2-23-3720/54 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.juuni 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-3720

Tsiviilasi

O. I. hagi D. P. vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja

viiviste nõudes ning kahju tekitava käitumise lõpetamise

nõudes

Tsiviilasja hind

7280 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: O. I. (isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Severinas

Jakubauskas (e-post: severinas.jakubauskas@emerald.legal)

Kostja: D. P. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja: P. L. (e-post: XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 15.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata O. I. hagiavaldus D. P. vastu.

2. Jätta menetluskulud O. I. kanda.

3. Määrata kindlaks D. P. menetluskulud ning mõista O. I.lt D. P. kasuks välja

menetluskulud summas 2400 eurot.

4. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

hagejal

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Määrata tsiviilasja nr 2-23-3720 tsiviilasja hinnaks 7280 eurot.

6. Välja mõista O. I.lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv 105 eurot.

7. Riigituludesse välja mõistetud summa 105 eurot tuleb O. I.l tasuda 15 päeva jooksul

käesoleva otsuse jõustumisest.

8. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb O.

I.l tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

2 (10)

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul esitada praeguse otsuse

peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus vähem

tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõude aluseks olevad asjaolud

1. O. I. (hageja) esitas 08.03.2023 Harju Maakohtule hagi D. P. (kostja) vastu mittevaralise kahju

kohtu õiglasel äranägemisel hüvitamise ja viivise ning kahju tekitava käitumise lpetamise nõude

seoses hageja kohta au teotavate väidete avaldamisega Facebooki grupis „Išju soveta“.

Hagiavalduse kohaselt kirjutas kostja 2023.aasta jaanuaris Facebooki grupis „Išju soveta“ järgmise

sisuga kommentaarid:

„Kuulake, ma valasin temale õlu näkku peale seda, kui ta andis mulle löögi vastuseks minu

keeldumisele osaleda tema hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga. Ta paar kuud

tagasi korraldas rünnaku minu vastu vanalinnas tunnistajate juuresolekul aga jälle

ebaõnnestunult“.“

„Jah ta tõesti lasi käiku käed ja teised oma närtsinud organid. Peksis personali. Hirmutas“

Hageja hinnangul riivas kostja hagi aluses nimetatud väidete avaldamisel hageja õigusi, millel ei

saanud olla muud eesmärki kui hageja inimväärikuse alandamine ja solvamine. Kostja põhjustas

hagejale sellega mittevaralist kahju – kui hageja avastas, et kostja oli hagejast sellise kommentaari

avaldanud, hakkas hagejal ääretult halb, see rikkus täielikult hageja meeleolu ning tekitas hagejas

depressiooni (kahjustas sisuliselt hageja vaimset tervist). Hageja tunneb ennast endiselt halvasti

ning hageja heaolu on tunduvalt häiritud. Hageja esitas kostjale kohtueelselt nõudekirja, millele

kostja ei reageerinud. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaraline kahju kohtu

õiglasel äranägemisel, viivis kahju hüvitise nõudelt seaduses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Ühtlasi palus hageja kohustada kostjat

eemaldama 2023.aasta alguses Facebooki grupis „Išju Soveta“ kostja avaldatud kommentaari

eemaldamist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. 17.08.2023 seisukohas ei nõustunud hageja kostja kompromissettepanekuga, kuna see seisnes

üksnes vaidlusaluse kommentaari kustutamises, kuid hageja on saanud mainekahju ning hageja on

kandnud kulusid õigusabile. Hageja esitas omapoolse kompromissettepaneku.

3. Hageja ei nõustunud, et hageja nõue on aegunud, sest hageja kohta ebaõige väite avaldamine

toimus 2023.aaasta alguses. See tähendab, et hagi esitamise ajaks ei saanud olla nõue aegunud.

Hageja leidis lisaks, et kriminaalasjas esitatud väited ei oma antud asjas mingit tähtsust, sest

kriminaalmenetlus lõpetati hageja süü puudumise tõttu. Kostja ei täpsustanud oma postituses,

millal hageja teda lõi. Seega isegi, kui kostja tõenditega on tõendatud kostja löömine hageja poolt,

on kostja väide hageja löömisest endiselt ebaõige, kuna kostja ei ole oma postituses täpsustanud

löömise toimumise aega.

3 (10)

4. Hageja juhtis 22.04.2024 e-kirjas tähelepanu, et tunnistaja J. K. andis 15.04.2024 ütlusi andes

valeütlusi. Kui inimene valetas Hosperi ahju kohta (selle ahjuga ei saa ette valmistada salateid, ahi

on mõeldud steikide ja kala ettevalmistamiseks), siis ta järelikult valetab ka teiste asjaolude kohta.

5. Hageja menetluskulud olid kokku 4682,66 eurot, millest 560 eurot oli hagiavalduselt tasutud

riigilõiv.

Kostja vastuväited

6. Kostja vastas hagile 20.07.2023. Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud

nõuet ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et avaldas vaid faktiväiteid mida oli ise vahetult kogenud

või näinud.

Kostja avaldas 15.04.2024 toimunud kohtuistungil vande all järgnevat: I. kutsus mind oma maja

kõrvale Aserbaidžaan restorani, mis on Kadriorus. See on tema kodu lähedal ja seal sees on väga

hea heliisolatsiooniga kelder, kus keegi ei kuule hääli, mis sealt tulevad. I. veebruari keskpaigas

või märts alguses oli purjus. Ta ütles, et ma pean täitma ta korralduse ja pean jälgima viina või

piirituse saadetist, mis pidi tulema Valgevenest Tallinnasse. Kuid ma ütlesin talle, et ta peaks

maksma mulle olemasoleva võlgnevuse. Siis ma ei olnud enam temaga töösuhetes. Mõistsin, et

see oli ainuke viis saada tema käest raha, mille ta mulle võlgnes, aga see oli vale viis. Ma tahtsin

saada oma raha ja siis öelda talle hüvasti. Siis, kui hakkasin tema käest raha küsima, olime temaga

juba teistsugustes suhetes. Kui ma keeldusin ta korraldusi täitmast, siis ta tõstis käe ja lõi mind

käega restorani keldris. Minu automaatne reaktsioon oli, et ma viskasin talle vastu õlu näkku. Peale

seda hakkasin sealt ära põgenema, hageja on suur inimene ja teiseks ehmusin lihtsalt ära. Riias

käisin siis, kui ma enam restoranis ei töötanud. Riias oli selline korralik inimene, kes küsis minult,

kas ta tohib usaldada I. tolles operatsioonis, mida nad plaanivad teha. Sisuliselt oli mu ülesanne

suhelda viisakalt ja rääkida normaalses keeles, et Tallinnas on normaalseid inimesi, kuna hageja

vist ei osanud enam suhelda normaalselt või arvas, et ta näeb halvasti välja. Ma ei tea, ta lihtsalt

andis need ülesanded mulle. Pidin kinnitama, et ta on usaldusväärne. Teiseks ma mõistsin, et

hageja ei tahtnud jätta jälgi ja ei tahtnud suhelda otse telefonis. Ei tahtnud, et tema ja tolle astme

vahel oleks seos. Tegemist oli minu arvates salaviinaga, sest hageja rääkis sellest mulle ja ka

teistele minu juuresolekul.

Vanalinnas toimunud ründe kohta avaldas kostja järgnevat: Märtsis sõitis ta minu majast mööda

ja lasi kaks korda signaali ja ma näitasin talle vastutasuks keskmist sõrme. Hageja peitis kõik

restorani varad ära. Öeldes, et tegi krüptorahakoti, kus oli raha, mis ma pidin välja võtma ja

maksma töötajatele. See oli vale ja kelner helistas, et minuga kohtuda ja saada see asi selgeks.

Peale seda kõnet sõitis välja hageja, siis tegin järelduse, et neil oli see kokku lepitud. O. väljus ja

võttis kella käest ära, mis näitas, et ta valmistus kakluseks. Ta tuli mulle kallale ja ma siis

otsustasin, et hakkan talle vastu. Ta lõi mind mitu korda. Need ei olnud tugevad löögid ja kui tal

sai energia otsa, siis lõin teda jalaga keha keskmisesse piirkonda. Ta tegi selle kakluse käigus asjad

katki ja siis kutsuti politsei.

Kostja esitas kohtule lisaks kriminaalasjas nr XXX raames kogutud tõendid mh tunnistaja

ülekuulamise protokolli (15.05.2018) milles tunnistaja O. L. selgitab, nad rääkisid mõned sekundid

siis lõi O. I. D. P. rusikaga näkku. Täiendavalt esitas kostja ka kostja enda poolt 2018 aastal

kriminaalasjas nr XXX raames antud selgitused, kuidas hageja kostjat korduvalt restoranis Faeton

ründas.

Seega on kostja esitatud dokumentaalsete tõenditega mh kriminaalasjas nr XXX raames kogutud

tõendid ja kostja vande alla antud ütlustega tõendanud, et hageja pakkus kostjale osaleda hämarates

mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga millest keeldumise peale lõi hageja kostjat, mille peale

kostja valas hagejale õlu näkku. Lisaks on kostja muu hulgas kriminaalasjas nr XXX raames

kogutud tõenditega ja kostja vande alla antud ütlustega tõendanud vanalinnas toimunud hageja

4 (10)

vägivaldse rünnaku kostja vastu. Kriminaalasja raames 2018.aastal kannatanu ülekuulamise

protokolli märgitud ütlused tõendavad, et tegemist on tõeste faktiväidetega. Kostja poolt avaldatu

on kostja enda poolt vahetult kogetu ning kannatanut on hoiatatud, et ütluste andmisest seadusliku

aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest järgneb vastutus.

Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 4 alusel,

sest hageja oli vähemalt 2018. aastal teadlik kostja poolt kriminaalasja raames avaldatud ütlustest

muu hulgas selle kohta, et kostja kallas hagejale õlut näkku, hageja ründas kostjat korduvalt,

ähvardas ning hirmutas. Kui hageja leidis, et kostja faktiväited on valed, tulnuks tal esitada kahju

hüvitamise nõue hiljemalt 2021.aastal.

Kostja lisas, et Facebookist ei ole võimalik esitatud teabe alusel viidatud postitust leida. Facebooki

grupp „Išju Soveta“ ei ole avatud grupp ning kostjale teadaolevalt ei ole võimalik grupis

registreerimata isikul kommentaare lugeda. Seega ei ole võimalik hagiavaldusele tuginedes

tuvastada hagis väidetud hageja õiguste rikkumist, st hageja kahju tekitavat tegevust.

Hageja ei ole tõendanud, milliseid 2018.aastal esinevaid faktilisi asjaolusid tõendavad hageja

esitatud tõendid (2022 e-kirjad ja Polar Kaup OÜ 2023.aasta laoseis), sest kostja selgitas istungil

2018.aastal toimunut, muu hulgas seda, kuidas hageja nõudis kostjalt 2018.aastal ebaseaduslikus

tegevuses osalemist. Hageja taotluses tõendite kogumise raames Politsei-ja Piirivalveameti poolt

02.05.2024 esitatud videosalvestiste osas märkis kostja, et kostjale teadaolevalt on need

videosalvestised tehtud O. L. poolt, kes tunnistajana on 15.08.2018 ülekuulamise protokolli

kohaselt selgitanud, et filmis hageja ja kostja konflikti mobiiltelefoniga, kuid kaklust ei jõudnud

filmida. Hageja ei ole ümber lükanud tunnistaja ja kostja poolt istungil avaldatud väiteid. Kostja

esitas ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabikulud kokku 4320 eurot 11 tunni

eest tunnihinnaga 120 eurot (km/ga) ja 20 tunni eest tunnihinnaga 150 eurot (km ei lisandu).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab

hagi rahuldamata jätmist alljärgnevalt.

8. Kohus loeb tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas Facebooki grupis „Išju

soveta“ hageja aadressil järgmise kommentaari „Kuulake, ma valasin temale õlu näkku peale seda,

kui ta andis mulle löögi vastuseks minu keeldumisele osaleda tema hämarates mahhinatsioonides

Valgevene salaviinaga. Ta paar kuud tagasi korraldas rünnaku minu vastu vanalinnas tunnistajate

juuresolekul aga jälle ebaõnnestunult“ ja „Jah ta tõesti lasi käiku käed ja teised oma närtsinud

organid. Peksis personali. Hirmutas“. (dtl 9-10).

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja lõi kostjat, mille järel kostja valas hagejale õlu näkku,

hageja tegeles Valgevene salaviinaga. Hageja oli kostjat rünnanud vanalinnas ka paar nädalat

varem. Hageja peksis ja hirmutas personali. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel ka vaidlus, kas

nõue on põhjendatud ja selle esitamiseks esines alus, s.t kostjalt tuleb hageja au teotava

kommentaari avaldamise tõttu välja mõista mittevaralise kahju hüvitis ja kas kostja peaks

eemaldama postitatud kommentaari. Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite.

10. Kohus lahendab esmalt kostja aegumise vastuväite. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõude

kolme aastast aegumistähtaega (TsÜS § 150 lg 1) tuleb hakata arvestama 2018.aasta kevadel kostja

antud ütlustest teadasaamisest, sest kostja avaldas kommentaari kolmandatele isikutele 2023.aasta

alguses ning avaldamise aja osas pooled ei vaidle. Seega leiab kohus, et hageja nõue ei ole

aegunud.

11. Hageja nõue on suunatud muu hulgas mittevaralise kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest, tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks

maksta mõistlik rahasumma. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel

5 (10)

koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. VÕS § 1045 lg 4 p -ga 4 kaitstavateks isiklikeks õiguseks on

VÕS § 1046 lg 1 järgi muu hulgas isiku au. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud

hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohase väärtushinnangu (tegu); 2) kahju tekitamine on

õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik seos; 5) esineb

kahjustaja süü.

12. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine

õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda

erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

VÕS § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse

sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui

avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

Seega au võib teotada kahel viisil: faktiväite (andmete) või väärtushinnangu (arvamuse)

avaldamisega. Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele

isikutele teatavakstegemist. Alljärgnevalt analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi.

Avaldamine

13. Kohtu hinnangul on Facebooki keskkonnas „Išju soveta“ grupis kommentaaride esitamine

avaldamine VÕS § 1047 mõttes. Kostja on välja toonud, et nimetatud grupis saavad kommentaare

lugeda vaid registreeritud kasutajad. Hageja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Hoolimata sellest

on tegemist kolmandatele isikutele kättesaadava infoga, mis nähtub ka hagiavaldusele lisatud

kommentaariumi väljavõttest (dtl 9-10).

Tegu

14. Esmalt on vaja anda hinnang, kas tegemist on hinnangu või faktiväitega sh kaudse

faktiväitega. Kohtu hinnangul tuleb esitatud lauseid analüüsida eraldi, kuigi need on esitatud ühes

kommentaaris.

13.1

Lause 1 – „Kuulake, ma valasin temale õlu näkku peale seda, kui ta andis mulle löögi

vastuseks minu keeldumisele osaleda tema hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga.“

Nimetatud lause võib jagada omakorda kolmeks – „ma valasin temale õlu näkku“, „ta andis mulle

löögi“ ja „hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga“.

Kohtu hinnangul väited „ma valasin temale õlu näkku“ ja „ta andis mulle löögi“ on faktiväited,

sest nende tõesus või väärus on tõendatav.

Avaldatu „hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga“ on mitte üksnes negatiivne, vaid

sellest võib aru saada, et hageja tegeleb ebaseadusliku tegevusega (seotus Valgevene salaviinaga),

mis on taunitav ja keelatud.

Kohtupraktikas, sh erialakirjanduses on selgitatud, et süüteo toimepanemisele viitavad väljendid,

sh nagu „vara omastamine“ ja „ametiseisundi kuritarvitamine“ kujutavad endast üldjuhul

väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest

õigusetõlgendusest, võivad need väljendid olla käsitletavad ka faktiväidetena sõltuvalt nende

esitamise/avaldamise

kontekstist

ja

samuti

sellest,

kellele

väljendid

adresseeritakse

6 (10)

(Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2020, lk 780, p 3.3). Isikut

võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest

mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo nr 3-2-1-161-

05, p 12; nr 3-2-1-5-07, nr 2-18-17980/127, p 19 , nr 2-21-5449, p 11 jt).

Kohus leiab, et kuigi väljend „hämarad mahhinatsioonid“ peegeldavad pigem isiku subjektiivset

hinnangut mingitele tehingutele, kuid viide Valgevene salaviinale jätab mulje, et kostja teab hageja

kohta otseseid fakte, mis seda tõendavad. Seega asub kohus seisukohale, et nimetatud osaga lausest

on tegemist kaudse faktiväitega.

Seega lauses 1 esitatud väited on faktiväited.

13.2

Lause 2 – „Ta paar kuud tagasi korraldas rünnaku minu vastu vanalinnas tunnistajate

juuresolekul aga jälle ebaõnnestunult“

Kohtu hinnangul on väite, et hageja ründas vanalinnas tunnistajate juuresolekul kostjat, puhul

tegemist faktiväitega. Kas rünnak oli õnnestunud, on kostja väärtushinnang.

13.3

Lause 3 – „Jah ta tõesti lasi käiku käed ja teised oma närtsinud organid. Peksis personali.

Hirmutas“

Väide personali peksmise ja hirmutamise kohta on faktiväide.

Teo õigusvastasus

15. Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse. VÕS § 1047 Selle osas on VÕS §

1045 lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt VÕS § 1046 ja 1047

järgi. Riigikohus on ts.asjas nr 2-21-5449 selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude

eelduste esinemise aspektist peab kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud faktiväited, sh kaudsed

faktiväited olid hageja au teotavad ehk tema mainet kahjustavad.

Väite au teotav iseloom

16. VÕS § 1047 lg-st 2 tuleneb, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku

asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et isiku au teotavateks andmeteks on

mistahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse.

Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse

hinnanguga (vt Varul, P, Kull, I jt. Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020,

lk 787, II lõik).

Kohtu hinnangul oli hageja suunal väidetel „hageja lõi kostjat“, „hageja seotus Valgevene

salaviinaga“, „hageja ründas kostjat tunnistajate juuresolekul“ ja „hageja peksis ja hirmutas

personali“ on au teotav iseloom. Kellegi löömine, ründamine ja hirmutamine ning salaviinaga

tegelemine on Eesti kultuurikeskkonnas halvustava või negatiivse tähendusega, sest viitab selgelt

isiku õigusvastasele tegevusele ja agressiivsele käitumisele. Selline väide võib kutsuda

tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse ning see võimaldab isiku väärtustamist

„negatiivse hinnanguga“.

Seega arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatul võib olla au teotav

iseloom.

Väidete tegelikkusele vastavus

17. Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust VÕS § 1047

lg 2 järgi välistada avaldatud andmete tõele vastavuse tõendamisega. Isiku au teotavate

faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb lg 2 kohaselt mitte isiku maine kahjustamisest, vaid

isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest (RKTKo

7 (10)

nr 3-2-1-5-07, p 31). Riigikohus on samuti selgitanud, et kohtul tuleb tuvastada, kas see faktiväide

vastas tõele. Selleks lasus kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse

tõendamiskoormis.

18. Vaidlusaluses kommentaariumis kostja poolt avaldatust tuleneb, et hageja justkui lõi kostjat

vähemalt korra ja veel korra ründas kostjat tunnistajate juuresolekul. Selle tõendamiseks esitas

kostja kriminaalasja nr XXX raames tunnistaja O. L. 15.05.2018 (dtl 138-142) ja kostja 17.05.2018

(dtl 95-106) ärakuulamise protokollid. Ühtlasi andis kostja 15.04.2024 istungil vande all ütlusi.

Kriminaalasjas nr XXX lõpetati menetlus 11.09.2019 määrusega kriminaalmenetluse seadustiku §

199 lg 1 p 1 alusel (puudub kriminaalmenetluse alus, dtl 156-157). Kohus ei nõustu hagejaga, et

kuna kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, puudub protokollidel

mistahes kaal ja usaldusväärsus (dtl 154, p 4, 252, p 11). Esiteks, kriminaalmenetluse lõpetamise

otsus on kriminaalmenetluslik otsustus ning üksnes asjaolu, et see lõpetati kriminaalmenetluse

aluse puudumise tõttu, ei tähenda veel, et hageja ei võinud kostjale füüsilist valu löömise näol

tekitada (nt Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 selgitanud, et karistusseadustiku § 121

kooseisu täidetavuse osas tuleb tuvastada kuivõrd reaalne oli sellise liigutusega kannatanule

objektiivselt tõsiselt võetavalt valu tekitamine, mis on üheks koosseisuliseks tunnuseks). Kostja

esitatud tõendid on dokumentaalsed tõendid TsMS § 229 lg 2 tähendus. TsMS § 232 lg 2 kohaselt

ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab käesolevalt esitatud

tõendeid kogumis.

19. Vaidlusaluses kommentaariumis avaldatu pinnalt on 08.05.2018 toimunud sündmus seotud

kostja väidetega „Ta paar kuud tagasi korraldas rünnaku minu vastu vanalinnas tunnistajate

juuresolekul aga jällegi ebaõnnestunult.“ „Jah, ta tõesti lasi käiku käed ja teised oma närtsinud

organid.“ Kohtu hinnangul on tunnistaja O. L. 15.05.2018 (dtl 138-142) ja kostja 17.05.2018 (dtl

95-106) ärakuulamise protokolli ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt kohtule 02.05.2024

videosalvestistega (salvestistes on näha, et poolte vahel käib sõnaline äge vaidlus ning kehakeelest

võib aru saada, et vestlus ei ole sõbralik) kogumis tõendatud, et poolte vahel oli 08.05.2018

konflikt ja välistatud ei ole, et pooled teineteist lõid ehk muu hulgas „hageja lasi käiku oma käed“.

Rünnak võib olla ka sõnaline, mistõttu leiab kohus, et eeltooduga on tõendatud, et hageja ründas

kostjat.

20. Kuigi kostja on vande all antud ütlustega soovinud tõendada, et hageja lõi teda, sest kostja

keeldus osalemast Valgevene salaviinaga seotud tegevustes, mille järgselt kostja viskas hagejale

õlu näkku ning samasisuline selgitus on ka antud kostja poolt 17.05.2018 protokollis, on hageja

eitanud nimetatud sündmuse toimumist. Muid tõendeid 2018.aasta aprillis toimunud kohtumisest

Köleri tn restoranis esitatud ei ole. Kuna poolte selgitused on vastuolulised, ei ole kohtu hinnangul

kostja tõendanud, et hageja lõi teda 2018.aasta aprillis, kostja viskas hagejale õlu näkku ja hageja

on seotud hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga.

21. Tunnistaja ütlustega loeb kohus tõendatuks, et hageja peksis personali ja hirmutas neid. Kohus

lisab selgituseks, et hageja on tunnistaja väidete ümberlükkamiseks taotlenud kohtul tõendite

kogumise raames Politsei- ja Piirivalveametilt kriminaalasjas nr XXX kogutud videosalvestuste

väljanõudmist, et lükata ümber väide nagu hageja oleks personali löönud ja hirmutanud. Politsei-

ja Piirivalveameti esitatud videosalvestistest nähtub üksnes hageja ja kostja sõnaline konflikt, mis

leidis aset 08.05.2018. Seega hageja ei ole tõendanud oma vastuväidet.

22. Kokkuvõtvalt on kohus tuvastanud, et hageja ründas kostjat tunnistajate juuresolekul, peksis

ja hirmutas personali. Ülejäänud osas ei ole kostja väited tõendamist leidnud.

Avaldaja käibekohustuse täitmine

23. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist ebaõigete faktiväidete avaldamise tõttu,

kontrollib kohus järgnevalt ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kui kohus tuvastav

õigusvastasuse, siis ka kostja süüd.

8 (10)

24. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud osaliselt hageja mainet kahjustavaid

faktiväiteid avaldatud lauses 1 – „ma valasin temale õlu näkku peale seda, kui ta andis mulle löögi

vastuseks minu keeldumisele osaleda tema hämarates mahhinatsioonides Valgevene

salaviinaga.“ Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise

õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11), sest kuigi isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine võiks olla

õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi, võib õigusvastasus siiski olla välistatud VÕS § 1046

alusel. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.

25. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta

andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati,

oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega,

mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

VÕS § 1047 lg 3 reguleerib faktiväite avaldaja hoolsuskohustust ehk käibekohustusi, mida teise

isiku kohta faktiväiteid avaldav isik peab enne andmete avaldamist täitma, et vältida oma tegevuse

õigusvastasust ning sellega kaasnevat kahju hüvitamise kohustust VÕS § 1043 jj alusel. VÕS §

1047 lg 3 kohaldub juhul, kui teise isiku kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isik ei olnud selliste

andmete avaldamisel pahauskne lg 1 mõttes või kui ta ei suutnud lg-s 2 nimetatud juhtudel

tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Riigikohus on ts.asja nr 3-2-1-159-14 p-s 11

selgitanud, et VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse tuvastamisel

muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud

eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole isikliku õiguse

rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid

ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse

tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (vt

RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 11–14). Seega juhul, kui teise isiku au teotava faktiväite avaldaja ei

suuda tõendada VÕS § 1047 lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis vabaneb ta vastutusest üksnes

juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist VÕS § 1046 või § 1047 järgi siiski õigusvastaseks.

26. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja kontrollis enne oma väite

- hageja tegeles Valgevene salaviinaga - selle väite õigsust, kuigi avalikkusel võis tõesti olla

põhjendatud huvi saada teada, kuidas hageja käitub tööandjana ning kas ta on usaldusväärne.

27. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse

adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja

kommentaaris avaldatud faktiväide oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse

tuleb sekkuda. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu

kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh

iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses

kommentaaris osaliselt ebaõigete faktiväidete avaldamine hageja õiguste rikkumine, sest hageja

aadressil avaldatud ebaõiged väited, mille tõesus ei leidnud tõendamist, ei võimendanud oluliselt

kuvandit hagejast, kui isikust, kes tööandjana lõi ja hirmutas enda töötajaid ning ründas sõnaliselt

või füüsiliselt. Nende väidete tõesus on aga leidnud asjas tõendamist.

28. Seega asub kohus seisukohale, et kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumine osaliselt

ebaõigete faktiväidete avaldamisega ei olnud õigusvastane ega riivanud seetõttu hageja au sellisel

määral, et neid peaks lugema au teotavateks sellisel määral kui tühisel määral.

29. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kostja tegu oleks olnud ka osaliselt ebaõigete andmete

avaldamisega õigusvastane, ei ole täidetud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning see tuleb jätta

rahuldamata.

9 (10)

30. Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, jätab kohus

rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat eemaldama vaidlusalune kommentaar (VÕS §

1055).

Tsiviilasjas hind, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Hagiavalduse resolutsiooni p-s 2 palub hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise

kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavalduse p-s 17 leiab hageja, et antud juhul võiks mõistlik

hüvitis olla 1000 eurot, kuid taotleb siiski, et kohus mõistaks välja hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel, mitte summas 1000 eurot. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul

eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Sama paragrahvi lõike 3 järgi loetakse hagihinna tähenduses

mittevaraliseks nõudeks ka au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui

nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu

äranägemisel.

Seega õige tsiviilasja hind oleks antud tsiviilasjas 7280 eurot (3500+3500+280).

TsMS § 136 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus määrata tsiviilasjas hinna ka siis, kui ta leiab, et

hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Tulenevalt sama paragrahvi lõike

4 teisest lausest võib kohus muuta hinda ka asja lahendava kohtulahendiga.

Tuginedes eeltoodule määrab kohus tsiviilasjas 2-23-3720 tsiviilasjas hinnaks 7280 eurot.

32. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jättis hagi rahuldamata, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

33. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas

560 eurot. Kohus tuvastas, et hageja määras tsiviilasjas hinna ebaõigest ning kohus määras

tsiviilasja hinnaks 7280 eurot ning hagilt tsiviilasja hinnaga 7280 eurot oleks pidanud tasuma

riigilõivu 665 eurot. Kuna hageja on tasunud riigilõivu 560 eurot, on hageja tasunud riigilõivu 105

eurot vähem.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja

asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lõike 7 ja 9 järgi kohtulahendi alusel

riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest

kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi

täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude

aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut.

Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka

menetluskulude väljamõistmise lahendis.

34. Kuivõrd hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu ettenähtust vähem ja kohus jättis menetluskulud

hageja kanda, mõistab kohus hagejakt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu vähema tasutud

ulatuses summas 105 eurot, mis tuleb tasuda kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 5 riigituludesse 15 päeva

jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

35. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10 (10)

36. Kostja 09.05.2024 ja 22.05.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud

õigusabi kokku 31 tunni ulatuses, millest 11 tundi tunnitasuga 120 eurot käibemaksuga ja 20 tundi

150 euro suuruse tunnihinnaga (käibemaks ei lisandu), s.o kokku 4320 eurot. Kostja on kinnitanud,

et kulud on kantud käesolevas menetluses. Hageja leidis, et arvestades asja keerukust ja kostja

menetlusdokumentide sisu, on kostja menetluskulud ilmselgelt põhjendamatud ja ülepaisutatud.

37. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot peab kohus

põhjendamatuks. Kostja esindaja ei ole advokaat. Kohus peab vastavalt varasemale

kohtupraktikale mitteadvokaadist esindaja põhjendatuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuta.

38. Osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades ülepaisutatud.

39. Kohus, arvestades tsiviilasja olemust ja keerukust ning hinnates kostja lepingulise esindaja

poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu, leiab, et hagiavalduse ja selle lisadega tutvumise,

õigusliku analüüsi, tagatis taotluse, hagiavalduse vastuse koostamise, hageja seisukohaga

tutvumise ning kostja seisukoha koostamisele kulunud põhjendatud ajakulu on 8 tundi, so 960

eurot (km/ga). 09.05.2024 menetluskulude nimekirjas tegevuste 5-12 ja 22.05.2024 täiendavas

menetluskulude nimekirjas välja toodud lisandunud ajakulu osas peab kohus kokku põhjendatud

ajakuluks kokku 12 tundi, so 1440 eurot (km ei lisandu).

40. Seega on kostja põhjendatud kulu õigusabile kokku 20 tundi 2400 euro suuruses summas.

41. Kostja on kokku kandnud menetluskulu summas 2400 (960 + 1440) eurot, milline kuulub

hagejalt väljamõistmisele.

42. . Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

43. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul

esitada praeguse otsuse peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks

välja maakohtus vähem tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik