3-24-1246/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1246

Haldusasi

Atea

AS

kaebus

tühistada

Riigi

Info-

ja

Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskuse

riigihanke

„Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine

raamlepinguga“ (viitenr 263728) osas 2 (Sülearvuti

klass 1 soetus) tehtud hankeotsused, millega tunnistati

vastavaks ja edukaks Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja

AS SEB Liising ühispakkumus, ning tühistada

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.04.2024 otsus nr

45-24/263728

Atea

AS

kaebus

tühistada

Riigi

Info-

ja

Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskuse

riigihanke

„Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine

raamlepinguga“ (viitenr 263728) osas 3 (Sülearvuti

klass 2 soetus) tehtud hankeotsused, millega tunnistati

vastavaks ja edukaks Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja

AS SEB Liising ühispakkumus, ning tühistada

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.04.2024 otsus nr

49-24/263728

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Atea AS, lepinguline esindaja

v.adv Marko Mehilane

Vastustaja

(hankija)

–

Riigi

Info-

ja

Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus,

volitatud

esindaja Fredy Bogomolov

Kolmas isik – ühispakkujad Green IT OÜ, Telia Eesti

AS ja AS SEB Liising, lepingulised esindajad v.adv

Arne Ots, adv Alan Paas

Asja läbivaatamine

04.06.2024 istungil

RESOLUTSIOON

1. Liita haldusasjad 3-24-1246 ja 3-24-1324 ühte menetlusse. Haldusasja numbriks jääb

3-24-1246.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3-24-1246

2(14)

3. Mõista Atea AS-lt ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising kasuks

välja menetluskulud summas 8000 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 25.06.2024) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas

esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi ka: hankija) viib läbi avatud

hankemenetlust „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“.

Vaidlusaluse hanke OSA 2 ja 3 tulemusel sõlmitakse ühe pakkujaga raamleping 24 kuuks,

lepingu eeldatav maksumus on OSA 2 puhul 21 000 000 eurot ja OSA 3 puhul 18 000 000

eurot. Ühe pakkujaga sõlmitava raamlepingu esemeks on sülearvutite ja nende kasutamisega

seotud lisatoodete ostmine, rentimine ning lisateenuste tellimine.

2. Hankija 05.03.2024 käskkirjaga nr 5-1/24723-1: 1) tunnistati vastavaks AS Atea ja

ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS SEB Liising pakkumused; 2) tunnistati edukaks

ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS SEB Liising pakkumus.

3. Atea AS esitas 18.03.2024 vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

kolmanda isiku osas nimetatud hankeotsuste kehtetuks tunnistamiseks.

4. VAKO 16.04.2024 otsusega nr 45-24/263728 jäeti vaidlustus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 26.04.2024 Atea AS kaebus nõuetes tühistada Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus riigihanke „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja

rentimine raamlepinguga“ osas 2 (Sülearvuti klass 1 soetus) tehtud hankeotsused, millega

tunnistati vastavaks ja edukaks Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising ühispakkumus,

ning tühistada VAKO 16.04.2024 otsus nr 45-24/263728 (haldusasi 3-24-1246).

2. Hankija 11.03.2024 käskkirjaga nr 5-1/2428-1: 1) tunnistati vastavaks AS Atea ja

ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS SEB Liising pakkumused; 2) tunnistati edukaks

ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS SEB Liising pakkumus.

3. Atea AS esitas 22.03.2024 VAKO-le vaidlustuse kolmanda isiku osas nimetatud

hankeotsuste kehtetuks tunnistamiseks.

4. VAKO 22.04.2024 otsusega nr 49-24/263728 jäeti vaidlustus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 02.05.2024 Atea AS kaebus nõuetes tühistada Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus riigihanke „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja

rentimine raamlepinguga“ osas 2 (Sülearvuti klass 2 soetus) tehtud hankeotsused, millega

tunnistati vastavaks ja edukaks Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising ühispakkumus,

ning tühistada VAKO 22.04.2024 otsus nr 49-24/263728 (haldusasi 3-24-1324).

6. Tallinna Halduskohus otsustas 04.06.2024 istungil menetlusosaliste nõusolekul liita

haldusasjad 3-24-1246 ja 3-24-1324 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-24-1246.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Atea AS seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise hankeotsus (sh pakkumustele antud

hindepunktid) on vastuolus riigihanke alusdokumentide (RHAD) nõuetega ning riigihangete

3-24-1246

3(14)

seaduse (RHS) §-dega 3, § 114 ja § 117. Pakkumuste hindamine (hindepunktide andmine) ei

ole läbipaistev ning hindamisel on antud ebaõigesti ja põhjendamatult hindepunkte, mille

tulemusel on kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult edukaks tunnistatud. VAKO on

ekslikult käsitlenud RHAD sätestatud erinõudeid pakkumuse vastavuse kontrollimise kohta

ning redutseerinud pakkumuse vastavuse kontrollimise üksnes pakkuja formaalsetele

kinnitusele, kuigi RHAD nõuded näevad ette pakkumuste sisulist kontrolli. Ekslik on VAKO

vaidlustatud otsuse p 10.5 järeldus, et tehnilise kirjelduse (TK) p 3.15 alusel pakkujate poolt

hankijale testimiseks esitatud „pakutud seadmed“ on pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja

hindamisel tähendust mitteomavad. Asjaolu, et hankes „pakutud seadmeid“ ei tulnud hankijale

esitada kohe pakkumusega, vaid hankija nõudel ja määratud tähtajaks, ei väära ega muuda

kuidagi olematuks tõsiasja, et testimiseks tuli esitada hankes „pakutud seadmed“ ning et selle

eesmärgiks, mõtteks ja sisuks oli üheselt pakkumuse vastavuse kontrollimine. Ekslik on VAKO

järeldus, nagu saaks kohtupraktika kohaselt seadmete näidiseid pakkumuse vastavuse

kontrollimisel arvestada üksnes sellisel juhul, kui need esitati juba pakkumusega. Keskse

hankija eelmistes samasisulistes riigihangetes on käsitlenud sama tehnilise kirjelduse

regulatsiooni selliselt, et testimiseks toodud „pakutud seadmed“ on aluseks ja omavad tähtsust

pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Nõustuda ei saa VAKO-ga, et kui „pakutud seadmed“ on

aluseks pakkumuste vastavuse kontrollile, peaks hankija tellima seadmetele kümneid testimisi,

ekspertiise ja mõõtmisi, kuna hankes on seadmetele kehtestatud 85 tehnilist nõuet. Pakutud

seadmete kontrollmõõtmised on asjakohased eelkõige juhtudel, kus vastav näitaja on

tootjaspetsifikatsioonis ebaselge, ebamäärane või kerkib põhjendatud kahtlus pakkuja väidetud

näitaja tegelikkusele vastavuses ning seda ei ole võimalik muul usaldusväärsel viisil välja

selgitada.

VAKO vaidlustatud otsusest tulenevalt on indulgentsiks, mis elimineerib kõik kaebaja poolt

vaidlustusmenetluses esitatud argumendid, põhjendused ja tõendid kolmanda isiku pakkumuse

mittevastavuste ning pakkumuse vastavuse kontrolli ja pakkumuste hindamise defektsusest

Balti müügiesindaja HP Finland OY kinnituskirjad, samas ei ole HP Finland OY teadaolevalt

HP sülearvutite-lisaseadmete tootja, vaid Balti müügiesindaja. Balti müügiesindaja

kinnituskirjaga peaasjalikult korratakse copy-paste põhimõttel RHAD nõudeid ja kinnitatakse

formaalselt hankenõuetele vastavust. Samuti on Balti müügiesindaja kinnituskiri antud üldisena

kõikides hanke osade sülearvutite ja lisaseadmete kohta, mitte konkreetselt osas 2 ja 3 pakutud

sülearvuti HP ja lisaseadmete näitajate kohta.

2) Kolmanda isiku pakkumus (pakutud sülearvuti HP) ei vasta RHAD nõuetele klaviatuuri

osas, kuna tegemist ei ole Eesti paigutusega klaviatuuriga. Kleebiste kasutamine Eesti paigutuse

saavutamiseks oli lubatud, kuid sellisel juhul pidi klaviatuuri originaalpaigutus olema

skandinaavia oma. Teise variandi, s.o Skandinaavia paigutusega klaviatuuril kleebiste

kasutamisel Eesti paigutusega klaviatuuri saavutamiseks ei saanud pakkumus aga hindepunkte.

Sellist võimalust, et Skandinaavia paigutusega klaviatuurile või muule klaviatuurile on

klahvidele juurde lisatud või tehtud (graveeringuna vms meetodil) Eesti paigutusega klaviatuuri

tähed/märgid/sümbolid, ei ole hankes ette nähtud. Kolmanda isiku sülearvuti klaviatuur on

selline, kus Skandinaavia klaviatuuril või muul klaviatuuril on klahvidele juurde lisatud

(graveeringuna või muul viisil) Eesti paigutusega klaviatuuri tähed/märgid/sümbolid. Nii

hankija kui VAKO on „Eesti paigutusega klaviatuuri“ käsitlemisel eeltoodud RHAD

Vastavustabeli nõuded tähelepanuta jätnud ja lugenud hankenõuetele vastavaks ka kolmanda

isiku pakutud sülearvuti klaviatuuri, kus klahvidel on muuhulgas leida ka Eesti klaviatuuri

tähed/märgid/sümbolid. Ehk piisab sellest, kui klahvidele on juurde lisatud Eesti täppide-

katustega tähed Ü, Õ, Ö, Š, Ä, Ž ning on tegemist „Eesti paigutusega klaviatuuriga“. Sellist

võimalust, et klaviatuuril graveeritakse klahvidele juurde-kõrvale Eesti klaviatuuri

tähed/märgid/sümbolid, ei ole RHAD-s lubatud ning see ei ole Eesti paigutusega klaviatuur

3-24-1246

4(14)

RHAD tähenduses. Tehku sellist klaviatuuri pakkuja, graveerimistsehh või väidetavalt koguni

tootja. Ainus lubatav võimalus on RHAD kohaselt Skandinaavia klaviatuuril kleebiste

kasutamine (ehk klahvidele spetsiaalsete Eesti klahvide kleebiste panemine), millisel juhul aga

ei saa pakkumus klaviatuuri eest hindepunkte. Igal juhul ei tootnud tootja HP sülearvuteid

„Eesti paigutusega klaviatuuriga“ käesolevas riigihankes pakkumuste esitamise aja seisuga.

Seda, et Eesti paigutusega klaviatuur peab olema tootjapoolne garantii on RHAD-s otsesesõnu

nõutud isegi, kui kolmanda isiku pakkumus klaviatuuri osas lugeda vastavaks, tuleks talle anda

0-hindepunkti analoogselt kleebistega kaetud klaviatuuriga.

3) Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise, kui ka edukaks tunnistamise otsus on

defektsed seoses sülearvuti „ekraani heledustugevuse“ näitajaga. VAKO järeldused on

ekslikud, mitte kooskõlas RHAD-ga ning menetlus- ja materiaalõigusega. Pakutud sülearvuti

heleduse näitaja (nitid) on määrava tähtsusega ka seetõttu, et see on pakkumuste hindamise

aluseks. Hindamiskriteeriumi „Ekraani heledustugevus (mõõtmisühik nitt)“ kohaselt: Suurima

väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte

proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "pakkumuse väärtus" / "suurim väärtus" *

"osakaal“. Selliselt sõltub kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraani tegelikust

heledustugevusest ka kõikide pakkumuste hindamine ja pakkumuste hindamistulemused

tervikuna. VAKO ei ole asja lahendamisel mõistnud, et vaidlustatud hankeotsuste

põhimõtteline defektsus seisneb mitte üksnes selles, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti HP

EliteBook 835 või muu pakutud HP sülearvuti mudeli ekraani heledustugevus on igal juhul

väiksem, kui kolmanda isiku pakkumuses väidetud 1000 nitti. Hankeotsuste põhimõtteliseks

defektsuseks seisneb ka selles, et hankija ei selgitanud hankemenetluses välja, milline on

kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraani heledustugevuse näitaja, kuigi juba pakkumusega

esitatud HP ametlikus tootspetsifikatsioonist tuleneb ja pidi olema hankijale arusaadav see, et

see on väiksem kui 1000 nitti. Kuigi kaebaja esitas vaidlustusmenetluses väga konkreetse

tõendi, et sülearvuti HP EliteBook 835 ekraani heledustugevus on igal juhul alla 1000 nitti

(TalTech mõõtetulemus, kaebuse isa 13), on see VAKO vaidlustatud otsuses jäetud

tähelepanuta. Tähendust ei oma see, kas privaatsusfiltri funktsioon on välja või sisse lülitatud

– igal juhul on ka selle „Sure View“ mudelilahenduse puhul ekraani heledustugevus alla 1000

nitti. Mis on ka HP tootespetsifikatsioonis ka välja öeldud: „Actual brightness will be lower

with /…/ SureView.“.

4) RHAD nõuetele ei vasta kolmanda isiku pakutud järgmised lisaseadmed: 2. Juhtmevaba

arvutihiir ja juhtmega klaviatuur (komplekt), 4. Juhtmevaba arvutihiir ja klaviatuur (komplekt).

Konkreetsemalt mõlema lisaseadmete komplekti puhul esineb mittevastavus RHAD

Vastavustabeli („K1 Lisaseadmed“) nõudele10: „USB saatja peab olema vähemalt AES-128

krüpteeringuga ning ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda rohkem, kui 0,7cm.“ VAKO otsuste

kohaselt, kuivõrd kolmanda isiku pakkumuses ja sellega esitatud Balti müügiesindaja kirjas on

kinnitatud, et USB saatja kaugus ei ulatu arvuti korpuses eemale rohkem, kui 0,7cm, siis

järelikult nii on. Taoline käsitlus redutseerib pakkumuse vastavuse kontrollimise riigihankes

üksnes formaalsetele kinnitusele ning välistab pakkumuse sisulise kontrolli võimalused.

Pakkumuste vastavuse kontrollimine ei saa redutseeruda üksnes pakkuja poolt esitatud

kinnituste tuvastamisele. Seda enam käesolevas hankes, kus pakkujad olid kohustatud esitama

hankijale „pakutud seadmed“ testimiseks, mille eesmärk on pakkumuse vastavuse kontroll.

Seoses kolmanda isiku pakkumusega esitatud Balti müügiesindaja kinnituskirjaga tuleb juhtida

tähelepanu sellele, et sellega korratakse üle RHAD nõudeid ja kinnitatakse formaalselt

hankenõuetele vastavust. Samuti on Balti müügiesindaja kinnituskiri antud üldisena hanke

kõikides osades pakutud sülearvutite (HP EliteBook 835 G10, HP EliteBook 845 G10 jne)

kohta. Kinnituskirjas ei ole ka seda, mis on konkreetsemalt USB saatja väidetav kaugus arvuti

korpusest, on korratud lihtsalt RHAD nõuet. Vaidlust ei ole, et kolmas isik on hankes vastavate

3-24-1246

5(14)

lisaseadmetena pakkunud tootja HP komplekti „HP 235 Wireless Mouse and Keyboard

Combo“11, mille hulka kuulub ühe seadmena ka USB saatja (inglise keeles „dongle“ või „USB

dongle“). Põhjendatud kahtlust, et kolmanda isiku pakutud seadmete puhul ulatub USB saatja

arvuti korpusest eemale rohkem kui hankes lubatud 0,7cm kinnitab kaebaja poolt

mõõteseadmega „Scala“ teostatud mõõtetulemus (fototõend esitatud vaidlustusmenetluses).

Vaidlustaja mõõtetulemuse järgi ulatub USB saatja arvuti korpusest eemale 0,77 cm (7,77 mm).

Ka mõõtevahendite kalibreerimislabori METROSERT teostatud täppismõõtetulemused

näitavad, et USB saatja ulatub arvuti korpusest eemale rohkem kui 0,7 cm. Lisatud

METROSERT mõõteprotokollid (kaebuse lisa 17), mille kohaselt sülearvuti HP EliteBook 840

puhul ulatub USB saatja arvuti korpusest eemale 7,59 mm (0,759 cm) ja sülearvuti HP

EliteBook 830 puhul 7,41 mm (s.o 0,741 cm). Hankenõue on konkreetne - „mitte rohkem kui

0,7 cm“. Kui hankenõudeks on konkreetselt “mitte rohkem kui 0,7 cm”, tähendabki see

maksimaalselt 0,7cm.

5) Esineb põhjendatud kahtlus, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti HP EliteBook aku

mahutavus ei ole 51 Wh nagu hankija on pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja pakkumuste

hindamisel eeldanud, tuginedes kolmanda isiku poolt pakkumuses nimetatud näitajale. See, et

kolmanda isiku pakutud sülearvuti HP aku mahutavus ei ole tõendatult 51 Wh (võib olla

väiksem), nähtub juba HP tootjaspetsifikatsioonist.

8. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus palub jätta kaebused rahuldamata.

1) Ebaõige on kaebaja läbiv väide üksnes formaalse kontrolli teostamise kohta. Sisuline kontroll

on teostatud dokumentaalsete tõendite alusel, kuna RHAD ei näinud ette võimalust mõõtmiste

jms teostamiseks. Õige on see, et hankija ei tohi lähtuda üksnes pakkuja kinnitusest, vaid

pakkujal tuleks hankelepingu eseme vastavust tõendada hankija poolt nõutud dokumentidega.

Täpselt sellise korraldusega on vastustaja ka hankemenetluse ning pakkumuste vastavuse

hindamise läbi viinud. Samuti ei ole kolmanda isiku poolt esitatud kinnitused või

tootespetsifikatsioon üksnes tema enda allkirjastatud dokument, vaid selle õigsust on

kinnitanud tootja või tootja esindaja. See, et kaebaja hinnangul tootjaspetsifikatsioonid ning

kinnitused ei ole piisavad, on kaebaja hinnang, kuid vastustaja on pidanud neid piisavaks.

Hanketingimuste seadmine on vastustaja pädevuses, Kaebajal oleks olnud võimalus hanke

alusdokumendid vaidlustada, kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja viited vastustaja varasemale

hankele on mitteasjakohased. See, et teine riigiasutus on tõlgendanud sarnaseid hanketingimusi

kaebajale sobivamalt, ei ole vastustaja jaoks siduv. Lisaks on kaebaja kasutanud tõenditena

valimatult igasuguse väärtusega allikaid, mis vastustaja hinnangul tuleks asja sisulisest

menetlemisest kõrvale jätte või nõuda kaebajalt kaebuse puuduste kõrvaldamist. Näiteks on ühe

ettevõtte esindaja esitanud kinnituse „Nõustume, et Eesti paigutusega klaviatuur on järgmine

pilt“. Vastustaja hinnangul nähtub sellest kaebaja etteantud tõlgendus, mida on hankesse

mittepuutuv isik lihtsalt jaatanud. Vastustajal ühtegi põhjendatud kahtlust kolmanda isiku

pakkumuse osas ei tekkinud, samuti ei pidanud vastustaja ebamääraseks või ebaselgeks

kolmanda isiku pakkumuses esitatud tootespetsifikatsiooni.

2) Kolmanda isiku pakutud klaviatuur vastab RHAD nõuetele ning deklareeritud nõuetele

vastavuse kohta on esitatud ka tõendid. Klaviatuuril on olemas vajalikud märgid ja kõik eesti

tähestiku tähed, kleebiseid kasutatud ei ole. Eesti klaviatuuri ei ole saavutatud kleebiste läbi.

Kolmas isik on esitanud oma pakkumuses kinnituse, et kleebiseid ei ole kasutatud. Samuti on

kinnitus, et klaviatuur ei ole ümbertöödeldud. Kaebaja on hanke alusdokumentides sätestatud

nõudeid tõlgendanud ekslikult ning seeläbi jõudnud ebaõigete järeldusteni. Nimelt leiab

kaebaja, et Eesti paigutusega klaviatuuri nõude (Eesti paigutusega ning klahve märgistustega:

„“ ja „windows klahvi“ sisaldav klaviatuur) sätestamine tähendab, et paigutus peab vastama

standardile EVS 8:2008 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“ (edaspidi:

Infotehnoloogia standard). Infotehnoloogia standardist lähtumise nõuet ei ole RHAD-s

3-24-1246

6(14)

kehtestatud, seega ei saanud sellest lähtuda ka hindamisel. Kui vastustaja oleks siiski lähtunud

hindamisel eelnimetatud standardist, saaks vastustajale ette heita hindamise käigus tingimuste

lisamist. Kaebaja on seevastu õigesti leidnud, et Eesti klaviatuuri eripäradeks on muuhulgas

täpitähed (Ü, Õ, Ö, Ä), nende asetus klaviatuuril ja erinevate märkide-sümbolite asukoht ja

koospaiknemine klahvidel. Näiteks Õ-täht esineb üksnes eesti keeles ja on vaid Eesti

paigutusega klaviatuuril. Samuti on Eesti klaviatuuril näiteks eraldi klahvina täht Ü. Need

nõuded on ka kolmanda isiku pakutud sülearvuti puhul täidetud. Asjaolu, et klahvidel on

täiendavaid märke, ei muuda seda mittevastavaks. Kui ühel klaviatuuril esinevad mitme

klaviatuuri tunnused, siis tuleb mõistlikult hinnata, et tegemist ongi nii Eesti kui ka Rootsi

asetusega klaviatuuridega. Ka standardites öeldakse üheselt, et Eesti klaviatuuri aluseks on

algselt võetud Soome ja Rootsi klaviatuur ning kahe klaviatuuri erinevus on üksnes viie klahvi

osas. Kolmanda isiku pakutud seadmel ei ole erinevust ka viie klahvi osas, kuivõrd need

sisaldavad kahe standardi märke. Kui jaatada kaebaja seisukohta standardi kasutamise kohta,

mida pimesi kaebaja küsimuse peale on kinnitanud kaebaja valitud isikud, tekiks õigus

rakendada ka RHSi osas, mis lubab standarditest tulenevaid nõudeid käsitleda lisandiga „või

samaväärne“. Ka sellisel juhul oleks kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur vastav.

Kaebaja on seadnud kahtluse alla ka küsimuse, kas kolmanda isiku pakutud sülearvuti

klaviatuuril on Eesti klaviatuur saavutatud graveerimise teel. Vastustajal seda kahtlustust

õigustatuks ei pea, kuna Eesti klaviatuuri kohta on kinnituse andnud tootja esindaja.

3) Vastustaja seatud nõue (RHAD lisas 8 vastavustabel osa 4 klass 3) „Vähemalt 300 nitti“ on

vastustaja hinnangul kolmanda isiku pakutud sülearvutil täidetud. Hindamisel punktide

jagamisel on lähtutud kolmanda isiku pakkumuses esitatud 1000 niti väärtusest, mis on

pakkumuses deklareeritud ja vastavalt kehtestatud nõudele ka tõendatud. Samuti on vastustaja

veendunud sülearvuti ekraani heledust vaatlusel hinnates, et kolmanda isiku pakutava seadme

ekraani maksimaalne heledus on märgatavalt heledam kui kaebaja pakkumuses pakutava

sülearvuti maksimaalne ekraani heledus. Vastustajal puudub kahtlus, et esitatud näitaja oleks

ebaõige. Privaatsusfiltri funktsionaalsus on hankijal nõutud täpsustusega - võib olla kas eraldi

paigaldatav või sisse ehitatud. Nii eraldi paigaldatava privaatsusfiltri kasutamisel kui ka sisse

ehitatud privaatsusfiltri funktsiooni rakendamisel on ekraani nähtav heledus mõlemal juhul

märgatavalt madalam. Kaebaja on ekslikult tõlgendanud tootja selgitusi sisseehitatud

privaatsusfiltri puhul, kuivõrd sisseehitatud privaatsusfiltri puhul saab eemaldada selle

rakenduvust, kuid mitte mõju. Seega on ka välja lülitatud privaatsusfiltri puhul ekraanil kiht,

mis mõjutab ekraani heledustugevust. Hindamisotsust tehes on tagatud pakkujate võrdne

kohtlemine, kuna ka teistel pakkujatel, kes ei kasuta sisse ehitatud privaatsusfiltrit, vaid eraldi

paigaldatavat, ei ole küsitud eraldi paigaldatava privaatsusfiltri mõju ekraani heledusele, ega

hinnatud tegelikku ekraani heledust koos paigaldatud privaatsusfiltriga, vaid lähtudes tootja

tehnilisest spetsifikatsioonist ja ekraani heleduse näitajast ilma privaatsusfiltrita.

4) RHAD lisa 8 osa 4 klass 3 leht „K3 Lisaseadmed“ kohaselt on hankija sätestanud

tingimuseks juhtmevaba arvutihiire ja klaviatuuri komplekti puhul, et USB saatja peab olema

vähemalt AES-128 krüpteeringuga ning ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda rohkem kui 0,7

cm. Tehniline kriteerium on antud kümnendiku täpsusega. Kaebaja poolt esitatav väide ja

mõõtmistulemused, et kolmanda isiku pakutav USB saatja ulatub sülearvuti korpusest eemale

vähemalt 0,759 cm või 0,741 cm ehk rohkem kui hankes lubatav „mitte rohkem kui 0,7 cm“,

on ekslik kuna kriteerium ei ole 0,70 (sajandiku täpsusega), vaid on 0,7 cm (kümnendiku

täpsusega). Seega oleks Vastustaja hinnangul mittevastav USB saatja sülearvuti korpusest

väljaulatuv osa 0,8 ja rohkem. Samuti on oluline mõista, et mõõtmised teostati oletataval

arvutil, kusjuures ei ole teada ka lisaseadme arvutisse paigaldamise korrektsus ega muud

asjaolud, sh ka lisaseadme enda samasus. Kindlalt saab väita, et tegemist ei olnud nende

seadmetega, mille kolmas isik oleks esitanud demoseadmena. Isegi, kui jaatada eksimust

tootjaspetsifikatsioonis, ei oleks vastustaja saanud seda oma otsuse tegemisel teada, kuna

3-24-1246

7(14)

väidetavalt ulatub saatja korpusest välja maksimaalselt 0,59 mm, mis ei ole inimsilmale lihtsasti

tajutav. Väärtus oli kolmanda isiku poolt deklareeritud ja tõendatud nõuetekohaselt, mistõttu ei

ole vastustajal alust selles kahelda. Samuti ei näinud RHAD ette mõõtmiste teostamist.

Nõustuda tuleb VAKO seisukohaga, et selliste mõõtmiste teostamine oleks liialt

ressursimahukas ja hankijaid koormav.

5) Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud aku mahutavuse näitaja 51 Wh „Design capacity“

ning see vastab nõutud tehnilistele tingimustele. Samuti on kolmas isik esitanud nõuetekohase

tõendi enda deklareeritud väärtuse kinnitamiseks. Vastustajal puudub alus pakkuja esitatud

deklaratsioonis ning tõendis kahelda.

9. Ühispakkujad Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising paluvad jätta kaebused

rahuldamata.

1) Kolmanda isiku pakkumus vastab kõigile RHAD-s sätestatud nõuetele. Kolmas isik on

esitanud oma pakkumuse koosseisus kõik RHAD-s nõutud dokumendid ja info, mida hankija

on pakkumise vastavuse ja edukuse hindamisel nõuetekohaselt kontrollinud. Suur osa kaebaja

esitatud väidetest on paljasõnalised ja tuginevad vaid kaebaja enda oletustele ning sellise

seadme testimise andmetele, mida kolmas isik ei ole oma pakkumuses nimetanud ega ka

näidisseadmena hankijale esitanud. Kaebaja käsitluse järgi pidanuks hankija kontrollima

pakkumuste vastavust ulatuslikumalt, kui see on kehtivate ja vaidlustamata RHAD-i järgi

võimalik. Kaebaja nõuab hankijalt sisuliselt seadmete tehnilise ekspertiisi tegemist, mis ei ole

aga õiguslikult põhjendatud. Hankija ei nõudnud näidisseadet pakkumuse osana ja pakkumuse

kontroll ei saa seetõttu toimuda näidisseadme ekspertiisi kaudu. Hankemenetlus põhineb suurel

määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada. RHAD ei näinud

ette, et pakkumuse osaks oleks näidisseade või et pakkumuse kontrolli teostataks esitatava

näidisseadme alusel või et näidisseadme tehniliste näitajate kohta tulnuks esitata ekspertiisi

tulemused või et hankija viib pakkumuste hindamisel läbi seadmete ekspertiisi. Hankijal

puudub kohustus tegeleda pakkujate võimalike kahtluste hajutamisega hankemenetluse käigus.

2) TK p 3.9 järgi peab tootja avalikult ja anonüümselt ligipääsetavalt veebilehelt olema

võimalik kontrollida pakutavate asjade detailset tehnilist kirjeldust. TK p 3.10 järgi peab

pakkumus sisaldama sülearvutite täielikku tootja spetsifikatsiooni. Seega on esmalt selge, et

hankija ei ole asjade „detailset tehnilist kirjeldust“ samastanud „täieliku tootja

spetsifikatsiooniga“. TK p 3.9. tuleb mõista selliselt, et tootja avalikult veebilehelt peab olema

võimalik kontrollida pakutavate asjade tehnilist kirjeldust sellises täpsusastmes, nagu tootja on

selle avaldanud. Seejuures peab kirjeldus olema selgelt detailsem kui nt üksnes mudeli nimetus.

TK p 3.10 kohaselt tuli lisaseadmete spetsifikatsioon lisada pakkumusse nende olemasolul.

Seega oli lubatav ka olukord, kus pakutava lisaseadme kohta spetsifikatsiooni üldse ei esitata.

Seega on mh põhjendamatu kaebaja etteheide, nagu hankija ei saaks kolmanda isiku pakkumust

vastavaks tunnistada põhjusel, et avalikult ligipääsetavalt veebilehelt ei ole ammendavalt

leitavad andmed nt selle kohta, kui palju USB saatja arvuti korpusest välja ulatub või milliste

keelte asetusega klaviatuure pakkuja saab toota.

3) Kaebaja väide ja kaebuses esitatud lehekülgede pikkune arutelu sel teemal, nagu HP ei

toodaks üleüldse eesti paigutusega klaviatuuri ja eesti klaviatuuri saavutamiseks ning RHAD

nõuetele vastamiseks saaks HP arvutite puhul kasutada üksnes kleepse, on ainetu. HP-lt on

võimalik saada ka eesti paigutusega klaviatuuri. Kleepsude paigaldamine ega „ümbertöötlus“,

millele kaebaja on viidanud, ei ole HP seadmel eesti paigutusega klaviatuuri saavutamiseks

vajalikud. Kolmas isik märkis vastavustabelis, et klaviatuuri nõuetele vastavust tõendab

pakkumuse osaks olev dokument 2_14_1_RIT NB 2024-2025 HP technical specs.pdf“.

Viidatud dokumendis on tootja (HP) kinnitanud lk-l 1, et pakutavate sülearvutite klaviatuur on

eesti paigutusega ning sisaldab põhilisi klahve, sh „“ ja „windows klahvi. Kuigi HP ei ole

3-24-1246

8(14)

avalikult veebis avaldanud, et ta toodab ka eesti paigutusega klaviatuuri, ei ole sellest võimalik

järeldada, et ta vastava tellimuse korral eesti klaviatuuri ei toodaks. HP on ise kinnitanud, et ta

toodab eesti paigutusega klaviatuuri ja sellele ning näidisseadmele tuginedes sai ka kolmas isik

pakkumuse esitamisel kinnitada, et vaidlusaluses riigihankes pakutavatel seadmetel on eesti

paigutusega toimiv klaviatuur. Kolmanda isiku poolt hankijale esitatud näidisseade võimaldas

hankijal selles ka veenduda. RHAD-i järgi saab mõista hankija sätestatud eestikeelse

klaviatuuri paigutuse nõuet selliselt, et pakutava seadme klaviatuuril peavad paiknema eesti

keelele omased tähed (sh Ä, Õ, Ö, Ü), mis võimaldavad klaviatuuril eesti keeles trükkida.

Kolmanda isiku poolt pakutaval seadmel ongi selline klaviatuur, nagu hankija ja ka VAKO on

õigesti järeldanud (VAKO otsuse p-d 12.3-12.5). Sealjuures tuvastas VAKO klaviatuuri

nõuetele vastavuse lisaks pakkumuse dokumentidele ka vaatluse teel. Kaebaja varasemad

(vaidlustusmenetluses tehtud) viited infotehnoloogia standardile ega erinevate muude isikute

seisukohtadele selles osas, mida nad peavad eesti klaviatuuriks, ei ole asjakohased, sest hankija

ei ole TK-s nõudnud kindlast standardist või muude isikute võimalikest arusaamadest lähtumist.

Kolmanda isiku seadmete klaviatuuril olev eesti keele tähtede paigutus vastab aga samas ka

kaebaja poolt viidatud standardile ning kaebuse punktis 19 toodud joonisele. Hankija ei ole

seadnud tingimuseks, et mingil konkreetsel klahvil ei tohiks olla mistahes muud märget või

tähte. Kui seadme funktsionaalsus lubab teha midagi täiendavat sellele, mis on RHAD kohaselt

nõutud, siis see ei muuda seadet automaatselt mittevastavaks.. HP on kinnitanud, et eesti

paigutusega klaviatuur on temalt tellitav. Kaebaja ega ükski teine isik ega väljaanne, sh kaebaja

poolt viidatud Digigeenius ei saa seda ümber lükata. Selline klaviatuur on olemas ka hankijale

esitatud HP näidisseadmel. Asjaolu, et jaemüüjad (nt KLICK ja Euronics, kellele kaebaja

kaebuses viitab) ei pruugi sellise klaviatuuriga seadet müügiks saada, ei tähenda, et niisugust

klaviatuuri tootjalt üleüldse ei saa. Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud tootja

kinnitus seadme omaduste ja tehniliste näitajate kohta ei ole pelgalt formaalne deklaratsioon,

nagu kaebaja püüab väita. Kui HP avaldaks oma toodete kohta väärinfot, ei oleks HP seadmete

turustamine tarbijakaitse ja muude avalikõiguslike regulatsioonide järgi ilmselt isegi võimalik.

Kolmanda isiku poolt pakutud seadmed on toodetud eesti klaviatuuriga ja kleebiseid ei kasutata.

Seega on hankija õigesti andnud pakkumusele 5 punkti.

4) RHAD-i osaks oleva vastavustabeli järgi (exceli tabeli positsioon 10) oli sülearvuti ekraani

valgustugevuse miinimumnõudeks 300 nitti. Selles, et kolmanda isiku pakkumuses nimetatud

seade täidab selle nõude, ei olnud vaidlustusmenetluses kolmanda isiku arusaamise kohaselt

vaidlust. Dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ osa 2 p 4 kohaselt on

üheks pakkumuse hindamiskriteeriumiks ekraani valgustugevus, mille eest oli võimalik saada

maksimaalselt 10 punkti. Hindamismetoodika kirjelduse järgi „Suurima väärtusega pakkumus

saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja

arvutatakse valemiga: "pakkumuse väärtus" / "suurim väärtus" * "osakaal". Pakutavate

seadmete ekraani valgustugevus on toodud pakkumuse osaks olevas tootja spetsifikatsiooni

dokumendis „2_14_1_arvuti mudel quickspec.pdf“ (ärisaladuse kaitseks ei avalda kolmas isik

faili nimes sisalduvat arvuti mudelit), mille lk-del 5 ja 16 on selgelt näha, et pakutava seadme

ekraani valgustugevuseks on 1000 nitti. RHAD-s ei ole nõutud, et spetsifikatsioonis

väljatoodud valgustugevus oleks saavutatud alati ükskõik millistes tingimustes. Valgustugevus,

nagu ka ükskõik milline teine arvuti või muu seadme väljundi näitaja (nt arvuti või telefoni aku

kestvus, elektriauto sõiduulatus jne) sõltub paljudest teguritest, sh millised funktsioonid on

parajasti seadmes sisse lülitatud, millisel koormusel seade töötab jne. On arusaadav, et ka

valgustugevus võib sarnaselt varieeruda. See ei tähenda aga, et tootja ei tohiks esitada ning

hankija ei tohiks arvestada seadme valgustugevust n.-ö ideaaltingimustel või maksimaalse

võimalikuna. 1000 nitine valgustugevus ei ole midagi sellist, mis pidanuks iseenesest tekitama

hankijas kahtluse selle näitaja tegelikus saavutatavuses. Kaebaja on ise lasknud TalTechis

testida ühte HP arvutit ning saanud keskmiseks valgustugevuseks 915 nitti (kaebuse lisa 13).

3-24-1246

9(14)

915 nitti on tootja poolt lubatud maksimumile väga lähedal ja näitab, et alumine tase, mis

keskmise väärtuse kujundab, peab samuti olema väga kõrge. Kui ekraani valgustugevus aga

olekski praegusel juhul 915 nitti, nagu kaebaja püüab väita, ei muudaks see midagi kolmanda

isiku pakkumuse vastavuse ja edukuse üle otsustamisel. Kokkuvõttes on õige VAKO seisukoht,

et RHAD-ist tulenevalt ei saanud hankija hakata ekraani valgustugevust näidisseadmete

testimise teel ise välja selgitama ja enda leitud tulemuste alusel pakkumustele hindepunkte

omistama. Sellist hindamismetoodikat ei ole RHAD-is ette nähtud. Kaebuses väljatoodud

väidetava mõõtmise tulemused ei ole seega samuti asjakohased. Hankija on otsuste tegemisel

õigesti lähtunud RHAD-is toodud nõuetest ja pakkumuses esitatud andmetest.

5) Korpusest väljaulatumise kauguse nõude täitmist tõendab kolmanda isiku pakkumuse osaks

olev dokument „2_14_1_RIT NB 2024-2025 HP technical specs.pdf“, mille lk 2 (Section 3

punkt 13) kohaselt ei ulatu USB saatja arvuti korpusest kaugemale kui 0,7 cm. Kaebaja püüab

kolmanda isiku poolt pakutud seadme nõuetelevastavust kahtluse alla seada selliste seadmete

mõõtmistulemusi presenteerides, mida kolmas isik ei ole pakkumuses pakutava seadmena

nimetanud. Metroserti mõõtmistulemused (kaebuse lisa 17) ei oma antud asjas seetõttu tähtsust.

Lisaseadme arvuti korpusest välja ulatuva osa mõõtmisel omab tähendust nii konkreetne

lisaseade kui ka täpne põhiseadme mudel, millesse lisaseade paigaldatakse, kuivõrd korpusest

välja ulatumine sõltub mh konkreetsest korpusest. Muude seadmete mõõtmistulemused ei ole

kolmanda isiku näidisseadmele laiendatavad. Samal põhjusel ei ole asjakohane ka kaebaja enda

teostatud mõõtmine ega selle tulemus. Lisaseadmete reaalset mõõtmist pakkumuste vastavuse

kontrolli raames RHAD ette ei näe. VAKO otsuses on selgitatud, et näidisseadmete alusel ei

saa pakkumuste vastavust kontrollida, kui näidisseadmed ei ole pakkumuse osa ja kui puudub

RHAD-s kindlaks määratud mõõtemetoodika. Seega on hankija kolmanda isiku pakkumuse

vastavust kontrollinud õigesti, ning pakkumuses esitatud andmetele tuginemine oli

õiguspärane. Vaidlustusmenetluse käigus kinnitas hankija, et mõõtis ka ise kolmanda isiku

poolt pakutava lisaseadme väljaulatuvust ja sai tulemuseks 0,69 cm. Märgime, et tegelikult ei

võimalda kaebaja poolt viidatud mõõtmistulemused (0,741 cm – 0,77 cm) järeldada

lisaseadmete mittevastavust väljaulatuvusnõudele. Nagu hankija vaidlustusmenetluse käigus

selgitas, hankija on määranud väljaulatuvuse väärtuse kümnendiku täpsusega. Mis puudutab

kaebaja väiteid seoses eelmises raamlepingu hankes 204670 teostatud testseadmete

mõõtmistega, siis need väited ei ole käesoleva hanke ja vaidluse lahendamise seisukohalt

asjakohased. Minevikus teostatud hangete tingimused ei ole hankijale uute hangete läbiviimisel

siduvad.

6) RHAD-i osaks oleva vastavustabeli järgi (exceli tabeli positsioon 83) oli sülearvuti aku

minimaalseks mahutavusnõudeks 40Wh. Selles, et kolmanda isiku pakkumuses nimetatud

seade täidab selle nõude, ei olnud vaidlustusmenetluses vaidlust. Kaebuses on kaebaja

tõstatanud aku mahutavuse temaatika ka vastavushindamise kontekstis, kuid mida kaebaja

silmas peab, jääb selgusetuks. Kaebaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku pakutud seadme aku

mahutavus jääb alla 40Wh. Puudub alus väita, nagu ei oleks hankija seade RHAD-s kehtestatud

nõuetele vastav. Kolmanda isiku pakutava seadme aku mahutavus on toodud tootja

spetsifikatsiooni dokumendis „2_14_1_arvuti mudel_quickspec.pdf“ (ärisaladuse kaitseks ei

avalda kolmas isik faili nimes sisalduvat arvuti mudelit), mille lk-del 12 ja 34 on selgelt näha,

et tootja spetsifikatsiooni järgi on aku mahutavuseks 51,3 Wh.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja loobus 04.06.2024 kohtuistungil väidetest seonduvalt pakutava sülearvuti aku

mahutavusega, mistõttu kohus neid kaebaja väiteid otsuse põhjendustes ei käsitle.

3-24-1246

10(14)

11. Esmalt on asjas vaidluse all see, kas kolmanda isiku pakutav klaviatuur vastab RHAD

nõuetele, st kas tegemist on Eesti paigutusega klaviatuuriga. See küsimus omab tähtsust nii

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kui ka hindepunktide andmise seisukohalt,

kuna kleebiste abil klaviatuuri kohandamisel Eesti paigutusega klaviatuuriks sai pakkumus

vähem punkte (kaotas 5 punkti).

12. VAKO on leidnud, et kuna kolmas isik on oma pakkumuses kinnitanud, et tema poolt

pakutaval sülearvutil on Eesti paigutusega klaviatuur ning nõutud klahvid märgistusega „<“,

„>“ ja „windows klahv“, on tegemist RHAD-le vastava pakkumusega. VAKO leidis, et kuna

RHAD-s ei sisaldunud viidet infotehnoloogia standardile, ei saanud vastustaja selle järgimist

ka nõuda. VAKO tuvastas ka, et kolmanda isiku esitatud demoseadme klaviatuur vastab

tähtede ning märkide asetuselt põhimõtteliselt joonisele, mis vaidlustaja enese kinnitusel näitab

skemaatiliselt, milline on Eesti paigutusega klaviatuur. VAKO toob välja, et hankija ei ole

kehtestanud nõuet, et mingil klahvil ei tohi olla mistahes muud märki või tähte või seda, et Eesti

paigutusega on klaviatuur vaid siis, kui mingeid muid märke/sümboleid koos tähtedega “Ü”,

“Õ” (va §), “Ö” ja “Ä”(va ʌ) klaviatuuril ei ole. VAKO leiab, et kui seadme funktsionaalsus

võimaldab midagi täiendavat sellele, mida RHAD ette näeb, siis ei muuda see klaviatuuri

nõudele mittevastavaks. VAKO leidis ka, et kaebaja väited selle kohta, et HP ei tooda Eesti

paigutusega klaviatuuri on paljasõnalised ning HP Finland Oy kinnitus Eesti paigutusega

klaviatuuri olemasolu kohta on asjakohane tõend ja seda sai arvesse võtta (vt VAKO

16.04.2024 otsuse p 12 ja VAKO 22.04.2024 otsuse p 10.1). VAKO on seisukohal, et Eesti

paigutusega klaviatuur viitab klaviatuurile, mille paigutus vastab infotehnoloogia standardile

täppidega tähtede “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä” olemasolu ja asukoha mõttes, kuid mis võib sisaldada ka

teiste keelte tähemärke ja sümbolite kuvamist, samas kui Eesti klaviatuur viitab spetsiifilisele

klaviatuurile, mis on loodud ainult Eesti keele jaoks ning mis sisaldab ainult eesti keele

tähemärke ja teisi eesti keelele omaseid märke. Selline klaviatuur on kohandatud ainult eesti

keele vajadustele, ilma et oleks vaja ruumi teiste keelte tähemärkide jaoks.

Kohus jagab VAKO seisukohta. TK p-s 4.2 „Tehnilised tingimused sülearvutile“ on toodud

nõue, et peab olema Eesti paigutusega klaviatuur ning et kleebiste kasutamine Eesti paigutuse

saavutamiseks on lubatud, kuid sellisel juhul peab klaviatuuri originaalpaigutus olema

skandinaavia oma. Samuti on nõutud, et klaviatuuril oleksid klahvid märgistusega „<“, „>“ ja

„windows klahv“. Vaidlust ei ole selle üle, et Eesti paigutusega klaviatuuri peamiseks

tunnuseks on täppidega tähtede “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä” olemasolu ning nende paiknemine

klaviatuuril konkreetses asukohas. Sellele tingimusele kolmanda isiku pakutav klaviatuur igal

juhul vastab. Klaviatuuril on ka tähed “Š” ja “Ž” ning hankija nõutud klahvid „<“, “>“ ja

„windows“. On tõsi, et kolmanda isiku klaviatuuril on ka muid tähti ja märke (nt on ühel klahvil

täht „Ü“ ja Rootsi täht „Å“), kuid hankija ei ole RHAD-is kehtestanud nõuet, et mingil klahvil

ei tohi olla mistahes muud märki või tähte ning pole seatud eeltingimuseks, et Eesti paigutusega

on klaviatuur vaid siis, kui mingeid muid märke/sümboleid koos tähtedega “Ü”, “Õ” (va §),

“Ö” ja “Ä”(va ʌ) klaviatuuril ei ole. Kohus nõustub VAKO-ga ka selles, et kui seadme

funktsionaalsus võimaldab midagi täiendavat sellele, mida RHAD ette näeb, siis ei muuda see

klaviatuuri nõudele mittevastavaks. Kohus juhib tähelepanu ka TK p-le 2.1, mille kohaselt „Iga

viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse § 88 lõikes 1

nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda

selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne““. Seetõttu, isegi kui pakkujad

pidid lähtuma infotehnoloogia standardist ‒ millist nõuet hankija kehtestanud ei olnud ‒ tulnuks

ikkagi kolmanda isiku poolt pakutav klaviatuur lugeda „samaväärseks“, sest selle erinevused

infotehnoloogia standardis kirjeldatud „Eesti klaviatuurist“ on marginaalsed. Pole infot selle

kohta, et hankija oleks tahtnud mistahes erisusi välistada. Kohus leiab ka, et hankija on

klaviatuuri nõuetelevastavust sisuliselt kontrollinud,. Lisaks pakkuja kinnitusele on küsitud HP

piirkondliku esindaja (HP kontserni kuuluv HP Finland OY) kinnitus. Ka võimaldas nõutava

3-24-1246

11(14)

klaviatuuri olemasolus veenduda kolmanda isiku esitatud demoseade. Hankijal ei olnud

kohustust teostada täiendavat uurimist selle kohta, kas HP pakutavat seadet tegelikult üldse

toodab, kas tagatud on nõuetekohane garantii jms. Kohus leiab, et selle üle ei pidanud hankijal

tekkima kahtlust, sest pole kuigi usutav, et pakkuja pakub sülearvutit, mida tegelikult pole

olemas (ei toodeta), esitab selle kohta demoversiooni, kinnitused garantii kohta jms. See ületaks

kontrollikohustuse ulatust, mis hankijal on pakkumusi hinnates. Kaebaja on esitanud palju

erinevaid tõendeid, millega soovib tõendada vastavas valdkonnas tegutsevate isikute arusaama

„Eesti paigutusega“ klaviatuurist (Vikipeedia ja erialaportaali artiklid, kolmandate isikute ja

jaemüüjate kinnitused, teiste tootjate klahvide paigutus jms). Vastavad tõendid tuleb jätta

tähelepanuta, sest hankijal pole kohustust hankida üksnes sellist klaviatuuri, mis vastab

infotehnoloogia standardile või „vastavas valdkonnas tegutseva isiku arusaamale“ Eesti

paigutusega klaviatuurist. Hankija on vaba defineerima enda vajaduse ise ning hankima

funktsionaalust, mida ta peab enda vajadustele vastavaks. Seega on oluline tuvastada RHAD

konkreetse nõude tähendus. Olukorras, kus konkreetsele standardile ei ole viidatud, veelgi

enam, on viidatud „või sellega samaväärne“, siis tuleb analüüsida, kas pakutav toode sisuliselt

vastab esitatud nõuetele. Kohtul selles osas kahtlust ei ole. Kaebaja üritab väita, et tegemist on

Skandinaavia paigutusega klaviatuuriga, kuhu on juurde graveeritud Eesti tähed ja sümbolid.

Tegemist on põhjendamatu väitega, sest pakutud klaviatuuril esineb erisusi Skandinaavia

klaviatuurist, mida ei saa kõrvaldada pelgalt graveerimisega (nt „Õ“ klahv), samuti pole

RHAD-s keelatud graveerimist kasutada, eraldi on reguleeritud üksnes kleebiste kasutamine.

Hindamiskriteeriumide kohaselt saab 5 punkti pakkumus, mille sülearvuti klaviatuuril

kleebiseid ei ole kasutatud. Ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kolmas isik oleks

enda poolt tarnitaval tootel kasutanud kleebiseid (see peaks nähtuma demoseadmelt), mistõttu

5 punkti omistamine „Eesti paigutusega“ klaviatuuri eest on olnud õiguspärane.

13. Järgnevalt on vaidluse all kolmanda isiku pakutava sülearvuti helendustugevus.

Vastavustabeli, Klass 1 (K1), jrk nr 10, kohaselt peab sülearvuti ekraani valgustugevus olema

vähemalt 300 nitti. Vaidlust ei ole olnud selles, et kolmanda isiku arvuti sellele nõudele vastab.

Vaidlus on tekkinud hindepunktide andmise üle, sest sülearvuti valgustustugevus oli ka üheks

hindamiskriteeriumiks. Kolmas isik on märkinud oma pakkumuses, et tema poolt pakutava

sülearvuti ekraani valgustugevus on 1000 nitti, viidates vastavale leheküljele tootja

spetsifikatsioonis, milles tootja on märkinud valgustugevuseks 1000 nitti. VAKO leidis, et

pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli hankijal lähtuda üksnes pakkumuses esitatud

andmetest ning ta ei pidanud teostama (või tellima) esitatud andmete kontrollimiseks

demoseadmete parameetrite mõõtmisi või ekspertiise (VAKO 16.04.2024 otsuse p 15.2, VAKO

22.04.2024 otsus, p 10.4). Heledustugevuse kriteeriumi alusel oli võimalik pakkumusele anda

maksimaalselt 10 punkti. Maksimaalsed punktid omistas hankija kolmanda isiku pakkumusele

näitaja 1000 nitti eest. Vastavalt hindamismetoodikale sai vaidlustaja pakkumus

heledustugevuse kriteeriumi alusel 3 punkti. VAKO hankija hindamises vigu ei leidnud, tuues

välja, et RHAD-ist ei nähtu, et hankijal oleks olnud kohustus ekraani heledustugevuse

hindamiseks koos märkuses nimetatud lisadega (touchscreen or Sure View). Veelgi enam –

tootja spetsifikatsioonis ei ole tootja esitanud muid andmeid ekraani heledustugevuse kohta,

mida kolmas isik oleks pidanud pakkumuses tegelikult esitama või mida hankija oleks saanud

pakkumuste hindamisel hinnata. VAKO asus seisukohale, et RHAD-ist tulenevalt ei saanud

hankija hakata ekraani heledustugevust demoseadmete testimise teel ise välja selgitama ja enda

leitud tulemuste alusel pakkumustele hindepunkte omistama. Sellist hindamismetoodikat ei ole

RHAD-is ette nähtud (VAKO 16.04.2024 otsuse p 19.2). Kaebaja on viidanud HP sülearvuti

tehnilise spetsifikatsiooni märkusele, et Sure View funktsionaalsuse või puutetundliku ekraani

puhul võib tegelik valgustugevus olla madalam kui spetsifikatsioonis kajastatud (1000 nitti).

Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles ‒ seda ka kaebaja esitatud tõendite valguses ‒, et HP

toodab sülearvuti mudeleid, mille valgustugevus on 1000 nitti. TK p-s 4.3 on sätestatud, et

3-24-1246

12(14)

privaatsusfilter võib olla ekraani sisse ehitatud funktsionaalsusena, samuti võis RHAD kohaselt

seda pakkuda lisaseadmena (nagu kaebaja toote puhul). Kuna RHAD-s polnud nõutud, et

valgustugevus tuleb kajastada privaatsusfiltrit kasutades ja kuna võis tarnida sülearvuteid ilma

privaatsusfiltrita ning kuna seda funktsiooni saab HP arvutitel välja lülitada, oli kohtu arvates

õige arvesse võtta toote spetsifikatsioonis kajastatud näitaja 1000 nitti. Võrrelda saab omavahel

võrreldavaid tooteid ‒ privaatsusfiltriga sülearvuti valgustugevust ei saa võrrelda

privaatsusfiltrita sülearvutiga (millele saab privaatsusfiltri lisada eraldiseisvalt ja see mõjutab

sarnaselt tegelikku ekraani heledust). Kuna kolmanda isiku toote spetsifikatsioonis oli

kajastatud 1000 nitti, pidi hankija sellest lähtuma ega tohtinud hakata täiendavat mõõtmist läbi

viima, kuna see läinuks RHAD-ga vastuollu. Sellisel juhul tulnuks vastavad mõõtmised läbi

viia kõigi pakkujate seadmete puhul (neil, millel polnud privaatsusfiltrit, tulnuks see mõõtmisel

lisada). Tegemist oleks põhjendamatu ja RHAD-i eirava tegevusega. Seega nõustub kohus

VAKO-ga ja leiab, et pole esitatud tõendeid, et hankija oleks kolmandale isikule andnud

ebaõigeid hindepunkte.

14. TK p 4.3 ja Vastavustabel, osa K1 Lisaseadmed, jrk nr-d 19 ja 36 kohaselt USB saatja ei

tohi arvutist korpusest eemale ulatuda rohkem kui 0,7 cm. VAKO tuvastas, et vastavust

vaidlustaja välja toodud nõudele, et USB saatja ei tohi ulatuda arvuti korpusest kaugemale kui

0,7cm, tõendab HP Finland OY kinnitus: „([---] does not protrude from the Computer case

more than 0.7 cm)“. VAKO nõustus hankijaga, et pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli

hankijal lähtuda üksnes pakkumuses esitatud andmetest ning hankija ei pidanud teostama (või

tellima) esitatud andmete kontrollimiseks demoseadmete parameetrite mõõtmisi või ekspertiise

(VAKO 16.04.2024 otsuse p 14.2, 22.04.2024, otsuse p 10.3). HP esindaja kinnitus sisaldas

üksnes sellist teavet, mida tootja ei ole pidanud vajalikuks tootja spetsifikatsioonis avaldada,

kuid mis on osa USB saatja nõudest (teave USB saatja arvuti korpusest eemale ulatuse kohta)

RHAD-is. VAKO arvates ei ole kaebaja poolt teadmata arvutit kasutades ning teadmata

tingimustes läbi viidud mõõtmise tulemus (7,77mm), mida kajastav foto on lisatud

vaidlustusele, tõend, mis saaks kahtluse alla panna hankija järelduse, et kolmanda isiku

pakkumus vastas nõuetele. Lisaks tõi VAKO välja, et vaidlustaja ei ole mõõteprotokolli

kohaselt mõõtnud kolmanda isiku poolt pakutavat sülearvutit. Lisaks on vaidlustaja poolt

märgitud väidetav viga 0,07 cm ja hiljem Mõõteprotokolli mõõtetulemusest nähtav viga 0,031

või 0,059 cm, mis ei oleks kuidagi olnud hankija poolt silmaga tuvastatav ega veenvalt ka mingi

hankijal olemasoleva mõõtevahendiga mõõdetav. VAKO arvates vaidlustaja esitatud tõendid

ei tõenda kolmanda isiku pakkumuse ilmselget mittevastavust USB saatja 0,7 cm nõudele isegi

kui mõõdetud oleks õiget sülearvutit. VAKO nõustus hankija ja kolmanda isikuga selles, et

pakkumuse vastavuse kontrollimiseks tuleb nõuetele vastav näit esitada kümnendik täpsusega.

Mõõteprotokollist nähtuvalt on mõõtetulemused 7,31 mm (laiendmääramatus 0,11 mm)

vasakpoolsest pesast ja 7,59 mm (laiendmääramatus 0,18 mm) parempoolsest pesast.

Laiendmääramatus tähendab, et mõõdetud väärtus võib tegelikust väärtusest kõrvale kalduda

laiendmääramatuses antud piirides, st USB transmitter võib kaebaja mõõtetulemuste kohaselt

olla ka 0,72 cm ja 0,741 cm, mis tavapäraseid ümardamisreegleid arvesse võttes tähendaks

VAKO toodu kohaselt kümnendikeni ümardamisel mõlemal juhul tingimuse täitmiseks 0,7 cm.

Kohtu arvates ei ole VAKO enda järeldustes eksinud. Esmalt nõustub kohus sellega, et

olukorras, kus konkreetse tootse spetsifikatsioon ei kajastanud RHAD-s kajastatud nõuet, said

pakkujad nõuetele vastavust tõendada tootjapoolse kinnitusega. Hankijal ei tekkinus kohustust

asuda demoseadet üle mõõtma, kui tal ei tekkinud põhjendatud kahtlust. Käesoleval juhul seda

tekkida ei saanud, sest kui ka lähtuda kaebaja teostatud mõõtmistulemustest, on erisused

väärtusest 0,700 niivõrd väiksed, et need on inimsilmale märkamatud. Kohus leiab, et nõue

„kuni 0,7 cm“ võimaldab tõlgendamist ning on õiguspärane võtta arvesse tooteid, mis

sajandikutäpsusega jäävad vahemikku 0,71‒0,79. RHAD tingimuse selline tõlgendus

3-24-1246

13(14)

suurendab konkurentsi ega diskrimineeri erinevaid pakkujaid. Kasutajamugavusele, mis on

olnud nõude kehtestamise eesmärk, niivõrd väikestel erisustel ilmselgelt mõju puudub.

15. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata. Kohtu arvates on kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine olnud põhjendatud. Kaebaja on seadnud

kahtluse alla HP Finland Oy poolt väljastatud kinnituskirja. Kohus nõustub VAKO-ga, et HP

Gruppi kuuluva HP Finland Oy nimel antud kinnituskiri sisaldab tootja poolset tooteinfot ja

seda tuleb käsitleda tootja dokumendina, millega oli pakkujal võimalik tõendada pakkumuse

vastavust vastavustingimustele. Vastavustabelite kohaselt pidi pakkuja viitama iga positsiooni

puhul pakkumuse koosseisus esitatud allikale ning kolmanda isiku pakkumuses esitatud

vastavustabelites on kolmas isik osadele tehnilistele nõuetele vastavuste puhul viidanud

kinnituskirja konkreetsetele leheküljele. Seega puudus hankijal alus jätta kinnituskiri kolmanda

isiku pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvestamata. Kohus nõustub VAKO-ga, et pakkujatel

puudub üldjuhul võimalus mõjutada tootjat avaldama oma toodete kohta avalikult (nt veebis)

kõiki andmeid, mille esitamist pakkumuses võib olla hankija mingis riigihankes nõudnud, kuid

tootjad on sageli valmis kinnitama nende nõuete täitmist, kui need omadused on tootel tegelikult

olemas. Kinnituskiri ei peaks olemuslikult erinema toote spetsifikatsioonist, milles tootja

samuti ühepoolselt kinnitab toote vastavust teatud omadustele. HP Finland Oy on HP Inc grupi

tütarettevõte ja tema kinnituste „ametlikkuses“ ei näe kohus põhjust kahelda.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks, tuleb kaebuse esitajal hüvitada teiste menetlusosaliste

menetluskulud. Vastustaja pole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu

jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmas isik taotleb

03.06.2024 menetlusdokumendi kohaselt õigusabikulude hüvitamist summas 7912 eurot

(käibemaksuta) haldusasjas 3-24-1246 ning haldusasjas 3-24-1324 summas 5024,50 eurot

(käibemaksuta). Lisaks taotleb kolmas isik 07.06.2024 menetlusdokumendi kohaselt

kohtuistungil osalemisega seotud kulude hüvitamist summas 1091,50 eurot. Kokku on

kolmanda isiku menetluskulud seega 7912+5024,50+1091,50=14 028 eurot (käibemaksuta).

Kaebaja leiab 07.06.2024 menetlusdokumendis, et kolmanda isiku menetluskulud sellises

suuruses pole põhjendatud, arvestades kolmanda isiku menetluslikku positsiooni (kolmas isik

vastustaja poolel), kolmanda isiku menetlusdokumentide arvu ja mahukust, tõendamiskoormust

ning asjaolu, et samas asjas toimunud vaidlustusmenetluses oli vaidlusaluste küsimuste ring

sama.

Kohus leiab, et taotletud ulatuses ei ole kolmanda isiku menetluskulud põhjendatud. Arvestada

tuleb seda, et tegemist oli argumentide mõttes kattuvate kaebustega ning kohtumenetluses

toimus arutelu VAKO menetluses esitatud argumentide pinnalt, küll mõningaste täiendustega.

Võrdluseks, kaebaja õigusabikulud kahes menetluses kokku olid 6517 eurot (käibemaksuta).

VAKO 16.04.2024 otsusega mõisteti kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja lepingulise esindaja

kulud summas 3785,5 eurot (käibemaksuta), VAKO 22.04.2024 otsusega menetluskulusid

kolmanda isiku kasuks välja ei mõistetud, kuna kulude kandmine ei olnud tõendatud.

Kohus möönab, et kohtuasi on küllaltki mahukas ja seotud kolmanda isiku olulise majandusliku

huviga, mistõttu kaebaja kõigi tõenditega tutvumine ja kaebaja väidetele vastamine (isegi, kui

esines korduvusi VAKO menetlusega) oli vajalik. Kõike seda arvesse võttes peab kohus

kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 8000 eurot. Seega tuleb kaebajalt

kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud summas 8000 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik

3-24-1246

14(14)