3-23-1859/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-1859

Haldusasi

Xi kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses

töötamiseks kohustamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2024. a

määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata, kuid muuta Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2024. a

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas viibiv kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot. Kaebuse kohaselt on

vastustaja määranud kaebaja tööle majandustöödele koristajaks. Kaebaja väitel vastustaja teab,

et see töö on kriminaalses keskkonnas teatud isikute grupile vastuvõetamatu. Peale kaebaja ja

veel paari isiku ei sunnita kedagi seda tööd tegema. II üksuse juht on loonud talle meelepäraste

kinnipeetavate grupi, kellele tagatakse majandustööde asemel teist tööd, kuna nende jaoks on

koristustööd vastuvõetamatud. Sellega toetab vangla administratsioon tahtlikult subkultuurilisi

põhimõtteid ja kohtleb endale meelepäraseid kinnipeetavaid kaebajast soodsamalt. Kaebaja on

Viru Vanglas töötanud 14 aastat, kuid pole selle eest saanud mõistlikku tasu ega soodustusi.

Kaebaja peab käima sunniviisiliselt n-ö autoriteetide järelt koristamas. Vangla ei ole eraldi

paigutanud kinnipeetavaid, kes teevad koristustöid, ja kinnipeetavaid, kes sellest keelduvad, et

tagada isikute võrdne kohtlemine ja välistada diskrimineerimised ja alandamised. Vangla

sundis ligi viis aastat tööst keelduvaid isikuid tööle, kuid ühtäkki leiab, et kellelgi teisel peale

kaebaja ja veel mõne kinnipeetava ei ole vaja täita töökohustust. Kaebaja hinnangul on tema

kohtlemine olnud alandav ja ebainimlik ning sellega tekitati talle moraalset kahju.

2. Tartu Halduskohus tagastas 9. aprilli 2024. a määrusega kaebuse.

Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama.

VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga,

arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole

võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

Riigikohus leidis 8. detsembri 2021. a otsuses asjas 3-18-1895 (p 19), et õiguspärane on

pikaajalise kartserikaristuse määramine kinnipeetavale, kelle puhul oli piisavalt alust arvata, et

ta keeldus tööle asumast kuritegelikust subkultuurist kantud motiividel. Süstemaatiline alusetu

keeldumine koristustööst viitab sellele, et kaebuse esitaja hoiab au sees kriminaalsele

subkultuurile omast arusaama, mille järgi on koristustööde tegemine tema staatusega isikule

väärikust alandav. Kohtupraktikas on sedastatud, et kinnipeetavate ringkonnas tunnustatud

subkultuur vastandub suures osas ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud käitumisreeglitele ja

õiguskorrale (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 3-19-2438, p 9).

Kaebaja taotleb kahju hüvitamist seetõttu, et tema väärikust on alandatud, kusjuures väärikust

alandav kohtlemine seisneb selles, et kaebajat on kohustatud töötama koristajana, mis on

kaebajale vastumeelne subkultuurilistel põhjustel. Kaebaja sõnastuses töötamine koristajana on

teatud isikute grupile kriminaalses keskkonnas vastuvõetamatu. Kaebaja peab käima

sunniviisiliselt n-ö autoriteetide järelt koristamas. Kaebuses ei ole välja toodud muid aluseid,

miks töötamine koristajana peaks olema kaebaja väärikust alandav.

Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole õigust, mida halduskohtumenetluses kaitsta. Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Kaebus rajaneb kriminaalse subkultuuri hulka kuuluval

seisukohal, et töötamine koristajana on väärikust alandav. Kriminaalsel subkultuuril rajanev

õigus paikneb väljaspool õiguskorda ja ei ole kohtulikult kaitstav.

Kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste kohtu 8. mai 2023.a otsus asjas S. P jt vs Venemaa ei

ole tehtud käesoleva kohtuasjaga võrreldavatel asjaoludel. Kaebaja ei tugine vastustaja

õigusvastasele tegevusetusele, mis seisneb selles, et teised kinnipeetavad on kaebajat

kriminaalse subkultuuri reeglite tõttu alandavalt või vägivaldselt kohelnud ja vastustaja ei ole

sellistele juhtumitele kohaselt või piisavalt reageerinud. Kaebaja väidetud vastustaja

õigusvastaseks tegevuseks on see, et vastustaja kohustas kaebajat töötama koristajana. Selline

tegevus on õiguspärane ja ei viita mistahes viisil sellele, et vastustaja aktsepteerib või soosib

kriminaalset subkultuuri. Vastupidi, kohtupraktikas on mitmeid näiteid selle kohta, et vanglad

tegutsevad kriminaalset subkultuuri tõrjumise eesmärgil.

Asjasse ei puutu see, kui mitu kinnipeetavat vanglas töötavad, sh koristajana töötavad. See ei

saa muuta kaebaja tööle määramist õigusvastaseks või koristajana töötamist väärikust

alandavaks. Kohtupraktika põhjal on üldiselt teada, et Viru Vangla vastu esitatud kaebused

seoses koristajana tööle määramisega ja koristaja tööst keeldumise eest määratud

distsiplinaarkaristustega on halduskohtus väga tavalised ning neid esitavad mitmed erinevad

kinnipeetavad.

Kokkuvõttes

jõudis

halduskohus

järeldusele,

et

kaebus

kuulub

tagastamisele

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge

puudumise tõttu.

3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks.

Kohtu seisukoht justkui oleks kaebajal koristajana töötamine vastumeelne ja alandav

subkultuurilistel põhjustel on väär. Kaebaja märkis juba kaebuses, et on töötanud 14 aastat.

Kaebaja leiab, et ka teised on kohustatud töötama võrdselt tema ja veel mõne kinnipeetavaga.

Kaebaja ei ole kohustatud olema teiste koristusori, kelleks vangla juhtkond on ta teinud. Üksuse

juhi tegevus on alandav, sest ta sunnib kaebajat tööle ka siis, kui kaebajal on terviseprobleemid.

Teisi tööle ei sunnita ning seega on vangla heaks kiitnud nende kriminaalsed põhimõtted ja

suhtumise kaebajasse kui teenindajasse.

Halduskohus on valesti leidnud, et kaebaja kaebus kuulub väljaspoole õiguskorda ning ei ole

kohtus kaitstav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus asub seisukohale, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid

käesoleva määruse põhjendustega tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.

5. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise

tõttu. Halduskohtu määruse põhjendustest võib aru saada sedasi, et halduskohus eitas

kaebeõiguse puudumist seetõttu, et kohtu hinnangul asub kaebusega kaitstav õigus väljaspool

õiguskorda. Ringkonnakohus halduskohtu arusaamaga ei nõustu ning ei leia, et kaebeõiguse

puudumine oleks ilmselge.

6. Kaebaja nõuab kaebusega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas

20 000 eurot, kuna kaebajat sunnitakse tööle koristajana osakondades, kus karistust kantakse

kuritegelikku ühendusse kuulumise või selle organiseerimise eest. Teadupärast on selliste

kinnipeetavate seas koristajana töötamine alandav. Seega on õigushüve, mida kaebaja soovib

kaebuse esitamise läbi kaitsta, inimväärikus. Riigivastutusese seaduse § 9 lg 1 näeb ette, et

füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise

korral. Seega leiab ringkonnakohus, et vastava õigushüve kaitseks kaebuse esitamine on lubatav

ja seda ka kaebuses toodud põhjendustel, sest kaebeõiguse hindamisel ei saa arvesse võtta, kas

õigushüve rikkumise põhjenduseks esitatud seisukohad evivad vangla subkultuurile omaseid

hinnanguid ja ilminguid või mitte.

7. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus ei pea kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

põhjendatuks, tuleb kaebus tagastada, kuid seda HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis sätestab, et

kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Esiteks ei

saa pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet eriti intensiivseks. Reeglina on kinnipeetav

kohustatud vanglas töötama vastavalt VangS § 37 lg-le 1 ning see töö võib tähendada ka

osalemist majandustöödel koristajana. Nimetatud tööd ei saa mitte kuidagi pidada

tavatähenduses inimväärikust alandavaks. Ka asjaolu, et osa kinnipeetavaid peab vanglas

koristajana töötamist subkultuurist tulenevate väärtushinnangute pinnalt väheväärtuslikuks ja

seda tegevaid kinnipeetavaid teistest alamateks, ei muuda riivet intensiivseks. Kaebuses

kirjeldatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine äärmiselt vähetõenäoline. Kaebusest nähtub

ikkagi see, et kaebaja ei soovi koristajana töötada subkultuurilistel põhjustel. Kui kaebajale ei

läheks korda kriminaalse subkultuuri hinnangud koristaja tööle, ei oleks ringkonnakohtu

hinnangul kaebaja ka sellisel kujul kaebust esitanud. Kaebaja väited selle kohta, et vangla

määrab tööle vaid teatud kinnipeetavaid, on paljasõnalised. Kaebusest ei nähtu kaebaja

ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste kinnipeetavatega. Nagu juba eelnevalt mainitud, on

kinnipeetav reeglina kohustatud vanglas töötama ning kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi

õiguslikult relevantset seisukohta selle osas, miks teda ei võiks tööle määrata. Vanglal endal on

seejuures otsusutusruum selle üle, keda ja kuhu tööle määrata, kui ei esine tervisest või muudest

asjaoludest tulenevaid töötamise välistusi.

8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata, kuid

ringkonnakohus asendab halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega

ning peab kohaseks kaebuse tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 2 p 21.

(allkirjastatud digitaalselt)