4-24-1528/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-24-1528

1 (9)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2024, Pärnu, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-24-1528 (2230,24,035047)

Kohtunik

Liisa Reinfeldt

Väärteoasi

Jevgeni Tepljakov kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri

Pärnu

politseijaoskonna

menetlusgrupi

II

eriasjade uurija Mari Tetsmann 19.04.2024 otsusele

väärteoasjas 2230,24,035047 LS § 227 lg 1 järgi

Kaebuse esitaja

Jevgeni Tepljakov (isikukood 37606164220; elukoht: XXX;

töökoht: XXX; tel: XXX, e-post: XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

Pärnu

politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari

Tetsmann; e-post: mari.tetsmann@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 1; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135

kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Jevgeni Tepljakovi kaebus ning jätta Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari

Tetsmanni 19.04.2024 otsus, millega määrati Jevgeni Tepljakovile karistuseks LS §

227 lg 1 alusel rahatrahv 4 trahviühiku ulatuses, s.o 16 eurot, väärteoasjas

2230,24,035047 muutmata.

Rahatrahv

tuleb

tasuda

päeva

jooksul

alates

kohtuotsuse

kuulutamisest

Rahandusministeeriumi

a/a-le

EE891010220034796011

(SEB

Pank),

a/a-le

EE932200221023778606 (Swedbank), a/a-le EE777700771003813400 (LHV Pank) või a/a-le

EE701700017001577198

(Luminor

Bank).

Kohustuslik

on

märkida

viitenumber

10220245028976. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

2. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja Lääne prefektuurile.

4-24-1528

2 (9)

Edasikaebamise kord

Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamisest

tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa

kättesaamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt

tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Väärteo kirjeldus

Jevgeni Tepljakov juhtis 17.02.2024 kella 08:52 ajal asulasisesel teel, Pärnu linnas Riia mnt

Saare tänava ja Nõmme tänava vahel liikumissuunaga kesklinna poole mootorsõidukit Ford

Transit Custom registreerimismärgiga X kiirusega 57+-4 km/h, millega ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 3 km/h. Mõõtmisel kasutati kehtiva taatlustunnistusega ja

nõuetele vastavat kiiruskaamerat PS-X . Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p

2 nõudeid, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II

eriasjade uurija Mari Tetsmann 19.04.2024 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr

2230,24,035047 karistati Jevgeni Tepljakovi LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut,

s.o 16 euroga.

Jevgeni Tepljakov esitas maakohtule 03.05.2024 kaebuse koos lisadega (tl 4-27). Kaebuse

esitaja vaidlustab tema suhtes koostatud üldmenetluse otsust kogu ulatuses. Jevgeni Tepljakov

avaldab kokkuvõtvalt, et sai teate kiiruse ületamisest, vaidlustas seda, sai sellele negatiivse

vastuse ning leiab, et otsuse tegija ei ole arvestanud mitme tähtsa asjaoluga.

Kaebuses toob Jevgeni Tepljakov välja, et jääb enda põhjenduste juurde, mis ta esitas ka PPA-

le: „Palun trahviteade tühistada ja uuendada menetlus üldmenetluse korras (vajadusel) või

jätta väärteomenetlus uuendamata. Seda järgmistel põhjustel: ei ole auto omanik ja ei oma

täpset teadet selle auto kiirusmõõdiku tööst, sõitsin täpselt 48-50km/t; ainuke sissetulek

praegusel ajal on tasemeõppe toetus ja iga väljaminek on oluline; esimene liiklussuund oli

eespool üle ujutatud ja et vältida ohtliku olukorda (pritsida teisi, ennast, vo löökauk vee all,

vältida järsku pidurdamist jne) otsustasin ümber reastuda teise ritta ja et seda teha sujuvalt

seal liuguvate autode vahele lisasin kiirust 2-3km/t; näidik näitas 50km/t; märgin samuti, et

puudus märk mis hoiatab kiirusemõõtmisest. Ei tunne, et midagi rikkusin. Palun trahviteade

tühistada. Vajadusel nõus kohtumenetlusega, sellisel juhul on olemas tunnistaja.“ Samuti

soovib kaebuse esitaja, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses.

Kaebuse esitaja toob lisaks välja, et PPA ei ole arvestanud tema majandusliku olukorraga,

kuigi mainis seda, PPA ei ole arvestanud tema puhta liiklusalase karistusregistriga (ja oleks

võinud teha nt suulist hoiatust), samuti auto kiirusnäidikutel on olemas ettenähtud nn vea %,

nii nagu PPA kiirusemõõtjal +/- 4km/t, mis tähendab seda, et on täiesti võimalik, et tema kiirus

oli 49-50 km/t, sõiduvahendina oli kaebuse esitajal 10 aastat vana veok, mille kiirusenäidik ei

võimalda eristada nii väikest arvu, näiteks välismaa kohtupraktikas hoiatusmärgi

kiirusemõõtmisest mittekasutamine loetakse politsei jämedaks rikkumiseks ning see asjaolu

võib põhjustada ohtlikku olukorra, nt juht võib ootamatusest (välgust) ehmuda ja reageerida

välgule ebaadekvaatselt. Hoiatusmärgi ei olnud. Kaebuse esitaja lisas ka ühe isiku tunnistuse,

kes liikus autoga tema taga. Kokkuvõttes leiab kaebuse esitaja, et ta ei tunne, et ta oleks

4-24-1528

3 (9)

liikluseeskirju rikkunud, s.t väga võimalik, et liikus 50 km/tunnis, seega trahvi maksmine

tundub eriti mõttetu.

Kaebuse esitaja taotleb asja menetleda kirjalikus menetluses, teha uus otsus, millega PPA

otsus väärteoasjas nr 2230,24,035047 tühistada, ja kui see ei ole võimalik, siis kohustada seda

teha PPA-l, vabastada teda riigilõivu maksmisest, kuna ta õpib, saab tasemeõppetoetust, tal

on olemas ülalpeetav, muud menetluseks vajalikke dokumente välja nõuda PPA-lt, samuti

välja nõuda PPA-lt dokumendid kiirusemõõtja kohta, nt selle kalibreerimise ja kontrollimise

viis ja aeg ning jätta menetluskulud vastutaja kanda.

06.05.2024 kohtumäärusega jättis Pärnu Maakohus Jevgeni Tepljakovi kaebuse käiguta ja

andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (tl 28-29). Muuhulgas selgitas

määruses kohus, et kuigi Jevgeni Tepljakov on esitanud kaebusele lisaks ka füüsilise isiku

menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku

seisundi kohta, pangakonto väljavõtte ning soovinud, et kohus vabastaks teda riigilõivu

maksmisest, kuna ta õpib, saab tasemeõppetoetust ja tal on ülalpeetav, siis süüteomenetluses,

sh väärteomenetluses, mh kaebuse esitamisel ei pea isik riigilõivu tasuma, mistõttu jättis

kohus Jevgeni Tepljakovi riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. Samuti tõi kohus

määruses välja, et kuivõrd kaebuse esitaja on kaebuse lisana esitanud R. N tunnistuse, siis

juhul, kui kaebaja soovib kasutada R. N kui tunnistaja ütlusi, peab käesolevat asja kirjaliku

menetluse asemel arutama kohtuistungil, kus muuhulgas kuulatakse tunnistajana

ülekuulamise käigus üle ka R. N (ja teised isikud, kui neid taotletakse).

Jevgeni Tepljakov esitas kaebuse täienduse 13.05.2024, s.t parandas kaebuses esinenud

puudused (tl 30). Kaebuse täienduse kohaselt tõi kaebuse esitaja välja, et kui kohus leiab, et

kohtuistung antud juhul vajalik, siis palub ta ütluste andmiseks kutsuda tema tunnistaja Raivo

Nazarovi, uurida politsei kiirusemõõtja kalibreerimise sertifikaadi ja muid dokumente, mis

kinnitavad kiirusemõõtja toimimist PPA avaldatud piirides, kiirusemõõtmisest teavituse

märgi puudumise põhjust ning selle puudumise seaduslikkus, mõju otsustele ja kujunev oht

liikluses osalejatele (täpsustades: kes hakkab nt vastutama, kui keegi välgust ehmatab ja

põhjustab avariid), terve liiklusrea üleujutuse põhjust ehk miks antud teelõigul ei toimi

vihmavee äravoolusüsteem ning muud kohtu äranägemisel vajalikku informatsiooni. Lisaks

palub kaebuse esitaja uurida seda, miks kohtuväline menetleja antud juhul ei saanud piirduda

hoiatusega, lähtudes kaebuse esitaja puhtast registrist ja majanduslikust olukorrast.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei olnud oma kohtule esitatud seisukohas (tl 38-40) nõus

kaebusega, selles väljatoodud seisukohtadega ega otsuse muutmisega. Kohtuväline menetleja

märgib, et kuivõrd Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul

B-kategooria juhtimisõigus aastast 1995, on asjakohatu väide, et tema juhina ei ole suuteline

lugema sõiduki spidomeetri näitu. Lisaks on Jevgeni Tepljakovi poolt kasutatav sõiduk Ford

Transit Custom registreerimismärgiga X läbinud 10.01.2024 ülevaatuse, seega oli tegemist

tehniliselt korras sõidukiga ning Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtub

muuhulgas, et sõiduki X kasutajaks on märgitud Jevgeni Tepljakov, seega ei ole tegemist

temale tundmatu ja kuidagi liiklusolukorras ootamatult keeruliselt käsitletava sõidukiga.

Kohtuväline menetleja leiab, et kui Jevgeni Tepljakov ei tundnud ennast kindlalt

mootorsõidukit juhtides, oleks ta võinud temale ebamugavas liiklussituatsioonis kiirust

vähendada, mitte sõidukiirust tõsta. Menetlusalune isik põhjendas kiiruse tõstmist veega, mis

oli tema sõidurajal ja mille vältimiseks ta reastus ümber, tõstes sõidukiirust, kuid menetleja

hinnangul ei olnud tegemist hädaseisundiga, vaid pigem oli juhi selline käitumine vastuolus

LS § 50 lg 3 p-dega 1, 2 sätestatuga, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse

olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, juht peab sõidukiiruse

valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ning vähendama

kiirust, kui tingimused seda nõuavad. Seega on menetlusaluse isiku kaebuses väljatoodud

4-24-1528

4 (9)

seisukohad kohtuvälise menetleja arvates ennastõigustavad ning isik ei ole siiani saanud aru

enda vastutusest osaledes liikluses mootorsõidukijuhina.

Kaebusele on lisatud Jevgeni Tepljankovi konto väljavõte, kuid kohtuvälise menetleja sõnul

ei esitanud nimetatud väljavõtet isik enne otsuse tegemist, seega ei saanud menetleja sellega

arvestada. Karistusena määratud 16 eurot võib olla isikule ületamatult keeruline tasuda, kuid

pigem tundub menetlejale, et menetlusalune isik leiab, et kui tema majanduslik olukord on

keeruline, võib ta karistamatult rikkumisi toime panna. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-

4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õigusrikkumise ja selle toimepannud

isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse

raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus

vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning

kaitsma õiguskorda. Seega ei peagi karistus olema kandjale mugav, vaid eesmärgipärane,

suunates teda tulevikus rikkumisi mitte toime panema. Seega ei ole kohtuvälise menetleja

hinnangul käesolevas asjas põhjendatud isiku karistuse tühistamine, kuna menetlusalune isik

ei ole siiani mõistnud enda süüd ning karistusotsuse tühistamine annaks talle signaali, et temal

on majanduslikult keerulise olukorra tõttu erisus karistamatult rikkumisi toime panna, s.t

selline suhtumine on ohtlik ning ei lähe kokku õiguskorra huvidega.

Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu asjaolule, et isik, kes ei soovi liiklusrikkumiste eest

määratud karistust ja sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele, peab ise

käituma viisil, mis ei tooks karistust kaasa, s.t järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga

lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita.

Karistusregistri andmetel on Jevgeni Tepljakovil kehtiv kriminaalkaristus, mis näitab

kohtuvälise menetleja meelest, et varasem karistus ei ole teda suunanud õiguskuulekusele,

ning ta jätkab süütegude toimepanemist. Liiklusalaste süütegude kaitsvaks õigushüveks on

kõikidele liikluses osalejatele tagatud turvaline liikluskord, üheks vahendiks selle eesmärgi

täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende

elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Menetlusalusele isikule

karistuse määramisel kohtuväline menetleja karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud

ning samuti ei ole kaebuses välja toodud mingisuguseid asjaolusid, millest lähtuvalt esineksid

teos karistust kergendavad asjaolud.

Kohtuväline menetleja tõi lisaks välja, et kuivõrd mootorsõiduki näol on tegemist kõrgema

ohu allikaga liikluses, siis on seadusandja liiklusohutuse tagamiseks kehtestanud nõuded. LS

§ 14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohtu ja kahju tekitamist.

Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta Jevgeni Tepljakovi kaebus rahuldamata ja

kohtuvälises menetluses 19.04.2024 väärteoasjas nr 2230240354047 tehtud otsus muutmata

ning menetlusalusele isikule seoses kaebusega tekkinud võimalikud kulud jätta menetlusaluse

isiku kanda.

Kohtuväline menetleja taotleb lisada väärteotoimikule tõendina karistusregistri väljavõtte

(väärteotoimik lk 21) millelt nähtuvad Jevgeni Tepljakovi karistusandmed, Ida Prefektuuri

teabebüroo eriasjade uurija poolt edastatud kiiruskaamera PS-X taatlusdokumendid ja

suurendusega pilt (väärteotoimik lk 22-26) ning Transpordiameti liiklusregistri väljatrükk

sõiduki andmetest (väärteotoimik lk 27) ja Jevgeni Tepljakovi juhtimisõiguse andmetest

(väärteotoimik lk 28).

4-24-1528

5 (9)

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja

kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised

rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja selle lisad, kaebuse täienduse, kohtuvälise menetleja

seisukoha, kohtule esitatud väärteoasja toimiku ning poolte esitatud tõendid, on seisukohal, et

Jevgeni Tepljakovi kaebus rahuldamisele ei kuulu.

1. Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis

Asjas puudub vaidlus selle üle, et Jevgeni Tepljakov juhtis 17.02.2024 kella 08:52 ajal

asulasisesel teel, Pärnu linnas Riia mnt Saare tänava ja Nõmme tänava vahel liikumissuunaga

kesklinna poole mootorsõidukit Ford Transit Custom registreerimismärgiga X .

Väärteo toimepanemine, s.o kiiruse ületamine mõõteviga arvestades mitte vähem kui 3 km/h

ehk 57 +/- 4 km/h mootorsõidukiga Ford Transit Custom registreerimismärgiga X Jevgeni

Tepljakovi poolt, kes on nimetatud sõidukis sissekirjutatud kasutajana ja kes omab AM-, B-

ja C-kategooria juhtimisõigust, on tõendatud väärteoprotokolliga (PPA toimik tl 7-8),

trahviteatega nr 223024035047/2 koos e-kirja väljatrüki ja trahviteate vaidlustamise

dokumendiga Jevgeni Tepljakovi poolt (PPA toimik tl 18-27), kiiruskaamera piltidega, millelt

nähtub väärteo toimepanemise vahend ehk Ford Transit Custom registreerimismärgiga X

(PPA toimik tl 30, 32), kiiruskaamera PoliScan FM1 nr X taatlusdokumetidega koos

suurendusega pildist (PPA toimik tl 37- 44), Transpordiameti liiklusregistri väljatrükiga

sõiduki andmetest (PPA toimik tl 45) ning Transpordiameti liiklusregistri väljatrükiga juhi

andmetest (PPA toimik tl 46).

Jevgeni Tepljakov on menetluse algusest peale tegu omaks mitte võtnud, õigustades ennast

asjakohatute ja eluliselt mitteusutavate seisukohtadega. Jevgeni Tepljakov seab kahtluse alla

kiirusemõõtja ja kiirusemõõtmise seaduslikkuse ja normikohasuse.

Seejuures on kohtuväline esitanud mõõtevahendi taadelduks tunnistamise otsuse 12.12.2023,

mis põhineb jälgitud mõõtetulemusi sisaldav Landesamt für Mess- und Eichwesen Berlin-

Brandenburg (Saksamaa) mõõtevahendi PoliScan FM1 nr X taatlustunnistusel nr X ning mis

tõendab, et laser-kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 nr X tunnistati taadelduks kuni

30.11.2024 (k.a), s.t seade, mis käesoleval juhul fikseeris menetlusaluse isiku Jevgeni

Tepljakov sõidukiiruse 57+/-4 km/h, ning see oli tunnistatud taadelduks, s.t kõik

mõõtevahendi nõudeid, reegleid, protseduure oli täidetud. Kokkuvõtteks leiab sarnaselt

kohtuvälise menetlejaga ka kohus, et laser-kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 nr X oli

tehniliselt korras, oli nõuetekohane ja omas kehtivat taatlust. Samuti märgib kohus, et

mõõteseade arvestabki +/- 4 km/h selle veana, mida erinevate sõidukite kiirusnäidikud ehk

spidomeetrid võivad näidata erinevalt, mitte ei ole see kiirusmõõteseadme või -süsteemi enda

viga. Topelt +/- 4 km/h maha arvestades juhtuks olukord, kus isikuid n-ö võivad sõita pea 10

km/h rohkem, kui seadusega on lubatud, ning see ei ole kindlasti liikluskultuuri eesmärgi ja

turvalisusega kooskõlas. Jevgeni Tepljakovi argument, et sõiduvahendiks on 10 aastat vana

veok, mille kiiruse näidik ei võimalda eristada nii väikest arvu, ei ole mitte mingil juhul

objektiivselt arvestav. Iga liikluses olev sõiduk peab olema tehniliselt korras ning isik, kes

omab juhtimisõigust, sh pole tähtis, kas ta on auto omanik või mitte, peab liikluses osalemisel

oskama lugeda kiirusmõõdikut, seda järgida ja teadma muid liikluses osalemiseks vajalikke

asjaolusid. Liikluses osaleb veel vanemaid, s.o üle 10 aasta vanuseid sõidukeid, kuid neid

4-24-1528

6 (9)

juhtivatel isikutel ei ole olnud probleemi kiiruspiirangust kinnihoidmisega. Samuti nähtub

Transpordiameti liiklusregistrist, et antud sõiduk ei olnud Jevgeni Tepljakovile võõras,

kuivõrd on ta registris selle sõiduki kasutajaks märgitud.

Samuti märgib kohus, et kiirusemõõtmine on tavaline liiklusohutuse kontrollimise meede.

Sellised meetmed ei pea olema isikutele mugavad, s.t kiiruseületamisel tuleb arvestada, et

mõõdik „sähvatab“, ning kui sellest peaks niimoodi ehmuma, et põhjustatakse avarii, tuleb

kontrollida juhi (mh juhi iseloomuomaduste) sobivust liikluses.

Vihmavee äravoolu süsteemi osas on võimalik Jevgeni Tepljakovil pöörduda kohaliku

omavalitsuse poole ning edastada neile oma ettepanekuid ja tähelepanekuid.

Vabariigi Valitsuse 05.07.2019 määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 1 lg 2 sätestab: „Laserkiirusmõõtur

on kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on valguskiirusega liikuva valgusimpulsi aja

mõõtmine mõõtevahendist mõõteobjektini ja tagasi, kusjuures mõõteobjekti kiirus arvutatakse

kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel.“

Sama määruse § 9 seab nõuded mõõtmistegevusele, sh § 9 lg 5 järgi on lõplikuks

mõõtetulemuseks

kiirusmõõturi

lugem,

millest

lahutatakse

laiendmääramatus.

Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1.

Selle kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse

laiendmääramatus 20–100 km/h puhul +/- 3 km/h.

Eeltoodud määruse § 9 lg 6 sätestab: „Varjatud liiklusjärelevalve käigus tuvastatud

sõidukiiruse ületamise korral ei kohaldata lõike 4 nõuet, vaid kiirusmõõturi lugem teatatakse

koos andmetega sõiduki margi, värvuse ja sõiduki registreerimisnumbri kohta eemal asuvale

politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ning alustab väärteomenetlust.“

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kiirusmõõtmine toimus korrektselt ja nõuetekohaselt.

Politseiametnikud mõõtsid kiirust laserkiirusmõõturiga, mis oli taadelduks tunnistatud,

arvestasid maha mõõtevea, peatati kiirust ületanud sõiduk ning alustati väärteomenetlus.

Selles osas ka menetlusalune isik ei ole etteheidet teinud.

Seejuures on kohtuvälise menetleja poolt Jevgeni Tepljakovi poolt toime pandud väärtegu

õigesti LS § 15 lg 1 p 2 rikkumise kaudu LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritud. Tuvastatav on,

et Jevgeni Tepljakov pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd Jevgeni Tepljakov

pidi pidama võimalikuks, et kiiruse mittejälgimisel ja seetõttu kiiruse ületamisel ta teostab

süüteokoosseisule vastavat asjaolu, s.t ületab sõidukiirust (sh teise ritta reastumisel) lubatust

suurel määral, ning vähemalt möönas seda. Sealhulgas, arvestades ilmastikuolusid, pidi

Jevgeni Tepljakov olema eriti hoolas sõidukiiruse valimisel. Samuti peaks isik vältima

sõitmist sõidukiga, mille kiirusmõõdikut ta lugeda ei oska.

LS § 14 lg 2 järgi peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohtu ja kahju tekitamist.

LS § 50 lg 1 järgi peab juht järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud

sõidukiirust ehk käesoleval juhul oli tegemist asulasisese teega ning LS § 15 lg 1 p 2 järgi on

suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.

LS § 50 lg 3 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid

ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Sama sätte p 1 järgi peab juht sõidukiiruse valikul

arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda

sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi

4-24-1528

7 (9)

ette aimama. Sama sätte p 2 ütleb, et juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma

jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb, ning sama sätte p 4

kohustab juhti vähendama kiiruse selliseks, mis võimaldaks vältida teist liiklejat kahjustavat

vee, pori, kruusa või muu sellise ülespaiskamist ning vältida või vähendada liikleja ja teega

piirneva elamuala tolmutamist.

LS § 47 lg 2 sätestab sõiduraja ja -tee vahetamise osas: „Teel, kus pärisuunas on kaks või

enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi juht tiheda liikluse korral, kui kõik rajad

on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita.“

Väide, et menetlusalune isik reastus teise ritta teiste autode vahele sujuvalt, mitte ühestki

sõidukist isik möödasõitu ei sooritanud ja kõik liikusid ühtlase kiirusega, ei ole eluliselt

usutav. Seda sellepärast, et kui kõik oleksid sõitnud ühtlase kiirusega, oleks laserkiirusmõõtja

pilti teinud kiiruseületamisel esimesest autost, kes „ühtlase kiirusega“ teise sõiduraja nn

kolonnis esimesena sõitis, mitte menetlusaluse isiku autost, kes „ühtlase kiirusega ja

piirkiirusega“ teiste autode vahel sõitis. Kui teised menetlusaluse isiku ees liikunud sõidukid

trahvi ei saanud, mh ei võetud ka sõidukiirust vähemaks (s.t kui kolonnis esimesena liikunud

sõidukist oleks kiirusmõõdik teinud välgusähvatusega pilti, oleksid teised tema järel sõitnud

sõidukid pidurdanud ja hoo maha võtnud), siis kuidas vaid menetlusalune isik, kes sujuvalt

teiste autode vahelt „ühtlase kiirusega sõitmisel“ kiiruseületamise eest trahvi sai. See loogika

jääb kohtule arusaamatuks.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tegemist ei olnud hädaseisundiga ning kui Jevgeni

Tepljakov ei tundnud ennast kindlalt mootorsõidukit juhtides, oleks ta võinud temale

ebamugavas liiklussituatsioonis kiirust vähendada, mitte sõidukiirust tõsta. Nimelt põhjendab

menetlusalune isik kiiruse tõstmist veega, mis oli tema sõidurajal, ning mille vältimiseks ta

reastus ümber, tõstes sõidukiirust 2-3 km/h. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov sellises

olukorras, kus üks sõidutee on üle ujutatud, oleks pidanud hea tava ja liiklusnõudeid järgides

lülitama ümberreastumiseks sisse suunatule ning vaikselt pidurdama, kuni ta oleks saanud

ümber reastada. Järsk pidurdamine ei oleks sealjuures ka vajalik olnud ning sõidukiiruse

ületamisel sujuvalt pidurdamise asemel sellises olukorras oleks võinud tekkida veel

(liiklus)ohtlikum olukord, sh vesiliug, avarii, tervisekahjustused jne. Ka ümber reastudes tuleb

arvestada üldiste liiklusseaduse ja muude õigusaktidega, kus on sätestatud liikluses kehtivad

nõuded ja reeglid, mh LS § 50 lg 5 p 2 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini kiiruspiirangu

tunnusmärgil olevast kiirusest, mis käesoleval teelõigul ja asukohas oli lubatud sõidukiiruseks

kuni 50 km/h. Iga liikluses osaleja peab liiklema oma võimete piirides. KarS § 29 järgi on

hädaseisundi eelduseks see, s.t tegu ei ole õigusvastane siis, kui isik paneb selle toime, et

kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema

valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist

ilmselt olulisem ning huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve

ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Kohus leiab, et isegi kui jaatada, et Jevgeni

Tepljakov kõrvaldas vahetult eesseisvat ohtu (tema sõnul teiste inimeste veega pritsimine

jms), siis kiiruse ületamine ei olnud antud teo asjaolusid arvesse võttes kindlasti mitte vajalik

vahend. Kokkuvõttes oleksid kahjustatavad huvid võinud lõppeda eriti rängalt, kui tegu oleks

päädinud ohtlike tagajärgedega.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, samuti väärteomenetlust välistavad

asjaolud. Kohus ei tuvasta ka VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi

rikkumisi.

2. Karistus

Jevgeni Tepljakov vaidlustab kohtuvälise menetleja poolt talle mõistetud karistust, milleks on

rahatrahv 4 trahviühikut ehk 16 eurot, leides, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud tema

4-24-1528

8 (9)

majandusliku olukorraga, s.t et tal on ülalpeetav ja saab vaid tasemeõppetoetust. LS § 227 lg

1 karistusraamideks on rahatrahv kuni 30 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja poolt valitud karistusliiki peab maakohus igati põhjendatuks. Samuti

nähtub, et konto väljavõtte edastas Jevgeni Tepljakov alles kaebuse esitamisel kohtule, s.t

mitte siis, kui kohtuväline menetleja otsust koostas, mistõttu ei saanud kohtuväline menetleja

talle mitteteadaoleva dokumendiga ka arvestada. Kohus leiab, et 4 trahviühikut ehk 16 eurot

ei ole ebaproportsionaalne ega isikut kahjustav.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et isik, kes ei soovi liiklusrikkumiste eest määratud

karistust ja sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele, peab ise käituma viisil,

mis ei tooks karistust kaasa, s.t järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte lootma, et rikkumisi

ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita.

Karistus ei pea olema isikule mugav, vaid eesmärgipärane suunates isikut tulevikus rikkumisi

mitte toime panema. Kohus leiab, et käesolevas ei ole menetlusalune isik Jevgeni Tepljakov

siiani mõistnud enda süüd, tema poolt liiklusnõuete rikkumist ning (liiklus)reeglite järgimise

kohustuslikkust ja vajadust. Karistusõiguslikud sanktsioonid ei saa lähtuda sellest, et isikutele,

kellel on majanduslik keeruline olukord, ei saa määrata karistusi ja nad on n-ö karistamatud.

Selline suhtumine ja lähenemine annaks osa isikutele n-ö loa karistamatult rikkumisi toime

panna, mis on aga äärmiselt ohtlik ning see ei lähe kokku õiguskorra huvidega ega õigusriigi

põhimõtetega.

Kuigi karistusregistri väljavõtte kohaselt puudub Jevgeni Tepljakovil kehtiv liiklusalane

karistus, omab ta siiski kehtivat kriminaalkaristust, mis näitab, et varasem karistus ei ole teda

suunanud õiguskuulekusele ning ta jätkab süütegude toimepanemist. Liiklusalaste süütegude

kaitsvaks õigushüveks on kõikidele liikluses osalejatele tagatud turvaline liikluskord ning

üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste

määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt

käituma.

Karistuse suuruse määramine on menetleja (antud juhul PPA Lääne prefektuuri eriasjade

uurija Mari Tetsmanni) diskretsiooniotsus. Siiski peab kohus kontrollima, kas karistuse

mõistmisel on arvestatud seadusest ja kohtupraktikast tulenevaid nõudeid. Kohus leiab, et on.

Määratud rahatrahvi suurus on kohtu hinnangul mõistlik ning selline karistus mõjutab kohtu

hinnangul

suure

tõenäosusega

Jevgeni

Tepljakovi

edaspidi

hoiduma

süütegude

toimepanemisest ja sellega on tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Jevgeni Tepljakovile

määratud karistus on väga alammäära lähedal, s.t KarS § 47 lg 1 järgi on kohaldatakse

rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut ning Jevgeni Tepljakovile määrati karistuseks

neli trahviühikut. Kui 4 trahviühikut on menetlusalusele isikule majanduslikult

mittejõukohane tasuda, siis tuleb Jevgeni Tepljakovil eriti suure tähelepanelikkusega liikluses

osaleda ja vältida rikkumisi. Kohtu hinnangul ei esine ühtki erandlikku asjaolu, miks Jevgeni

Tepljakovi puhul 4 trahviühiku määramine Eesti Vabariigis lubatud piirkiiruse ületamise eest,

s.t mõõteviga arvestades 3 kilomeetrit tunnis, ebaproportsionaalne karistusmäär oleks. Eesti

Vabariigi õiguskorrast tuleb kodanikul lugu pidada. Tuleb arvestada, et seadusandja ei ole

põhjuseta määranud lubatud sõidukiiruse piirid, s.t iga kilomeetri tunnis ületamine on määrava

tähtsusega ega tohi jätta tähelepanuta.

Üldpreventiivses mõttes ehk õiguskorra kaitsmise huvides tuleb märkida sedagi, et igal aastal

ebaõige kiiruse valiku tõttu saadakse vigastusi või kaotatakse elusid, mis tähendab samuti

ohvrite perekondadele raskusi, mida on toonud kaasa ootamatu sündmus (nende jaoks

tahtmatu, mida ei saanud nemad ära hoida). Seda kõike veel lisaks neile osaks saanud

moraalsetele üleelamistele. Kohtuotsus peab olema kooskõlas ka üldpreventiivsete huvidega,

et iga õiguskuulekas Eesti Vabariigis liikleja peab tundma avalikkuses piisavat ohutust ja

4-24-1528

9 (9)

kindlust, et Riigikogu poolt vastuvõetud õigusaktid ka reaalselt toimivad ja vajadusel võimuga

pannakse toimima. Seega ohutaset tuleb hoida liikluses madalal ja karistus peab olema

piisavalt range ning seda kindlasti olukorras, kus rämedalt liiklusnormi rikutakse.

Jevgeni Tepljakovi süü suurust ilmestab maakohtu jaoks ka asjaolu, et tegelikult on Jevgeni

Tepljakovil menetluse algusest peale olnud ka mõnetine ennastõigustav hoiak, vabandades

piirkiiruse ületamist veekogusega tema sõidurahal ja majandusliku raskusega. Kahtlemata ei

õigusta sellisel määral lubatud piirkiiruse ületamist ei ümberreastamise fakt ega ka Jevgeni

Tepljakovi subjektiivne hinnang sellele, et tema enda arvates sõitis piirkiirusega, kuigi

objektiivsed tõendid tõendavad vastupidist. Seega saab öelda, et Jevgeni Tepljakov oma

rikkumise raskust ise täiel määral ei hooma.

Seega tuleb eelnevatel kaalutlustel jätta Jevgeni Tepljakovi kaebus kohtuvälise menetleja

otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Reinfeldt

Kohtunik