2-23-13326/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-13326

Tsiviilasi

M.K. hagi A.A. ja B.B. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

A.A. osas 585 eurot

B.B. osas 585 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (kostjad):

-

A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX)

-

B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Apellantide seaduslik esindaja A.K., lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Vastustaja

(hageja):

M.K.

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Piret Pallo

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2024 otsus ja saata tsiviilasi

Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.K. (hageja) esitas 20. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagi A.A. ja B.B. (kostjad)

vastu Tartu Maakohtu 30. märtsi 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1028 (30. märtsi 2021

määrus) välja mõistetud elatise vähendamiseks. 20. novembri 2023 täpsustuses palus hageja

järgmist: vähendada elatis 0 euroni kuus ning klassi- ja trennikaaslaste sünnipäevakingituste

kulu tasub kumbki vanem tema suhtlusperioodi ajal toimuvate sünnipäevade osas.

Alternatiivselt

palus

hageja

vähendada

elatist

kummagi

kostja

ülalpidamiseks

elatiskalkulaatorist tulenevalt 30 euroni kuus.

Hagiavalduse kohaselt on kostjad hageja ja A.K. (kostjate ema) ühised lapsed. Tartu Maakohtu

menetluses oli tsiviilasi nr 2-21-1028 hageja hagis kostjate ema vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Kohus kinnitas 30. märtsi 2021 määrusega poolte kompromissilepingu, millega

lepiti mh kokku elatise maksmise uutes tingimustes selliselt, et hageja tasub poolte ühiste laste

ülalpidamiseks mõlemale igakuiselt elatist 95 eurot. Kuna kostjate regulaarsed kulutused on

oluliselt vähenenud, samas kui lapsetoetus ja lasterikka pere toetus on suurenenud ning kostjad

elavad peaaegu võrdse aja mõlema vanema juures, mil vanemad pakuvad neile ülalpidamist

vahetult, peaks kostjate ema saama kõik kostjate kulud kaetud toetuste arvelt ja elatis ei ole

põhjendatud.

2. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kompromissilepingu alusel tasub hageja

kostjate emale elatist kostjate ülalpidamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ja ema

ostab kostjatele kõik vajalikud riided ja jalanõud. Kostjate ajaline jaotus vanemate vahel ei ole

muutunud. Hageja oli kompromissi sõlmimise ajal teadlik, et vanema lapse eelkool ja lasteaed

lõppevad ning elatise kujunemisel arvestati sellega etteulatuvalt. Lasterikka pere toetuse

suurendamine ei anna alust elatise vähendamiseks. Mõlemad vanemad kannavad kostjatega

seonduvaid vahetuid kulusid (toit, transport) vastavalt kummagi juures viibimise ajale ning

elatisraha suurust mõjutab see marginaalselt. Elatisraha peamiseks eesmärgiks on katta muud

kulud, mida kannab kostjate ema ainuisikuliselt. Kulutused on 2,5 aasta jooksul tõusnud ca 246

euro võrra kuus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas hagi osaliselt, vähendas 30. märtsi 2021 määrusega

kokkulepitud elatise suurust ning mõistis hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 30 eurot

kuus alates 20. septembrist 2023 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Maakohus otsustas, et

elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ja indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse

PKS § 101 lg-d 5 ja 6. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Vaidlust ei ole, et kostjad elavad vahelduvalt mõlema vanema juures ja on keskmiselt 13 päeva

kuus hagejaga ning kostjate igapäevakulutused (eluase, toit, transport) katab see vanem

vahetult, kelle juures kostjad viibivad. Arvestades, et vanemate vahel on vaidlus selle üle, kes

ja millises ulatuses kannab kostjate muud kulud (nt kooli- ja trennikaaslaste

sünnipäevakingitused, riided ja jalanõud, huvitegevus ja selleks vajalik varustus jne), ei ole

põhjendatud vähendada elatist 0 euroni. Maakohus jättis tähelepanuta kostjate tõendid kulutuste

kohta enne hagi esitamist. Kui kostjad leiavad, et kummalegi tuleb tasuda elatist 95 eurot kuus,

mis on rohkem kui PKS § 101 lg 1 alusel makstav elatis, tuleb kulutusi tõendada. Hinnates

kulutusi huviharidusele, koolitoidule ja sideteenustele, vastab nende vajalik ja põhjendatud

suurus PKS § 101 lg 1 alusel arvutatule. Sealjuures tuleb vanematel arvestada, et kulutused

riietele ja jalanõudele tuleb teha mõlemal, mitte emal, nagu nägi ette 30. märtsi 2021 kokkulepe.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.

Otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1),

sest maakohus jättis tuvastamata ja hindamata TsMS § 459 lg 1 kohaldamise eeldused.

Maakohus ei tuvastanud, sealjuures kummagi kostja kohta eraldi, millised olid kompromissi

aluseks olnud asjaolud ja kas need on muutunud ulatuses, mis annaks alust elatist vähendada.

Otsusest ei selgu, miks võttis maakohus aluseks PKS §-i 101 ja kuidas jõudis seisukohale, et

kummagi kostja elatist tuleb vähendada 30 euroni. TsMS § 459 lg 1 alusel elatise vähendamise

eeldused ei ole ka täidetud, kompromissi sõlmimist mõjutanud asjaolud ei ole muutunud

ulatuses, mis annaks alust elatist vähendada. Kompromissi sõlmimisel ei lähtutud

miinimumelatisest, vaid võeti aluseks kostjate kulutused. Maakohtu põhjendused on

vastuolulised ning kostjate tõendite tähelepanuta jätmine ei ole õiguspärane. Maakohus jättis

ebaõigesti arvestamata, et kuna hageja ei osale kostjate kulude kandmisel kõikides kululiikides,

annab ta ülalpidamist oluliselt väiksemas proportsioonis, kui on kostjate tema juures viibimise

aeg (PKS § 102). Maakohus jagas tõendamiskoormise ebaõigesti. Kostjad ei pidanud hagi

rahuldamata jätmiseks oma kulutusi tõendama. Hageja kohustus oli tõendada, et kompromissi

aluseks olnud asjaolud on muutunud ulatuses, mis annab aluse elatise vähendamiseks.

Otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg-le 5. Maakohus indekseeris elatise, kuid ei

märkinud, millistest komponentidest summa koosneb ja mitu päeva kuus kostjad isa juures

viibivad. Maakohus selgitas põhjendavas osas, et edaspidi peavad tegema kulutusi riietele ja

jalanõudele nii hageja kui kostjate ema, kuid otsuse resolutsioonis seda 30. märtsi 2021

määrusest tulenevat tingimust ei muutnud. Hageja ei esitanud selles osas ka nõuet.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate

seadusliku esindaja kanda.

Maakohus ei ole põhjendamiskohustust rikkunud, ehkki otsus oleks saanud olla TsMS § 459

lg 1 kohaldamise eelduste täitmise ja elatise kujunemise osas selgesõnalisem. Maakohus

käsitles elatise vähendamist põhjendavate asjaoludena kostjate kulutuste vähenemist, aga ka

laste- ja lasterikka pere toetuste suurenemist. Ebaregulaarseid kulusid ei ole põhjendatud

arvesse võtta. Maakohus lähtus vastavalt Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15

PKS § 101 miinimumelatise määrast, võttes arvesse ka PKS §-s 102 sätestatu. Kostjate viide

Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 ei ole asjakohane. Hageja lepingulise esindaja

10. märtsi 2021 e-kirja ei ole võimalik elatise kujunemisel arvesse võtta, sest see ei sisaldu

tsiviilasja nr 2-21-1028 toimikus. Kompromissisumma kujunemine ei ole täpselt teada, seetõttu

ei saa üheselt väita, et arvesse ei võetud miinimumelatise regulatsiooni. Muutunud asjaoluks on

ainuüksi alates 1. jaanuarist 2022 PKS § 101 elatise arvestamise põhimõtete muutumine ning

alates 1. veebruarist 2023 lasterikka pere toetuse arvestamine vastavalt PKS § 101 lg-le 5.

Maakohus ei mõistnud elatist kokku välja vähem kui elatiskalkulaatori järgi, kuigi korrektne

olnuks märkida kummagi kostja elatise täpne suurus. Ringkonnakohtul on võimalik otsust

täpsustada. Maakohus määras tõendamiskoormise õigesti. Hageja välja toodud regulaarsed

kulud ja arvutuskäik kinnitavad kulude vähenemist, kostjad ei esitanud vastupidist kinnitavaid

tõendeid. Pooled ei leppinud kokku selles, et ema tasub ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses

võrreldes sellega, kui ta peaks tasuma vastavalt lastega koos oldud ajale. Kompromissi p 1.4.3

tähendab üksnes seda, et vanemad jagasid omavahel riiete ja jalanõude ostmise kohustuse

selleks, et neid ei ostetaks topelt; kulud tuleb teha vanemate ühiste panuste (st hageja tasutava

elatise ja kostjate ema samaväärse panuse) ning riigipoolsete toetuste arvelt.

Kohtuotsuse resolutsioon vastab TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Võimalik ei ole, et pärast uut otsust

kehtiks ka varasem otsus. Hageja nõustub, et resolutsioonis ei ole välja toodud, millistest

komponentidest elatis 30 eurot koosneb, kuid seda on võimalik täpsustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu

apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ning saata asi TsMS § 656 lg 1 p 2 ja lg 2 teise

lause alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

7. Hageja esitas käesolevas asjas hagi kostjate vastu 30. märtsi 2021 määrusega tsiviilasjas

nr 2-21-1028 välja mõistetud elatise vähendamiseks.

Tsiviilasjas nr 2-21-1028 menetleti hageja hagi kostjate ema A.K. vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks ja menetlus lõpetati 30. märtsi 2021 määrusega hageja ja A.K.

(pooled) allkirjastatud kompromissi kinnitamisega (dtl 7–9). Kompromissi p-s 1.2 leppisid

pooled kokku, et notari 17. oktoobril 2018 tõestatud elatisraha maksmise kokkulepe ja nõusolek

sundtäitmisele allumiseks loetakse alates 31. jaanuarist 2021 lõppenuks. Punktis 1.3 kinnitasid

pooled, et pärast kohtutäituri poolt hageja jaanuari elatisevõla ülekandmist A.K. kontole on

hageja kuni kompromissilepingu sõlmimiseni poolte ühistele lastele elatise tasunud ja pooltel

puuduvad selle perioodi eest teineteise suhtes nõuded. Punktis 1.4 leppisid pooled kokku elatise

maksmise uutes tingimustes, mis on järgmised: hageja tasub poolte ühiste laste A.A.

ülalpidamiseks igakuiselt elatist 95 eurot ja B.B. ülalpidamiseks 95 eurot alates 1. aprillist 2021

kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni (p 1.4.1); hageja tasub igakuise elatise hiljemalt iga

kalendrikuu 5. kuupäevaks A.K. arvelduskontole, märkides selgitusse „elatis“ (p 1.4.2); A.K.

ostab kõik lastele vajalikud riided ja jalanõud (p 1.4.3).

Kohtumäärusega kinnitatud kompromissi muutmiseks on seaduses sätestatud erikord (TsMS

§ 459). TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti

välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues

hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus

ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 kohaldub

koosmõjus TsMS § 432 teise lausega ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate

perioodiliste (elatise) maksete puhul (vt Riigikohtu 1. novembri 2017 määrus kohtuasjas

nr 2-17-2426, p 11).

Kuigi kompromissi p 1.4.1 järgi maksab hageja elatist kostjate ülalpidamiseks, tasub ta p 1.4.2

järgi raha kostjate emale, ning kompromissist nähtub, et kompromissi poolteks on kostjate ema

ja hageja. Ringkonnakohtu hinnangul saab kompromissis kokkulepitut pidada vanemate

ülalpidamisekohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes PKS § 100 lg 3 esimese

lause mõttes ning sellest tulenevad õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele.

Vanemate vahel lapse elatise kohta sõlmitud kompromissi saab muuta vanemate omavahelises

suhtes. Hagejal ei ole alust esitada hagi kostjate vastu, sest kostjad ei ole kompromissi poolteks,

pooleks on kostjate ema. Isegi kui kostjaid pidada kompromissi järgi iseseisva täitmisnõudega

kolmandaks isikuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 2 mõttes, on lepingu muutmise õigus VÕS

§ 80 lg 6 järgi lepingupooltel (vt ka Riigikohtu 1. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-

2426, p-d 12.1–12.3).

Eeltoodut arvestades on hagejal võimalik saavutada hagis taotletud eesmärk üksnes kostjate

ema, mitte kostjate vastu hagi esitamisega. Kuna kohaseks kostjaks on kostjate ema, tulnuks

jätta hagi kostjate vastu rahuldamata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seega

rahuldas maakohus ebaõigesti kostjate vastu esitatud hagi osaliselt.

Samas jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse. Maakohtul

tulnuks TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi juhtida eeltoodule hageja tähelepanu

ja selgitada, et hagi saaks menetleda juhul, kui see esitatakse kostjate ema vastu, kes

kompromissi sõlmis. Ka Riigikohus on märkinud, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet

võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja

anda talle võimalus nõuet täpsustada (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr

2-19-16249, p 16). Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse TsMS § 656

lg 1 p 2 ja lg 2 teise lause alusel, sest maakohus muutis kostjate ema õigusi ja kohustusi

reguleerivat kohtulahendit, kaasamata teda kostjana menetlusse, ning rikkus oluliselt ka muid

menetlusnorme, jättes täitmata eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse.

Ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb viia läbi uus eelmenetlus ning

mh anda hagejale TsMS § 3401 alusel tähtaeg hagiavalduse täpsustamiseks ja puuduste

kõrvaldamiseks (eelkõige kostja asendamiseks TsMS § 208 järgi või praeguste kostjate vastu

esitatud hagi muutmiseks). Kui hageja puudusi ei kõrvalda, saab kohus jätta hagi rahuldamata

või läbi vaatamata. Kuna rikkumise kõrvaldamine eeldab uue eelmenetluse läbiviimist,

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist ning puuduste kõrvaldamise korral uue kostja vastu

või muudetud hagi lahendamist, ei saa ringkonnakohus rikkumist ise apellatsioonimenetluses

kõrvaldada. Kui hageja soovib nt kostja asendamist, ei ole TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi

tervikuna läbivaatamata jätmine põhjendatud. Seda arvestades ei pea ringkonnakohus

võimalikuks TsMS § 657 lg 3 alusel ise hagi läbivaatamata jätmist otsustada.

8. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei käsitle ringkonnakohus poolte muid

väiteid.

9. Menetluskulude jaotus tuleb jätta TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel

läbivaatamisel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)