2-24-103700/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-103700

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi R S vastu võlgnevuse ja viiviste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

308,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586)

Hageja volitatud esindaja: Alar Liivamägi

Kostja: R S (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja R S suhtes.

2. Mõista kostjalt R S’lt hageja OÜ GS Core kasuks välja Bondora AS ja kostja

vahel 11.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 274,21

eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 97 eurot ja tulevikus

sissenõutavaks muutuv põhivõlg 177,21 eurot alates maksetähtpäevadele

järgnevast päevast järgmiselt:

14.06.2024

23,42 eurot

15.07.2024

24,02 eurot

14.08.2024

24,64 eurot

16.09.2024

25,28 eurot

14.10.2024

25,93 eurot

14.11.2024

26,60 eurot

16.12.2024 27,32 eurot

3. Mõista kostjalt R S’lt hageja OÜ GS Core kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras summas 3,65 eurot (s.o perioodi 26.04.2024 – 14.05.2024

eest 2,76 eurot ja perioodi 15.05.2024 -10.06.2024 eest 0,89 eurot) ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni

põhivõla tasumiseni protsendina põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid kokku mitte enam kui 270,56 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt R S’lt hageja OÜ GS Core kasuks välja menetluskulu

hüvitamiseks 120 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud 20 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat R S’d tasuma menetluskuludelt (120 eurolt) hagejale

OÜ-le GS Core viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja lepingulisele esindajale.

7. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale R S’le väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu.

8. Lugeda dokumendid R S’le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 26.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1302,90 euro saamiseks. Kohus tegi 29.01.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas

02.04.2024 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 25.04.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse

274,21 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku

100 eurot.

2. Pärnu Maakohus võttis 30.04.2024 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas

kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse

kättetoimetamisest.

3. Nõude aluseks on Bondora AS ja kostja vahel 11.12.2019 sõlmitud laenuleping nr XXX,

mille alusel sai kostja laenu 850 eurot intressiga 30,93% aastas, krediidi kulukuse määraga

47,59% aastas. Leping sõlmiti neljaks aastaks, lõpptähtpäevaga 16.12.2024. Kostja on lepingu

täitmiseks tasunud kokku 525,79 eurot. Viimane makse lepingu täitmiseks laekus kostjalt

24.08.2021.

Maksegraafikus

märgitud

intressikohustust

sisaldavate

kuumaksete

maksetähtaegu ja summasid arvestades tasus kostja sellega 16 esimese maksegraafikus

märgitud makse (14.01.2020 – 14.04.2021) kohustused täielikult ja 14.05.2021 makse

kohustused osaliselt 37,76 euro ulatuses (maksmata jäi 0,55 eurot). Kõik ülejäänud kohustused

jäid täielikult täitmata. Lähtudes kostja maksete võlgnevusest (6 kuu maksed) saatis

laenuandja kostjale 29.11.2021 kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade

tasumiseks, hoiatas, et võla hiljemalt 28.12.2021 tasumata jätmisel öeldakse laenuleping

29.12.2021 üles, millega muutub sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa ja kõrvalnõuded,

ning pakuti kostjale ka võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlga ei tasunud. 30.12.2021, kui

kostja võlgnes juba 7 kuu maksed (14.06.2021 – 14.12.2021), saatis laenuandja kostjale

kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise teate, milles ütles lepingu üles.

Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb

lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus

(seaduslik intress oli 0%), tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada.

Ülesütlemisavalduse seisuga 30.12.2021 oli põhiosamakseid sissenõutavaks muutunud kokku

198,52 eurot, kuid kostja oli tasunud rohkem. Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti 30.12.2021, ei

olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu

maksete ulatuses (ehkki kostja ise seda ei teadnud, kuivõrd hageja on alles hagis asunud

sellisele seisukohale). Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga

ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud.

Ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise teade omavad ainult meeldetuletuse tähendust. Laenuandja

on kostjale lepingulise kohustuse meelde tuletamiseks saatnud kostja poolt laenuandjale

teatatud e-postiaadressil 160 meeldetuletust, kuid kostja ei ole võlga tasunud. 20.07.2022

loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hagejale, millest teavitati ka kostjat.

Hageja on kostja uus võlausaldaja ja kostja peab täitmata kohustuse hagejale. Hageja saatis

kostjale kohustuse meelde tuletamiseks meeldetuletuskirja 03.05.2023. Ka see ei ole pannud

kostjat kohustust täitma. Kostja ignoreerib täielikult oma kohustust, pole makseid teinud juba

enam kui 2,5 aasta jooksul ja ei ole kordagi teatanud, miks ta kohustust ei täida või mis seda

takistaks. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 274,21 eurot. Tagasimakseid on tehtud 525,79

eurot. Põhiosa võlgnevus on: 800 – 525,79 = 274,21 eurot, sellest osa on sissenõutav ja osa

muutub sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal. Kostja

võetud laen peab saama täies ulatuses tagastatud hiljemalt 16.12.2024. Maksegraafiku järgi

pole hetkel saabunud veel 14.05.2024 – 16.12.2024 maksete maksetähtpäevad (8 makset).

Nende maksete maksegraafiku järgsed põhiosa summad on 22,83 + 23,42 + 24,02 + 24,64 +

25,28 + 25,93 + 26,60 + 27,32 = 200,04 eurot. Seega võlgneb kostja hagiavalduse esitamise

hetkel tulevikus sissenõutavaks muutuva summana 200,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud

summana 74,17 eurot (274,21 – 200,04 = 74,17 eurot). Tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt

kohtumenetluse ajal, muutub sissenõutavaks põhivõlg 200,04 eurot vastavalt maksegraafikus

sätestatud maksetähtpäevade möödumisele maksegraafikus märgitud põhiosa summades.

Hageja nõuab viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast

päevast ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni seaduse alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 120 eurot (sh riigilõiv

100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot) ning menetluskuludelt viivise

väljamõistmist.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 30.04.2024 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise

teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 03.05.2024. Maksekäsu kiirmenetluses tehti

kindlaks, et võlgnik ei ela aadressidel XXX ega ka XXX. Võlgnikule ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada e-posti aadressile xxx. Tegemist on maksekäsu

kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud asjaga, milles makseettepaneku kättetoimetamise

katsed ebaõnnestusid. Maksekäsu kiirmenetluses kindlaks tehtud andmetel kostja ei ela

hagiavalduses märgitud aadressil ja kostja viibimiskoht ei ole kohtule ka muul viisil teada. Ka

hagimenetluses ei õnnestunud menetlusdokumente kostja e-posti aadressidele xxx ja xxx kätte

toimetada, kostjal puudub ka ametlik töökoht. Seega oli täidetud TsMS § 317 lg 1 p 1 nõuded

ja kostjale võis menetlusdokumendid TsMS § 317 lg 12 alusel avalikult kätte toimetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 19.05.2024

dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus

vastama hagiavaldusele hiljemalt 03.06.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

(03.06.2024) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt

kirjalikku vastust esitanud.

6. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

7. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse kohtult viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras summalt 74,17 eurot perioodi 27.01.2024 14.05.2024 välja

summas 2,76 eurot ja alates 15.05.2024 summalt 97 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni välja

summas 0,89 eurot, kokku summas 3,65 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni protsendina

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu 100 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb

riigilõivuseadusest. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

10. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 120 eurot (riigilõiv 100 eurot

ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot).

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

12. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

13. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

15. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte

toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik