2-23-115875/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-115875

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagi Üxxx Oxxxxxxxvastu võla ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1349 eurot 28 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Protokollija

Hageja: Moneyzen OÜ (registrikood 12541882),

lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

Kostja:

Üxxx

Oxxxxx

(isikukoodxxxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Agu Eichenbaum

25. aprill 2024

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Jätta Moneyzen OÜ hagi Üxxx Oxxxxxx (Oxxxxx) vastu 13. oktoobri 2022 laenulepingust

nr L221001847 tuleneva põhivõla 965 euro 83 sendi, intressi 63 euro 80 sendi, haldustasu

15 euro 10 sendi, võlamenetlustasu 45 euro, maksehäire registreerimise tasu 15 euro, kuni

16. mai 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 33 euro 3 sendi, alates 17. maist

2023 sissenõutavaks muutuva viivise ning alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva

910 euro 50 sendi, 16. mai 2023 seisuga 910 eurolt 50 sendilt sissenõutavaks muutunud

viivise 47 euro 87 sendi ja alates 17. maist 2023 910 eurolt 50 sendilt sissenõutavaks

muutuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Moneyzen OÜ kanda.

4. Mõista Moneyzen OÜ-lt Üxxx Oxxxxxx kasuks välja menetluskulu 900 eurot.

5. Mõista Moneyzen OÜ-lt Üxxx Oxxxxxx kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010, Tartu,

e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Moneyzen OÜ (hageja) esitas 16. mail 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Üxxx

Oxxxxxx (kostja) vastu laenulepingust tuleneva põhivõla 965 euro 83 sendi, intressi 63 euro

80 sendi, haldustasu 15 euro 10 sendi, võlamenetlustasu 45 euro, maksehäire registreerimise

tasu 15 euro, kuni 16. mai 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 33 euro 3 sendi,

alates 17. maist 2023 sissenõutavaks muutuva viivise ning alternatiivselt alusetust

rikastumisest tuleneva 910 euro 50 sendi, 16. mai 2023 seisuga 910 eurolt 50 sendilt

sissenõutavaks muutunud viivise 47 euro 87 sendi ja alates 17. maist 2023 910 eurolt 50

sendilt sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 13. oktoobril 2022 sõlmitud laenuleping nr

L221001847, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1000 eurot ning kostja kohustus laenu

tagastama 24 osamaksega. Koguintressimääraks oli 20,16%, krediidi kulukuse määraks

34,54%, lepingutasuks 35 eurot ja viivisemääraks 0,06% päevas. Kostja allkirjastas

laenulepingu digiallkirjaga (Smart-ID). Laenusumma 1000 eurot kanti kostja

virtuaalkontole, millelt peeti kinni lepingutasu 35 eurot. Samal päeval, s.o 13. oktoobril

2022, tegi kostja taotluse raha kandmiseks virtuaalkontolt enda arvelduskontole

EE457700771002449671 LHV Pangas. Ülekande teenustasu oli 50 senti. Kostja kontole

kanti 14. oktoobril 2022 964 eurot 50 senti.

Kostja tegi laenulepingu tagasimakse 14. detsembril 2022 summas 54 eurot. Laekunud

summalt tasuti võlamenetluskirja tasu 5 eurot, põhiosa summas 34 eurot 17 senti ja intress

summas 14 eurot 83 senti.

Hageja edastas kostjale alates 16. novembrist 2022 korduvalt meeldetuletusi tähtaegselt

tasumata kohustuste kohta. 23. veebruaril 2023 edastas hageja kostjale hoiatuse

laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, kuna kostja oli tähtaegselt jätnud tasumata neli

järjestikust igakuist makset. 8. märtsil 2023 pöördus kostja hageja poole e-kirja teel ning

väitis, et tema ei ole laenu võtnud, vaid tema andmeid on ära kasutatud. 13. märtsil 2023

ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles ning teavitas kostjat kohustusest tasuda

lepingust tulenev nõue hiljemalt 20. märtsiks 2023 summas 1069 eurot 73 senti.

Pärast 12. novembri 2022 põhiosa makset on laenujääk maksegraafiku järgi 965 eurot 83

senti. Laenu tasumata põhiosa nõue on seega 965 eurot 83 senti.

Hagejal on kostja vastu laenu kasutamise eest tasumata intresside nõue summas 63 eurot 80

senti, mis sisaldab: 12. novembri 2022 grrafikujärgses makses sisalduv intressi summa

laenu põhiosa kasutamise eest summas 16 eurot 80 senti on kostja poolt tasutud 14 euro 83

sendi ulatuses, tasumata on 1 euro 97 senti; perioodi 12. detsember 2022 kuni 12. märts

2023 maksetes sisalduv intressi summa laenu põhiosa kasutamise eest summas 61 eurot 37

senti; 13. märts 2023 intress summas 46 senti.

Kostjal on hagejale tasumata lepingu haldustasu 15 eurot 10 senti, mis sisaldab: perioodi

12. november 2022 kuni 13. märts 2023 viis igakuist makset summas 3 eurot, kokku 15

eurot; 13. märtsi 2023 haldustasu 10 senti.

Võlamenetlustasud on kokku 45 eurot, sh lepingu kehtivuse ajal arvestatud

võlamenetlustasud summas 15 eurot ja lepingu lõpetamise järgne võlamenetlustasu summas

30 eurot. Hageja on lepingu kehtivuse ajal edastanud kostjale meeldetuletuskirju 16.

novembril 2022, 23. novembril 2022 (tasuline, 5 eurot), 4. detsembril 2022, 15. detsembril

2022, 24. detsembril 2022 (tasuline, 5 eurot), 3. jaanuaril 2023, 14. jaanuaril 2023, 23.

jaanuaril 2023 (tasuline, 5 eurot) ja 2. veebruaril 2023. Pärast lepingu ülesütlemist on hageja

edastanud kostjale kolm meeldetuletuskirja: 23. märtsil 2023 (tasu 25 eurot), 31. märtsil

2023 ja 10. aprillil 2023 (tasu 5 eurot).

Laenulepingu eritingimuste järgi on päevane viivisemäär 0,06% ehk 20,16% aastas.

Ajavahemiku 21. märts 2023 kuni 16. mai 2023 eest arvestatud viivis on 33 eurot 3 senti.

Maksehäire registreerimine on hageja jaoks tasuline teenus vastavalt Creditinfo

hinnakirjale. 13. veebruaril 2023 edastas hageja kostjale ametliku maksehäire teate ning

hagejal on õigus nõuda maksehäire registreerimise tasu vastavalt hinnakirjale, s.o 15 eurot.

Hageja leiab, et laen anti kostjale vastutustundlikult. Hageja kontrollis laenu teenindamiseks

vajaliku regulaarse sissetuleku olemasolu, tegi päringu rahvastikuregistrisse ja ametlikesse

teadaannetesse. Vastavalt 13. oktoobri 2022 Maksu- ja Tolliametisse tehtud

järelepärimisele töötas kostja laenu taotlemise hetkel Tartu Apteegid OÜ-s ning tema kuue

kuu keskmine töötasu oli 897 eurot 83 senti. Laenutaotluse kohaselt puudusid kostjal

olemasolevad krediidikohustused. Andmed olid piisavad positiivse laenuotsuse tegemiseks

osamakse suurusega 53 eurot 98 senti.

Juhul, kui kohus leiab, et kostja ei sõlminud laenulepingut, palub hageja kostjalt välja

mõista põhinõue kostja pangakontole makstud rahasumma ulatuses. Vastaselt korral on

kostja hageja arvel alusetult rikastunud.

Hageja ei ole veendunud, et 8. märtsil 2023 saatis hagejale kirja tegelik Ülle Ostrak, kuna

hageja palvele saata temale selfi koos isikuttõendava dokumendi esiküljega, ei ole vastatud.

Pärast 25. aprilli 2024 kohtuistungit ning Edvin Kuklase tunnistajana ülekuulamist leiab

hageja oma lõplikes seisukohtades, et kostja võimaldas Edvin Kuklasel kasutada kostja ID-

kaarti koos paroolidega, mistõttu kostja vastutab tema nimel võetud rahalise kohustuse eest.

Isikul lasub hoolsuskohustus ID-kaardi paroolide hoidmisel selliselt, et need ei satuks

kolmandate isikute kätte. Edvin Kuklase ütlustest nähtuvalt olid kostja ID-kaardi paroolid

üheskoos PIN-koodidega rahakotis, mis tähendab, et kostja rikkus talle väljastatud

digitaalallkirja andmise vahendite hoidmise hoolsuskohustust, mistõttu ei vabane kostja

vastutusest tema poolt Edvin Kuklasele kättesaadavate PIN-koodide ja muude

juurdepääsuvahendite abil sõlmitud lepingu täitmise eest. Kostja pidi mõistlikult eeldama,

et ID-kaardi kui ka selle paroolide hoidmine rahakotis ei ole ohutu, kuna rahakott ja selle

sisu võib sattuda kolmandate isikute kätte.

2. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja ID-kaart varastati ja tema nimele võeti laen.

Kostjal ei ole kunagi olnud Smart-ID ega pangakontot LHV Pangas. Kostja on pöördunud

politseisse ning algatatud on kriminaalmenetlus.

Laenu võttis kostja identiteeti kasutades, tema ID kaarti ja panga PIN kalkulaatori koode

kasutades kostja poeg ExxxxxKxxxxxx. Exxxx Kxxxxxx kasutas ja võltsis kostja andmeid,

lõi kostja nimele erinevad pangakontod ja tegi kostja nimel Smart-ID, millega allkirjastas

dokumente. Kostja ei ole oma dokumente kaotanud ega vabal tahtel pojale andnud, seda on

tehtud tema tahte vastaselt.

Raha laekumine isiku kontole ei tähenda automaatselt, et kostja oleks laenusuhte pool.

Laenusuhte loomiseks on vajalik laenusoovi väljendamine, oferdi ja aktsepti vahetamine

lepingu sõlmimise eeldusena ja konkreetse isiku tuvastamine, kellega laenusuhtesse

astutakse. Hageja ja kostja vahel puudub lepinguline võlasuhe.

Kostja ei ole hagejalt laenu taotlenud, saanud ega kasutanud. Kostja ei ole seega ka

rikastunud hageja krediidiraha arvelt. Isegi kui hüpoteetiliselt võiks olla alusetu rikastumine

toimunud (raha laekumisega kontole), siis on see ära langenud, sest raha eemaldati kostja

nimele loodud arvelduskontolt ja raha ei olnud kostja täieliku võimu all, et pöörata see enda

vara hulka.

Kuna kohus ei ole poolte õigusliku hinnanguga seotud, märgib kostja, et laen on antud ka

vastutustundetult. Hageja ei teinud mõistlikke pingutusi, et tuvastada lepingupartneri isikut.

Hageja ei võtnud taotluses märgitud kontaktnumbriga ühendust ega tuvastanud isikut video

teel. Kõiki kostjaga seotud andmeid oli Exxxx Kxxxxxx muutnud. Hagejal tekkis kahtlus

isiku elukoha aadressi osas ning ta küsis selgitusi. See oleks pidanud hageja valvsust

suurendama. Samuti ei küsinud hageja kostja pangakonto väljavõtet, mis oleks võimaldanud

avastada pettusliku teo.

Seoses hageja alternatiivse nõudega alusetu rikastumise sätete alusel märgib kostja, et tema

ei saanud eeldada, et tema poeg paneb ema vastu toime süüteo. Kostja ei teadnud poja

mängusõltuvusest enne, kui hakkasid saabuma võlanõuded. Kostja ei saa eeldada, et tema

kodus satub rahakott võõraste isikute kätte. Lisaks mäletas tunnistaja ExxxxxKxxxxxx

ekslikult, et PIN-koodid olid rahakotis, tegelikkuses olid need eraldi lauasahtlis. Juhtumi

avastamisel reageeris kostja koheselt, esitades avalduse politseisse. Kostja ei ole

võimaldanud Exxxx Kxxxxxxxxxligipääsu oma dokumentidele. Kostja ei ole oma poja

teguviisi kunagi heaks kiitnud. Lisaks ei ole kostja raha saanud, vaid selle kasutas oma

otstarbeks ära Exxxx Kxxxxxx. Kostja vara ei ole laenusumma võrra hageja arvelt

suurenenud, kostja rikastumist ega raha säästmist toimunud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13. oktoobril 2022 laenulepingu

nr L221001847. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes, mille alusel sai kostja hagejalt 1000 eurot laenu

ning kohustus selle tagastama 24 osamaksega. Hageja väitel jäi kostja tagasimaksete

tegemisega viivitusse ning hageja ütles laenulepingu 13. märtsil 2023 ennetähtaegselt üles.

4. Hagiavaldusele lisatud lepingul (Moneyzen laenulepingu eritingimused nr L221001847, dtl

47-48) on kostja digitaalallkiri 13. oktoobrist 2022 (dtl 46). Kuna lepingul on kostja

digitaalallkiri, mis on antud kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et kostja

andis lepingu sõlmimiseks oma tahteavalduse. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel

on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud.

Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest

välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas

nr 2-16-124450, p 22).

5. Kostja väidab, et tema ei sõlminud hagejaga lepingut, vaid seda tegi kostja identiteeti ära

kasutades ja kostjalt varastatud ID-kaarti ja PIN-koode kasutades kostja poeg Exxxx

Kxxxxxx. Kostja esitas selle tõendamiseks kohtule Exxxx Kxxxxxx 25. jaanuari 2024

kirjaliku ülestunnistuse (dtl 177-178), milles Exxxx Kxxxxxx tunnistab, et võttis oma ema

ÜxxxxOxxxxxxxja isa Rxxx Kxxxxxx nimel ilma nende teadmata palju laene vahemikus

juuli 2022 kuni jaanuar 2023; Exxxx Kxxxxxx sisenes nende korterisse, omastas nende ID-

kaardid ja PIN-koodid; ExxxxxKxxxxxxxtegi Smart-ID, uued e-maili aadressid ja avas ka

uusi arvelduskontosid, millest nad polnud teadlikud; ExxxxxKxxxxxx sõlmis

laenulepinguid valede aadressidega, telefoninumbritega, e-mailidega ja ka ametiandmetega;

ÜxxxxOxxxxx ja Rxxx Kxxxxxx ei ole ühtegi laenuraha saanud ja neid tarbinud, neid on

tarbinud ExxxxxKxxxxxxxja kandnud neid ühelt kontolt teisele.

Kirjalikus ülestunnistuses märgitud asjaolusid kinnitas Exxxx Kxxxxxx ka kohtus

tunnistajana antud ütlustes (dtl 119-203). Exxxx Kxxxxxx ütluste kohaselt taotles tema oma

ema Üxxx Oxxxxxx ID-kaardiga Moneyzenist laenu ning tegi seda valeandmetega. Exxxx

Kxxxxxxx oli ema elukohale ligipääs (võtmed) ning ta võttis ema elukoha koridoris ema

käekotis olnud rahakotist ema ID-kaardi, läks koju, tegi endale ema andmetega Smart-ID,

taotles Moneyzenist laenu ja viis ID-kaardi tagasi; paroolid olid samas rahakotis. Tunnistaja

selgitas laenu taotlemise kohta, et logis ID-kaardiga sisse ja taotles laenu, märkides

taotlusesse vale elukoha, suvalise telefoninumbri, enda tehtud pangakonto numbri ja enda

tehtud e-maili aadressi xxxxxxxxxxx@gmail.com. Kui tuli vastus, allkirjastas Exxxx

Kxxxxxx lepingu ja raha tuli kontole. Sellelt kontolt kandis ExxxxxKxxxxxx raha edasi

oma Leedu pangakontole. Ema ei olnud millestki teadlik. Exxxx Kxxxxxx ütluste kohaselt

tegi ta Moneyzenile alguses ka tagasimakseid. Exxxx Kxxxxxxx olid võlgnevused ning

tema nimele enam laenu ei antud.

Exxxx Kxxxxxx ütlustega langevad kokku ka andmed, mis nähtuvad laenutaotluselt (dtl

52). Nii on kostja elukohana märgitud laenutaotluses xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx, kuid

õige on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (dtl 183). Laenutaotlusesse on märgitud

mobiiltelefon xxxxxxxx, kuid kostja on nimetanud enda mobiiltelefoni numbrina xxxxxxxx

(dtl 153). Kostja on oma meiliaadressina nimetanud e (dtl 150, 153), kuid Exxxx Kxxxxxx

suhtles hagejaga meiliaadressi xaudu (dtl 54-55, 198).

6. Iseenesest on õige hageja viide sellele, et digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on

isikul kõrge hoolsuskohustus. Nii on leidnud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 2-16-124450 16.

detsembril 2019 tehtud otsuse punktis 23 ja Tartu Ringkonnakohus hageja poolt viidatud 3.

märtsil 2022 tsiviilasjas nr 2-14-8927 tehtud määruse punktis 9.2, kus on mh märgitud, et

ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on

vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga

samaväärne tähendus. Seega, kui isik annab talle väljastatud digitaalallkirja andmise

vahendid kolmandale isikule üle või tagab nendele juurdepääsu, peab ta möönma, et kolmas

isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi

anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse

tegi ID-kaardi omaja.

Kohus leiab, et hoolsuskohustuse rikkumiseks ei saa siiski pidada seda, kui ID-kaardi

omanik hoiab oma kodus käekotis rahakotti, milles on nii ID-kaart kui selle PIN-koodid.

Kohtu hinnangul on kostjal õigus eeldada, et oma kodus, kus ei viibi võõraid kolmandaid

isikuid, on turvaliselt hoitud ka tema digitaalallkirja andmist võimaldavad vahendid. Kostjal

emana ei olnud põhjust arvata, et temal külas olev poeg võiks varastada tema ID-kaardi

koos paroolidega. Tunnistaja Exxxx Kxxxxxx on oma ütlustes kinnitanud, et ta tegutses

oma ema teadmata, sh ei olnud ema teadlik tema hasartmängusõltuvusest; ema sai teada

äkki detsembrikuus, kui aadressilt, mille tunnistaja taotlusesse pani, helistati emale ja toodi

ära sinna tulnud kirjad (dtl 201). Kostja selgituse kohaselt pöördus ta koheselt, kui oli teada

saanud, et tema identiteeti on laenu võtmiseks ära kasutatud, politseisse. Politsei- ja

Piirivalveameti 16. märtsi 2023 ja 4. oktoobri 2023 teatistega kriminaalmenetluse

alustamise kohta on tõendatud, et kostja on tõepoolest 10. märtsil 2023 esitanud politseisse

avalduse, kus tema nimele on tema teadmise ja loata võetud laene mitmelt erinevalt laenuandjalt

ning mille alusel on Politsei- ja Piirivalveameti Tartu politseijaoskonna menetlustalituses

menetluses kriminaalasi nr 23278050054 karistusseadustiku § 213 lg 1 ja § 1572 lg 1 alustel (dtl

151, 176). Ka politseisse pöördumise fakt näitab kaudselt, et laenu võtmine on toimunud kostja tahte

vastaselt tema identiteeti ära kasutades, sest miks muidu oleks ta politseisse avalduse teinud. Seega on

kohus seisukohal, et kostja ID-kaart ning selle PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema süüta, tema

tahte vastaselt.

7. Kohus leiab, et ExxxxxKxxxxxx kirjaliku ülestunnistusega ning tema poolt antud ütlustega

on ümber lükatud eeldus, et kuna leping sõlmiti kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades,

oli kostja see, kes andis lepingu sõlmimiseks oma tahteavalduse. Tunnistaja on andnud väga

selged ütlused selle kohta, et tema võttis oma ema elukohast (ema rahakotist) salaja ema

ID-kaardi ja selle paroolid ning kasutas neid ema nimel hagejaga laenulepingu sõlmimiseks.

Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud kostjal tema tegevuse kohta mingit teadmist. Tunnistaja

ütlustega ja tema varasema kirjaliku ülestunnistusega on kohtu hinnangul veenvalt

tõendamist leidnud, et kostjal ei ole puutumust 13. oktoobril 2022 sõlmitud laenulepinguga

ning tema ei ole selle sõlmimiseks tahteavaldust andnud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei võimalda käesoleval juhul teha

järeldust, et hageja ja kostja vahel on VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitud tarbijakrediidileping.

8. Tunnistaja ütlused ei anna alust ka väita, et kostja oleks volitanud Exxxx Kxxxxxx tema

nimel tahteavaldusi andma, kuivõrd tema ID-kaart ja selle PIN-koodid läksid kostja

valdusest välja tema tahte vastaselt ning laenuleping sõlmiti tema teadmata. Tegemist ei saa

olla ka näivusvolituse olukorraga (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 2 analoogia

tähenduses), kuna kostja ei teadnud Exxxx Kxxxxxx tegutsemisest tema nimel ega talunud

seda. Vastupidiselt, politseisse pöördumine näitab, et kostja ei kiitnud Exxxx Kxxxxxx

tegevust mingil moel heaks.

9. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja ja kostja ei sõlminud 13. oktoobril 2022

laenulepingut nr L221001847 lepingus nimetatud tingimustel. Seetõttu ei ole hagejal kostja

vastu ka viidatud laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kohus jätab hagiavalduses esitatud

nõuded põhivõla 965 euro 83 sendi, intressi 63 euro 80 sendi, haldustasu 15 euro 10 sendi,

võlamenetlustasu 45 euro, maksehäire registreerimise tasu 15 euro, kuni 16. mai 2023

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 33 euro 3 sendi ja alates 17. maist 2023

sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

10. Kohus leiab, et ka hageja alternatiivselt esitatud nõuded alusetu rikastumise sätete alusel

kostjalt 910 euro 50 sendi, 16. mai 2023 seisuga 910 eurolt 50 sendilt sissenõutavaks

muutunud viivise 47 euro 87 sendi ja alates 17. maist 2023 910 eurolt 50 sendilt

sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud.

11. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda,

kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

12. Hageja esitatud maksekorraldusega on tõendatud, et laenusumma 964 eurot 50 senti tasuti

14. oktoobril 2022 pangakontole nr EE457700771002449671 AS-s LHV Pank (dtl 84).

Kostja on kinnitanud, et temal on pangakonto ainult AS-s Swedbank. Tunnistaja Exxxx

Kxxxxxx ütluste kohaselt tegi tema ema nimele kontod nii LHV Panka kui Coop Panka (dtl

198, 203) ning kui laenuraha oli kontole tulnud, kandis selle enda kontole, milleks oli

ilmselt tema Leedu pangakonto. Ema raha endale ei saanud, see läks kõik hasartmängudele

(dtl 201).

13. Hagejal oleks kostja vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel nõue ainult siis, kui kostja oleks

tõepoolest rikastunud selle summa võrra, mis hageja tema nimel avatud kontole kandis.

Tunnistaja ExxxxxKxxxxxx ütlustega on aga veenvalt tõendatud, et kostja ei olnud teadlik

laenust ega tema nimel AS-is LHV Pank avatud pangakontost, tal ei olnud laenusummale

juurdepääsu ning ta ei saanud laenusummat kuidagi kasutada ega enese kasuks pöörata.

Kostja ei ole seega hageja arvelt alusetult rikastunud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi

rahuldamata ka alternatiivse nõude osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

15. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu esindajatasu 1300 eurot

(dtl 223-225). Kostja esindajal kulus kostja esindamiseks kokku 13 tundi: kohtutoimiku

läbitöötamine, kliendi konsulteerimine 2,5 tundi, kostja vastuse ja taotluste koostamine,

kliendi konsulteerimine ja tõendi esitamine kohtule 4,5 tundi, kohtuistungiks

ettevalmistamine, kliendi konsulteerimine, 1. aprilli 2024 istungil esindamine 0,5 tundi,

kohtuistungiks ettevalmistamine, kliendiga konsulteerimine 1,5 tundi, protokolliga

tutvumine, hageja lõppseisukohaga tutvumine, kliendiga konsulteerimine, kostja

lõppseisukoha koostamine ja kohtule esitamine 3,5 tundi, menetluskulude aruande

koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi. Kostja esindaja tunnitasu on 100 eurot

(käibemaksuta).

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavaldus esitati tarbijakrediidilepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks,

alternatiivselt tugines hageja alusetule rikastumisele. Pooled vaidlesid põhiliselt selle üle,

kas kostja on laenu võtnud. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Asjas toimus

üks eelistung ja üks kohtuistung. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist mahuka

vaidlusega. Kohus peab eeltoodut arvestades kostja menetluskulusid osaliselt ülemääraseks.

Kohus leiab, et kliendiga konsulteerimise aeg ei kuulu kõik hageja poolt hüvitamisele.

Samuti on kohtu hinnangul kahele kirjalikule menetlusdokumendile, mille sisu osaliselt

kattub, kulunud aeg ülemäära suur. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostja esindaja ajakulu

on menetluses tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud kokku 9 tunni ulatuses.

17. Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnastes asjades

tasumisele kuuluvat tunnitasu. Kostja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud.

18. Kostja esindajakulud on põhjendatud 900 euro ulatuses (9 tundi * 100 eurot).

19. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik