2-23-136782/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13. juuni 2024

Tsiviilasi ja menetluse ese

nr 2-23-136782

Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxx avaldus

T.R. vastu põhivõlgnevuse 600,44 euro, sissenõudmiskulude

40 euro ja seadusjärgsete viiviste väljamõistmiseks ning

maksekäskudega väljamõistetud võlgnevuse tuvastamiseks

hagita menetlus

Kohtunik

Kadi Aavik

Avaldaja

Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxx

(registrikood: xxxxxxxx, asukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxx, xx

xxx xx

Avaldaja lepinguline esindaja

Ülli Kastepõld (e-post: ku.oiguskeskus@gmail.com)

Puudutatud isik

T.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht: xxx xx-x,

xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Mõista T.R.lt Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxx kasuks välja

põhivõlgnevus 600,44 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud

viivis 30,42 eurot ning alates 14.06.2024 kuni põhinõude (600,44 eurot) täitmiseni viivis

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Tuvastada, et T.R. võlgnes Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxxle 13.09.2023

seisuga 597,46 eurot, mis on käesolevaks ajaks Pärnu Maakohtu 19.12.2023

maksekäskudega tsiviilasjades nr 2-23-136782 ja 2-23-136784 T. P.lt sisse nõutud ja

sundtäidetud.

4. Jätta menetluskulud T.R. kanda.

5. Mõista T.R.lt Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxx kasuks välja avaldaja

menetluskulud 832,50 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt kohtumääruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud

määras.

6. Toimetada kohtumäärus kätte avaldaja esindajale ja puudutatud isikule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxx esitas 13.09.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.R. vastu nõude 308,59 euro saamiseks ning menetluskulude

hüvitamiseks (riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot). Kohus tegi 19.09.2023 võlgnikule

makseettepaneku. Makseettepanek on kätte toimetatud ja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul

vastuväidet ei ole esitatud. Kohtule ei ole teatatud ka võla tasumisest. Kohus koostas 19.12.2023

tsiviilasjas nr 2-23-136782 maksekäsu. Võlgnik esitas 27.12.2023 kohtule vastuväite, millise kohus

jättis 03.01.2024 kohtumäärusega käiguta.

2. Samal päeval esitas Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxx Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetlusse ka teise avalduse T.R. vastu 288,87 euro saamiseks ning menetluskulude

hüvitamiseks (riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot). Kohus tegi 19.09.2023 võlgnikule

makseettepaneku. Makseettepanek on kätte toimetatud ja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul

vastuväidet ei ole esitatud. Kohtule ei ole teatatud ka võla tasumisest. Kohus koostas 19.12.2023

tsiviilasjas nr 2-23-136784 maksekäsu. Võlgnik esitas 27.12.2023 kohtule ka selle avalduse kohta

vastuväite, millise kohus jättis 03.01.2024 kohtumäärusega käiguta. T. P. on vastuväites avaldanud,

et kuivõrd haldusfirmaga on leping lõpetatud, siis uuel juhatusel on põhjendamatu nõuda

halduskulu (dtl 40). Puudutatud isik leiab, et arvetel ei ole kajastatud, millest haldustasu koosneb.

Samuti on põhjendamatu nõuda päästeameti poolt tehtud trahvi üksnes puudutatud isikule

kuuluvatelt korteritelt.

3. Võlgnik esitas 18.01.2024 määruskaebuse (dtl 68-69). Määruskaebuses avaldab T. P., et Pärnu

Maakohus on lahendanud sarnast kohtuasja tsiviilasjades nr 2-23-136783 ja 2-23-134622, kus T. P.

x E. P. esitas vastuväite Xxxxx xxxxx xx xxx xx xxxxxxxxxxxxx avaldatud maksekäsule sarnaste

arvete eest. T. P. selgitab määruskaebuses, et on põhjendamatu nõuda haldustasu, kuivõrd

korteriühistu lõpetas lepingu Arkaadia Haldus AS-ga ning kokkuleppe kohaselt pidid majaelanikud

ise edaspidiselt haldust korraldama (muru niitmine, maja ümbruse ja üldpindade korrashoiu)

graafiku alusel, lisaks ei ole ühistu nõus selgitama, mille eest haldustasusid nõutakse. T. P. märgib,

et on maksnud 31.08.2023 seisuga vee-, kanalisatsiooni-, prügiveo-, remondifondi- ja elektriarved.

Avaldaja ei ole põhjendanud ega vastanud T. P. päringutele Päästeameti trahviga seonduvat, st

milline on T. P. osa ja mis põhjustel on trahv saadud. T. P. märgib, et 21.03.2023 ühistu koosolekul

vastuvõetud otsus peaks olema tühine, kuivõrd korteriühistu esimehele kuulub 9st korterist 5 ning

kõik hääled kuulusid esimehele. T. P. ei ole nõus maksma avaldaja poolt tasutud riigilõivu ega

menetluskulusid, kuivõrd on teinud kõik endast oleneva, et ühistuga suheldes asi lahendada. Kohus

rahuldas 12.03.2024 määrusega võlgniku määruskaebuse, millega tühistas Pärnu Maakohtu

19.12.2023 määruse ning andis nõude T. P. vastu üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.

4. Avaldaja esitas 26.04.2024 avalduse T. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (dtl 106-119).

Avalduse kohaselt kuuluvad võlgnikule korteriomandid x ja x (üldpinnaga 62,20m2 ja 56,90m2)

avaldaja poolt hallatavas korterelamus aadressil Xxxxx xxxxx xxxxx xxxx, xx xxx xx ja võlgnik on

korteriühistu liige (dtl 127-130). Avaldaja juhatus on sõlminud korteriühistu kaudu tarbitavate

teenuste jaoks lepingud teenusepakkujatega ning on teenusepakkujatelt saadud arvetel kajastatud

korteriühistu poolt tasumisele kuuluvad summad jaganud korterite omanike vahel vastavalt

põhikirjas sätestatule. Avaldaja on esitanud majandamiskulude eest arveid ka võlgnikule, kuid

võlgnik ei ole talle esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud. Avaldaja palub puudutatud isikult välja

mõista tasumata majapidamiskulud august 2023 kuni veebruar 2024 seisuga 600,44 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot, viivised 26.04.2024 seisuga 20,54 eurot ning edasiulatuvalt

majandamiskuludelt viivis alates 27.04.2024 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses põhinõudelt (600,44 eurot) kuni võla tasumiseni. Avaldaja palub tuvastada, et T. P.

võlgnes Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxxle 13.09.2023 seisuga 597,46 eurot,

mis on käesolevaks ajaks 19.12.2023 maksekäskudega tsiviilasjades 2-23-136782 ja 2-23-136784

T. P.lt sisse nõutud ja sundtäidetud. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

5. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid e-posti aadressil xxxxx.xxxxxx@xxxxx.xxx

TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel. Materjalid on asjast puudutatud isikule toimetatud kätte 11.05.2024.

Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtu määratud tähtajaks

puudutatud isiku vastust ega vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Seega lähtub kohus puudutatud

isiku maksekäsumenetluses esitatud vastuväidetest.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-le 1 lahendab kohus korteriomaniku

või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja

korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks,

hagita menetluses. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada

kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise

kohustus. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7).

7. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

8. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe

korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Väljatrükiga Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna elektroonilisest kinnistusregistriosast (dtl 127-129) on tõendatud, et puudutatud

isik on korteriomandite nr-tega x ja x, asukohaga Xxxxx xxxxx xxxxx xxxx, xx xxx xx omanik.

Puudutatud isik on jätnud korteriomandi nr x arvetest tasumata 309,65 eurot ja korteriomandi nr x

arvetest tasumata 290,79 eurot. Avaldaja on esitanud tõendamiseks majandamiskulude arved ning

avaldaja pangakonto väljavõtted (dtl 131-160). Korteriomandi number x Arkaadia Halduse AS-i

esitatud arvetelt kuni 09.03.2023 (dtl 134) nähtub kommunaalteenuste kululiikidena päästeameti

sunniraha (ühekordne makse), kindlustus, vesi ja kanalisatsioon. Majandamiskuludena haldustasu ja

remondifond. Korteriomandit nr x puudutavatelt Arkaadia Halduse AS-i esitatud arvetelt kuni

09.03.2023 (dtl 135) nähtuvad kommunaalteenuste kululiikidena Päästeameti sunniraha (ühekordne

makse), prügivedu, üldelekter, kindlustus, vesi ja kanalisatsioon. Majandamiskuludena haldustasu ja

remondifond. Alates 31.03.2023 lõpetati leping Arkaadia Halduse AS-ga (dtl 84) ning edaspidiselt

kajastub korteriomandi nr x arvetelt kululiikidena prügivedu, üldelekter, haldustasu ja remondifond.

Korteriomandit nr x puudutavatelt arvetelt nähtuvad kommunaalteenuste kululiikidena prügivedu,

üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, haldustasu ja remondifond, 10.11.2023 arved nr-tega 23114 ja

23111 kajastavad lisaks ka korstnapühkimist (dtl 151-152).

9. On tuvastatav, et avaldajale määrati Päästeameti poolt sunniraha (dtl 81). Avaldaja on märkinud, et

sunniraha määrati seetõttu, et puudutatud isik ja korteriomandi nr x korteriomanik E. P. olid

ladustanud enda isiklikke asju evakuatsiooniteedele ning ei koristanud neid sealt ka ettekirjutuse

saamise järel (dtl 77). KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist

tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1

kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike

kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 20 lg 1 kohaselt võetakse korteriomanike

häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriühistu üldkoosoleku

protokollist nähtub (dtl 84), et juhatuse otsuse alusel jagati sunniraha kolme korteri nr-tega x, x ja x

vahel võrdselt, kuivõrd need korterid jätsid evakuatsioonitrepikojast esemed likvideerimata.

Puudutatud isiku volitatud esindaja märkis, et sellist otsust saab vastu võtta üksnes üldkoosoleku

otsusega. Üldkoosolekul hääletas otsuse poolt 5 häält, seega oli otsus vastuvõetud. KrtS § 22 lg 1

sättest tulenevalt annab iga korteriomand üldkoosolekul ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib

ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või

et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Sellist erandit pole aga avaldaja

põhikirjas ette nähtud, mistõttu tuleb lähtuda KrtS § 22 lg-s 1 sätestatust. Seega puudutatud isiku

väide, et üldkoosolekul vastuvõetud otsus on tühine, kuna korteriühistu esimehele kuulub 9st

korterist 5 ning kõik hääled kuulusid talle, ei ole põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et

korteriomanike üldkoosoleku vastavat otsust pole asjaoludest nähtuvalt puudutatud isik

vaidlustanud, seega on see kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu

organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest

arvates. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga (vt RKTKm 2-17-13391, p 25). Seega tuleb

puudutatud isikul põhikirja ja kehtivaid üldkoosoleku otsuseid järgida. Otsuse vaidlustamata

jätmine ei takista samas tuginemist KrtS § 40 lg-le 3 (RKTKm nr 2-19-8045, p 14). KrtS § 40 lg 3

kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende

kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuete määruse ptk 6 sätestab tingimused, mis peavad olema tagatud evakuatsiooni

tagamiseks. Sunniraha tasumise teavitusest nähtub, et Päästeameti teostatud järelkontrolli käigus on

varasema ettekirjutuse nõue täitmata. Ettekirjutuse kohaselt tuli likvideerida korterelamu Uus 39

hoones evakuatsioonitrepikodadest ja pööningu üldkasutatavatelt aladelt kõrvalised esemed.

Arvestades tuleohutusnõuete määrusest tulenevaid nõudeid, mida puudutatud isik on eiranud, peab

kohus põhjendatuks üldkoosolekul vastuvõetud otsust, mille kohaselt tuleb sunniraha tasuda üksnes

nendel korteriomanikel, kes ettekirjutusest kinni ei pidanud. Kohus leiab, et sunniraha tasumise

nõue ei ole vastuolus ka KrtS § 40 lg 3 sätestatud hea usu põhimõttega.

10. Kohtu hinnangul on avaldaja haldustasu nõue põhjendatud, kuivõrd see on majanduskulu ja

majandamiskulude kandmise nõue tuleneb KrtS §-st 40. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt teevad

korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades

korteriühistu põhikirjaga ette näha erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et

tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

selgumist, kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse

mahule. Korteriühistu üldkoosoleku protokollist (dtl 83) nähtub, et 2023. aasta majanduskava on

kinnitatud. Majanduskava sisaldab ka haldustasu (dtl 79). Majanduskava kinnitavat korteriomanike

üldkoosoleku otsust ei ole puudutatud isik kohtule teadaolevate andmete kohaselt samuti

vaidlustanud (vt kohtumääruse eelmist punkti). Seega tuleb puudutatud isikul põhikirja ja kehtivaid

üldkoosoleku otsuseid järgida. Puudutatud isik on avaldaja liige, kellel on seadusest tulenevalt

kohustus tasuda igakuiselt avaldajale osutatud teenuste eest. Avaldaja põhikirja (dtl 121-125) alusel

on tuvastatav, et ühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid

ning ühistu juhtorganite otsuseid, tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt

kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi

makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul

kulude kandmine vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd halduskulud on üks osa toimivast

korteriühistust. Halduskuludeks on nt vajalike teenuste tagamine ja nende järelevalve, samuti

raamatupidamine.

11. Puudutatud isik ei saa keelduda halduskulude maksmisest ainuüksi seetõttu, et korteriühistu on

otsustanud loobuda senisest Arkaadia Halduse AS-i teenusest, puudutatud isik ei ole sellele ka vastu

vaielnud seadusest tuleneva tähtaja jooksul. Samuti on Päästeameti sunniraha põhjendatud kulu, mis

on jäetud õiguspäraselt puudutatud isiku kanda. Kohtule esitatud majandamiskulude arvetest ja

pangakonto väljavõtetest nähtub, et puudutatud isik tasunud arveid osaliselt, jättes maksmata

halduskulud ning Päästeameti poolt tehtud sunnitrahvi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

12. Avaldaja palub tuvastada, et T. P. võlgnes Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxxle

13.09.2023 seisuga 597,46 eurot, mis on käesolevaks ajaks 19.12.2023 maksekäskudega

tsiviilasjades 2-23-136782 ja 2-23-136784 T. P.lt sisse nõutud ja sundtäidetud. Ajavahemikus

05.03.2024 kuni 26.03.2024 laekus avaldaja pangakontole 767,46 eurot kohtutäituri vahendusel (dtl

161). Sellest summast on arvestatud 19.12.2023 maksekäsu tsiviilasjas 2-23-136782 alusel

korteriomandi 1 võlgnevuse katteks 308,59 eurot ja 19.12.2023 maksekäsu tsiviilasjas 2-23-136784

katteks 288,87 eurot. Täiteasi toimus Pärnu Maakohtu 19.12.2023 määruste nr 2-23-136782 ja 2-23-

136784 (maksekäsud) alusel, sissenõudjaks avaldaja, võlgnikuks puudutatud isik ning nõueteks

võlanõue viidatud tsiviilasjades. Maksekäsk on viivitamatult täidetav (TsMS § 489 lg 7).

Avaldusest nähtub, et täitemenetluses on avaldaja kohtutäituri vahendusel saanud juba 767,46 eurot.

Üldjuhul lahendab kohus korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest TsMS § 613 lg 1 p-i 1 järgi hagita

menetluses. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Antud juhul leiab

kohus, et avaldajal on tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 ja § 368 lg-st 1 õiguslik huvi maksekäskude

õiguspärasuse tuvastamise vastu, kuivõrd maksekäskude tühistamisega on tekkinud ebaselge

olukord, mis ohustab avaldaja õiguslikku positsiooni. Täitedokumendi õigusjõu välistab ainult

otsus, millega selle sundtäitmine on TMS § 221 lg 1 järgi tunnistatud lubamatuks (RKTKo nr 3-2-1-

31-10, p 19). Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse tulenevalt TMS § 48 lg 4 kohtulahendi esitamisel,

millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või

sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus on

eeltoodud põhjendustest lähtuvalt seisukohal, et maksekäsud olid ka sisuliselt õiguspärased,

mistõttu kohus rahuldab avaldaja nõude ja tuvastab, et puudutatud isik võlgnes Xxxxx xxxx, xxxxx

xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxxle 13.09.2023 seisuga 597,46 eurot, mis on käesolevaks ajaks

Pärnu Maakohtu 19.12.2023 maksekäskudega tsiviilasjades nr 2-23-136782 ja 2-23-136784 T. P.lt

sisse nõutud ja sundtäidetud.

13. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes,

mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks

kohustust rikkunud võlgniku suhtes. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab

majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab

puudutatud isikult välja korteriomandi nr x majandamiskulude tasumise viitamisest sissenõutavaks

muutunud viivise kohtumääruse seisuga 15,81 eurot (vt viivisekalkulaator) ning korteriomandi nr x

majandamiskulude tasumise viivitamisest sissenõutavaks muutunud viivise kohtumääruse seisuga

14,61 eurot (vt viivisekalkulaator).

14. KrtS § 42 lg 2 p 2 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 40 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 500 euro. Avaldaja

nõuab sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist puudutatud isikult. Kohtu hinnangul ei kahjusta

sissenõudmiskulu võlgnikke ebamõistlikult ja selle rahuldamine on põhjendatud kuna võlgnik on

jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Puudutatud isik oli teadlik, et ta

ei ole enda kohustusi täitnud. Avaldajal on seaduse järgi õigus nõuda puudutatud isikult viivist.

Seetõttu on avaldajal õigus ka nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude hüvitamist KrtS § 42

järgi. Korteriühistu nõude suurus on üle 500 euro, seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult

sissenõudmiskulude kuni 40 euro hüvitamist.

15. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et avaldaja põhinõue, viivisenõue, sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue ning tuvastusnõue on põhjendatud ja tõendatud. Kohus rahuldab avaldaja nõude

puudutatud isiku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistab puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja põhivõlgnevuse 600,44 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivise kokku 30,42 eurot ja alates 14.06.2024 kuni põhinõude (600,44 eurot) täitmiseni

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus tuvastab samuti, et puudutatud isik

võlgnes avaldajale 13.09.2023 seisuga 597,46 eurot, mis on käesolevaks ajaks Pärnu Maakohtu

19.12.2023 maksekäskudega nr 2-23-136782 ja 2-23-136784 T. P.lt sisse nõutud ja sundtäidetud.

Menetluskulude jaotus

16. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna

kohtusse pöördumise vajadus tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis järjepidevalt

võlgnevuse tasumata, siis on põhjendatud ja õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

17. Avaldaja 12.06.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluskulusid

kokku 917,50 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja menetluskulud 20 eurot,

õigusabikulud 225 eurot ja 585 eurot, menetluskulude nimekirja koostamine 22,50 eurot).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale õigusabiteenust ostutatud tunnihinnaga 90 eurot.

Käibemaksu hüvitamist avaldaja ei taotle. TsMS § 139 lg 2 ja RLS § 59 lg 6 alusel kuulus

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasumisele 65 eurot. TsMS § 147 lg 5 kohaselt

maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv

ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga.

Käesoleval juhul on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot. Pärnu Maakohtule

esitatud avalduselt tuli kohtule avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot, seega avaldaja

täiendavat riigilõivu tasuma ei pidanud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

18. Kohus leiab, et avaldaja menetluskuluna ei ole põhjendatud täiendavalt välja mõista tasutud

riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kuivõrd kohtutäitur on maksekäskude nr 2-23-136782

ja 2-23-136784 täitmisel puudutatud isikult kinni pidanud kokku 767,46 eurot (dtl 161), st ka

maksekäsu menetluskulud. Tsiviilasjas nr 2-23-136782 on maksekäsust tulenevalt nõutav summa

393,59 eurot, mis sisaldab põhinõuet 308,59 eurot, riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot (dtl

43). Tsiviilasjas nr 2-23-136784 on maksekäsust tulenevalt nõutav summa 373,87 eurot, mis

sisaldab põhinõuet 288,87 eurot, riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot (dtl 59). Seega on

avaldaja poolt maksekäsus tasutud riigilõivud ja menetluskulud käesolevaks ajaks sundtäidetud, mis

tõttu ei ole avaldaja nõue, mõista välja puudutatud isikult lisaks õigusabikuludele uuesti välja

riigilõiv ja menetluskulud maksekäsumenetluses, põhjendatud.

19. Avaldaja õigusabikuludena on märgitud: arutelu kliendiga, määruskaebusmenetluses seisukoha

koostamine ja kohtule esitamine 2,5 tundi; hagita menetluses vajalike asjaolude selgitamine,

tõendite valimine ja hindamine, infovahetus kliendiga, avalduse koostamine ja esitamine 6,5 tundi;

õigusabikulu menetluskulude nimekirja koostamise, vormistamise ja kohtule esitamine 0,25 tundi,

kokku toiminguid 9,25 tundi. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et

puudutatud isik vaidles maksekäsus nõuetele sisuliselt vastu, asub kohus seisukohale, et avaldaja

esindaja ajakulu kokku 9,25 tunni ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. Avaldaja esindaja tunnihind

90 eurot on kohtu hinnangul samuti kooskõlas juristi õigusabi turuhindadega ja mõistlikus suuruses.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 832,50 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab

puudutatud isikult avaldaja kasuks tasumata menetluskuludelt välja viivise kohtumääruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

21. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

22. TsMS § 617 lg 1 järgi kuulub käesolev määrus täitmisele pärast jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik