166,67 + 155,15 + 143,24 + 130,94 +

86,69 – 152,92 = 529,77 eurot.

45. Kostjad on vaidlustanud intressinõude, kuna see lahendati tsiviilasja nr 2-20-115785

raames. Maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785 mõisteti kostjatelt välja muuhulgas intress

perioodi 23.08.2019 kuni 13.01.2020 eest 447,39 eurot.

46. Maakohus juhtis 11.03.2024 hageja tähelepanu intressiarvestuse ebaselgusele. Nimelt on

esialgse arvestuse kohaselt loetud tasutuks intress summas 152,92 eurot. Selle arvutuse

tegemisel on hageja lähtunud 0,5% suurusest viivisemäärast (hagiavalduse p 2.1). Hilisemas

menetluses on hageja asunud seisukohale, et lepingule kohaldus 0,111% suurune viivise

päevamäär. Samuti juhtis maakohus tähelepanu sellele, et intressinõue võib olla lahendatud

tsiviilasjas nr 2-20-115785. Hagejal oli õigus intressiarvestuse kohta omapoolne selgitus

esitada.

47. Hageja vähendas 03.04.2024 intressinõuet. Kostjate 16.12.2019 makse arvelt on tasutud

loetuks intress 379,10 eurot (täies osas 1. ja 2. osamakse intress ning 57,28 eurot 3.

maksegraafiku järgse osamakse intressist). Hageja arvutuse järgi kujuneb intressivõlgnevus

järgmiselt: 85,96 + 130,94 +86,69 =303,59 eurot.

48. Maakohus juhtis 06.05.2024 uuesti hageja tähelepanu ebaselgele intressiarvestusele.

49. Hageja vähendas 20.05.2024 menetlusdokumendis taas intressinõuet ning lõpliku arvestuse

kohaselt on hageja intressinõude suurus 82,38 eurot.

50. Maakohus jätab intressinõude täies ulatuses rahuldamata. Hageja maksimaalne intressinõue

lepingu nr XXX alusel sai olla 682,69 eurot (arvutuskäik lahendi p-s 33). Sellest 447,39

eurot on rahuldatud maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785. Ülejäänu, 235,30 eurot on

loetud tasutuks kostja poolt 16.12.2019 tehtud maksega. Seega on hageja intressinõue täies

ulatuses rahuldatud.

Sissenõudekulude hüvitamise nõue 51. Hageja nõuab 90 euro tasumist pärast lepingu lõppemist

saadetud kolme kirja eest. Hagiavalduse punktis 1.12 on täpsustatud, et pärast lepingu lõppemist

saadeti kostjatele teade nõude loovutamisest hagejale ning 08.04.2020 ja 12.02.2021

nõudekirjad (dtl 219-221). Ka nende teadete ja kirjade saamist kostjad vaidlustanud ei ole.

52. Laenulepingu üldtingimuste p 7.6 ja laenuandja hinnakirja kohaselt tuleb pärast lepingu

lõppemist saadetud kirjade eest tasuda 30-50 eurot, hageja lähtunud minimaalsest kokkulepitud

kirja hinnast, s.o 30 eurot.

2-21-106996

8/11

53. Kostjad on esitanud vastuse p 1.16 blanketse vastuväite, mille kohaselt ei ole hagejal

õigust nõuda lepingu lõppemise järgselt saadetud kirjade eest 3 * 30 eurot. Maakohus tegi

11.03.2024 kostjatele ettepaneku selgitada oma vastuväidet, st miks ei peaks hagejal sellist

õigust olema, arvestades laenulepingu punktis 7.6 kokku lepitut. Kostjad oma vastuväidet ei

täpsustanud ega teinud seda ka 06.05.2024 antud täiendava tähtaja jooksul.

54. Maakohus rahuldab hageja nõude 90 euro saamiseks. Laenulepingu punkti 7.6 kohaselt

on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist. Seda toetab ka VÕS § 1131 lg 1

regulatsioon.

Viivisenõue

55. Hageja on esitanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmise nõude. Lepingu üldtingimuste punkti 3.7, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist. Viivisemääraks loeti üldtingimuste p 3.7 kohaselt lepingujärgne

intressimäär, mis oli põhitingimuste p 1.10 kohaselt 0,111% päevas.

56. Maakohus nõustub kostjatega selles, et lepingu üldtingimuste punktide 3.7 ja 7.2 vahel on

vastuolu. VÕS § 38 kohaselt tuleb tüüptingimusi tõlgendada tingimuste kasutaja kahjuks.

Ka hageja on menetluse kestel möönnud, et lepingujärgne viivisemäär on 0,111% päevas.

Samuti nimetas hageja tsiviilasjas nr 2-20-115785 viivisemääraks just 0,111%.

57. Hageja esitas 03.04.2024 viivisearvestuse. Sellest nähtub, et lepingu kehtivuse ajal muutus

hageja arvutuste kohaselt sissenõutavaks viivis summas 42,62 eurot ja pärast lepingu

ülesütlemist summas 2309,47 eurot. Seejuures on hageja arvutanud viivist perioodil

14.01.2020 kuni 08.02.2021 summalt 5000 eurot. Kuna selliselt arvestatud viivisesumma

ületab põhivõlga, on hageja vähendanud viivisenõuet 1800 euroni.

58. Maakohtu hinnangul sisalduvad hageja viivisearvestuses vead.

59. Hageja esitas 20.04.2020 kostjate vastu solidaarselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

28.07.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785 kohustas kohus kostjaid tasuma

põhivõla 3200 eurot ja kõrvalnõuded 3200 eurot, kokku 6400 eurot.

60. Maksekäsust nähtuvalt on hageja kasuks lisaks 3200 euro suurusele põhivõlale välja

mõistetud viivis perioodi 14.01.2020 kuni 20.04.2020 eest summas 2572,61 eurot. Seega

on hageja 3200 euro suuruselt põhivõlalt viivist juba nõudnud ja saanud.

61. Riigikohtu kehtiva praktika kohaselt (RKTKm 21.04.2021, nr 2-19-12247, p 10) on

viivisenõude esitamine käsitatav ühtse hagiesemena, mistõttu teadaoleva võimaliku kindla

viivisesumma sissenõudmine juba möödunud aja eest osade kaupa ei ole võimalik.

Kolleegium on selgitanud veel, et viivisenõue tuleb lahendada lõplikult (seda ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise kohta) selleks, et vältida samade poolte vahel sama

menetluse eseme kohta korduva kohtuvaidluse tekkimist (RKTKo 16.05.2018, nr 2-16-

11056, p 23).

62. See tähendab, et puutuvalt põhivõla 3200 euro suurusesse osasse on viivisenõue lõplikult ja

ammendavalt lahendatud tsiviilasja nr 2-20-115785 raames. Eelnev ei välista viivise

arvutamist ja nõudmist 1382,12 euro suuruselt põhivõla osalt.

63. Enne lepingu ülesütlemist muutus hageja arvutuse kohaselt sissenõutavaks 42,62 eurot (dtl

259). Selle arvestuse juures on hageja võtnud arvesse, et 16.12.2019 maksega loeti tasutuks

selleks ajahetkeks sissenõutavaks muutunud viivis. Maakohus on eelnevalt tuvastanud, et

ka 18.02.2020 tehtud makse arvelt tuli tasutuks lugeda selleks ajahetkeks sissenõutavaks

2-21-106996

9/11

muutunud viivis. Seega ei ole hagejal kostjate vastu enne lepingu ülesütlemist

sissenõutavaks muutunud viivise nõuet.

64. Hageja on nõudnud viivise tasumist kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 19.04.2021. Kuna

18.02.2020 maksega tuli lugeda tasutuks kogu selleks ajahetkeks sissenõutavaks muutunud

viivis, saab hagejal olla viivisenõue alates 19.02.2020. Alates sellest kuupäevast oli

põhivõla suurus 1382,12 eurot ning kuni hagi esitamiseni muutus sissenõutavaks viivis

summas 653,55 eurot. Arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 1382,12 eurot * 0,111% *

426 päeva.

65. Maakohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt, s.o summas 653,55 eurot.

Tasaarvestusavaldus ja võimalik vastuolu hea usu põhimõttega

66. Vastusena kostjate 25.05.2021 tasaarvestusavaldusele märgib maakohus järgmist.

67. Maakohus möönab, et tsiviilasja nr 2-20-115785 raames tehtud maksekäsus võib sisalduda

viga. Nimelt on kostjatelt välja mõistetud viivis 3200 suuruselt põhivõlalt 0,11% päevas

alates 14.01.2020 kuni 20.04.2020 summas 2752,61 eurot, mis matemaatilist loogikat ei

oma. Samas ei ole kohtul alust käsitada maksekäsu alusel hagejale tasutut alusetuna.

68. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas,

milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Seda põhimõtet kohaldatakse TsMS § 463 lg-st 2 tulenevalt ka

kohtumääruste suhtes. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 28.07.2020 määrus

(maksekäsk) on jõustunud kohtulahend ja sellisena menetlusosalistele kohustuslik. Isegi kui

maksekäsu viivisearvestuses esines viga, ei muuda see asjaolu, et lahend oli kostjatele

täitmiseks kohustuslik ja nad ei vaidlustanud seda ettenähtud tähtaja jooksul. Seetõttu on

kostjate tasaarvestusavaldus tagajärjetu.

69. Samuti ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks kostjate poolt viidatud hea usu põhimõte.

Võlgnik ja võlausaldaja peavad VÕS § 1 lg-st 1 ja § 6 lg-st 1 teineteise suhtes käituma hea

usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust

tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Maakohtu hinnangul

ei ole hageja käesolevas menetluses oma nõuet esitades õigusi kuritarvitanud. Tsiviilasjas

nr 2-20-115785 mõisteti kostjatelt hageja kasuks välja laenulepingujärgne põhivõlgnevus,

viivis ja intress, mille kostjad on tasunud (kogusummas 6400 eurot, lisandusid

menetluskulud). Hageja nõuab käesolevas menetluses põhivõla tasumata jääki ja sellelt

arvestatud viivist, intressi ning sissenõudmiskulude hüvitamist. Seetõttu ei ole alust väita,

et hageja on juba nõutavad summad varasemas menetluses saanud või et tegemist oleks

sama nõude teistkordse rahuldamisega. 70. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud

seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse,

kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele,

lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud

moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Maakohtu hinnangul ei saa põhivõla

jääki ja sellelt arvestatud viivise nõudmist käesolevas menetluses pidada kostjate suhtes

ülekohtuseks. Kostjad said 5000 eurot laenu ning koosmõjus varasema tsiviilasjaga ning

omal algatusel tehtud maksetega peavad tagasi maksma kokku 2* 537,36 + 6400 + 1382,12

+ 90 + 653,33 = 9600,17 eurot. See hõlmab põhivõlga, viiviseid, intressi ja

sissenõudmiskulusid. Arvestades, et tegemist on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale

isikule 2019.a väljastatud laenuga, mis tulnuks tagastada 2020. aastal, ei põhjusta võimalik

maksekäsu viivisearvestuses esinenud viga käesolevas menetluses sedavõrd ülekohtust

olukorda, kus hagi tuleks rahuldamata jätta.

2-21-106996

10/11

Kokkuvõte

71. Maakohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja põhivõla

1382,12 eurot, sissenõudmiskulu 90 eurot ja viivise 653,55 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja

nõuded rahuldamata. Menetluskulude jaotus

72. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

73. TsMS § 163 näeb hagi osalise rahuldamise puhuks ette mitu erinevat menetluskulude

jaotamise viisi, mille vahel kohtul tuleb langetada kaalutluspõhine valik. TsMS § 163

kohaldamisel tuleb tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Seejuures ei ole hagi

rahuldamise proportsioon ainumäärav ning arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid, sh

seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses

kulud tekkinud (RKTKo 20.12.2022, nr 2-19-2709 p 11, RKTKo 28.09.2020, nr 2-168751/184,

p 31).

74. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjatelt esialgu 4219,77 euro tasumist, sh põhivõlg 1800 eurot, intress 529,77 eurot,

sissenõudekulud 90 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

1800 eurot. Maakohus on rahuldanud nõude summas 2125,67 eurot, sh põhivõlg 1382,12 eurot,

sissenõudekulud 90 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

653,55 eurot. Intressinõue jäi täies ulatuses rahuldamata. Hagi rahuldamise ulatus on 50,4%.

Isegi kui lähtuda hageja poolt menetluse lõpuks esitatud ja korrigeeritud nõudearvestusest

(20.05.2024 menetlusdokumendist), on hagi rahuldamise ulatus ligikaudu pool (56,3%).

Kohtupraktikas on sellises olukorras peetud põhjendatuks menetluskulude jätmist poolte endi

kanda ning mitte lähtuda nõude rahuldamise proportsioonist (Tallinna RK 22.03.2024, nr 2-

22131100, p 10.3).

75. Maakohus arvestab täiendavalt sedagi, et olulise osa menetluskuludest on tekitanud

hageja nõude arvestuse ebaselgus, mida on tulnud korduvalt paluda täpsustada. Hageja

avaldused puutuvalt tema nõude arvestusega on olnud muutuvad – algses maksekäsus on hageja

märkinud põhivõla suuruseks 1747,69 eurot ja viivisemäär on 0,11% päevas (dtl 6), hiljem on

hageja asunud seisukohale, et põhivõlg on 1800 eurot. Hagiavalduses lähtus hageja 0,5% viivise

(päeva)määrast, hiljem (apellatsioonimenetluse käigus) on hageja möönnud, et võlasuhtele

kohaldub 0,111% suurune viivise päevamäär. Asja uuel arutamisel maakohtus asus hageja

esialgu seisukohale, et kohaldub siiski viivisemäär 0,5%, kuid muutis seejärel taas seisukohta.

Kuna arvestatava osa vaidlusest moodustas küsimus, missugune osa võlgnevusest loeti tasutuks

16.12.2019 ja 18.02.2020 maksetega, omas viivisemäär asja lahendamisel olulist tähendust.

Sellest sõltus, kui suur on põhivõlg ja kas hagejal saab olla täiendavat intressinõuet. Lisaks on

menetluses korduvalt muutunud hageja seisukoht selles, missugused kostjate kohustused loeti

16.12.2019 ja 18.02.2020 maksetega täidetuks.

76. Eelnevat arvestades jätab maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Asjas juba

läbitud apellatsioonimenetluses rahuldas ringkonnakohus osaliselt nii hageja kui kostjate

apellatsioonkaebused. Seda arvestades peab maakohus õiglaseks ka ringkonnakohtu

menetluskulude jätmist poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1).

77. Menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määrata. 78. Hageja vähendas menetluse kestel intressinõuet, millest tingituna

2-21-106996

11/11

vähenes hagi hind. Tulemusena on hageja tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust rohkem ning

taotlenud enam tasutu tagastamist. Kostjad ei ole taotlusele vastuväiteid esitanud.

79. Hagi hind on 3772,38 eurot. Maakohus lähtub hageja 20.05.2024 menetlusdokumendist,

mille kohaselt nõuab hageja menetluse lõppfaasis kostjatelt 1800 euro suuruse põhivõla, 1800

euro suuruse viivise, 90 euro suuruse sissenõudmiskulu ja 82,38 euro suuruse intressi tasumist.

Hagilt hinnaga 3772,38 kuulus 19.04.2021 tasumisele riigilõiv 325 eurot. Hageja on tasunud

350 eurot ning tal on õigus taotleda 25 euro tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Maakohus

rahuldab hageja taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik