1-23-7021/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

11.06.2024

Kriminaalasja number

1-23-7021 (23244000145)

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Tõlk

Valentina MICHELSON

Prokurör

ringkonnaprokurör Paul PIKMA

Kaitsja

vandeadvokaat Sergei POLITŠEV

Asja läbivaatamise

kuupäevad

22.04.2024

23.04.2024

Kriminaalasi

Sergei KORIKOVI süüdistus Karistusseadustiku

§424 lg.1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Sergei KORIKOV

sünd. 19.11.1965, isikukood 36511192254, Eesti

Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel vene keel,

elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras

karistatud

-

Viru Maakohtu 30.09.2019 otsusega KarS

§121 lg.1, §274 lg.1 järgi vangistusega 11 kuud

27 päeva, millest kuulus koheselt kandmisele

2 kuud vangistust ning vangistus 9 kuud 27

päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata

katseajaga 2 aastat

Oli kahtlustatavana kinni peetud 09.02.2023 –

10.02.2023

Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1; §319 lg.2, 3 ja §321

maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Sergei KORIKOV Karistusseadustiku §424 lg.1 järgi ning mõista

karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Sergei KORIKOVI karistuse hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2023 – 10.02.2023, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult

kuulub Sergei KORIKOVIL kandmisele 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistusseadustiku §74 lg.2 alusel määrata, et mõistetud karistusest 1 (üks) aasta 7

(seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust kuulub Sergei

KORIKOVIL koheselt ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust.

Sergei KORIKOVI karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse

kandmisele asumisest.

Karistusseadustiku §74 lg.1 alusel määrata, et ülejäänud karistus 1 (üks) aasta 1

(üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust jäetakse Sergei KORIKOVI

suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut

kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud

kontrollnõudeid.

Karistusseadustiku §74 lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 alusel on Sergei KORIKOV katseajal kohustatud

järgima järgmisi kontrollnõudeid:

-

elama alalises elukohas xxx

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 alusel on Sergei KORIKOV katseajal kohustatud

mitte tarvitama alkoholi.

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.8 alusel on Sergei KORIKOV katseajal kohustatud

osalema sotsiaalprogrammis.

Kohustada

Sergei

KORIKOVI

katseajal

alluma

Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalvele.

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva

kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud sama seadustiku §75 sätestatud

käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi

jõustumist.

Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada Sergei KORIKOVILE lisakaristusena

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 (kaks) aastat.

Liiklusseaduse §127 alusel on Sergei KORIKOV kohustatud 5 (viie) tööpäeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa

Transpordiametile.

Rahuldada vandeadvokaat Sergei POLITŠEVI taotlus, määrata tema poolt Sergei

KORIKOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista

välja riigituludest 618 (kuussada kaheksateist) eurot 54 senti.

Välja mõista Sergei KORIKOVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2

alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1230 (üks

tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3

alusel ekspertiisitasu kokku summas 77 (seitsekümmend seitse) eurot ning

Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Sergei

POLITŠEV) kohtueelses menetluses makstud tasu 295 (kakssada üheksakümmend

viis) eurot 20 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Sergei POLITŠEV) kohtulikus

menetluses makstud tasu 816 (kaheksasada kuusteist) eurot 18 senti riigituludesse.

Sundraha ja menetluskulud tuleb Sergei KORIKOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole:

SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE522200221013264447

Luminor Bank nr EE401700017002872300

LHV pangas nr EE957700771001523585.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99924700017370 ning selgitus „Sergei

KORIKOV 1-23-7021 menetluskulud“.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu

Ringkonnakohtule.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11.06.2024.

Süüdistus

Sergei Korikovi süüdistatakse ja ta on kohtu alla antud selles, et ta juhtis tahtlikult

09.02.2023 kell 14.39 Ida-Virumaal Toila vallas xxx alevikus xxx tänava maja nr.xx juures

mootorsõidukit Audi A4 (registreerimismärk XXXXXX) joobeseisundis. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi 15.02.2023 uuringuaktiga nr.209T tuvastati Sergei Korikovi

veres alkoholisisaldus 4,21 mg/g.

Seega pani Sergei Korikov tahtlikult toime KarS §424 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

ehk mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav Sergei Korikov ei tunnistanud ennast talle inkrimineeritud kuriteos süüdi.

Süüdistatava ütluste kohaselt sõitis ta 09.02.2023 hommikul autoga poodi toiduaineid

ostma ja oli sel hetkel kaine. Peale koju jõudmist jõi süüdistatav kanget alkoholi.

Kella 10 – 12 vahel helistas süüdistatavale tema sõber S.K., kes palus autot laenata.

Süüdistatav ja tema sõber leppisid kokku, et sõber helistab talle, kui ta maja juurde

jõuab. Süüdistatav läks välja, pani auto käima, et seda soojendada ning istus seal 5 –

10 minutit. Peale seda jättis süüdistatav võtmed süütelukku ja läks trepikoja juurde,

et koju minna, kuid tal ei õnnestunud majja siseneda ning politsei pidas ta kinni.

Süüdistatav selgitas, et ta kasutas küll samal päeval autot, ent see oli hommikul,

mitte vahetult enne tema kinnipidamist. Süüdistatav lisas, et H.U.ga pole neil

vihavaenu ning tunnistaja ajas ilmselt segamini selle kellaaja, mil süüdistatav autot

juhtis. Süüdistatav märkis, et kohtuliku uurimise käigus mäletas ta asju, mida ta

09.02.2023 ülekuulamisel ei mäletanud, sest ta oli siis alkoholijoobes. Süüdistatav

teatas, et tal on liikumispuue ja ta vajab toimetulekuks juhtimisõigust, kuid pood on

200m kaugusel ja sinna jõuab ta jalgsi minna. Süüdistatav lisas, et tema sõnul oli

auto pargitud ideaalselt.

Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev leidis maakohtu istungil, et süüdistatav oli küll

kinnipidamise hetkel alkoholijoobes, ent käesolevas kriminaalasjas puuduvad veenvad

ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit

alkoholijoobes.

Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses:

-

Liiklusregistri ja juhiloa kehtivuse väljatrükid, millest nähtub, et Sergei

Korikovil on juhiluba (kehtiv kuni 07.07.2030) ja tema juhtimisõigus kehtib

kuni 28.11.2028

-

Karistusregistri väljavõte Sergei Korikovi kohta seisuga 22.02.2023, mille

kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus, 3 arhiveeritud

kriminaalkaristust ja 7 arhiveeritud väärteokaristust

-

Viru Maakohtu 30.09.2019 otsus, millega tunnistati Sergei Korikov süüdi

KarS §121 lg.1, §274 lg.1 järgi ja karistati KarS §64 lg.1, §68 lg.1

kohaldamisega vangistusega 11 kuud 27 päeva. KarS §74 lg.2 alusel kuulus

mõistetud karistusest 11 kuud 27 päeva vangistust koheselt ärakandmisele 2

kuud vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti ülejäänud karistus 9 kuud 27

päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat, mille

kestel oli Sergei Korikov kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud

kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust

-

Viru Maakohtu 29.07.2021 määrus, millega määrati Sergei Korikovile Viru

Maakohtu 30.09.2019 otsusega seatud katseajaks täiendav kohustus – läbida

alkoholivastane ravi

-

Viru Maakohtu 25.07.2016 otsus, millega tunnistati Sergei Korikov süüdi

KarS §424 järgi ja karistati KarS §69 lg.1, 3 kohaldamisega üldkasuliku tööga

207 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta, mille kestel oli Sergei Korikov

kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS

§75 lg.2 p.2, 8 sätestatud lisakohustusi. KarS §50 lg.1 alusel võeti Sergei

Korikovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 5 kuud

-

Viru Maakohtu 30.08.2011 otsus, millega tunnistati Sergei Korikov süüdi

KarS §424 järgi ja karistati KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3

kuud 29 päeva. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus 3 kuud 29

päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud,

mille kestel oli Sergei Korikov kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 5

sätestatud kontrollnõudeid. KarS §50 lg.1 p.1 alusel võeti Sergei Korikovilt

lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 5 kuud

-

väljavõte töötamise registrist, millest nähtub, et Sergei Korikov 18.09.2023 ei

töötanud

-

teatis Sergei Korikovi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2022,

mille kohaselt oli isiku keskmise päevasissetuleku suurus 2 €

-

tõend Sergei Korikovi maksustatava tulu kohta, mille kohaselt oli isiku

deklareeritud tulu 2022 pärast tulumaksu mahaarvamist 2084 €

-

kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi 31.08.2023 taotlus menetluskulude osas

kohtueelses menetluses summas 295,20 € ning abiprokurör Kristiina Erte

04.09.2023 Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus, mille kohaselt

vandeadvokaadi taotlus rahuldati ja kulu summas 295,20 € hüvitati

-

SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) uuringuks vere võtmise, säilitamise ja

edastamise kulu 09.02.2023 patsiendiarve nr.A23-013843 summas 63 €

-

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi tekstis EKEI) 15.02.2023 uuringuakt

nr.209T summas 14 €, millest nähtub, et Sergei Korikovi veres tuvastati

alkoholisisaldus 4,21 mg/g kohta

-

Isikusamasuse tuvastamise protokoll, millest nähtub, et 09.02.2023 kell 15.01

aadressil xxx XXX alevik Toila vald tuvastati Rahvastikuregistri abil Sergei

Korikovi isik

-

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Sergei

Korikovi peeti 09.02.2023 kell 15.10 aadressil xxx XXX alevik Toila vald

Ida-Virumaa kahtlustatavana kinni, sest ta juhtis 09.02.2023 kell 14.39

aadressil xxx XXX Toila vald Ida-Virumaa mootorsõidukit Audi A4

(registreerimismärk XXXXXX) alkoholijoobes. Kahtlustatav vabastati

10.02.2023 kell 13.52

-

häirekeskuse kõneandmete väljatrükk koos CD-plaadiga, millest nähtub, et

09.02.2023 kell 14.36:40 helistati häirekeskusesse

-

Sotsiaalkindlustusameti kliendinõustaja M.E. 23.04.2023 vastus nr.5.2-1/12969-

2 päringule, millest nähtub, et Sotsiaalikindlustusameti 21.10.2021 otsusega

nr.P26O-2021-81994 tuvastati Sergei Korikovil keskmisele puude

raskusastmele vastav liikumise kõrvalekalle. Otsus kehtib 01.11.2021 –

19.09.2026.

Tunnistaja H.U. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta teab süüdistatavat kui XXX

elanikku, kuid mingit läbikäimist neil pole. Tunnistaja elab süüdistatava vastasmajas,

tunnistaja korteri aknad on süüdistatava maja sissekäigu ja parkimiskohtade poole.

Tunnistaja teab, et Sergei Korikovil on tume sedaan, numbrimärki ta ei tea, kuid

numbrimärgi tähed on XXX. 09.02.2023 oli tunnistaja kodus ja tegi akna peal

suitsu, kui nägi, kuidas süüdistatava auto sõitis viimase maja ette. Auto liikumise ajal

tunnistaja ei näinud, kes oli auto roolis, kuid nägi selgelt, et peale parkimist tuli

autost välja vaid üks inimene – süüdistatav ja juhi kohalt. Sõidukist rohkem kedagi

ei väljunud. Süüdistatav oli purjus, tuikus, toetus autokapotile, toetas põlve maha.

Tunnistaja kinnitas, et on süüdistatavat näinud ka kaines olekus, mistõttu oskab vahet

teha. Sõiduk oli pargitud poolviltu, tunnistaja poole oli sõiduki juhikülgne pool ja

tagumine osa. Tunnistaja helistas kohe numbrile 112 ja ütles, et tulge ruttu, juht on

purjus ja tuli just autost välja. Tunnistaja jälgis süüdistatavat kuni politsei tulekuni,

kedagi teist ta auto juures ei näinud. Süüdistataval ei olnud midagi käes.

Tunnistaja R.N. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta ei tunne süüdistatavat.

Tunnistaja täitis 09.02.2023 tööülesandeid patrullpolitseinikuna, kui sai pärast kella

14 väljakutse XXX alevikku, sest seal sõitis maja ette joobes juht. Tunnistaja sõitis

xxx tänava maja nr.xx ette ja nägi, et sissekäigu ees üritas isik ust avada.

Tunnistaja suhtles isikuga ning toimetas ta seejärel politseiautosse. Tunnistaja

märkis, et isik oli tugevas joobes, tuikus ning tema kõne oli väga häiritud.

Tunnistaja osundas maakohtu istungil süüdistatavale, kui samale isikule, kellega ta

09.02.2023 suhtles. Tunnistaja selgitas, et süüdistatava sõiduk oli maja ette risti

pargitud nii, et see ei olnud korrektselt, oma maja poole kõrvalistuja poolse küljega

ja autol olid võtmed süütelukus. Tunnistaja ei märganud, et süüdistataval oleks

kaasas olnud alkoholi ning seda ei näinud ta ka autos. Tunnistaja viis süüdistatava

IVKH ekspertiisi, sest alkomeetriga ei õnnestunud kohapeal joovet tuvastada, kuna

süüdistatav ei olnud võimeline puhuma. Tunnistaja kinnitas, et pärast maja ette

jõudmist ei olnud läheduses teisi isikuid ning alles lõpus tuli sõiduki juurde

süüdistatava tuttav, kes tahtis sõidukit saada. Tunnistaja märkis, et autot kontrollides

oli auto salong soe, oli aru saada, et auto oli just sinna jõudnud. Süüdistataval olid

koordinatsiooni- ja reaktsioonihäired, toetus vastu ust, et püsti seista, tugevalt oli

tunda alkoholilõhna, ta ei saanud küsimustest aru, ei suutnud vastata. H.U.ga suhtles

tunnistaja telefoni teel ja H.U. kinnitas, et tegemist oli sama isikuga, kes tuli autost

juhi kohalt välja, kui ta Häirekeskusesse helistas.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel

avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat.

Sergei Korikovi süüdistatakse KarS §424 lg.1 järgi selles, et ta juhtis 09.02.2023 kell

14.39 Ida-Virumaal Toila vallas XXX alevikus xxx tänava maja nr.xx juures

mootorsõidukit joobeseisundis.

KarS §424 lg.1 näeb ette vastutuse mootorisõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei või juht olla joobeseisundis.

Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse alkoholijoobes olevaks

mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi

või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või

rohkem.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Sergei Korikovi vere alkoholisisaldus

09.02.2023 oli 4,21 mg/g kohta ja seega oli ta alkoholijoobes. Nimetatud asjaolu on

tuvastatud EKEI 15.02.2023 uuringuaktiga nr.209T ning ekspertiisiakti autentsuse

küsimust ei ole keegi menetlusosalistest ka tõstatanud.

Vaidlus käesolevas kriminaalasjas seisneb selle üle, kas süüdistatav juhtis 09.02.2023

kell 14.39 Ida-Virumaal Toila vallas XXX alevikus xxx tänava maja nr.xx juures

mootorsõidukit alkoholijoobes.

Tunnistaja H.U. ütluste kohaselt nägi ta 09.02.2023 kell 14.30, kuidas süüdistatavale

kuuluv sõiduauto liikus, parkis maja ette ja sellest väljus juhi kohalt mõne aja

pärast süüdistatav. Tunnistaja sõnul ta kedagi teist ümbruskonnas ei näinud. Sõiduk

oli pargitud viltu, juhipoolse küljega tunnistaja akende poole.

Süüdistatava ütluste kohaselt ei juhtinud tema sel hetkel autot ning suure

tõenäosusega ajas tunnistaja H.U. kellaajad segamini, kuna ta käis autoga kaupluses

samal päeval varasemal kellaajal.

Häirekeskuse kõneandmete väljatrükist nähtub, et 09.02.2023 kell 14.36:40 helistati

Häirekeskusesse. Maakohus kuulas kohtuistungil eelnimetatud kõnet ja sellelt oli

kuulda tunnistaja kirjeldus selle kohta, kuidas ta nägi, et süüdistatav sõitis äsja

vastasmaja ette, tuli autost välja, oli purjus ning püüdis siseneda oma maja

trepikotta. Tunnistaja kinnitas maakohtu istungil, et helistas Häirekeskusesse just

seepärast, et oli kindel, et sõidukit juhtis just süüdistatav.

Maakohus ei pea süüdistatava ütlusi antud juhul usaldusväärseteks selles osas, et

tunnistaja H.U. pidi teda nägema autoga sõitmas hoopis 2 tundi varem enne

süüdistuses märgitud aega. Esmalt märgib maakohus, et tunnistaja H.U. kinnitas

maakohtu istungil, et helistas Häirekeskusesse kohe, kui nägi süüdistatava sõiduki

peatumist ja süüdistatava väljumist sõidukist juhi kohalt. Süüdistatav väitis maakohtu

istungil, et käis oma sõidukiga kaupluses samal päeval kella 12 ajal. Kuna kõne

Häirekeskusesse on tehtud 09.02.2023 kell 14.36.40, ei ole eluliselt usutav, et

tunnistaja helistas Häirekeskusesse 2,5 tundi peale seda, kui nägi süüdistatavat autost

väljumas. Teiseks märgib maakohus, et süüdistatava väitel käis ta kaupluses

söögikauba järel. Tunnistaja H.U. ütluste kohaselt maakohtu istungil ei olnud

süüdistataval sõidukist väljumisel mitte midagi käes. Kuna süüdistatava enda väitel

oli tegemist sedavõrd külma ilmaga, et ta pidas vajalikuks sõiduki soojendamist enne

selle sõbrale väidetavalt kasutada andmist, ei ole samuti eluliselt usutav, et peale

kaupluses käimist väljus süüdistatav autost ja hakkas tuppa minema ilma kauplusest

ostetud kaupa kaasa võtmata. Kolmandaks märgib maakohus, et tunnistaja helistas

Häirekeskusesse eelkõige seepärast, et sai aru, et sõiduki juhi kohalt väljunud

süüdistatav on joobes – ta tuikus, pani põlve maha, toetus autokapotile, sissekäigu ukse

juures toetus uksele, ajas uksed segamini. Neljandaks märgib maakohus, et tunnistaja

jälgis süüdistatavat kuni politsei saabumiseni ja sel ajal süüdistatav alkoholi ei

tarvitanud.

Maakohtu istungil juhtis kaitsja maakohtu tähelepanu asjaolule, et tunnistajate H.U.

ja R.N. ütlustes on vastuolu selles, kuidas oli sõiduauto pargitud.

Tunnistaja R.N. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et politseipatrulli kohale jõudes

oli süüdistatava sõiduk pargitud tema maja poole kõrvalistuja poolse küljega ja oli

näha, et sõiduk oli just sinna jõudnud.

Tunnistaja H.U. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et sõiduk oli pargitud poolviltu

ja tunnistaja poole jäi sõiduki juhipoolne külg.

Maakohus ei pea nende kahe tunnistaja ütluseid sõiduki parkimise osas sedavõrd

erinevateks, et seaksid nende ütlused ebausaldusväärseteks ja/või vastuolulisteks.

Mõlema tunnistaja ütlused on kooskõlas selles osas, et sõiduki juhipoolne külg oli

tunnistaja H.U. maja (akna) poole ja kõrvalistuja külg süüdistatava maja sissekäigu

poole. Samuti on mõlema tunnistaja ütlused kooskõlas selles osas, et sõiduk ei olnud

pargitud korrektselt. Ka tunnistaja R.N. poolt joonistatud skeemilt nähtub sama.

Maakohtu istungil esitles ringkonnaprokurör süüdistatava ja tunnistaja H.U.

elukohtade (xxx ja xx XXX alevik) paiknemist. Tegemist on lühikese vahemaaga ja

on ilmselge, et enda korteri köögiaknast välja vaadates on tunnistaja H.U.l selgelt

näha vastasmaja sõidukite parkimiskohal toimuv.

Maakohtu istungil juhtis kaitsja maakohtu tähelepanu asjaolule, et tunnistaja H.U.

kinnitas maakohtu istungil, et ei näinud, et süüdistatav juhtis oma sõidukit.

Maakohus nõustub selle seisukohaga. Tunnistaja H.U. kinnitas maakohtu istungil

tõepoolest, et ei näinud juhi isikut ajal, mil sõiduk liikus. Samas nägi ta kindlalt, et

juhi kohalt väljus justnimelt süüdistatav, kes oli tunnistaja arvates alkoholijoobes, mis

omakorda tingis selle, et tunnistaja helistas Häirekeskusesse. Kedagi teist ta sõidukist

väljumas ei näinud.

Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tunnistaja H.U. on kuidagi oma seisukoha

süüdistatava osas kujundanud, mis mõjutab negatiivselt tema ütluste usaldusväärsust.

Maakohtu istungil väitsid nii nimetatud tunnistaja kui ka süüdistatav, et nende

kokkupuuted on juhuslikud, mingeid isiklikke suhteid nende vahel ei ole.

Süüdistatav kinnitas ise, et mingit vihavaenu nende vahel ei ole ning tunnistajal ei

ole ka mingit põhjust teha tema peale valekaebust.

Tunnistaja H.U. poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub ka, et peale

süüdistatava sõiduki liikumist lahkus ta mõneks hetkeks oma köögiakna juures, kuid

tagasi tulles nägi ta kindlalt, kuidas sõiduki juhi kohalt väljus justnimelt süüdistatav.

Ajaliselt võis olla vahe 5 minutit. Maakohus ei pea kuidagi eluliselt usutavaks, et

sellise ajavahemiku vältel lahkus keegi teine sõiduki juhi kohalt ja sinna istus

süüdistatav, kelle väljumist siis omakorda nägi tunnistaja H.U.

Kokkuvõttes leiab maakohus, et Sergei Korikovile esitatud süüdistus on põhjendatud

ja KarS §424 lg.1 objektiivne koosseis on täidetud. Maakohus peab H.U. ütlusi

keskseteks tõenditeks, milledes pole alust kahelda ja mis on kooskõlas teiste

maakohtule esitatud tõenditega ning neist saab kokkuvõtlikult järeldada, et

süüdistatav juhtis 09.02.2023 kell 14.30 mootorsõidukit alkoholijoobes Liiklusseaduse

§69 lg.1 ja §69 lg.2 p.1 tähenduses.

Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et kuritegu on süüdistatava poolt toime pandud

otsese tahtlusega.

Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta

teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab seda või vähemalt

möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti

kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje hoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei

võta, siis ta paratamatult tahab seda.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga. Asudes juhtima sõidukit

alkoholijoobes, pidi süüdistatav aru saama, et paneb toime kuriteo.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §61 hindab kohus

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu.

Kokkuvõtteks leiab maakohus, et süüdistatav pani toime KarS §424 lg.1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, tema tegu on õigesti kvalifitseeritud ja aluseid süüdistatava

õigeksmõistmiseks maakohus ei tuvastanud.

Ülaltoodu kokkuvõttes mõistab maakohus Sergei Korikovi talle inkrimineeritud

kuriteos süüdi KarS §424 lg.1 järgi.

Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui

ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on

süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv

ja vähemalt neljateistaastane.

Maakohus leiab, et Sergei Korikov on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid

asjaolusid käesolevas kriminaalasjas ei esine.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega.

Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule

ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda

üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid

süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju.

Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui

eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr

vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava

karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas

nr.3-1-1-14-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11).

Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 lahendist

kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07. Eeltoodust

tulenevalt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü. KarS 4-nda peatüki mõttest

ning tulenevalt KrMS §306 lg.1 p.5 – 7 ja 9 tuleb maakohtul karistuse küsimuse

otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega kui üksnes kuriteo

faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Siiski ei ole karistuse kohaldamine täiel

määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav

konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtu siseveendumusest lähtuva otsustamise

küsimus. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja

taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele

tuginevalt. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse määra ja liigi valikul ka

eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Süüdistusakti ja ringkonnaprokuröri kohtukõnes väljendatu kohaselt karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Maakohus

nõustub selle seisukohaga.

Ringkonnaprokurör leidis oma kohtukõnes, et süüdistatava süü on suur, sest joove oli

väga suur ning süüdistatav ei tunnistanud oma süüd. Samas ei olnud

ringkonnaprokuröri hinnangul tegemist süüga maksimaalses määras, sest süüdistatav

ei ohustanud teisi isikuid.

Kaitsja leidis oma kohtukõnes, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada

süüdistatava kasuks ning seetõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista. Maakohus selliseid

kahtluseid ei tuvastanud.

Süü suuruse kindlaksmääramisel arvestab maakohus eelkõige seda, et tegemist ei

olnud esmakordse samalaadse süüteoga. Varasemate, s.h. arhiveeritud karistuste

arvestamine otsuse tegemisel on põhjendatud ja lubatud vastavalt Riigikohtu

15.02.2023 lahendile kohtuasjas nr.1-15-1446.

Samuti arvestab maakohus järgnevat

-

süüdistatav on varasemalt kandnud lühiajalist vangistust

-

süüdistataval on varasemalt olud korduvalt probleemid alkoholi

kuritarvitamisega (Viru Maakohtu 29.07.2021 määrusega pandud täiendav

kohustus läbida alkoholivastane ravi, Viru Maakohtu 25.07.2016 ja 30.09.2019

otsustega määratud keeld tarvitada alkoholi).

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatava süü on keskmisest suurem.

KarS §424 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse.

Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus nii eri- kui üldpreventiivseid

eesmärke. Eripreventiivsus tähendab maakohtu poolt selliste võimaluste kaalutlemist,

mis mõjutavad süüdistatavat edaspidi kuritegusid mitte toime panema.

Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus

seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust süüdistatavat karistada suuremas määras, kui

on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks

avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju.

Maakohus märgib esmalt, et süüdistatava puhul on rahalise karistuse kohaldamine

välistatud. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite

vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Süüdistataval puudub

töökoht ja ta on osaliselt töövõimetu. Maakohus on seisukohal, et rahalise karistuse

mõistmisel võib see jääda ebapiisavate vahendite korral tasumata ning sel juhul

tunneb süüdistatav end karistamatuna. Maakohus on seisukohal, et karistus peab

isikule olema mõjus, mis eeldab, et isik seda koheselt täidab. Rahalise karistuse

mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas käesoleva süüdistatava puhul kuidagi

põhjendatud ega kooskõlas karistuse eesmärkidega.

Karistuse liigi ja suuruse puhul arvestab maakohus ka seda, et süüdistatav on varem

korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleval ajal on tal 1 kehtiv

kriminaalkaristus. Samuti arvestab maakohus asjaolu, et süüdistatavale on varem

mõistetud karistus vangistus asendatud üldkasuliku tööga, ta oli varasemalt allutatud

käitumiskontrollile ning ta on kandnud ka lühiajalist vangistust. Eeltoodu näitab, et

ka lühiajaline reaalne vangistuse kandmine ei välista antud süüdistatava puhul uute

kuritegude toimepanemist.

Kokkuvõtteks nõustub maakohus ringkonnaprokuröri seisukohaga, et antud

süüdistatavale on põhjendatud mõista karistuseks vaid reaalne vangistus. Samas leiab

maakohus, et puudub alus mõista karistus kogu ulatuses reaalselt. Maakohus arvestab

siinkohal asjaolu, et õnneks ei ohustanud süüdistatav sel hetkel liikluses teisi isikuid

ja reaalseid õnnetusi ei toimunud.

Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Riigikohus on siinkohal selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka

arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on

kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda

vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või

kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses

ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt

ärakantavat vangistust vähendada. (vt. ka Riigikohtu 30.05.2017 lahend kohtuasjas

nr.3-1-1-29-17).

Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 8 kuud

vangistust. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sergei Korikov oli

kahtlustatavana kinni peetud 09.02.2023 – 10.02.2023, s.o. 2 päeva. Seega kuulub

Sergei Korikovil lõplikult kandmisele 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust, millest

reaalselt kuulub kandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud karistus 1 aasta 1 kuu

28 päeva vangistust tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat 6

kuud. Maakohus peab oluliseks panna süüdistatavale taaskord kohustuseks keeld

katseajal mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammis.

Ringkonnaprokurör leidis kohtukõnes, et käesolevas kriminaalasjas on põhjendatud ka

lisakaristuse määramine süüdistatavale.

Maakohus nõustub selle seisukohaga.

Vastavalt KarS §50 lg.1 p.1 võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või

raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest

lisakaristusena kohaldada juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks ning

vastavalt sama sätte lg.2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta

isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Sotsiaalkindlustusameti 23.04.2024 vastuse nr.5.2-1/12969-2 kohaselt on süüdistataval

tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise kõrvalekalle. Nimetatud

vastusest ei nähtu mingil määral, et sõiduki kasutamine on süüdistataval eluliselt

vajalik ja oluline. Maakohtu istungil kinnitas süüdistatav ise, et kauplus

esmatarbekaupadega ei asu tema elukohast kaugel ning ka tervisekeskusesse on

võimalik liikuda korraldatud liinitranspordiga. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab

liikuda ja teha ka kergemat tööd, tema puue on seotud põletusejärgse olukorraga.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et antud süüdistatava puhul ei ole KarS §50

tingimused täidetud, mistõttu on põhjendatud kohaldada lisakaristusena sõiduki

juhtimise äravõtmine.

Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on alati ja igal juhul üliohtlik tegu. Tegemist on

teadvustatud teoga, ettevaatamatusest sellist tegu ei ole toime panna võimalik.

Alkoholi piirmäär, mis oli tuvastatud süüdistataval, oli sellises suuruses, kus ta pidi

aduma oma seisundit. Vaatamata sellele asus süüdistatav sõidukit juhtima ja seadis

sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara.

Sellisel juhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates

olukordades reageerida. Maakohus leiab, et vaid põhikaristuse mõistmine ei ole enam

piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist süüdistatava poolt. Lisakaristus

on süüdistatava puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses.

Süüdistatava puhul on ilmselgelt tegemist isikuga, kellele ei avalda mingit

karistuslikku mõju vaid põhikaristuse mõistmine. Maakohus arvestab siinjuures ka

asjaolu, et süüdistatav ei tööta, seega ei ole juhtimisõiguse omamine talle eluliselt

vajalik ning selle ajutine äravõtmine ei põhjusta talle probleeme seoses töö ja/või

sissetulekuga. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna

toime õiguserikkumisi.

Nagu maakohus juba eelpool märkis, on varasemate otsuste arvestamine võimalik.

Lisakaristuse tähtaja määramisel arvestab maakohus, et süüdistatavat on varasemalt

kolmel korral karistatud KarS §424 järgi (s.h. lisakaristusena sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmine tähtajaga 5 kuud) ja kahel korral Liiklusseaduse §224 järgi (s.h.

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 ja 6 kuud).

Arvestades kõike eeltoodut peab maakohus põhjendatuks kohaldada süüdistatavale

lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 aastat.

Vastavalt KarS §55 lg.1 hakkab lisakaristuse tähtaeg kulgema alates

vabadusekaotusliku karistuse kandmisest vabanemist.

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas

kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

Kohtukõnes tegi ringkonnaprokurör Paul Pikma maakohtule ettepaneku mõista Sergei

Korikovilt välja kõik menetluskulud.

Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev palus süüdistatava õigeks mõista ja kõik

menetluskulud jätta riigi kanda.

Seoses süüdistatava süüdimõistmisega nõustub maakohus ringkonnaprokuröri

ettepanekuga.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §424 lg.1 järgi kvalifitseeritav süütegu

teise astme kuritegu.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusele nr.113 on töötasu alammäär

2024 summas 820 €.

Eeltoodu alusel kuulub Sergei Korikovilt väljamõistmisele sundraha 1230 €.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka riiklikul

ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

Käesolevas kriminaalasjas teostati järgmised ekspertiisid:

-

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 15.02.2023 uuringuakt nr.209T summas 14 €

-

Uuringuks vere võtmise, säilitamise ja edastamise kulu 09.02.2023

patsiendiarve nr.A23-013843 summas 63 €.

Maakohus leiab, et seoses süüdistatava süüdimõistmisega tahtlikus teise astme

kuriteos tuleb temalt välja mõista kõik ekspertiisitasud summas 77 €.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale

makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtueelses menetluses oli Sergei Korikovi kaitsjaks vandeadvokaat Sergei Politšev,

kes esitas järgneva taotluse: 31.08.2023 taotlus summas 295,20 €. Taotlus on

rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte 04.09.2023 Riigi

õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 295,20 €.

Maakohus leiab, et seoses Sergei Korikovi süüdimõistmisega tahtlikus teise astme

kuriteos, tuleb kõik kaitsjatasud kohtueelses menetluses summas 295,20 € temalt välja

mõista.

Kohtulikus menetluses oli Sergei Korikovi kaitsjaks vandeadvokaat Sergei Politšev,

kes esitas 05.02.2024 taotluse summas 197,64 € (s.h. ettevalmistus 126 €, eelistungil

osalemine 36 €, käibemaks 35,64 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu

09.02.2024 määrusega summas 197,64 €.

23.04.2024 esitas kaitsja taotluse summas 618,54 € (s.h. 09.04.2024 kliendiga

kohtumine ja asja arutamine 30 €, 19.04.2024 kohtuistungiks ettevalmistus 39 €,

22.04.2024 tõendite analüüs ja kohtukõne koostamine 153 €, 22.04.2024 kohtuistungil

osalemine 192 €, 23.04.2024 kohtuistungil osalemine 81 €, 11.06.2024 kohtuotsuse

kuulutamine 12 €, käibemaks 111,54 €).

Maakohus leiab, et kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele täielikult summas 618,54 €. Seoses süüdimõistmisega tahtlikus

teise astme kuriteos kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kõik kohtumenetluses

tekkinud kaitsjatasud kokku summas 816,18 €.

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas

asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes

võetavad meetmed.

Kohtukõnes palus ringkonnaprokurör Paul Pikma asitõendina jätta CD-plaat

häirekeskuse kõnega toimiku juurde.

Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev asitõendite osas oma seisukohta ei avaldanud.

Asja materjalide juures oleva CD-plaadi osas märgib maakohus, et see on KrMS

§160-1 lg.2 alusel kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei

eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole sellise salvestiste puhul tegemist KrMS §126

lg.3 p.1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või

tõmmisega ega KrMS §126 lg.5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga

(vt. ka Riigikohtu 11.06.2021 lahend kohtuasjas nr.1-18-5732).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik