2-21-10883/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10883

Kohtuasi

XXi, YYi ja AAi hagi KK vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

KK apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

XXi osas 1800 eurot

YYi osas 2628 eurot

AAi osas 2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (vastustajad) XX (isikukood xxxxxxxxxxx), YY

(isikukood xxxxxxxxxx) ja AA (isikukood xxxxxxxxxx),

seaduslik

esindaja

VV,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Arina Liskmann- Getsu

Kostja (apellant) KK (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Tiina Mölder

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu KK 02.09.2022 menetlusdokumendile lisatud tõend.

2. Jätta vastu võtmata XXi, YYi ja AAi 03.10.2022, 24.03.2024 ja 28.05.2024

menetlusdokumendile lisatud tõendid.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2022 otsus osas, millega maakohus rahuldas

ajavahemikul 01.04.2021–01.07.2021 XXi tagasiulatuva elatisenõude suuremas

ulatuses kui 745,9 eurot ja rahuldas ajavahemikul 01.06.2021–31.08.2021 YYi ja

AAi tagasiulatuva elatisenõude, samuti osas, millega maakohus mõistis KKlt

ajavahemikul 10.07.2021–22.01.2023 XXi kasuks välja elatise 3228,15 eurot ületavas

osas ja edasiulatuva elatise alates 23.01.2023, YYi kasuks ajavahemikul 09.09.2021–

22.01.2023 elatise 2904,58 eurot ületavas osas ja edasiulatuva elatise alates

23.01.2023 ning AAi kasuks ajavahemikul 09.09.2021–22.01.2023 elatise 3205,72

2-21-10883

eurot ületavas osas ja edasiulatuva elatise alates 23.01.2023. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi tühistatud osas rahuldamata.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

6. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

6.1. Rahuldada hagi osaliselt.

6.2. Mõista KKlt XXi kasuks välja:

6.2.1. ajavahemikul 01.04.2021–01.07.2021 tekkinud elatise võlg 745,9 eurot;

6.2.2. ajavahemikul 10.07.2021–22.01.2023 tekkinud elatise võlg 3228,15 eurot.

6.3. Mõista KKlt YYi kasuks välja ajavahemikul 09.09.2021–22.01.2023 tekkinud

elatise võlg 2904,58 eurot.

6.4. Mõista KKlt AAi kasuks välja ajavahemikul 09.09.2021–22.01.2023 tekkinud

elatise võlg 3205,72 eurot.

6.5. Elatise võlg tuleb tasuda VVi pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxx

selgitusega „XX, YY ja AA elatised“.

6.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. VV (isa) esitas XXi (hageja I, vanem poeg) nimel 10.07.2021 (täiendatud 09.09.2021 ja

26.01.2022) Harju Maakohtule KK (kostja, ema) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

hageja I kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja I täisealiseks saamiseni välja elatise

200 eurot kuus ja alates 01.02.2021 kuni hagi esitamiseni tagasiulatuva elatise 1460 eurot

(292×5). Lisaks esitas isa 09.09.2021 (täiendatud 20.09.2021 ja 26.01.2022) YYi (hageja II,

noorem poeg, kaksik) ja AAi (hageja III, tütar, kaksik) nimel hagi, milles palus mõista kostjalt

kummagi kasuks alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021 välja elatise 292 eurot kuus ja alates

01.01.2022 kuni laste täisealiseks saamiseni elatise 200 eurot kuus, samuti alates 15.03.2021

kuni 31.08.2021 kummagi kasuks tagasiulatuva elatise 1606 eurot (292×3,5). Harju Maakohus

liitis 22.10.2021 määrusega hagid ühte menetlusse.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sündisid lapsed vanemate kooselu ajal. Vanemad

elasid koos kuni 2021 alguseni. Kooselu lõppedes leppisid vanemad lastekaitse spetsialisti abil

kokku, et vanem poeg hakkab elama isa juures ning kaksikud vahelduvalt ema ja isa juures.

Vanem poeg on alates 2021 jaanuarist isa ülalpidamisel, ema ei ole vanemat poega ülal pidanud.

Nooremad lapsed elasid isa juures veebruaris-märtsis ning elavad alates 2021 märtsist/juunist

pidevalt isa juures. Ema ei täida kokkulepet, ei suhtle lastega ega soovi neid kasvatada, samuti

2-21-10883

ei täida ülalpidamiskohustust. Vanemate vahel on käimas suhtluskorra vaidlus tsiviilasjas nr x-

xx-xxxxx ning alates 01.01.2022 saab arvestada ema ja kaksikute suhtlemise päevi.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi esitatud ennatlikult ja pahatahtlikult enne lastega

suhtlemise korra määramist. Ühe lapse ülalpidamiseks ei kulu 400 eurot ega 584 eurot kuus.

Hagiavalduses ei ole laste kulusid kirjeldatud. Arvestada tuleb ka seda, et kolme lapse puhul on

iga lapse ülalpidamiskulu madalam (mastaabisääst). Kostja on nõus tasuma elatist, mis lähtub

laste ülalpidamiskulude tegelikust suurusest ning arvestab isale makstavaid riiklike toetusi ja

muid saadavaid soodustusi. Samuti tuleb arvestada laste ema juures viibimise aega ja ema

vahetult tehtud kulutusi laste vajaduste rahuldamiseks. Ema on kulutusi tõendavate säilinud

dokumentide kohaselt teinud ajavahemikul 01.02.2021–24.12.2021 lastele kulutusi

2167,13 euro ulatuses (keskmiselt 197,18 eurot kuus). Kuna isa ei nõudnud emalt varem laste

ülalpidamiseks elatist, ei ole kõik kulusid tõendavad dokumendid säilinud. Ema osaleb laste

igapäevaelus ja kannab nende kulusid vahetult piisavas ulatuses.

2.2. Tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja on sellel ajal

ülalpidamiskohustuse täitnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmine on emale üllatuslik. Vanematel

oli kaksikute osas vahelduva elukoha kokkulepe, mistõttu saab eeldada, et ema andis neile

vahetult ülalpidamist, sh kandis toidu- ja eluasemekulusid. Kaksikud viibisid märtsis, aprillis

ja mais iga kuu kaks nädalat emaga ning ema on neil kuudel vahetult ülalpidamiskohustust

piisavas ulatuses täitnud. Juunist kuni augustini veetsid kõik lapsed emaga 28 päeva ja ema

pidas neid sel ajal vahetult ülal. Lisaks ostis ema 2021 veebruarist kuni augustini lastele

vajalikke esemeid kokku 1191,96 euro eest. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine koormaks

ema ebamõistlikult.

2.3. Edasiulatuva elatise puhul tuleb kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest, sest isa

sissetulek on suurem kui ema sissetulek (vastavalt 2500 eurot kuus ja 1352,67 eurot kuus).

Samuti tuleb lubada emal anda lastele ülalpidamist muul viisil kui rahas, s.o võimaldada tal ka

edaspidi anda ülalpidamist laste vajadusi vahetult kattes.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 30.06.2022 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

välja: 1) vanema poja ülalpidamiseks ajavahemikul 01.04.2021–01.07.2021 elatise 805,9 eurot,

ajavahemikul 10.07.2021–31.03.2022 elatise 1690,01 eurot ja alates 01.04.2022 kuni lapse

täisealiseks saamiseni elatise 186,32 eurot kuus; 2) noorema poja ülalpidamiseks ajavahemikul

01.06.2021–31.08.2021 elatise 725,41 eurot, ajavahemikul 09.09.2021–31.03.2022 elatise

1473,24 eurot ja alates 01.04.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise 175,64 eurot kuus;

3) tütre ülalpidamiseks ajavahemikul 01.06.2021–31.08.2021 elatise 824,02 eurot,

ajavahemikul 09.09.2021–31.03.2022 elatise 1569,18 eurot ja alates 01.04.2022 kuni lapse

täisealiseks saamiseni elatise 196,16 eurot kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi

kanda.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

vanema poja ülalpidamiseks kulub 555,03 eurot kuus, noorema poja ülalpidamiseks

520,03 eurot kuus ja tütre ülalpidamiseks 600,03 eurot kuus;

2-21-10883

-

vanemate algse kokkuleppe järgi pidid kaksikud hakkama elama vahelduvalt kahe

nädala kaupa kummagi vanema juures;

-

2021 märtsis, aprillis ja mais elasid kaksikud iga kuu kaks nädalat ema juures; 2021

märtsis elas vanem poeg kaks nädalat ema juures;

-

ema kandis ajavahemikul 01.04.–01.07.2021 vanema poja toidukulu 26,66 euro ulatuses

ning ajavahemikul 01.06.–31.08.2021 noorema poja toidukulu 54,65 euro ulatuses ja

tütre toidukulu 51,98 euro ulatuses;

-

vanematel oli 2021 juulis juttu elatise maksmisest, kuid ema ei ole elatise maksmisega

nõustunud;

-

ema ei ole lastele elatist maksnud;

-

vanemad ei ole leppinud kokku, et kostja ostab lastele asju;

-

otsuse tegemise ajal elavad kõik lapsed isa juures;

-

Harju Maakohus määras 07.03.2022 määrusega laste ja ema vahelise suhtlemise korra,

mille kohaselt viibivad kõik lapsed ema juures igal paarisnädalal reedel kella 18-st kuni

pühapäeval kella 19-ni ning kaksikud lisaks igal paaritul nädalal laupäeval kella 12-st

kuni pühapäeval kella 12-ni (vanem poeg võib soovi korral ka viibida), paaris aastal

23.–25.12 emaga ning 26.12 ja 31.12–01.01 isaga ning paaritul aastal vastupidi,

emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga, suvepuhkuste ajal vastavalt kokkuleppele või

17.–30.06 ja 01.–14.08 emaga; kohtumäärus ei ole jõustunud;

-

laste isale laekub toetus 520 eurot kuus (173,33 eurot lapse kohta);

-

2021 oli miinimumelatis oli kõigi laste puhul 292 eurot kuus; 01.01.2022–31.03.2022

poegade puhul 163,44 eurot kuus ja tütre puhul 143,44 eurot kuus; alates 01.04.2022

poegade puhul 175,64 eurot kuus ja tütre puhul 155,64 eurot kuus;

-

ema keskmine sissetulek on 1398,05 eurot kuus; isa keskmine sissetulek on 2500 eurot

kuus.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostjalt välja mõista:

-

vanema poja kasuks ajavahemikul 10.07.2021–31.03.2022 sissenõutavaks muutunud

elatis 1690,01 eurot (5 × 200 + 141,94 (200 : 31 × 22 päeva) + 182,69 × 3) ning alates

01.04.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni elatis 186,32 eurot kuus;

-

noorema poja kasuks ajavahemikul 09.09.2021–31.03.2022 sissenõutavaks muutunud

elatis 1473,24 eurot (3 × 260,02 + 182,01 (260,02 : 30 × 21 päeva) + 170,39 × 3) ning

alates 01.04.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni elatis 175,64 eurot kuus;

-

tütre kasuks ajavahemikul 09.09.202–31.03.2022 sissenõutavaks muutunud elatis

1569,18 eurot (3 × 292 + 204,40 (292 : 30 × 21 päeva) + 192,53 × 3) ning alates

01.04.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni elatis 196,16 eurot kuus.

Kostja ei ole toonud välja lastega seotud kulutuste kandmist ulatuses, mis vastaks ligilähedaselt

poolele igakuiste vajaduste ulatusele ning ülalpidamiskohustus ei saa olla vahetult täidetud

kulutuste tegemisega vajalike asjade ostmiseks, kui lapse eest vahetult hoolitseva vanemaga ei

ole selliste asjade ostmises kokku lepitud. Lapsed elavad isa juures, laste ja ema suhtlus on

kaootiline ning suhtlust korraldav maakohtu määrus ei ole veel jõustunud. Puudub kokkulepe

või kohtulahend, mis näeks ette mõne lapse viibimise ema juures seitse ööpäeva kuus või enam.

Eeldades, et kohtumäärus jõustub, jätkub ka tulevikus laste senine elukorraldus, mille kohaselt

elavad lapsed põhiliselt isa juures ja käivad emaga määratud aegadel kohtumas. Sellise

elukorralduse puhul langeb laste vahetu ülalpidamise põhiraskus isale. Ajal, mil laps viibib

lahus elava vanema juures, saab eeldada, et lahus elav vanem kannab lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib.

Kostja on küll ostnud lastele mõningaid riideid ja kooliasju, kuid tegemist ei ole olnud vanemate

2-21-10883

vahel kokku lepitud kuludega. Vanemate vahel puudub koostöö ja vanemad ei suhtle kulutuste

teemal.

Kostja ei ole toonud esile ühtki objektiivset takistust, mis takistaks tal anda lastele

miinimummääras ülalpidamist, kuid arvestades seda, et poegade igakuised vajadused olid 2021

miinimumist väiksemad (277,52 eurot ja 260,02 eurot kuus), tuleb seda 2021 elatise suuruse

määramisel arvestada.

Arvestades vanemate sissetulekute suurust, jaguneb ülalpidamiskohustus vanemate vahel

perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg 3 järgi selliselt, et isa peab kandma ülalpidamiskohustust

miinimumelatist ületavate kulude kandmisel 64,89% ulatuses ja ema 35,11% ulatuses.

Kostja peab andma lastele ülalpidamist järgmiselt:

-

vanem poeg:

o kuni 31.12.2021 – 277,52 eurot kuus (nõue 200 eurot kuus);

o 01.01.2022–31.03.2022 – 163,44 + 19,25 (vajadused 555,03 miinus toetus

173,33= 381,70 miinus isa § 101 lg 1 163,44 miinus ema PKS § 101 lg 1 163,44

= 54,82 × ema proportsioon 35,11%) = 182,69 eurot kuus;

o alates 01.04.2022 – 175,64 + 10,68 (vajadused 555,03 miinus toetus 173,33 =

381,70 miinus isa § 101 lg 1 175,64 miinus ema PKS § 101 lg 1 175,64 = 30,42

× ema proportsioon 35,11%) = 186,32 eurot kuus;

-

noorem poeg:

o kuni 31.12.2021 – 260,02 eurot kuus;

o 01.01.2022–31.03.2022 – 163,44 + 6,95 (vajadused 520,03 miinus toetus

173,33= 346,67 miinus isa § 101 lg 1 163,44 miinus ema PKS § 101 lg 1 163,44

= 19,79 × ema proportsioon 35,11%) = 170,39 eurot kuus;

o alates 01.04.2022 – 175,64 + 0 (vajadused 520,03 miinus toetus 173,33= 346,67

miinus isa § 101 lg 1 175,64 miinus ema PKS § 101 lg 1 175,64 = -4,61) =

175,64 eurot kuus;

-

tütar:

o kuni 31.12.2021 – 292 eurot kuus;

o 01.01.2022–31.03.2022 – 143,44 + 49,09 (vajadused 600,03 miinus toetus

173,33 = 426,7 miinus isa § 101 lg 1 143,44 miinus ema PKS § 101 lg 1 143,44

=139,82 × ema proportsioon 35,11%) = 192,53 eurot kuus;

o alates 01.04.2022 – 155,64 + 40,52 (vajadused 600,03 miinus toetus 173,33 =

426,70 miinus isa § 101 lg 1 155,64 miinus ema PKS § 101 lg 1 155,64 = 115,42

× ema proportsioon 35,11%) = 196,16 eurot kuus.

Puudub mõjuv põhjus PKS § 100 lg 2 tähenduses, mis annaks kostjale õiguse nõuda, et ta saaks

anda ülalpidamist muul viisil kui raha maksmisega, sh kulude vahetu kandmisega ning

ülalpidamiskohustust ei saa lugeda täidetuks ulatuses, milles kostja on alates hagide esitamisest

teinud vahetuid kulutusi. Kostjale pidi olema teada, et hagejate isa vaidleb vastu ülalpidamise

andmisele muul viisil kui raha maksmisega. Olukorras, kus vanemate suhted on halvad ja

omavahel kulutuste osas ei suudeta kokku leppida, ei ole mõistlik ülalpidamiskohustuse

täitmine lastele asjade ostmise ja muu vahetu ülalpidamise näol, kuna see võib saada uute

konfliktide allikaks, samas ei pruugi laste vajadused saada täidetud. On mõistlik, et vahetud

kulutused teeb laste vahetu ülalpidamise põhiraskust kandev vanem, kes on laste vajadustega

kõige paremini kursis, ning teine vanem annab ülalpidamist rahas.

3.3. Tagasiulatuva elatise nõuded on osaliselt põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista:

2-21-10883

-

vanema poja ülalpidamiseks ajavahemikul 01.04.2021–01.07.2021 805,9 eurot

(832,56–26,66);

-

noorema poja ülalpidamiseks ajavahemikul 01.06.2021–31.08.2021 725,41 eurot

(780,06–54,65);

-

tütre ülalpidamiseks ajavahemikul 01.06.2021–31.08.2021 824,02 eurot (876–51,98).

Kaksikute tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta märtsi, aprilli ja mai osas rahuldamata, sest

kaksikud olid neid kuudel kaks nädal ema juures ja ema pidas neid vahetult ülal ega võinud

vanemate vahelist kokkulepet arvestades mõistlikult ette näha elatisenõuete esitamist. Samuti

tuleb jätta rahuldamata vanema poja tagasiulatuv elatisenõue märtsi eest, sest vanem poeg elas

märtsi kaks viimast nädalat emaga. Aprillis ta ema juures ei viibinud. Mais viibis tütar ema

juures ööbimisega 3 päeva. Juunis viibisid kaksikud ema juures järjest 8. ja 9. kuupäeval

(2 päeva) ning 11.–16. kuupäeval (6 päeva) viibisid juures kõik lapsed. Juulis viibisid kõik

lapsed ema juures järjest 14.-17. kuupäeval (3 päeva) ning vanem poeg ja noorem poeg

27. kuupäeval (1 päeva). Lisaks on ema käinud lastega mais, juulis ja augustis söömas.

Arvestades laste mõistlikku toidukulu 120 eurot lapse kohta kuus, saab ühe toidukorra

maksumuseks pidada 1,33 eurot. Seega on kostja katnud 01.04.2021–01.07.2021 vanema poja

toidukulusid 26,66 euro ulatuses ning 01.06.2021–31.08.2021 noorema poja toidukulusid

54,65 euro ulatuses ja tütre toidukulusid 51,98 euro ulatuses. Toidukulude võrra tuleb

tagasiulatuvat elatist vähendada. Kuigi kostja tõi esile, et ta tegi laste riietele, meelelahutusele,

koolitarvetele ja tervishoiule 2021 aprillist kuni augustini kulutusi, ei ole isa koormus hagejate

ülalpidamisel olnud ema tehtud kulutuste võrra väiksem. Kulutuste tegemine ei olnud vanemate

vahel kooskõlastatud.

Tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmiseks ei ole alust. Kostja ei ole välja toonud ega

tõendanud asjaolusid, mis võinuksid anda talle põhjendatud alust arvata, et hagejad ei esita

elatisenõudeid. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et vanemate vahel on elatise tasumise

teemal 2021. a juulikuus juttu olnud, kuid kostja pole elatise maksmisega nõustunud. Kostja

pole ka menetluse kestel elatise tasumisega alustanud. Kostja on seeläbi elatise võla ja ühes

sellega oma võimalikke majanduslikke raskusi ise suurendanud.

3.4. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte

endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hagi, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta elatisenõuded kuni

otsuse tegemiseni rahuldamata ning rahuldada alates otsuse tegemisest elatisenõuded

PKS § 101 alusel muutuva suurusena, arvestades lasterikka pere toetust, lastetoetust, kostja

juures viibimise aega.

4.1. Apellatsioonkaebuse ja selle täienduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et kostja

andis 2021 veebruarist kuni augustini lastele ülalpidamist vähemalt 3832,68 euro ulatuses ja

täitis sellega oma ülalpidamiskohustuse. Kostja ostis nii kooselu ajal kui ka pärast selle

lõppemist lastele vajalikud asjad ning kui kostja seda ei teeks, oleksid lapse ilma vajalike

asjadeta. Kostja jätkas kulutuste kandmist ka kohtumenetluse ajal. Kuni kohtuotsuse tegemiseni

tuleb jätta kostjalt elatis välja mõistmata, sest kostja on kandnud laste kulusid ning kostjalt

elatise väljamõistmine koormaks kostjat topelt.

2-21-10883

4.2. Maakohus lähtus elatise suurust määrates vääralt jõustumata kohtumäärusega määratud

ema ja laste suhtlemise korrast, kuigi oleks pidanud määrama elatise suuruse muutuva

summana, arvestades võimalikke suhtlemispäevi.

4.3. Arvestades jõustunud suhtluskorda, tuleb hagi jätta kogu ulatuses rahuldamata.

23.01.2023 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 määrus, mille kohaselt veedavad

lapsed pool aega kummagi vanema juures, olles seejuures vanemate täielikul ülalpidamisel.

Kuni suhtlemist korraldava määruse jõustumiseni takistas isa emal lastega suhelda. Alates

kohtumääruse jõustumisest viibivad kaksikud ema juures kohtumääruse kohaselt. Vanem poeg

viibib ema juures keskmiselt 9 ööpäeva kuus, kuid isa ei toeta ning takistab vanema poja ja ema

suhtlust. Isa ei täida vanema poja osas kohtumäärust eesmärgiga saada elatist. Elatise

väljamõistmisel tuleb arvestada kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluspäevade arvu.

Vanema poja kulutuste katteks teevad mõlemad vanemad kulutusi, sh on ema kandnud alati

tema telefonikulud. Kaksikute kulud, v.a tütre trennikulu, mida vanemad kannavad võrdselt, on

kandnud ema, isa kannab üksnes eluaseme- ja toidukulud ajal, mil lapsed viibivad tema juures.

Kuni 01.08.2023 laekusid kõik peretoetused, sh lasterikka pere toetus isale.

Vastustaja seisukoht

5. Isa vaidles laste nimel apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, jäädes

maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

Seoses suhtluskorra määruse jõustumisega märkis isa, et kuni 27.01.2023 on põhjendatud

elatise väljamõistmine kõigile lastele, alates 27.01.2023 vanemale pojale eeldusel, et

suhtluskord jääb püsima. Lapsed elasid lapsed isa juures ja olid isa ülalpidamisel kuni

27.01.2023. Alates 27.01.2023 on lastel vahelduv elukoht, kuid vanem laps elab endiselt isa

juures ega suhtle emaga. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda tegelikult olukorrast, mitte

kohtumäärusest.

Isa ei ole takistanud vanemal pojal ema juures viibida. Isa ei saa poega selleks sundida. Lapsed

viibivad ema juures viibimise ajal ka isa juures ja käivad isa juures söömas.

Väär on kostja väide, et isa on saanud kõik toetused. Isa kandis alates 2023 veebruarist kuni

juulini pool toetustest üle emale.

Isa töötasu on alates 01.08.2022 vähenenud (1296,68 eurot (bruto)).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada

ning maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue

otsuse, millega vähendab vanema poja kasuks aja eest enne hagi esitamist välja mõistetud

elatise võla suurust 60 euro võrra ja jätab kaksikute tagasiulatuva elatisenõude kogu ulatuses

rahuldamata, vähendab alates hagi esitamisest kuni 22.01.2023 väljamõistetava elatise suurust

kõigi laste puhul 325,06 euro võrra ning jätab alates 23.01.2023 hagi kõigi laste osas

rahuldamata. Kuigi ringkonnakohus rahuldab hagi maakohtust erinevas ulatuses, ei anna see

alust muuta TsMS § 173 lg 3 I lause järgi menetluskulude jaotust.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

2-21-10883

vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi. Osas, millega maakohus

jättis hagi rahuldamata, ei ole hagejad maakohtu otsust vaidlustanud. Sellest tulenevalt

kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega

maakohus rahuldas hagejate tagasiulatuvad ja edasiulatuvad elatisenõuded.

8. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas ema peab tasuma lastele maakohtu

väljamõistetud elatist, sh aja eest enne hagi esitamist hoolimata sellest, et ta kandis nii

kohtumenetluse eel kui ka ajal laste ülalpidamiskulusid vahetult, samuti selle üle, kas elatise

maksmist tuleb jätkata ka pärast seda, kui lastel on jõustunud kohtulahendi järgi vahelduv

elukoht.

9. Esmalt märgib kolleegium, et arvestades apellatsioonimenetluse vaidluse eset, ei ole tähtsust

sellel, milliseid kulutusi on isa pärast maakohtu otsuse tegemist laste ülalpidamiseks teinud,

milline on isa sissetulek ning kellele on makstud lapsetoetusi ja kas isa on osa sellest emale üle

kandnud.

Seetõttu

jätab

ringkonnakohus

hagejate

24.03.2024

ja

28.05.2024

menetlusdokumendile lisatud dokumendid (kulude loend, isa palga tõend, isa pangakonto

väljavõte, vanemate kirjavahetus toetuste teemal ja isa ülekanded emale seoses toetustega)

TsMS § 238 lg 1 alusel tõendina vastu võtmata. Küll on emalt elatise väljamõistmise kontekstis

tähtsust sellel, et apellatsioonimenetluse ajal on kohtumäärusega kindlaks määratud laste

vahelduv

elukoht,

mistõttu

võtab

ringkonnakohus

vastu

kostja

02.09.2022

menetlusdokumendile lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 määruse tsiviilasjas nr x-

xx-xxxxx. Kuna pooled ei vaidle enam selle üle, et määrus on jõustunud, jätab ringkonnakohus

TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata hagejate 03.10.2022 menetlusdokumendile lisatud isa

määruskaebuse Riigikohtule, sest sellel ei ole enam tähtsust.

10. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud, kui mõistis emalt laste kasuks välja elatise

alates hagi esitamisest, kuid maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et ema kandis lapsi

vahetult ülal pidades laste ülalpidamiskulusid. Samuti tuleb arvestada seda, et

apellatsioonimenetluse ajal (23.01.2023) jõustus kohtulahend, mille alusel on lastel vahelduv

elukoht, mistõttu ei ole alates 23.01.2023 enam alust mõista emalt laste ülalpidamiseks elatist

välja.

10.1. See, et ema kandis kohtumenetluse ajal väidetavalt laste ülalpidamiseks vajalikke kulusid,

ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust jätta emalt laste kasuks elatist välja mõistmata, kuid

kantud kulusid tuleb arvestada väljamõistetava elatise suuruse määramisel.

10.1.1. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine

tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite

tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Kui laps elab vanemate kokkuleppe või

kohtulahendi alusel olulise osa ajast kummagi vanema juures, peavad mõlemad vanemad

eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse

põhivajadused. Seejuures tuleb vahetut kulude kandmist arvestada lisaks vahelduvale elukohale

ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahus elava

vanema juures (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491, p 13.1; RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17,

p 23.1).

Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise

eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule

ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud

2-21-10883

lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks

vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks

suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks

ülalpidamise vahetule andmisele kohustust maksta lapsele elatist (RKTKo 12.05.2021,

2-18-6491, p 13.2–13.3).

Lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel lapse vahelduva elukoha

puhul ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse

ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on

see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud. Kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et

üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa PKS § 105

lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus

teise vanema vastu, arvestades mh vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel

(RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491, p 14.2).

10.1.2. Siinses asjas olid vanemad kooselu lõppedes 2021 alguses kokku leppinud, et vanem

poeg jääb elama isa juurde ning kaksikud elavad vaheldumisi ema ja isa juures. Pooled ei vaidle

selle üle, et neil oli selline kokkulepe. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et vanema poja osas

täitsid vanemad kokkulepet, kuid kaksikute osas hagi esitamise ajal kokkulepet enam ei täidetud

– kaksikud elasid isa juures. Seega ei välistanud kaksikute vahelduva elukoha kokkulepe

praegusel juhul lahus elavalt vanemalt elatise nõudmist ning ei saa lähtuda eeldusest, et ema

täitis nõutud ulatuses ülalpidamiskohustust lapsi vahetult ülal pidades. Sellises olukorras tuli

emal tõendada, milliseid laste kulusid ja millises ulatuses ta vahetult kandis.

Ema koostatud kulude nimekiri ja sellele lisatud ostutšekid, pangakonto väljavõtted ja

maksekorraldused (I kd, tl 67–75) kinnitavad, et ema kandis laste kulusid 2021 septembrist kuni

detsembrini 975,17 euro ulatuses peamiselt riietele, jalanõudele, koolitarvetele, tervishoiule ja

laste vaba aja veetmisele. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist selliste kuludega, mille puhul

saab eeldada, et teine vanem säästis laste ülalpidamisel need kulud. Hagejad ei ole ka väitnud,

et tegemist ei olnud laste vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutustega. Seega saab tehtud

kulutuste osas lugeda ema ülalpidamiskohustuse täidetuks. Kuna ema ei toonud esile iga lapse

vajaduste katteks kantud kulusid eraldi, saab eeldada, et ema kandis arvestuslikult 2021

septembris, oktoobris, novembris ja detsembris iga lapse vajaduste katteks kulusid kokku

325,06 euro ulatuses (975,17 : 3). Ülaltoodut arvestades tuleb emal tasuda igale lapsele alates

hagi esitamisest kantud kulude, s.o 325,06 euro võrra vähem elatist.

Kuigi ema on väitnud, et ta tegi jätkuvalt lastele kulutusi kohtumenetluse ajal, ei ole ta kulutusi

täpsemalt kirjeldanud ega nende suurust esile toonud ja tõendanud. Seetõttu ei ole

ringkonnakohtul alust väidetavalt hiljem tehtud kulutusi arvestada.

10.2. Lisaks tuleb jätta emalt laste kasuks elatis alates 23.01.2023 välja mõistmata, sest lastel

on alates sellest ajast jõustunud kohtulahendi alusel vahelduv elukoht.

10.2.1. Kuigi maakohus eeldas elatist välja mõistes, et jõustub maakohtu määrus, mille kohaselt

oli emal õigus lastega suhelda teatud arv päevi kuus, tühistas Tallinna Ringkonnakohus

01.09.2022 määrusega (I kd, tl 203–211) osaliselt maakohtu määruse ning määras, et lapsed

viibivad kummagi vanema juures vaheldumisi selliselt, et lapsed on isa juures paaritu nädala

reede õhtul kella 19-st kuni paaris nädala reede õhtul kella 19-ni ja ema juures paaris nädala

reede õhtul kella 19-st kuni paaritu nädala reede õhtul kella 19-ni. Määrus jõustus 23.01.2023.

Seega peavad mõlemad vanemad eelduslikult lapsi vahetult ülal ajal, mil lapsed elavad

2-21-10883

kummagi vanema juures, kattes ka laste põhivajadused, ning emal ei ole eelduslikult kohustust

lastele elatist maksta.

10.2.2. Isa ei ole toonud laste nimel esile ega tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada,

et laste vajadused ei ole vahelduva elukoha tingimustes kaetud.

Isa kinnitas laste nimel, et kaksikutel on pärast kohtumääruse jõustumist vahelduv elukoht ning

nõustus, et kaksikute osas on ülalpidamise nõudmise alus ära langenud eeldusel, et kaksikud

jätkavad vahelduvalt kummagi vanema juures elamist. Ka ema kinnitusel elavad kaksikud

vahelduvalt kummagi vanema juures ning ema kannab suurema osa kaksikute põhivajadustest,

sh ostab kõik neile vajalikud asjad. Seega on vanemad korraldanud kaksikute ülalpidamise

vahelduva elukoha korral ning ringkonnakohtul ei ole alust mõista emalt kaksikute kasuks välja

elatist alates 23.01.2023.

Kuigi isa väitel elab vanem poeg jätkuvalt ka pärast kohtumääruse jõustumist isa juures, ei ole

isa toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ema ei täida kohtumäärust.

Kuigi ema väitel ei täida isa vanema poja osas kohtumäärust ja võõrandab poega emast, ei ole

ka ema toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis seda kinnitaksid. Sellises olukorras juhindub

ringkonnakohus sellest, et mõlemad vanemad pidid ja peavad jõustunud kohtumäärust täitma

ning kuna sellega määrati ka vanema poja vahelduv elukoht kummagi vanema juures, saab

eeldada, et kumbki vanem täidab alates kohtumääruse jõustumisest ülalpidamiskohustust

vahetult. Seda arvestades ei ole alates kohtumääruse jõustumisest alust mõista emalt elatist välja

ka vanema poja kasuks.

10.3. Ülaltoodu kohaselt peab ema maksma:

-

vanema poja ülalpidamiseks:

o ajavahemikul 10.07.2021–31.03.2022 – 1364,95 eurot (1690,01–325,06);

o ajavahemikul 01.04.2022–22.01.2023 – 1863,2 eurot (186,32×10);

-

noorema poja ülalpidamiseks:

o ajavahemikul 09.09.2021–31.03.2022 – 1148,18 eurot (1473,24–325,06);

o ajavahemikul 01.04.2022–22.01.2023 – 1756,4 eurot (175,64×10);

-

tütre ülalpidamiseks:

o ajavahemikul 09.09.2021–31.03.2022 – 1244,12 eurot (1569,18–325,06);

o ajavahemikul 01.04.2022–22.01.2023 – 1961,6 eurot (196,16×10).

11. Lisaks asus maakohus kolleegiumi hinnangul ekslikult seisukohale, et siinses asjas ei ole

põhjust ühegi lapse puhul jätta hagi rahuldamata osas, milles hagejad nõuavad kostjalt elatist

aja eest enne hagi esitamist.

11.1. See, et isa ei nõudnud laste nimel vahetult pärast vastava vajaduse tekkimist emalt laste

kasuks elatist, ei välista iseenesest laste tagasiulatuvat elatisenõuet.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks

rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse

täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte

on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete

2-21-10883

eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks

kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Seejuures võib teatud

juhtudel ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise

väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult

kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud,

kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise

nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab

arvestada nõude ulatuse määramisel. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud

isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi

tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid

(vt RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 19–20).

Siinses asjas esitas isa vanema poja nimel hagi edasiulatuva elatise saamiseks 10.07.2021 (I kd,

tl 2–3). Enne seda ei ole isa laste nimel emalt elatist kohtuväliselt nõudnud. Isa tõstatas laste

ülalpidamiskulude (sh tagasiulatuva perioodi ülalpidamiskulude) kandmise küsimuse alles

29.07.2021 e-kirjas (I kd, tl 78–79), s.o pärast seda, kui ta oli juba esitanud vanema poja nimel

ema vastu kohtule elatise saamiseks hagi. Tagasiulatuva elatisenõude esitas isa vanema poja

nimel 09.09.2021 (I kd, tl 8–9) ning samal päeval esitas isa ka kaksikute nimel ema vastu hagi

nii tagasiulatuvalt alates 01.06.2021 kuni hagi esitamiseni kui ka alates hagi esitamisest

edasiulatuvalt elatise saamiseks (I kd, tl 11–13), pikendades seejuures 20.09.2021 tagasiulatuva

elatise perioodi (algselt alates 01.06.2021, hiljem alates 15.03.2021) (I kd, tl 20–22). Seega ei

ole isa küll nõudnud emalt lastele elatise tasumist enne 2021 juulit, kuid ainuüksi see, et isa on

jätnud lastele elatise nõudmata vahetult pärast seda, kui selleks tekkis tema väitel õigus, ei anna

ülal viidatud Riigikohtu praktika valguses alust jätta laste kasuks elatist tagasiulatuva perioodi

eest välja mõistmata.

11.2. Küll aga tuleb arvestada seda, et ajal, mille eest tagasiulatuvat elatist nõutakse, oli

vanematel kokkulepe, et kaksikutel on vahelduv elukoht, ning ema kandis vahetult laste

kulusid.

Vanemad olid leppinud kooselu lõppedes 2021 alguses kokku, et vanem poeg jääb elama isa

juurde ning kaksikud elavad vaheldumisi ema ja isa juures. Pooled ei vaidle selle üle, et

kokkulepet ei õnnestunud kaksikute vahelduva elukoha osas alates 2021 juunist täita, st

kaksikud ei viibinud vaidlusalusel ajal vastavalt kokkuleppele vahelduvalt kaks nädalat ema ja

kaks nädalat isa juures. Ema koostatud kohtumiste ja kulude nimekirja (I kd, tl 64) ning tema

lepingulise esindaja istungil antud seletuse kohaselt toimusid kohtumised pigem juhuslikult.

Seejuures võttis hagejate lepinguline esindaja kohtuistungil omaks (I kd, tl 162 pöördel,

ajamärk 00:10:02), et juuni kohtumised toimusid vastavalt ema esitatud nimekirjale, kuid

tegemist ei olnud kogu päeva kestnud kohtumistega. Ema kohtumiste nimekiri kinnitab, et

kohtumised ja ema juures viibimised on toimunud pigem spontaanselt, mitte regulaarselt, kuid

nimekirja arvestades saab järeldada, et lapsed viibisid märkimisväärselt sageli emaga, ema

tegeles lastega ning kandis laste vajaduste katmiseks kulusid. Vanemate ja lastekaitsespetsialisti

e-kirjavahetusest (I kd, tl 78–79) nähtub, et 2021 juulis tekkisid raskused varem kokkulepitud

korra täitmisel ning vanemad otsisid lastekaistespetsialisti vahendusel lahendusi, kuidas veenda

lapsi rohkem ema juures viibima. Tegemist oli olukorraga, kus vanemad otsisid lahendusi

vahelduva elukohaga jätkamiseks, sh nõustus ema sellega, et lapsed võiksid alates sügisest olla

suvel isaga rohkem veedetud aja arvel rohkem ema juures, kui algab kool ning lapsed vajavad

abi koolitöödes. Kuigi ema heidab isale ette lastega suhtlemise takistamist ning isa emale ette

2-21-10883

soovimatust lastega suhelda ja kaksikuid enda juurde elama võtta, ei ole kumbki oma väiteid

kohtumenetluses tõendanud ning eelnevalt viidatud e-kirjavahetus seda ei kinnita. Pigem

nähtub sellest, et lapsed eelistasid viibida isa juures ja isa eelistas, et lastel oleks üks elukoht,

mis viis selleni, et hagiavalduste esitamise ajaks oli nii vanema poja kui ka kaksikute

elukorralduse keskmeks saanud isa elukoht.

Arvestades seda, et vanemad olid leppinud kokku kaksikute vahelduvas elukohas, on mõistetav,

et ema tegi laste ülalpidamiseks vahetult, vastavalt vajadusele kulutusi ka siis, kui lapsed ei

viibinud suvel kokkulepitud mahus aega emaga. Ema sai eeldada, et laste vahelduv elukoht

jätkub sügisest, hoolimata sellest, et suvel olid lapsed veetnud rohkem aega isaga. Ema

koostatud kulude nimekiri ja sellele lisatud ostutšekid, pangakonto väljavõtted ja

maksekorraldused (I kd, tl 67–75) kinnitavad, et ema ostis juunis, juulis ja augustis lastele

vajalikke asju, sh riideid ja koolitarbeid, ning kandis silmaarsti ja psühholoogi kulusid, samuti

vaba aja veetmise kulusid kokku 682 euro ulatuses. Hagejate lepinguline esindaja võttis

kohtuistungil omaks, et osaliselt on ema ostnud riideid, vihikuid, raamatuid, kooliasju, ega

väitnud, et tegemist oli tarbetute kuludega (I kd, tl 162 pöördel, ajamärk 00:17:32). Lisaks

tuvastas maakohus, et ema kandis lastega söömas käies kaksikute toidukulu (arvestuslikult

kokku 106,63 euro ulatuses (54,65+51,98)). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist selliste

kuludega, mille puhul saab eeldada, et teine vanem säästis laste ülalpidamisel need kulud, ning

arvestades seda, et vanematel oli kaksikute osas vahelduva elukoha kokkulepe, mille raames

pidid vanemad lapsi vahetult ülal pidama, kinnitavad ema kantud kulutused seda, et ta osales

laste ülalpidamises.

Kuna vanematel oli kokkulepe kaksikute vahelduva elukoha kohta ning hoolimata sellest, et

vanemad ei täitnud kokkulepet alates 2021 juunist, osales ema laste elus ja kandis nende

kulusid, on ema täitnud vahelduva elukohta kokkuleppest lähtudes kaksikute ülalpidamise

kohustust ning ei ole põhjendatud mõista emalt nende kasuks välja elatist aja eest enne hagi

esitamist, s.o 01.06.2021–31.08.2021.

11.3. Vanema poja osas leppisid vanemad kokku, et poeg elab isa juures ning tema puhul asus

maakohus õigesti seisukohale, et ema peab maksma talle elatist ka aja eest enne hagi esitamist.

Kuigi ema väitel kandis ta vanema poja kulusid vahetult, ei ole ema toonud esile ega tõendanud,

milliseid kulusid ja millises ulatuses ta seoses vanema poja vajadustega kandis. Kõigi laste

kohta koostatud ühise kulunimekirja alusel ei saa kohus tuvastada, et ema kandis vanema poja

ülalpidamiseks rohkem kulusid, kui maakohus tuvastas. Küll on aga hagejad võtnud omaks, et

ema kandis vanema poja eest 60 eurot koolifondi (I kd, tl 173 pöördel) ning kannab vanema

poja telefoniarved (I kd, tl 162 pöördel, ajamärk 00:17:32). Samas ei ole ema täpsustanud ega

tõendanud, kui suured on vanema poja telefonikulud. Eeltoodut arvestades mõistis maakohus

põhjendatult emalt välja vanema poja kasuks tagasiulatuva elatise, kuid elatise suurust tuleb

60 eurot võrra vähendada. Kokku on ajavahemiku 01.04.2021–01.07.2021 põhjendatud elatis

vanemale pojale 745,9 eurot (805,9–60).

12. Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab

maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas ajavahemikul 01.04.2021–01.07.2021

vanema poja tagasiulatuva elatisenõude suuremas ulatuses kui 745,9 eurot ja rahuldas

ajavahemikul 01.06.2021–31.08.2021 kaksikute tagasiulatuva elatisenõude, samuti osas,

millega maakohus mõistis emalt ajavahemikul 10.07.2021–22.01.2023 vanema poja kasuks

välja elatise 3228,15 eurot (1364,95+1863,2) ületavas osas ja edasiulatuva elatise alates

23.01.2023, noorema poja kasuks ajavahemikul 09.09.2021–22.01.2023 elatise 2904,58 eurot

(1148,18+1756,4) ületavas osas ja edasiulatuva elatise alates 23.01.2023 ning tütre kasuks

ajavahemikul 09.09.2021–22.01.2023 elatise 3205,72 eurot (1244,12+1961,6) ületavas osas ja

2-21-10883

edasiulatuva elatise alates 23.01.2023. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

jätab tühistatud osas hagi rahuldamata.

13. Kuigi ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab osaliselt

maakohtu otsuse ja rahuldab hagi maakohtust erinevas ulatuses, ei ole alust muuta maakohtu

menetluses kantud menetluskulude jaotust ning nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)