3-24-1253/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1253

Määruse kuupäev

12.06.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X (X) kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 2000

euro väljamõistmiseks seoses vanglaametnike teenistusest

kõrvaldamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada

avaldatavas

kohtulahendis

kaebaja

nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 28.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

taotleb Viru Vanglalt tervise kahjustamise eest mittevaralise kahju hüvitise 2000 euro

väljamõistmist. Kaebaja põhjendab, et tema kuriteokaebuse põhjal toimub kriminaalmenetlus,

kus üksuse juht K. Õunapu ja kontaktisik M. Tammerik esitasid halduskohtule valeandmeid.

Kaebaja sõnul on ta nõudnud, et ametnikud ei saaks talle rohkem kahju tekitada ja nad

kõrvaldataks ametist, kuid vangla direktori vastusega nr 6-14/1646-2 jäeti tema taotlus

rahuldamata. Kaebajale põhjustab see kannatusi, üleelamisi ja suurt hingelist valu, kui

ametnikel võimaldatakse tema õigusi edasi rikkuda. Kaebaja hinnangul on vale, et tal puudub

subjektiivne õigus nõuda ametnike ametist kõrvaldamist. Selline õigus tuleneb kaebaja arvates

talle haldusmenetluse seaduse §-st 10, kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 5 p-st 5 ja Eesti

Vabariigi põhiseadusest.

2. Viru Vangla edastas Tartu Halduskohtule 30.04.2024 vastusena kohtunõudele kaebaja

poolt 27.02.2024 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja Viru Vangla 26.04.2024. a

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 6-16/24/37-2.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et X hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb

ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus

leiab, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ning ei ole tõenäoline, et kohus

hüvitamiskaebuse rahuldaks.

4. Viru Vangla 26.04.2024. a otsuse nr 6-16/24/37-2 kohaselt pöördus kaebaja 22.02.2024

vangla

poole

taotlusega

nr

6-10/24/3097-1,

et

peatada

ametnike

teenistussuhe

3-24-1253

kriminaalmenetluse ajaks. Kohtule esitatud kaebusest võib aru saada, et vastava kuriteokaebuse

ametnike suhtes esitas kaebaja ise ning selle põhjuseks oli väidetav valeandmete esitamine

halduskohtule. Viru Vangla vastas 26.02.2024 kaebaja pöördumisele kirjas nr 6-10/24/3097-2,

et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda ametniku teenistusest vabastamist või temaga

teenistussuhte peatamist. Vangla selgitas, et vanglaametniku ametisse nimetamine, ametist

vabastamine või teenistussuhte peatamine toimub ametiasutuse juhi käskkirja alusel ning

tegemist on haldusorgani sisemise küsimusega, mis ei ole seotud kolmandate isikute

subjektiivsete õiguste kaitsega. Vangistusseaduse (VangS) § 1544 lg 1 kohaselt võib

vanglateenistuse ametniku ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui esinevad VangS § 114 lg 1 p-s

3 nimetatud asjaolud (s.o isik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav) ja kui isiku

teenistusest kõrvaldamata jätmine võib ohustada vangla julgeolekut või korda või karistuse

täideviimist. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Teenistusest ajutine kõrvaldamine on

asutuse juhi diskretsiooniotsus ning sellise otsuse tegemiseks peavad olema kaalukad tõendid.

5. Kohus nõustub Viru Vangla eeltoodud seisukohtadega ning leiab, et õigusaktidest ei tulene

kaebajale õigust nõuda inspektor-kontaktisiku või üksuse juhi teenistusest vabastamist. Vangla

tööd juhib vangla direktor (VangS § 106). Kaebajal on õigus juhtida vangla tähelepanu

ametniku väidetavale õigusvastasele tegevusele, esitades näiteks selleks vanglale märgukirja

(märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

§ 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Kaebajal puudub aga subjektiivne õigus valida, millised ametnikud ja

millisel tööpositsioonil vanglas töötavad. Eelnevat arvestades ei saa ka vaidlusalune vangla

tegevus ametnike teenistusest vabastamata jätmisel kaebaja õigusi riivata. Seda enam, et Viru

Vangla väitel puuduvad tõendid, et inspektor-kontaktisik ja üksuse juht oleksid

kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad ning nende tegevus võiks ohustada

vangla julgeolekut või korda või karistuse täideviimist. Kohus nõustub vanglaga, et üksnes

asjaolu, et kaebaja esitas kuriteokaebuse ning selle kohta algatati kriminaalmenetlus, ei tähenda,

et vanglaametnikud oleksid menetluses kahtlustatavad või süüdistatavad. Ka ei ole vanglale

teada, et inspektor-kontaktisik või üksuse juht sooritaksid kaebaja suhtes õigusvastaseid

toiminguid ning piiraksid õigusvastaselt kaebaja vabadust. Viru Vangla on õigesti viidanud, et

juhul kui kaebaja leiab, et ametnikud sooritavad tema suhtes õigusvastase toimingu või piiravad

õigusvastaselt tema vabadust, saab ta oma õiguste kaitseks selle konkreetse tegevuse

vaidlustada.

6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt kuulub mittevaralise

kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu

sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda

RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul

kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud

võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Kuivõrd kohus ei näe

vaidlustatud vangla tegevuses ametnike teenistusest vabastamata jätmisel õigusvastasust, siis

ei ole ka antud kahjunõude rahuldamise eeldused praegusel juhul täidetud.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning

hüvitamiskaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel tagastada. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing