2-22-9276/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9276

Kohtuasi

XXi, YYi, AAi, KKi ja VVi hagi HHi vastu elatise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 24.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

HHi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

XXi osas 1040 eurot 76 senti

YYi osas 776 eurot 61 senti

AAi osas 623 eurot 61 senti

KKi osas 623 euro 61 senti

VVi osas 860 eurot 76 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (vastustajad) XX (isikukood xxxxxxxxxx), YY

(isikukood xxxxxxxxxx), KK (isikukood xxxxxxxxx), AA

(isikukood xxxxxxxxxx) ja VV (isikukood xxxxxxxxxx),

seaduslik esindaja PP, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Kostja (apellant) HH (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata HHi 25.01.2023 apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Võtta

vastu HHi 26.10.2023 menetlusdokumendile lisatud ja 25.05.2024 esitatud tõendid,

v.a sõnumivahetus seoses kinnisasja müügiga.

2. Võtta vastu XXi, YYi, AAi, KKi ja VVi 24.05.2024 menetlusdokumendile lisatud

tõendid.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Tühistada Pärnu Maakohtu 24.01.2023 otsus osas, millega maakohus:

2-22-9276

4.1. rahuldas ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 XXi ja YYi elatisenõude 359,55

eurot ületavas osas ning AAi, KKi ja VVi elatisenõude 299,55 eurot ületavas

osas;

4.2. mõistis alates 01.04.2022 iga lapse kasuks välja elatise, arvestamata

suhtluspäevade arvu;

4.3. jättis kindlaks määramata kohtuotsuse täitmise korra ja võtmata seisukoha

hagi rahuldamise ulatuse kohta ning

4.4. jättis menetluskulud kostja kanda.

5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, jätta elatisenõue

ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 p-s 4.1 nimetatud summasid ületavas osas

rahuldamata, mõista alates 01.07.2024 iga lapse kasuks välja elatis vastavalt all

p-des 7.2–7.6 nimetatule, määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord vastavalt all

p-s 7.7 nimetatule ning jätta maakohtus kantud menetluskulud, v.a riigi

õigusabikulud, poolte endi kanda.

6. Jätta apellatsioonimenetluses kantud riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud

Eesti Vabariigi kanda ja muud kulud poolte endi kanda.

7. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

7.1. Rahuldada hagi osaliselt.

7.2. Mõista HHilt XXi kasuks välja:

7.2.1. ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 tasumata elatis 359,55 eurot;

7.2.2. ajavahemikul 01.04.2022–30.06.2024 tasumata elatis 2184,09 eurot;

7.2.3. alates 01.07.2024 kuni XXi täisealiseks saamiseni (29.11.2026) elatis

123,78 eurot kuus ((272,76+54,96–80/2–225/2/5)– 53,33%)). Elatise

arvutamise

aluseks

olevat

elatise

baassummat

(272,76

eurot)

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti

Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse (80 eurot) või lasterikka pere toetuse

(450/2 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse

muutumisest toetuse muutunud suurust. Laps viibib kohustatud vanema

juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus.

7.3. Mõista HHilt YYi kasuks välja:

7.3.1. ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 tasumata elatis 359,55 eurot;

7.3.2. ajavahemikul 01.04.2022–30.06.2024 tasumata elatis 1532,36 eurot;

7.3.3. alates 01.07.2024 kuni YYi täisealiseks saamiseni (04.02.2029) elatis

105,21 eurot kuus (((272,76+54,96–80/2–225/2/5)– 53,33%)×0,85)).

Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (272,76 eurot)

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti

Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse (80 eurot) või lasterikka pere toetuse

(450/2 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse

muutumisest toetuse muutunud suurust. Laps viibib kohustatud vanema

juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Kuni 29.11.2026 vähendatakse elatist

15%.

7.4. Mõista HHilt AAi kasuks välja:

7.4.1. ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 tasumata elatis 299,55 eurot;

7.4.2. ajavahemikul 01.04.2022–30.06.2024 tasumata elatis 1282,43 eurot;

2-22-9276

7.4.3. alates 01.07.2024 kuni AAi täisealiseks saamiseni (03.08.2030) elatis

101,24 eurot kuus (((272,76+54,96–100/2–225/2/5)– 53,33%)×0,85)).

Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (272,76 eurot)

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti

Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse (100 eurot) või lasterikka pere toetuse

(450/2 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse

muutumisest toetuse muutunud suurust. Laps viibib kohustatud vanema

juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Kuni 04.02.2029 vähendatakse elatist

15%.

7.5. Mõista HHilt KKi kasuks välja:

7.5.1. ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 tasumata elatis 299,55 eurot;

7.5.2. ajavahemikul 01.04.2022–30.06.2024 tasumata elatis 1282,43 eurot;

7.5.3. alates 01.07.2024 kuni KKi täisealiseks saamiseni (23.06.2014) elatis

101,24 eurot kuus (((272,76+54,96–100/2–225/2/5)– 53,33%)×0,85)).

Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (272,76 eurot)

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti

Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse (100 eurot) või lasterikka pere toetuse

(450/2 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse

muutumisest toetuse muutunud suurust. Laps viibib kohustatud vanema

juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Kuni 03.08.2030 vähendatakse elatist

15%.

7.6. Mõista HHilt VVi kasuks välja:

7.6.1. ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 tasumata elatis 299,55 eurot;

7.6.2. ajavahemikul 01.04.2022–30.06.2024 tasumata elatis 1890,06 eurot;

7.6.3. alates 01.07.2024 kuni VVi täisealiseks saamiseni (17.08.2036) elatis

119,11 eurot kuus ((272,76+54,96–100/2–225/2/5)–53,33%)). Elatise

arvutamise

aluseks

olevat

elatise

baassummat

(272,76

eurot)

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti

Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse (100 eurot) või lasterikka pere toetuse

(450/2 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse

muutumisest toetuse muutunud suurust. Laps viibib kohustatud vanema

juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus.

7.7. Kohustada HHi tasuma p-des 7.2.3, 7.3.3, 7.4.3, 7.5.3 ja 7.6.3 nimetatud elatis

vastava kuu 10. kuupäeval PP pangakontole nr EExxxxxxxxx selgitusega „laste

elatis (kuu, aasta) eest“.

7.8. Tühistada Pärnu Maakohtu 07.09.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

7.9. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud kulud poolte endi

kanda.

2-22-9276

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. PP (ema) esitas XXi (hageja I, laps I), YYi (hageja II, laps II), AAi (hageja III, laps III), KKi

(hageja IV, laps IV) ja VVi (hageja V, laps V) nimel 21.06.2022 (parandatud 02.08.2022)

Pärnu Maakohtule HHi (kostja, isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt iga lapse kasuks

välja ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 tagasiulatuva elatise 292 eurot kuus ning alates

01.04.2022 vastavalt elatiskalkulaatorile arvutatud miinimumelatise (hageja I kasuks 195,64

eurot kuus, hageja II kasuks 166,29 eurot kuus, hageja III kasuks 149,29 eurot kuus, hageja IV

kasuks 149,29 eurot kuus ja hageja V kasuks 175,64 eurot kuus).

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt asusid vanemad 2021 juuli lõpus eraldi elama

ning lapsed jäid koos emaga elama vanematele võrdsetes mõttelistes osades kuuluval

kinnisasjal asuvasse elumajja (Xxxxxxxx talu). Ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 elasid

lapsed emaga ja ema kandis kõik laste kulud. Ajavahemikul 01.11.2021–31.03.2022 oli lastel

vahelduv elukoht ja vanemad pidid katma vahetult laste ülalpidamiskulud. Alates 01.04.2022

elavad lapsed ema juures ning isa on veetnud juunis-juulis lastega kaheksa päeva. Isa keeldub

pidevalt ettepanekutest veeta lastega aega. Isa ei ole lastele elatist maksnud. Alates 2022

septembrist elavad lapsed emaga Xxxxxxx, millega kaasnevad küll suuremad eluasemekulud,

kuid lastel on võimalik vastavalt võimetele käia xxxxxxxkoolis ning vähenenud on

transpordikulud, samuti on emal võimalik paremini saada erialast tööd, et tagada viie lapse

ülalpidamine.

1.2. Kuigi laste kulutused on miinimumist suuremad, nõuab ema laste nimel elatist üksnes

miinimummääras.

Ema saab lastetoetusi ja lasterikka pere toetust kokku 720 eurot kuus, huvihariduse transpordi

toetust 176 eurot kuus, ettevõtlustulu ligi 400 eurot kuus, üüritulu 280 eurot kuus. Emale kuulub

½ mõttelist osa Xxxxxxmaal Xxxxxx vallas Xxxxxx külas asuvast Xxxxxxxx kinnisasjast

(Xxxxxxxx kinnisasi) ja Yyyyyy Yyyyyy xx–xx asuv korteriomand (Yyyyyy yy

korteriomand). Ema kasutab Xxxxxx OÜ sõiduautot Xxxxxx. Isa saab töötasu Xxxxxxxx OÜ-

lt. Isale kuulub ½ mõttelist osa Xxxxxxxx kinnisasjast, Xxxxxxx X vallas Xxxxxx külas

Xxxxxxx x–x asuv korteriomand (Xxxxxxx korteriomand) ning sõiduauto Xxxxxxx.

Miinimumelatise suuruse arvutamisel tuleb võtta aluseks viimase aasta jooksul laste ja isa

reaalselt toimunud suhtluspäevade arv (maksimaalselt 6 ööpäeva kuus). Ema on esitanud

kohtule avalduse isa ja laste suhtluskorra määramiseks. Kohtus on ka vaidlus vanemate abielu

2-22-9276

lahutamise ja ühisvara jagamise üle. Elatise suurus peaks sõltuma kohtu määratud

suhtluskorrast.

Laste vajaduste rahuldamiseks kulub kokku 2861 eurot kuus, sh hageja I puhul 648 eurot,

hageja II puhul 641 eurot, hageja III puhul 631 eurot, hageja IV puhul 483 eurot ja hageja V

puhul 458 eurot kuus. Ema lähedased on aidanud emal kulusid kanda.

1.3. Elatist välja mõistes tuleb arvestada, et isa tegi kooselu lõpus tehinguid, et muuta end

varatuks.

2. Hagejad esitasid korduvalt, sh 26.08.2022 hagi tagamise taotluse. Pärnu Maakohus rahuldas

07.09.2022 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ning kohustas kostjat tasuma alates

kohtumääruse tegemisest kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni igale lapsele elatist 80 eurot kuus

(kokku 400 eurot kuus).

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus tasuma iga lapse ülalpidamiseks 80 eurot kuus,

kuid mitte tagasiulatuvalt.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ajavahemiku 01.08.2021–31.10.2021 tagasiulatuv

elatisenõue põhjendatud, sest kostja kandis sel ajal ja pärast seda laste ülalpidamiskulusid.

Lapsed jäi elama vanemate kaasomandis olevale Xxxxxxxx kinnisasjale, mille eest tasus kostja

laenu tagasimakseid, intressimakseid ja kindlustusmakseid. Kostja kandis laste eluaseme-,

riiete-, ravimite-, side- ja televisiooni- ning toidukulusid kokku 1572,40 euro ulatuses. Kostja

viis lastele süüa, küttepuid, tasus elektri ja kommunaalkulude eest ning ostis uue veepumba

koos paigaldusega. Kostja ostis lastele saapad ja joped.

3.2. Laste kulud on üle paisutatud ega vasta vanemate sissetulekute suurusele. Laste ema teeb

lastele kulutusi (sh xxxxxxxkool Xxxxxx ja xxxxxx), mis ületavad vanemate võimalusi.

Arvestades laste ema sissetulekuid (680 eurot kuus), ei saanud ta teha lastele sel ajavahemikul

kokku kulutusi 4380 euro ulatuses (292×5×3). Isa ei suuda normaalse töökoormuse juures

selliseid kulusid kanda. Isa sissetulek on ligi 1025 eurot kuus (neto).

3.3. Elatise saab määrata alles pärast seda, kui on kindlaks määratud lastega suhtlemise kord

ning jagatud vanemate ühisvara. Ema lõpetas jõuga laste vahelduva elukoha. Isa soovib

kasvatada lapsi võrdselt emaga ja panustada vahetu ülalpidamisega selliselt, et ema kannab laste

hariduse ja riiete kulud toetuste arvel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus mõistis 24.01.2023 otsusega isalt iga lapse kasuks välja ajavahemikul

01.08.2021–31.10.2021 tasumata elatise 641,25 eurot ning alates 01.04.2022 kuni laste

täisealiseks saamiseni iga lapse kasuks välja PKS § 101 alusel arvutatava miinimumelatise

(hageja I kasuks 195,64 eurot kuus, hageja II kasuks 166,29 eurot kuus, hageja III kasuks

149,29 eurot kuus, hageja IV kasuks 149,29 eurot kuus ja hageja V kasuks 175,64 eurot kuus),

lugedes alates ajavahemikul 01.09.2022–31.01.2023 iga lapse puhul elatise 400 euro ulatuses

(80×5 kuud) tasutuks. Maakohus märkis kõigi laste puhul, et elatise summat korrigeeritakse iga

aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi (PKS § 101 lg 3) ja brutotöötasu muutmise võrra (PKS § 101

lg 4) ning peretoetuste muutudes (PKS § 101 lg 5), elatise suurust vähendatakse

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga PKS § 101 lg 6 alusel ning

hagejate II–IV puhul vähendatakse lisaks 15% PKS § 101 lg 7 alusel. Maakohus tühistas

2-22-9276

07.09.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, mõistis Eesti Vabariigilt lastele riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasuna välja 331,2 eurot, jättis riigi õigusabi kulud Eesti

Vabariigi kanda ning muud menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja on kõigi laste isa;

-

Pärnu Maakohus kinnitas 22.09.2022 määrusega vanemate kompromissi, mille kohaselt

sai ema kõigi laste puhul nende elu- ja viibimiskoha määramise ning haridust

puudutavate küsimuste osas ainuhooldusõiguse ning isal oli õigus kohtuda lastega kahel

nädalavahetusel kuus kestusega reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, arvestades laste

ürituste aegu;

-

hageja I ülalpidamiseks kulub 648 eurot, hageja II ülalpidamiseks 641 eurot, hageja III

ülalpidamiseks 631 eurot, hageja IV ülalpidamiseks 483 eurot ja hageja V

ülalpidamiseks 458 eurot kuus;

-

ema sissetulekuks on töötasu 400 eurot kuus, üüritulu 280 eurot kuus ja peretoetused

720 eurot kuus; emale kuulub ½ mõttelist osa Xxxxxxxx kinnisasjast ja Yyyyyy yy

korteriomand; ema kasutuses on Xxxxxxx OÜ sõiduauto Xxxxxxxxxxx;

-

isa sissetulekuks on palk 1025 eurot (neto); isale kuulub ½ mõttelist osa Xxxxxxxx

kinnisasjast, ½ mõttelist osa Pppppppp kinnisasjast (maatulundusmaa 47 441 m²)

(Ppppppp kinnisasi) ja Xxxxxxxx korteriomand; samuti sõiduauto Xxxxxxxx;

-

Xxxxxxxx kinnisasja väärtus on ligi 94 000 eurot ja vanematel on seoses sellega ühine

kohustus 12 000 eurot;

-

isa ei panustanud ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 laste ülalpidamisse, v.a tasus

elektriarve 1173,74 eurot;

-

isa on alates 2022 septembrist tasunud iga kuu laste ülalpidamiseks kokku 400 eurot.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb isalt laste kasuks alates 01.04.2022 kuni laste

täisealiseks saamiseni välja mõista PKS § 101 järgi arvutatud miinimumelatis.

Isa on perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustatud lapsi ülal pidama, kuid ei ole

seda vabatahtlikult teinud. Miinimumelatise saamiseks ei pea hagejad tõendama ülalpidamiseks

tehtavaid kulutusi. Isa ei ole tõendanud, et ta ostis lastele saapad ja joped ega kummutanud ema

väidet, et need ostis lastele kingituseks vanaema. Isa on töövõimeline isik ja tema töötasu suurus

ei anna alust mõista talt laste ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 alusel välja miinimumist väiksemat

elatist. Vanemate ühises omandis ja kostja ainuomandis on vara, mille realiseerimisel on

võimalik tasuda lastele kohtulahendi alusel elatist.

4.3. Hagejate nõue ülalpidamiskohustuse täitmiseks tagasiulatuvalt ajavahemikul 01.08.2021–

31.10.2021 on PKS § 108 alusel põhjendatud. Arvestades seda, et isa tasus sel ajal elektriarve

1173,74 eurot, tuleb isalt iga lapse ülalpidamiseks sel ajavahemikul mõista välja elatis

641,25 eurot ((4380–1173,74):5).

4.4. Menetluskulud on õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel

kostja kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

2-22-9276

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas tagasiulatuva elatisenõude ning mõistis kostjalt edasiulatuvalt iga lapse

kasuks välja elatise 80 eurot ületavas osas.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei nähtu maakohtu otsusest, et maakohus oleks

kohaldanud vaidluse lahendamisele enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse ja 01.01.2022

jõustunud perekonnaseaduse redaktsiooni. Samuti ei ole maakohus selgitanud pooltele õiguse

muutumist menetluse ajal.

5.2. Maakohus jättis kostjalt laste kasuks elatist välja mõistes arvestamata siinse asja asjaolud.

Maakohus jättis arvestamata, et vanemate varaline seisund ja ülalpidamisvõimekus, laste arv,

isa suhtlemise lastega suhtlemine (vahetu ülalpidamine) ja riiklikud toetused annavad

koosmõjus alust vähendada PKS § 102 lg 2 alusel nii enne 01.01.2022 kehtinud kui ka

01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse redaktsiooni kohast miinimumelatist. Maakohus

nentis pelgalt, et isa on töövõimeline ja seetõttu ei ole alust miinimumist väiksemat elatist välja

mõista. Maakohus jättis tuvastamata mõlema vanema varalise seisundi ja võime teenida

sissetulekut. Vanemad ei ole kunagi suutnud ega suuda ka edaspidi anda viiele lapsele sellises

ulatuses ülalpidamist. Õiglane ei ole võimaldada emal pidada lapsi ülal alla miinimummäära ja

nõuda isalt miinimumelatise maksmist. Maakohus jättis arvestamata, et vanemad peavad ülal

pidama viit last. Maakohus jättis arvestamata, et lapsed viibivad suhtluskorra järgi isa juures ja

isa peab neid siis vahetult ülal. Riigikohtu praktika järgi võib mõjuvaks põhjuseks elatise

vähendamiseks PKS § 102 lg 2 järgi olla ka suhtlemise aeg, mis on väiksem kui 7–15 päeva

kuus. Suhtluskorra puhul tuleb eeldada, et vanem teeb lapse vajaduste rahuldamiseks kulutusi

proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures.

5.3. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb kostjalt laste kasuks välja mõista tagasiulatuv

elatis. Maakohus lähtus pelgalt miinimumelatise suurusest ja jättis arvestamata kostja

selgitused, et ta ei suuda tagasiulatuvalt maksta 292 suurust elatist igale lapsele, ning et ta andis

lastele sel perioodil vahetult ülalpidamist (lapsed elasid vanemate ühises omandis oleval

kinnisasjal ja kostja kandis selle kulusid). Maakohus jättis arvestamata, et osa laste vajadustest

oli kaetud riiklike toetustega.

5.4. Maakohus oleks pidanud arvestama, et ema varaline seisund on isa omast parem.

Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx väitis ema, et tal on olemas piisavad vahendid, et kanda laste

Xxxxxxxx elamise kulud. Järelikult on ema sissetulek siin menetluses väidetust suurem ning

ülalpidamiskulude kandmisel tuleb kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest. Ema

nõutav elatis ei lähtu pere senisest elulaadist, ema nõuab elatist parema elulaadi

võimaldamiseks (loob uue elustandardi).

5.5. Maakohus alandas kostja inimväärikust, kui ütles istungil, et kostjal tuleb leida tasuvam

töö. Eesti kodanikul on põhiseaduse § 29 järgi õigus vabalt valida elukutset. Kostja töötab

ametikohal, mille eest ei maksta miinimumpalka. Kostjal on põhiharidus ja xxxxxxx haridus.

Kostja sissetulek on tema hariduse kohta normaalne. Töötasu on keskmiselt 1084 eurot (neto).

Väljamõistetud elatise maksmine ei võimalda kostjale inimväärset elu ega võtta lapsi enda

juurde. Kostjale ei jää sellisel juhul vahendeid enda ülalpidamiseks toimetuleku piiri ulatuses.

Vastustaja seisukoht

6. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

2-22-9276

Menetluse edasine käik

7. Tallinna Ringkonnakohus tegi 29.04.2024 pooltele kompromissiettepaneku, mille kohaselt

kohustub kostja tasuma kuni 01.05.2024 sissenõutavaks muutunud elatise katteks 9000 eurot

ning edasiulatuvalt miinimumelatist, arvestades iga kuu keskmiselt 7 suhtluspäevaga.

8. Hagejad nõustusid vähendama tagasiulatuvat elatisesummat 9000 euroni, kuid palusid

edasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada, et tegelikult on lapsed viibinud isa suures

keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus.

9. Kostja ei nõustunud kompromissiettepanekuga ja tegi alternatiivsed ettepanekud, mis

hõlmasid koosmõjus elatise maksmist ja lastega suhtlemist. Mh oli kostja nõus, et lapsed elavad

tema juures, talle makstakse toetusi ning lapsed suhtlevad emaga kaks korda kuus ja ema

maksab elatist kõigi laste kohta 400 eurot kuus. Kohtu pakutud edasiulatuva elatise suurus

(kokku 630 eurot kuus) moodustab ⅔ isa sissetulekust ega võimalda teha laste ülalpidamiseks

täiendavaid kulusid ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra järgi isa juures.

10. Tallinna Ringkonnakohus palus pooltel täiendavalt esile tuua ja tõendada, mitu ööpäeva

viibis iga laps vaidlusalusel ajal keskmiselt iga kuu isa juures, kas ja millises ulatuses täitis isa

kohtu määratud suhtluskorda ning kas ja millises ulatuses peab kostja võimalikuks seda

edaspidi reaalselt täita, millises ulatuses maksti emale vaidlusalusel ajal toetusi, mille arvel ja

millises ulatuses pidas ema lapsi vaidlusalusel ajal ülal, milline oli ja on kummagi vanema

sissetulek ja millised varaesemed kuuluvad kummalegi vanemale ning milline on kostja

kvalifikatsioon ja millise kvalifikatsiooniga tööd on kostja varem teinud.

11. Hagejate selgituste kohaselt viibisid lapsed ajavahemiku 01.08.2021–31.10.2021 ainult

emaga, ajavahemikul 01.04.2022–31.12.2022 isaga 21 ööpäeva, ajavahemikul 01.01.2023–

31.12.2023 41 ööpäeva ja ajavahemikul 01.01.2024–30.04.2024 20 ööpäeva, s.o keskmiselt

vastavalt 6, 4,6, 3,4 ja 5 ööpäeva kuus.

Ema sissetulek oli 2021 keskmiselt 678 eurot kuus, 2022 883 eurot kuus, 2023 1509 eurot kuus

ja 2024 642 eurot kuus. Pere vajaduste katmiseks on ema olnud sunnitud võtma kiirlaene ning

laenu oma vanematelt. Lisaks maakohtu tuvastatud kinnisasjadele kuulub emale 100% osalus

äriühingutes Xxxxxxx OÜ ja Yyyyyyyyy OÜ.

12. Kostja selgituste kohaselt tuleb jätta arvestamata ajavahemik enne 19.12.2022, kui jõustus

vanemate abielu lahutus, sest sel ajal oli ülalpidamine antud ja kehtis vanemate varaühisus.

Hiljem oli suhtlemise aluseks vanemate kokkulepitud suhtluskord tsiviilasjas nr x-xx-xxxx,

kuid ema hakkas seda rikkuma, pakkudes kostjale suhtlemiseks päevi, mis kostjale ei sobinud.

Suhtlemine oli kaootiline ja laste ema poolt kontrollitud. Seetõttu pöördus kostja uuesti

konkreetse suhtluskorra määramiseks kohtu poole ning 2023 septembris määrati konkreetne

suhtluskord tsiviilasjas nr y-yy-yyyy, mille kohaselt on lapsed isaga paaritud nädalavahetused

ja pool koolivaheaegadest. Suhtlemiskord toimib üldjoontes, kostja on seda täitnud ja kavatseb

edasi täita. Suhtluskorra järgi suhtlevad lapsed keskmiselt 8 päeva kuus isaga.

Kostja keskmine netosissetulek oli 2021 704,35 eurot kuus, 2022 946,57 eurot kuus, 2023

1052,8 eurot kuus ja 2024 1105,8 eurot kuus. Kostjale kuulub ½ mõttelise osa Xxxxxxxx

kinnisasjast (mõttelise osa väärtus ligi 35 000 eurot), Xxxxxxx korter (väärtus ligi 25 000

eurot), ½ mõttelist osa raiutud metsaga Xxxxxxx kinnisasjast (väärtus ligi 10 000 eurot) ning

väiketraktor Xxxxxxx (väärtus ligi 2000 eurot).

2-22-9276

Kostjal on põhiharidus ja xxxxxxxx oskused (vastav haridus puudub). Pärast põhikooli

lõpetamist on kostja teinud valdavalt xxxxxxx tööd, sh vahepeal Xxxxxxxx.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada

ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas kahe vanema lapse

elatisenõude ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 359,55 eurot ületavas osas ning kolme

noorema lapse elatisenõude 299,55 eurot ületavas osas, mõistis alates 01.04.2022 iga lapse

kasuks välja elatise, arvestamata suhtluspäevade arvu, jättis kindlaks määramata kohtuotsuse

täitmise korra ja võtmata seisukoha hagi rahuldamise ulatuse kohta, samuti menetluskulude

jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt,

jätab laste elatisenõude ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 ülalnimetatud osas rahuldamata,

mõistab alates 01.04.2022 iga lapse kasuks välja miinimumelatise, arvestades suhtluspäevi

koosmõjus isa varalise seisundiga, määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ning jätab

maakohtus kantud menetluskulud, v.a riigi õigusabikulud, poolte endi kanda.

14. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja palus

tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva aja eest

elatise ning kohustas teda tasuma iga lapse kasuks suuremat elatist kui 80 eurot kuus. Hagejad

ei ole apellatsioonkaebust esitanud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mis puudutab kostjalt enne hagi esitamist elatise

väljamõistmist, samuti pärast hagi esitamist elatise väljamõistmist suuremas ulatuses kui

80 eurot lapse kohta kuus.

15. Arvestades seda, et pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja peab

tasuma oma viie lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumelatist või esineb mõjuv

põhjus mõista kostjalt PKS § 102 lg 2 alusel välja miinimumist väiksem elatis, samuti selle üle,

kas miinimumelatise väljamõistmine aja eest enne hagi esitamist on üldse põhjendatud, ei ole

tähtsust ema sotsiaalmeedia postitustel ja artiklitel, mis puudutavad investeerimist, ega isa ja

kinnisvaramaakleri vestlusel seoses vanemate kaasomandis oleva Xxxxxxxx kinnisasja

müügiga. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ning

25.05.2024 esitatud vestluse maakleriga TsMS § 238 lg 1 alusel tõendina vastu võtmata.

Ülejäänud tõendid võtab ringkonnakohus vastu.

16. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus vaidlust lahendades põhjendamatult arvestamata

kostja vastuväited ja tuvastamata osad olulised asjaolud ning mõistis seetõttu ekslikult kostjalt

välja lubatust suurema elatise.

17. Esmalt leiab kolleegium, et maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et kostja peab

ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 maksma igale lapsele miinimummääras elatist, kuigi isa

oli toonud esile asjaolud, mis annavad alust elatist PKS § 102 lg 2 alusel vähendada.

17.1. Ringkonnakohus märgib, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks

lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi

(tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi

ning tema kasvatamise kulutusi).

2-22-9276

Enne 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele olla

üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli

2021. aastal 292 eurot. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et miinimumi ulatuses ei ole vaja

tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe

vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad

vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid

juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu

9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Sellest tulenevalt saab kohus lähtuda

eeldusest, et 2021 kulus iga lapse ülalpidamiseks vähemalt 584 eurot kuus, s.o viie lapse

ülalpidamiseks kokku 2920 eurot kuus, millest kumbki vanem pidi kandma pool, s.o 1460 eurot

kuus.

Juhul, kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval

põhjusel andma lapsele miinimummääras ülalpidamist, võib kohus PKS § 102 lg 2 alusel

mõjuval põhjusel mõista vanemalt lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise. Riigikohus

on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas

mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks

põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses

nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul,

kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb

ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse

igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka

kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Seejuures

võib elatise vähendamise aluseks olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul

viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla

miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905,

p 18; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12; 9. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p d 28.1–28.2; 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16,

p 13). Kui kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise

väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid

asjaolusid tõendama. Seejuures ei annaks ainuüksi vanemate varalise seisundi erinevus alust

mõista kohustatud vanemalt välja miinimumist väiksemat elatist, küll aga saaks seda arvestada

koosmõjus muude asjaoludega.

17.2. Siinsel juhul tõi kostja esile, et arvestades tema sissetuleku suurust, ei suuda ta viiele

lapsele seaduses sätestatud miinimummääras elatist maksta.

Kostja tõendas, et 2021 oli tema keskmine sissetulek 704 eurot kuus (II kd, tl 81), 2022

1164 eurot kuus (II kd, tl 77), 2023 1336 eurot ja 2024 neljal esimesel kuul 1404 eurot (II kd,

tl 80). Kostja väitel on tal põhiharidus ning ta on töötanud pärast põhikooli lõpetamist valdavalt

xxxxxxxxx, seejuures omandanud xxxxxxx oskused töö käigus. Arvestades seda, et hagejad ei

ole selle kohta vastuväiteid esitanud, on kostja väited usutavad.

Statistikameti veebilehe andmed.stat.ee kohaselt oli keskmine brutokuupalk ja selle mediaan

kõigil tegevusaladel ning masinate ja seadmete remondi ja paigalduse tegevusalal 2021–2023

järgmised:

2021

2022

2023

Kõik tegevusalad

1474

1645

1832

2-22-9276

2021

2022

2023

Keskmine

brutokuupalk

Masinate ja seadmete remont ja

paigaldus

1507

1695

1880

Brutokuupalga

mediaan

Kõik tegevusalad

1200

1340

1501

Masinate ja seadmete remont ja

paigaldus

1306

1457

1621

Ülaltoodut arvestades on kostja keskmine töötasu, arvestades kostja kvalifikatsiooni

(põhiharidus, xxxxxxxxx oskused) kõigi tegevusalade ja sama tegevusala keskmisest

brutokuupalgast ja selle mediaanist väiksem. Seega võib kostjal olla võimalik saada samal

tegevusalal ka mõnevõrra, kuid mitte oluliselt suuremat töötasu. Kostjalt hagi esitamisele

eelnenud aja eest elatist välja mõistes tuleb aga arvestada tema tegeliku sissetuleku suurust

vaidlusalusel ajal.

Ühtlasi tuleb arvestada ka laste ema sissetulekut sel ajal, sest laste vajaduste katmiseks tehtavate

kulutuste suuruse ja laste elulaadi määrab vanemate sissetulekute suurus ja elulaad. Ema

kinnitusel oli tema sissetulek 2021 keskmiselt 678 eurot, 2022 883 eurot, 2023 1509 eurot ja

2024 neljal esimesel kuul 642 eurot kuus (II kd, tl 66). Seega oli mõlema vanema sissetulek

selline, mis seadis piirid laste vajaduste rahuldamiseks tehtavatele kulutustele. Samas kuulus ja

kuulub vanematele kinnisasju, mille arvel vajadusel nii enda kui ka laste igapäevaseid vajadusi

katta, kui sissetulekud seda ei võimaldada.

17.3. Arvestades seda, et kostja keskmine sissetulek oli 2021 704 eurot kuus ning PKS § 101

lg 1 järgi tuli kostjal tasuda viie lapse ülalpidamiseks miinimumelatist 1460 eurot (292×5) kuus,

oli kostja selgelt olukorras, kus tema sissetulekust ei piisanud viiele lapsele seaduses sätestatud

miinimumelatise maksmiseks.

Samuti tuleb arvestada, et laste vajadused olid 2021 osaliselt kaetud erinevate toetustega. 2021

maksti emale tema väitel toetusi keskmiselt 762,2 eurot kuus (3811:5) (II kd, tl 66).

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt oli 2021 lapsetoetus pere esimese ja teise lapse

kohta 60 eurot ning kolmanda ja iga järgneva lapse kohta 100 eurot ning lasterikka pere toetus

PKS § 21 lg 2 järgi kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot (60 eurot lapse kohta),

s.o iga kuu kokku 720 eurot. Ülejäänud osas (211 eurot, 42,2 eurot lapse kohta) on ema saanud

ilmselt muid toetusi, sh on ema märkinud hagiavaldusse, et ta sai kohalikult omavalitsuselt laste

huvihariduse toetamiseks transporditoetust. Seega sai kahe vanema lapse vajadusi katta

162,2 euro ulatuses ja nooremate laste vajadusi 202,2 euro ulatuses toetuste arvel ning

olukorras, kus kostja sissetulekust ei piisanud viie lapse ülalpidamiseks, on põhjendatud

vähendada kostja makstavat miinimumelatist iga lapse puhul laste eest makstud toetusest poole

võrra (vastavalt 81,1 eurot ja 101,1 eurot).

Lisaks tuleb arvestada, lapsed elasid 2021 ema ja isa kaasomandis oleval kinnisasjal, st isa andis

lastele elamiseks talle kuuluva kinnisasja. Kuigi kostja ei ole toonud esile ega tõendanud

eluaseme kasutuseelise suurust, saab eluaseme igakuiste laenumaksete alusel järeldada, et

eluaseme kasutuseelis oli vähemalt 128 eurot kuus, s.o igakuine laenu tagasimakse koos

intressiga (II kd, tl 95). Arvestades seda, et eluase kuulus vanematele võrdsetes mõttelistes

osades, andis kostja laste kasutusse oma mõttelise osa väärtusega 64 eurot kuus, s.o 12,8 eurot

lapse kohta kuus (64:5).

Lisaks tuvastas maakohus, et kostja tasus elektri eest 1173,74 eurot, s.o 78,25 eurot lapse kohta

kuus. Muul viisil laste vahetut ülalpidamist ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 ei ole kostja

2-22-9276

tõendanud. Maakohus andis 18.01.2023 istungil kostjale võimaluse esitada täiendavaid

tõendeid ja taotlusi, kuid kostja väitel ei olnud tal neid kohtule esitada (I kd, tl 173).

Ainuüksi see, et sel ajavahemikul olid vanemad veel seaduslikult abielus, ei anna alust

järeldada, et kostja pidas lapsi vahetult ülal. Seda, et kostja oleks sel ajavahemikul lastega

märkimisväärse osa ajast koos veetnud ja neile sel viisil vahetult ülalpidamist andnud, ei ole

kumbki pool väitnud.

Ülaltoodut, sh kostja sissetuleku suurust, asjaolu, et kostja peab andma ülalpidamist viiele

lapsele, ja seda, et laste eest maksti perele toetusi, aga ka seda, et lapsed elasid koos emaga sel

ajal vanemate kaasomandis oleval kinnisasjal ja kostja tasus elektri eest, on kolleegiumi

hinnangul põhjendatud vähendada PKS § 102 lg 2 alusel kostja makstava elatise suurust alla

miinimumi ning mõista kostjalt kahe vanema lapse kasuks ajavahemikul 01.08.2021–

31.10.2021 välja elatis 119,85 eurot kuus (292–81,1–12,8–78,25) ning kolme noorema lapse

kasuks 99,85 eurot kuus (292–101,1–12,8–78,25), s.o viie lapse eest kokku 539,25 eurot kuus.

Ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 tuleb kostjal seega tasuda kahele vanemale lapsele

359,55 eurot (119,85×3) ja kolmele nooremale lapsele 299,55 eurot (99,85×3).

Kuigi ülalnimetatud elatise tasumise järel oleks kostjal nappinud vahendeid iseenda

ülalpidamiseks, ei ole põhjust jätta kostjalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistmata ega

vähendada seda suuremas ulatuses, sest kostjale kuulus ja kuulub kinnisvara, mille arvel

täiendavalt enda ja laste vajadusi katta. Kuigi kostja väitel oli ta 2021 ajutiselt töötu, mistõttu

oli tema keskmine sissetulek ajutiselt väiksem, on ta alates 2021 lõpust kuni tänaseni töötanud

ja teeninud iga kuu sissetulekut.

18. Edasi märgib kolleegium, et maakohus jättis põhjendamatult alates 01.04.2022 kostjalt

PKS § 101 alusel arvutatavat miinimumelatist välja mõistes tuvastamata ja arvestamata isa ja

laste suhtlemise päevad koosmõjus isa sissetuleku suurusega.

18.1. 01.01.2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise

aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15

ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Lisaks vähendatakse iga järgneva lapse puhul PKS § 101 lg 7

järgi elatist 15%, kui laste vanusevahe on kuni 3 aastat.

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus ja

suhtlusaeg nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle

ei vaidle, peab kohus 01.01.2022 jõustunud PKS § 101 lg 6 alusel vähendama elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, sõltumata vanemate taotlusest.

Kui lapsega suhtlemise kord ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud või kui kohustatud

vanema juures viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud

elukorraldusel, ei vähenda vanema juures viibimise aeg PKS § 101 alusel arvutatava elatise

2-22-9276

suurust, kuid see võib olla mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks, seda mh

juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui 7 ööpäeva kuus

(RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.7 ja 15.5).

18.2. Siinses asjas märkis ema 21.06.2022 esitatud hagiavalduses, et lapsed viibisid hagi

esitamisele eelnenud aastal isaga koos keskmiselt 6 ööpäeva kuus ja ajavahemikul 01.04.2022–

31.12.2022 keskmiselt 4,6 ööpäeva kuus. Kostja ei ole täpsemalt esile toonud, kui palju ta sel

ajal lastega aega veetis. Seega loeb ringkonnakohus, et isa veetis lastega ajavahemikul

01.04.2022–20.06.2022 aega u 4–5 ööpäeva kuus.

Maakohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu 22.09.2022 määrusega kinnitati vanemate kompromiss,

millega määrati mh kindlaks kostja ja laste suhtlemise kord selliselt, et lastel ja isal oli õigus

kohtuda kahel nädalavahetusel kuus kestusega reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning

graafiku koostamisel tuli arvestada ka laste ürituste aegadega (kompromissimäärust ei ole asjas

esitatud). Selle kohaselt pidi isa ringkonnakohtu arvutuste kohaselt viibima lastega koos

keskmiselt 4,3 ööpäeva kuus (kaks ööpäeva üle nädala, s.o 52 ööpäeva aastas : 12).

Apellatsioonimenetluses tõi ema esile, et ajavahemikul 01.04.2022–31.12.2022 viibisid lapsed

isaga tegelikult keskmiselt 4,6 ööpäeva kuus ja ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023

3,4 ööpäeva kuus. Isa ei ole ema väidetule vastu vaielnud. Isa väitel on lastega suhtlemine olnud

kaootiline, sest ema ei ole seda võimaldanud. Ema väitel ei ole isa soovinud lastega suhelda.

Samas on ema väidetud suhtluspäevade arv keskmiselt ligilähedane kompromissimäärusega

ettenähtud suhtluspäevade arvule. Seega saab lugeda, et ajavahemikul 01.04.2022–18.09.2023

viibisid lapsed isa juures keskmiselt 4 ööpäeva kuus.

Vanemad pöördusid erimeelsuste tõttu laste hooldusõiguse ja suhtluskorra reguleerimiseks

uuesti kohtu poole ning Harju Maakohus kinnitas 19.09.2023 määrusega kompromissi (II kd,

tl 40–41 pöördel), sh isa ja laste järgmise muudetud suhtlemise korra:

-

lapsed (kõik alati koos) veedavad isaga alates 2023. aasta 39.nädalast iga paaritu nädala

nädalavahetuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni selliselt, et Xxxxxxx väljasõiduga

(bussiga liikumisel alguspunktiga Xxxxxxxx bussijaam) mitte hiljem kui 18.00 ja

jõuavad pühapäeval mitte varem kui 15.00 ja mitte hiljem kui 19.00 Xxxxxxxx (bussiga

liikudes sihtpunkt Xxxxxxxx bussijaam);

-

ema ja isa finantseerivad laste sõidu isa juurde (bussiga liikudes alguspunkt Xxxxxxx

bussijaam) ja tagasi (bussiga liikudes sihtpunkt Xxxxxxx bussijaam) kordamööda.

Esimesena finantseerib laste transpordikulud isa juurde sõiduks ja tagasi Xxxxxxx isa;

-

isal on õigus reisida lastega mh väljaspool Eesti Vabariiki laste tema juures viibimise

ajal, teavitades laste ema reisimisega seotud asjaoludest (reisi sihtpunkt, hotellid jmt)

ette vähemalt kaks nädalat enne planeeritavat reisi;

-

kõik koolivaheajad veedavad lapsed vanematega ajaliselt võrdselt, s.t igal koolivahel

veedavad lapsed poole koolivaheajast emaga ja poole isaga, milles ema ja isa lepivad

eelnevalt täpsemalt kokku vähemalt kaks nädalat enne koolivaheaja algust;

-

lapsed veedavad aastavahetuse isaga üle ühe aasta, s.t aastavahetuse 2023/2024

veedavad lapsed emaga, 2024/2025 isaga ning sealt edasi kordamööda;

-

lapse/laste haigestumise korral teavitab isa sellest laste ema ning juhul, kui last/lapsi on

võimalik transportida, transporditakse lapsed hiljemalt pühapäeva õhtu kella 19.00-ks

Xxxxxxx. Transpordi korraldab vanem, kelle kord on finantseerida laste

transpordikulud. Juhul, kui laps/lapsed haigestuvad ning seetõttu ei saa lapsed kõik koos

isaga nädalavahetust veeta, asendatakse ära jäänud nädalavahetus esimesel võimalusel

ema ja isa kokkuleppel;

2-22-9276

-

juhul, kui lapse/laste kooli- või huvitegevuse tõttu ei saa lapsed kompromissis

kokkulepitud paaritul nädalavahetusel isaga veeta, tuleb emal sellest isa teavitada ette

vähemalt kaks (2) nädalavahetust ning ära jäänud nädalavahetus asendatakse esimesel

võimalusel ema ja isa kokkuleppel.

Ema väitel viibisid lapsed ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 isaga 41 ööpäeva (keskmiselt

3,4 ööpäeva kuus) ja ajavahemikul 01.01.2024–30.04.2024 20 ööpäeva (keskmiselt 5 ööpäeva

kuus). Isa väitel toimib alates tsiviilasjas nr y-yy-yyyy suhtluskorra määramisest enam-vähem

määruse kohane suhtlemine ning tema arvutuste kohaselt (II kd, tl 42–48 pöördel) veedavad

lapsed suhtluskorra järgi isaga keskmiselt 9,5 ööpäeva kuus, hilisema väite kohaselt 8 ööpäeva

kuus. Arvestades suhtluskorra tingimusi, peavad lapsed ringkonnakohtu arvutuste kohaselt

veetma suhtluskorra alusel isaga keskmiselt ligi 8 ööpäeva kuus (üle nädala kaks ööpäeva

(s.o 52 ööpäeva aastas (2×26)), pool koolivaheaegadest (s.o 42 ööpäeva (12 ndl : 2) ja

aastavahetuse (s.o 1 ööpäev), s.o aastas kokku 95 ööpäeva ja kuus keskmiselt 7,9 ööpäeva

(95:12)). Kuna vanemad sõlmisid suhtluskorra kohta kompromissi, mille maakohus 19.09.2023

määrusega kinnitas, on jõustunud kohtulahendiga määratud kindlaks isa ja laste suhtlemine

keskmiselt 8 ööpäeva kuus ning vanemad peavad jõustunud kohtulahendit täitma. Seetõttu loeb

ringkonnakohus suhtluskorda reguleeriva kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust, s.o

alates 2023 oktoobrist isa ja laste suhtluspäevade arvuks 8 ööpäeva kuus.

18.3. Arvestades ülal tuvastatud suhtluspäevade arvu, ei ole kohtul alust vähendada PKS § 101

lg 6 alusel kostjalt laste kasuks välja mõistetud elatist suhtluspäevade võrra ajavahemikul

01.04.2022–30.09.2023, sest see jäi keskmiselt alla 7 ööpäeva kuus (4–5 ööpäeva). Seega oli

sel ajavahemikul PKS § 101 järgi arvutatud miinimumelatise igakuine suurus iga lapse kohta

järgmine:

01.04.2022–31.01.2023

01.02.2023–31.03.2023

01.04.2023–30.09.2023

hageja I

195,64 eurot

183,14 eurot

227,83 eurot

hageja II

166,29 eurot

155,67 eurot

193,66 eurot

hageja III

149,29 eurot

147,17 eurot

185,16 eurot

hageja IV

149,29 eurot

147,17 eurot

185,16 eurot

hageja V

175,64 eurot

173,14 eurot

217,83 eurot

kokku

836,15 eurot

806,29 eurot

1009,64 eurot

Küll aga tuleb ajavahemikul 01.04.2022–30.09.2023, arvestades kostja sissetulekut ja

sissetuleku teenimise võimet, aga ka seda, et kostja peab ülal pidama viit last, samuti isa ja laste

suhtlemispäevade arvu (4–5 ööpäeva kuus), vähendada PKS § 102 lg-te 2 ja 3 alusel sel

ajavahemikul kostjalt iga lapse kasuks väljamõistetava elatise suurust.

Kostja sissetulek ja miinimumelatise maksmise järel kostja käsutusse jäävad summad olid

vaidlusalusel ajavahemikul järgmised:

01.04.2022–31.01.2023

01.02.2023–31.03.2023

01.04.2023–30.09.2023

sissetulek

(bruto)

1164–1336 eurot

1336 eurot

1336 eurot

sissetulek

(neto)

ca 999–1115 eurot

ca 1115 eurot

ca 1115 eurot

elatis

836,15 eurot

806,29 eurot

1009,64 eurot

jääk

ca 163–279 eurot

ca 308 eurot

ca 105 eurot

2-22-9276

Arvestades seda, et kostja sissetulekust ei oleks jäänud ülaltoodu kohaselt kostjale suurel osal

ajast piisavalt vahendeid kostja enese minimaalselt vajalikuks ülalpidamiseks ja laste vajaduste

vahetuks katmiseks ajal, mil lapsed viibisid kostja juures (keskmiselt 4–5 ööpäeva kuus), on

kolleegiumi hinnangul põhjendatud vähendada ajavahemikul 01.04.2022–30.09.2023 kostjalt

iga lapse kasuks väljamõistetava elatise suurust 10%. Selle kohaselt tuleb kostjal tasuda lastele

ajavahemikul 01.04.2022–30.09.2023 elatist järgmiselt:

01.04.2022–31.01.2023

01.02.2023–31.03.2023

01.04.2023–30.09.2023

hageja I

176,08 eurot

164,83 eurot

205,05 eurot

hageja II

149,66 eurot

140,10 eurot

174,29 eurot

hageja III

134,36 eurot

132,45 eurot

166,64 eurot

hageja IV

134,36 eurot

132,45 eurot

166,64 eurot

hageja V

158,08 eurot

155,83 eurot

196,05 eurot

kokku

752,54 eurot

725,66 eurot

908,67 eurot

Kokku tuli kostjal tasuda seega ajavahemikul 01.04.2022–30.09.2023:

-

hageja I ülalpidamiseks 3320,76 eurot (176,08×10+164,83×2+205,05×6), millest kostja

tasus 1440 eurot (80×18), seega on kostjal tasumata elatis 1880,76 eurot;

-

hageja II ülalpidamiseks 2822,54 eurot (149,66×10+140,10×2+174,29×6), millest

kostja tasus 1440 eurot (80×18), seega on kostjal tasumata elatis 1382,54 eurot;

-

hageja III ülalpidamiseks 2608,34 eurot (134,36×10+132,45×2+166,64×6), millest

kostja tasus 1440 eurot (80×18), seega on kostjal tasumata elatis 1168,34 eurot;

-

hageja IV ülalpidamiseks 2608,34 eurot (134,36×10+132,45×2+166,64×6), millest

kostja tasus 1440 eurot (80×18), seega on kostjal tasumata elatis 1168,34 eurot;

-

hageja V ülalpidamiseks 3068,76 eurot (158,08×10+155,83×2+196,05×6), millest

kostja tasus 1440 eurot (80×18), seega on kostjal tasumata elatis 1628,76 eurot.

18.4. Alates 01.10.2023 kuni tänaseni tuleb kostja makstava miinimumelatise suuruse

arvutamisel PKS § 101 lg 6 alusel arvestada ka Harju Maakohtu 19.09.2023 määruse järgseid

suhtlemispäevi, s.o asjaolu, et lapsed viibivad alates 01.10.2023 kuni tänaseni suhtluskorra järgi

kostja juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus.

Suhtlemispäevi arvestades on ajavahemikul 01.10.2023–30.06.2024 PKS § 101 järgi arvutatud

miinimumelatise igakuine suurus iga lapse kohta järgmine:

01.10.2023–31.12.2023

01.01.2024–31.03.2024

01.04.2024–30.06.2024

hageja I

106,33 eurot

111 eurot

123,78 eurot

hageja II

90,38 eurot

94,35 eurot

105,21 eurot

hageja III

86,41 eurot

90,38 eurot

101,24 eurot

hageja IV

86,41 eurot

90,38 eurot

101,24 eurot

hageja V

101,66 eurot

106,33 eurot

119,11 eurot

kokku

471,19 eurot

492,44 eurot

550,58 eurot

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selle ajavahemiku puhul alust elatise suurust PKS § 102 lg 2

ja 3 alusel vähendada, sest kostja suudab sellises ulatuse elatist oma sissetuleku arvel tasuda.

Lisaks kuulub kostjale kinnisvara, mille arvel saab kostja vajadusel nii enda kui ka laste

vajadusi rahuldada.

2-22-9276

Kostja sissetulek ja miinimumelatise maksmise järel kostja käsutusse jäävad summad on

järgmised:

01.10.2023–31.12.2023

2024

sissetulek

(bruto)

1336 eurot

1404 eurot

sissetulek

(neto)

ca 1115 eurot

ca 1160,1 eurot

elatis

471,19 eurot

492,44–550,58 eurot

jääk

ca 644 eurot

ca 668–609,52 eurot

Kokku tuleb kostjal tasuda seega ajavahemikul 01.10.2023–30.06.2024:

-

hageja I ülalpidamiseks 1023,33 eurot (106,33×3+111×3+123,78×3), millest kostja

tasus 720 eurot (80×9), seega on kostjal tasumata elatis 303,33 eurot;

-

hageja II ülalpidamiseks 869,82 eurot (90,38×3+94,35×3+105,21×3), millest kostja

tasus 720 eurot (80×9), seega on kostjal tasumata elatis 149,82 eurot;

-

hageja III ülalpidamiseks 834,09 eurot (86,41×3+90,38×3+101,24×3), millest kostja

tasus 720 eurot (80×9), seega on kostjal tasumata elatis 114,09 eurot;

-

hageja IV ülalpidamiseks 834,09 eurot (86,41×3+90,38×3+101,24×3), millest kostja

tasus 720 eurot (80×9), seega on kostjal tasumata elatis 114,09 eurot;

-

hageja V ülalpidamiseks 981,3 eurot (101,66×3+106,33×3+119,11×3), millest kostja

tasus 720 eurot (80×9), seega on kostjal tasumata elatis 261,3 eurot.

18.5. Eelnevat kokku võttes, tuleb kostjal tasuda kokku ajavahemike 01.04.2022–30.09.2023

ja 01.10.2023–30.06.2024 eest kokku täiendavalt hagejale I elatist 2184,09 eurot

(303,33+1880,76), hagejale II 1532,36 eurot (149,82+1382,54), hagejale III 1282,43 eurot

(114,09+1168,34), hagejale IV 1282,43 eurot (114,09+1168,34) ja hagejale V 1890,06 eurot

(261,3+1628,76).

18.6. Lisaks tuleb kostjalt alates 01.07.2024 kuni laste täisealiseks saamiseni välja mõista

hageja I kasuks elatis 123,78 eurot, hageja II kasuks elatis 105,21 eurot, hageja III kasuks elatis

101,24 eurot, hageja IV kasuks elatis 101,24 eurot ja hageja V kasuks elatis 119,11 eurot kuus.

Elatis tuleb kõigi laste kasuks välja mõista muutuva suurusena selliselt, et elatise arvutamise

aluseks olevat elatise baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse PKS § 101 lg 3 kohaselt iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) PKS § 101 lg 4

kohaselt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga

muutusega, seaduses sätestatud lapsetoetuse (80/100 eurot) või lasterikka pere toetuse (450/2

eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse PKS § 101 lg 5 kohaselt alates toetuse

muutumisest toetuse muutunud suurust ning elatise suuruse arvutamise aluseks on PKS § 101

lg 6 järgi asjaolu, et iga laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus.

Hageja II elatist vähendatakse PKS § 101 lg 7 alusel 15% kuni 29.11.2026, hageja III elatist

kuni 04.02.2029 ja hageja IV elatist kuni 03.08.2030 (vanema õe või venna täisealiseks

saamiseni).

19. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus osaliselt apellatsioonkaebuse ja tühistab

osaliselt maakohtu otsuse ning teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi

maakohtust väiksemas ulatuses.

2-22-9276

20. Kuna maakohus ei märkinud TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohtuotsuses, kas ja millises ulatuses

tuleb hagi rahuldada, täiendab ringkonnakohus selles osas kohtuotsuse resolutsiooni,

rahuldades hagi osaliselt.

21. Lisaks jättis maakohus TsMS § 445 lg 1 alusel otsuses märkimata hagejate taotletud otsuse

täitmise korra. Ringkonnakohus täiendab ka selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni ja

määrab täitmise korra vastavalt hagis esitatud taotlusele.

22. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte

endi kanda. Kuna Pärnu Maakohus andis 12.09.2022 määrusega hagejatele riigi õigusabi

kohustuseta see riigile hüvitada, jäävad riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti

Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)