2-24-7519/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-24-7519

Tsiviilasi

Osaühingu

Avertek,

Biotööd OÜ,

Desierto OÜ,

MerksWood OÜ

ja

Serpiente OÜ

hagi

Riigimetsa

Majandamise Keskuse vastu tuvastusnõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. mai 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu

Avertek,

Biotööd OÜ,

Desierto OÜ,

MerksWood OÜ ja Serpiente OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

Hageja I: Osaühing Avertek (rk: 11448598)

Hageja II: Biotööd OÜ (rk: 14836624)

Hageja III: Desierto OÜ (rk: 14836245)

Hageja IV: MerksWood OÜ (rk: 12207864)

Hageja V: Serpiente OÜ (rk: 14836357)

Hagejate esindaja: vandeadvokaat Evelin Lisett Ratnik

Vastustaja

(kostja):

Riigimetsa

Majandamise

Keskus

(rk: 70004459)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 21. mai 2024 määrus osas, milles maakohus keeldus

menetlusse võtmast Biotööd OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu

töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/26 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega saata Biotööd OÜ hagi Riigimetsa

Majandamise Keskuse vastu töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Osaühing Avertek, Biotööd OÜ, Desierto OÜ,

MerksWood OÜ ja Serpiente OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Osaühing Avertek (hageja I), Biotööd OÜ (hageja II), Desierto OÜ (hageja III),

MerksWood OÜ (hageja IV) ja Serpiente OÜ (hageja V) esitasid 13.05.2024 maakohtule hagi

Riigimetsa Majandamise Keskuse (kostja) vastu, paludes tuvastada, et: 1) kostja on kohustatud

23.12.2021 võsasaetööde töövõtulepingute p 10.7 alusel tutvustama hagejate nõudmisel tööde

hinna kujunemist selliselt, et esitatud ülevaatest nähtuksid muu hulgas „Valgustusraie

hinnamääramise juhendi“ kohased mõõtmistulemused iga eraldise osas; 2) hagejatel on

töövõtulepingute p 11.3 alusel õigus keelduda üleantavate tööde vastuvõtmisest seni, kuni neile

on kostja poolt tagatud võimalus tutvuda iga üleantava eraldise osas tööde hinna kujunemisega,

sh „Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ alusel läbiviidud mõõtmistulemustega, ja/või kuni

hinnamääramise üle tekkinud vaidluse lahendamiseni vastavalt „Valgustusraie hinnamääramise

juhendi“ p-le 6; 3) kostjal puudub õigus nõuda hagejalt V kostja 25.04.2024 nõudekirjas

viidatud leppetrahvi tasumist. Koos hagiga esitati esialgse õiguskaitse taotlus.

Hagiavalduse kohaselt on hagejatel õiguslik huvi õigusselguse saavutamiseks, kuna pooltel on

tekkinud oluline erimeelsus lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste tõlgendamise osas.

2. Maakohus jättis 16.05.2024 määrusega hagejate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja

hagi käiguta. Kohus oli seisukohal, et hagejatel tuleb õiguslikku huvi iga nõude osas

eraldiseisvalt täiendavalt põhjendada (sh põhjendada saavutatavat eesmärki) ning selgitada

tuvastusnõude/nõuete esitamist sooritusnõude/nõuete asemel.

3. 20.05.2024 esitasid hagejad korduva esialgse õiguskaitse taotluse ja puuduste kõrvaldamise

avalduse. Hagejad palusid tuvastada, et: 1) kostja on kohustatud 13.12.2021 ja 23.12.2021

võsasaetööde töövõtulepingute p 10.7 alusel tutvustama hagejate nõudmisel tööde hinna

kujunemist selliselt, et esitatud ülevaatest nähtuksid muu hulgas „Valgustusraie

hinnamääramise juhendi“ kohased mõõtmistulemused iga eraldise osas; 2) hagejatel on

töövõtulepingute p 11.3 alusel õigus keelduda üleantavate tööde vastuvõtmisest seni, kuni

hagejatele on kostja poolt tagatud võimalus tutvuda iga üleantava eraldise osas tööde hinna

kujunemisega,

sh „Valgustusraie

hinnamääramise

juhendi“

alusel

läbiviidud

mõõtmistulemustega, ja/või kuni hinnamääramise üle tekkinud vaidluse lahendamiseni

vastavalt „Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ p-le 6; 3) kostjal puudub õigus nõuda

hagejalt V leppetrahvi tasumist ega võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/2021/98 alusel

üleantavate tööde mahtu vähendada ega töövõtulepingut ennetähtaegselt üles öelda kostja

25.04.2024 nõudekirjas nr 3-2.1/2024/2806 toodud asjaoludel; 4) kostjal puudub õigus nõuda

hagejalt II leppetrahvi tasumist ega võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36

alusel üleantavate tööde mahtu vähendada ega töövõtulepingut ennetähtaegselt üles öelda

kostja 14.05.2024 avalduses nr 3-2.1/2024/2125 toodud asjaoludel.

Hagejate selgituste kohaselt on õigussuhte keerukusest tulenevalt erandina põhjendatud lubada

menetleda tuvastusnõudeid, mille sisuks on pooltevahelise õigussuhte üksiku osa (s.o tööde

üleandmise ja hinnakujunemisega seotud õiguste ja kohustuste) siduvalt kindlaks määramine.

Tuvastusnõuete eesmärgiks on õigusliku selguse saamine poolte lepinguliste õiguste ja

kohustuste osas kuni 31.12.2025, s.o lepingute kehtivuse vältel. Lisaks leppetrahvinõuete

esitamisele või sellega ähvardamisele on kostja asunud lepinguid üles ütlema ja/või väitma, et

iga järgneva leppetrahvinõude esitamisel kavatseb kostja leppetrahvi tasaarvestada hagejatele

võlgnetava tasuga. Kostja tõlgenduse tõttu muutub hagejate poolt lepingute täitmine kogu

ülejäänud lepinguperioodil sisutühjaks – kui hagejad jätkaksid tööd, siis igast järgnevast

hagejatele võlgnetavast tasust kavatseks kostja tasaarvestada (alusetu) leppetrahvinõude,

vältides kostja poolt sooritusnõudega kohtusse pöördumise vajadust.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus keeldus 21. mai 2024 määrusega Osaühingu Avertek, Biotööd OÜ,

Desierto OÜ, MerksWood OÜ ja Serpiente OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu

tuvastusnõuetes menetlusse võtmast. Hagejate korduv esialgse õiguskaitse taotlus jäeti

rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Määruse kohaselt ei ole esitatud tuvastusnõuded tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 368 lg 1 mõttes lubatavad ja hagejatel puudub esitatud nõuete kujul tuvastushuvi. Hagi

eesmärgiks on pooltevaheliste töövõtulepinguliste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine.

Tuvastushagiga ei saa kujundada õigussuhet ümber ja anda lepinguliste suhete jätkumiseks

lepingute tõlgendamise kaudu pooltele uusi õigusi või kohustusi, mida pooled peaksid

tuvastusotsusega täitma. Poolte vahel ei ole lepingutes sätestatud kohustust (sh kes seda

kohustust täitma peab), mida tuvastada sellisel viisil nagu hagejad soovivad, seega tuvastushagi

eeldused ei ole täidetud. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagi ei ole esitatud

hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).

Hagejate V ja II 20.05.2024 hagiavalduse eseme p-des 3 ja 4 toodud nõuete rahuldamine

esitatud kujul on välistatud, kuivõrd leppetrahvide nõudeõigus, lepingutest tulenevate tööde

mahtude vähendamise ja lepingute lõpetamise õigused tulenevad faktina lepingutest ja/või

seadusest ning eraldiseisvalt selles osas hageja õigusi kohtulikult kaitsta või tuvastada vaja ei

ole. Hagejal II on võimalik esitada nõue töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

mille raames on võimalik õiguslikult hinnata töövõtulepingu ülesütlemise, leppetrahvi ja

tasaarvestuse põhjendatust, sh tööde mahtudega seonduvaid vaidlusaluseid küsimusi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Osaühing Avertek, Biotööd OÜ, Desierto OÜ, MerksWood OÜ ja Serpiente OÜ esitasid

määruskaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 21. mai 2024 määruse tühistamist ning asja

saatmist tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus hagi menetlemise lubatavuse hindamisel asunud hindama tõendeid, sedastades,

et hagejate ja kostja vahelistes töövõtulepingutes ei ole sätestatud kohustusi, mille tuvastamist

hagejad nõuavad. Riigikohus on selgitanud, et tõendite hindamine ei ole hagi lubatavuse

analüüsimisel võimalik.

Hagejad on põhistanud, et lepingute p 10.7 hõlmab kostja kohustust tutvustada hagejatele

mh „Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ kohaseid mõõtmisi (arvestades lepingute

punkte 5.2 ja 2.1). Sisuliselt taandub tuvastusnõue sellele, et kohtul tuleb kinnitada, et kostjal

on kohustus järgida hankedokumentide osaks olevat „Valgustusraie hinnamääramise juhendit“.

Tuvastushagi eesmärk on saavutada õiguslik selgus lepingute p 10.7 sisu osas. Tuvastushagiga

taotletav tulem ei ole kostjale uute kohustuste loomine.

Arvestades, et kostja on kohtueelselt väljendanud seisukohta, justkui võiks mõõdistamine olla

„Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ p 6.2 kohaselt vajalik alles siis, kui pooltel on

tekkinud erimeelsus hinnamääramise täpsuse osas, on ilmne, et lepingu p-de 5.2, 6.1, 6.2.4 ja

10.7 sisu ei ole selge ning pooled tõlgendavad lepingupunkte erinevalt. Kuivõrd kostja on

asunud lepingute (ebaõigele) tõlgendusele tuginedes nõudma leppetrahvi ning osade hagejatega

lepingud üles öelnud, on ebaõige tõlgendusega kaasnev olukord hagejate jaoks kriitiline ning

oluline on saavutada õiguslik selgus lepingutest tulenevate kohustuste ja õiguste sisu osas.

Hagejatel ei ole enda õiguste kaitsmiseks võimalik kasutusele võtta muud viisi, kui

tuvastusnõude esitamine.

Õigusselguse tagamine on praegusel juhul vältimatult vajalik. Kostja ja hagejate vahel on

sõlmitud 21 lepingut. Ainuüksi ühe lepingu alusel ühel kuupäeval on kostja andnud hagejale V

üle 22 eraldist (töölõiku). Hagejal tuvastushuvi olemasolu ei välista ainuüksi see, et tal oleks

võimalik esitada sooritushagi. Praegusel juhul ei ole võimalik või vähemasti ei ole otstarbekas

esitada kostja vastu igakordselt sooritusnõuet, arvestades lepingute arvu ja iga lepingu alusel

üleantavate eraldiste hulka. Menetlusökonoomia huvides oleks ühe kohtuasja raames kindlaks

teha, milline on korrektne lepingute tõlgendus, millest pooled saaksid lepingute lõpuni lähtuda.

Kuivõrd kostjaks on riigitulundusasutus, millel on kõrgendatud hoolsuskohustus kohustuste

täitmisel, puudub kahtlus tuvastusotsuse täitmises;

2) oleks maakohus igal juhul pidanud menetlusse võtma hagejate II ja V tuvastusnõuded.

Hagejad II ja V on esitanud negatiivse tuvastushagi, mille esemeks on tuvastada, et kostjal

puudub õigus nõuda hagejatelt II ja V leppetrahvi, vähendada üleantavate tööde mahtu ja

lepingud ennetähtaegselt üles öelda.

Olukorras, kus maakohus jaatas hageja II tuvastushuvi töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõudes, mille raames on võimalik õiguslikult hinnata töövõtulepingu ülesütlemise,

leppetrahvi ja tasaarvestuse põhjendatust, sh tööde mahtudega seonduvaid vaidlusaluseid

küsimusi, oleks maakohus pidanud jaatama tuvastushuvi ka 20.05.2024 hagis esitatud nõuetes.

Maakohus ei ole selgitanud, miks puudub hagejal II tuvastushagi esitamise õigus lepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks praeguses menetluses. Kohtul oleks olnud võimalik anda

hagejale II TsMS § 3401 kohaselt täiendav tähtaeg hagi eseme täpsustamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus

menetlusse võtmast Biotööd OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu töövõtulepingu

nr 3-2.5.3/1812/2021/26 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega saadab

Biotööd OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus tuleb eelnimetatud osas rahuldada.

7. Asja materjalide kohaselt esitas hagejate lepinguline esindaja 20.05.2024 maakohtule

täiendava tõendi, s.o kostja 14.05.2024 avalduse töövõtulepingu ülesütlemiseks. Nimetatud

avalduses teatas kostja, et ütleb üles kostja ja hageja II vahel sõlmitud töövõtulepingu

nr 3-2.5.3/1812/2021/26.

Maakohus leidis määruse p-s 6, et hagejal II on võimalik esitada väljaspool käesolevat

menetlust kostja vastu nõue töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohus möönab, et ainuüksi kostja

14.05.2024 ülesütlemisavalduse asja materjalide juurde esitamisest ei selgu, mida hagejate

lepinguline esindaja selle tõendi esitamisega soovis. Määruskaebuses on hageja II esindaja

selgitanud, et hageja II sooviks oli tuvastada hagejale II 14.05.2024 esitatud töövõtulepingu

ülesütlemise tühisus. Kui maakohtule jäi eelnimetatud tõendi asja materjalide juurde esitamise

põhjus ebaselgeks, tulnuks maakohtul TsMS § 3401 lg 1 alusel määrata tähtaeg nõude

täpsustamiseks. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu

seisukoht, et hagejal II on võimalik esitada töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise

nõue eraldi menetluses. Ühtlasi peab maakohus lahendama hageja II esialgse õiguskaitse

taotluse.

8. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).

Maakohus on põhjendatult jätnud hagejate tuvastusnõuded (v.a käesoleva määruse p-s 7

nimetatud hageja II nõue) menetlusse võtmata ja hagejate korduva esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki

käesolevas määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

9. Vastuseks määruskaebuses esitatud ülejäänud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et

ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Vastavalt TsMS § 368 lg-le 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olesolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on selleks õigustatud huvi.

Asja materjalide kohaselt on hagejate ja kostja vahel sõlmitud 21 töövõtulepingut ning

hagiavaldusest nähtuvalt on hagejate eesmärgiks nimetatud töövõtulepingutest tulenevate

pooltevaheliste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine. Maakohus on asunud põhjendatud

seisukohale, et praeguses asjas ei saa tuvastushagiga kujundada ümber töövõtulepingutest

pooltele tulenevaid õigusi ja kohustusi, mida pooled peaksid tuvastusotsusega täitma.

Riigikohtu 03.01.2022 otsusest tsiviilasjas nr 2-18-10175 tuleneb samuti, et tuvastushuvi

lepingutingimuse tõlgendamiseks ei saa välistada, kuid see sõltub konkreetse vaidluse

asjaoludest. Praegusel juhul on vaidluse asjaolud erinevad eelmärgitud Riigikohtu 03.01.2022

otsuses märgitud asjaoludest.

Tuvastushagi alusel tehtud kohtuotsusel on formaalne õigusjõud ja sellise otsuse puhul ei ole

tegemist täitedokumendiga. Hagejate seisukoht, et kuna kostjaks on riigitulundusasutus, kellel

on kohustuste täimisel kõrgendatud hoolsuskohustus ning seetõttu puudub kahtlus

tuvastusotsuse täitmisel, on vastuolus hagejate endi poolt esitatud seisukohtadega. Poolte vahel

on erimeelsused 21 töövõtulepingu täitmisel ning seda kinnitab ka hagejate poolt kostja vastu

esitatud hagi leppetrahvi, viiviste ka kahju väljamõistmiseks. Nimetatud tsiviilasi (nr 2-24-

3670) on Viru Maakohtu menetluses. Õiguskirjanduses on leitud (TsMS II komm. vlj. § 368 p

3.1.3.3.a), et kui soovitud eesmärki on tuvastushagi esitamisega võimalik saavutada üksnes

osaliselt või on see üldse kahtluse all, sest ei ole kindel, kas pooled lahendist vabatahtlikult

kinni peavad, siis tuvastushuvi puudub. Samuti on Riigikohus mitmetes lahendites (näiteks

12.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06) asunud seisukohale, et materiaalõiguslike nõuete

kaotamise vältimiseks ja samuti kohtukulude kokkuhoidmiseks on hagejatel reeglina mõistlik

tuvastusnõuete esitamisele eelistada sooritusnõuete esitamist.

Vastuseks määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus veel seda, et maakohus ei ole hagi

menetlusse võtmise keeldumise otsustamisel hinnanud tõendeid.

Hagejad II ja V palusid veel tuvastada, et kostjal puudub õigus nõuda hagejatelt II ja V

leppetrahvi, vähendada üleantavate tööde mahtu ja lepinguid ennetähtaegselt üles öelda.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud hagejate märgitud asjaolud on sätestatud

poolte vahel sõlmitud lepingutes ning juhul, kui kostja soovib mõnelt hagejalt nõuda

leppetrahvi, mõne hagejaga sõlmitud lepingut üles öelda või tööde mahtusid vähendada, siis

saab ka see hageja esitada kostjale vastuväited konkreetses menetluses (näiteks vaidlustades

lepingu ülesütlemise, keeldudes leppetrahvi maksmisest jne). Ühe lepingu osas on hageja II

seda ka teinud (vt käesoleva määruse p 7).

10. Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

hagejate kanda. Menetluskulude hagejate kanda jätmist ei välista ka see, et määruskaebus

rahuldati hageja II suhtes osaliselt (s.o ühe nõude osas). Kostjal praeguses menetlusetapis kulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)