2-19-13561/71 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-13561

Tsiviilasi

osaühingu PR Betoon hagi X (pankrotis) vastu nõude

tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja osaühing PR Betoon (registrikood 11273416, asukoht

Uus tn 6, 76902 Harku alevik);

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

(Advokaadibüroo HEED Entsik, F.R. Kreutzwaldi tn 3, 10120

Tallinn, e-post eerik.entsik@entsik.ee);

kostja X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx);

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

(Advokaadibüroo Lentsius & CASUS, Lõõtsa tn 8a, 11415

Tallinn, e-post margus@lentsius.ee).

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

2-19-13561

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on osaühingu PR Betoon hagi X (pankrotis) vastu nõude

tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses.

22.03.2019 ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteade, mille kohaselt

kuulutati Harju Maakohtu 22.03.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-30 välja X pankrot 22.

märtsil 2019. a kell 15:00 ja nimetati X pankrotihalduriks Kristo Teder ning määrata

võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.04.2019.

PR Betoon OÜ teatas X (pankrotis) pankrotihaldurile Kristo Teder, et PR Betoon OÜ-l on nõue

X (pankrotis) vastu kogusummas 76 830.78 eurot. Tegemist oli pandiga tagamata nõudega, so

PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud nõudega. X (pankrotis) pankrotimenetluses on ka Luminor

Bank AS teatanud X (pankrotis) pankrotihaldurile Kristo Teder, et Luminor Bank AS-il on nõue

X (pankrotis) vastu kogusummas 133 458.34 eurot. Luminor Bank AS nõude osas oli tegemist

pandiga tagatud nõudega, kuid nõuet tagas PR Betoon OÜ omandis olevat Harju maakonnas

Lääne-Harju vallas Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja nimega Harju Politsei puhkebaas

„Treppoja“ koormav hüpoteek (Kloogaranna külas Rüütli tee 1).

Kuivõrd Luminor Bank AS hakkas pöörama sissenõuet PR Betoon OÜ omandis olevale

Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasjale, siis sõlmiti OÜ PR Betoon, Swedbank AS ja

Luminor Bank AS vahel 13.05.2019 notariaalselt tõestatud lepingu, millega OÜ PR Betoon poolt

kustutati Swedbank AS-ilt võetud laenu arvelt Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33

tulenev nõue X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot, tasudes Luminor Bank AS-ile

summa suuruses 133 467.70 eurot. AÕS § 349 lg 3 kohaselt juhul, kui võla on tasunud

hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses

talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Järelikult läks OÜ PR

Betoon poolt Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33 tuleneva võlgnevuse tasumisega

Luminor Bank AS nõue X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot seaduse alusel üle PR

Betoon OÜ-le.

X (pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 06.08.2019, kuid X

(pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas OÜ PR Betoon poolt Luminor Bank AS-ilt

omandatud nõude summas 133 458.34 eurot täies ulatuses võlgnik X (pankrotis).

X (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul loeti vastavalt PankrS §-ile 103 lg 4 kaitsmiseta

tunnustatuks OÜ PR Betoon nõue X (pankrotis) vastu summas 76 830.78 eurot. Viidatud PankrS

§ 103 lg 4 sätestab, et nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis

on rahuldatud kohtulahendiga.

Võlgniku vastuväite puhul sätestab PankrS § 104 lg 1, et vastuväite nõudele või nõuet tagavale

pandiõigusele võib hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku

vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole

määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses nõude

osas, millele võlgnik vastuväite esitas.

PankrS § 104 lg 2 kohaselt juhul, kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad

tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu

hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu

nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise

koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas.

2-19-13561

PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või

nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus.

Ülaltoodust tulenevalt peab OÜ PR Betoon oma Luminor Bank AS-ilt omandatud nõude

summas 133 458.34 eurot täielikuks tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses ning selle

nõude täitedokumendina käsitlemiseks X (pankrotis) vastu pöörduma kohtusse hagiavaldusega

võlgniku vastu. Hagiavaldusega OÜ PR Betoon palub Harju Maakohtult oma Luminor Bank AS-

ilt omandatud nõude tunnustamist X (pankrotis) pankrotimenetluses X (pankrotis) vastu summas

133 458.34 eurot. OÜ PR Betoon põhistab oma käesolevat hagiavaldust pikemalt alljärgnevate

faktiliste ja õiguslike asjaoludega.

OÜ PR Betoon leiab, et Harju Maakohtu poolt tuleb X (pankrotis) pankrotimenetluses

tunnustada OÜ PR Betoon nõuet X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot, kuivõrd

nimetatud nõue on tõendatud nii õiguslikult kui ka faktiliselt.

OÜ PR Betoon soovib põhistada oma Luminor Bank AS-ilt omandatud nõuet summas 133

458.34 eurot X (pankrotis) vastu alljärgnevate Luminor Bank AS 05.04.2019 nõudeavalduses

väljatoodud faktiliste ja õiguslike asjaoludega.

Kuivõrd OÜ-le PR Betoon ei ole teada, millisel põhjusel X (pankrotis) poolt vaidlustati OÜ PR

Betoon poolt Luminor Bank AS-ilt omandatud nõue summas 133 458.34 eurot, siis jätab OÜ PR

Betoon endale õiguse põhistada oma nõuet täiendavate asjaoludega.

.

OÜ PR Betoon poolt Luminor Bank AS-ilt omandatud nõue summas 133 458.34 eurot tuleneb

Luminor Bank AS õiguseelneja Bank DnB NORD A/S ja X (pankrotis) vahel 24.08.2008

sõlmitud laenulepingust nr 87/08H33 laenu kogusummaga 191 815.86 eurot, laenu

tagasimaksmise tähtpäevaga 05.03.2038.

PankrS § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi

nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega muutus X (pankrotis)

pankroti väljakuulutamisega nimetatud laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue X (pankrotis)

vastu sissenõutavaks. Kuivõrd 24.04.2008 sõlmitud laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue oli

tagatud PR Betoon OÜ omandis olevale Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasjale seatud

hüpoteegiga ning kuivõrd OÜ PR Betoon poolt kustutati Swedbank AS-ilt võetud laenu arvelt

Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue X (pankrotis) vastu summas 133

458.34 eurot, tasudes Luminor Bank AS-ile summa suuruses 133 467.70 eurot, siis kooskõlas

AÕS § 349 lg 3 on vastav nõue seaduse alusel üle läinud OÜ-le PR Betoon.

Arvestades eelpool toodud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid PR Betoon OÜ palub kooskõlas

seadusega Harju Maakohtul tunnustada X (pankrotis) pankrotimenetluses PR Betoon OÜ nõuet

X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot. Tegemist on pandiga tagamata nõudega, so

PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud nõudega. PR Betoon OÜ nõude sisu, alust ja suurust X

(pankrotis) vastu tõendavad käesolevale hagiavaldusele ja Luminor Bank AS nõudeavaldusele

lisatud dokumentaalsed tõendid.

Hageja palub tunnustada X (pankrotis) pankrotimenetluses PR Betoon OÜ nõuet X (pankrotis)

vastu summas 133 458.34 eurot. Menetluskulude jaotamisel mõista võlgnikult X (pankrotis)

välja võlausaldaja PR Betoon OÜ kasuks kõik menetluskulud, sealhulgas menetlusvälised kulud

advokaadi õigusabi eest.

2-19-13561

X (pankrotis) pankrotimenetluses teatas Luminor Bank AS 05.04.2019 nõudeavaldusega X

(pankrotis) pankrotihaldurile Kristo Teder, et Luminor Bank AS-il on X (pankrotis) vastu

laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue kogusummas 133 458.34 eurot. Luminor Bank AS

nõue oli tagatud PR Betoon OÜ omandis olevale Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasjale

seatud pandiga. Luminor Bank AS palus oma avalduses rahuldada nõude teises järgus. OÜ PR

Betoon, Swedbank AS ja Luminor Bank AS vahel on 13.05.2019 notariaalselt tõestatud leping,

millega OÜ PR Betoon poolt kustutati Swedbank ASilt võetud laenu arvelt Luminor Bank AS

laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot, tasudes

Luminor Bank AS-ile summa suuruses 133 467.70 eurot. AÕS § 349 lg 3 kohaselt juhul, kui

võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue

rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.

Eelnevast tulenevalt läks OÜ PR Betoon poolt Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33

tuleneva võlgnevuse tasumisega Luminor Bank AS nõue X (pankrotis) vastu summas 133 458.34

eurot seaduse alusel üle PR Betoon OÜ-le. Lähtuvalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

20.09.2019 kohtumääruses toodust PR Betoon OÜ avaldab, et PR Betoon OÜ nõude näol X

(pankrotis) pankrotimenetluses X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot on tegemist

PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud nõudega ning hageja taotleb oma nõude tunnustamist X

(pankrotis) pankrotimenetluses teise järgu nõudena.

Hageja palub tunnustada X (pankrotis) pankrotimenetluses PR Betoon OÜ nõuet X (pankrotis)

vastu summas 133 458.34 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt teise rahuldamisjärgu nõudena.

Hageja selgitas hagiavalduse täpsustuses, et X (pankrotis) pankrotimenetluses teatas Luminor

Bank AS 05.04.2019 nõudeavaldusega X (pankrotis) pankrotihaldurile Kristo Teder, et Luminor

Bank AS-il on X (pankrotis) vastu laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue kogusummas 133

458.34 eurot. Luminor Bank AS nõue oli tagatud PR Betoon OÜ omandis olevale Kloogaranna

külas Rüütli tee 1 kinnisasjale seatud pandiga. Luminor Bank AS palus oma avalduses rahuldada

nõude teises järgus.

OÜ PR Betoon, Swedbank AS ja Luminor Bank AS vahel sõlmiti 13.05.2019 notariaalselt

tõestatud leping, millega OÜ PR Betoon poolt kustutati Swedbank AS-ilt võetud laenu arvelt

Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue X (pankrotis) vastu summas 133

458.34 eurot, tasudes Luminor Bank AS-ile summa suuruses 133 467.70 eurot.

Eelnevast tulenevalt läks OÜ PR Betoon poolt Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33

tuleneva võlgnevuse tasumisega Luminor Bank AS nõue X (pankrotis) vastu summas 133 458.34

eurot seaduse alusel üle PR Betoon OÜ-le. Lähtuvalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

20.09.2019 kohtumääruses toodust PR Betoon OÜ avaldab, et PR Betoon OÜ nõude näol X

(pankrotis) pankrotimenetluses X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot on tegemist

PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud nõudega ning hageja taotleb oma nõude tunnustamist X

(pankrotis) pankrotimenetluses teise järgu nõudena.

Hageja seisukoht kostja vastusele

X (pankrotis) 15.11.2019 menetlusdokumendis leitakse, et väidetavalt ei kuulu konkreetsel juhul

kohaldamisele AÕS § 349 lg 3, mis sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud

kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul

kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.

2-19-13561

Erialases kirjanduses on leitud, et kui hüpoteegiga tagatud võla on tasunud hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Säte

on kohaldatav juhul, kui hüpoteegiga tagatud võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja

omanik, kes ei ole võlgnik. Hüpoteegist tulenevalt on hüpoteegipidajal üksnes asjaõiguslik

realiseerimisnõue koormatud kinnisasja realiseerimiseks tagatud nõude täitmiseks, kuid mitte

isiklik nõue kinnisasja omaniku vastu. Kui kinnisasja omanik ei ole isiklik võlgnik (st kui ta on

taganud kolmanda isiku kohustust), ei ole tal hüpoteegipidaja ees kohustust tagatud nõuet täita.

Erialase kirjanduse kohaselt juhul, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja

omanik, kes ei ole isiklik võlgnik või kui võlg tasuti tema vara arvelt täitevõi

pankrotimenetluses, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 esimese lause (kui ka VÕS § 173 lg 3 p-de 1-3)

alusel rahuldatud ulatuses talle üle. Tegemist on seaduses sätestatud erikoosseisuga nõude

esitamiseks VÕS § 78 lg 4 mõttes. Üle läheb rahuldatud ulatuses sama nõue, st tegemist on

seadusjärgse nõude ülemineku (cassio legis) juhtumiga VÕS § 173 lg 1 mõttes.

Riigikohus on analoogselt märkinud, et kui kostja tagab oma kinnisasjaga hageja nõuet teise

isiku (võlgniku) vastu, st tagatava nõude võlgnik ja kinnisasja omanik (pantija) ei lange kokku,

siis ei tohi see halvendada kinnisasja omaniku õigusi hüpoteegipidaja suhtes, võrreldes sellega,

kui võlgnik ja kinnisasja omanik on sama isik (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, p 16).

Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, võib AÕS § 351 lg 3 järgi esitada

hüpoteegiga tagatud nõude vastu lisaks samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või

käendaja, seega võib kinnisasja omanik mh tugineda vastuväitele, et tagatud nõue on lõppenud

(otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, p 16).

Riigikohtu juhiste ja selgituste kohaselt selleks, et kinnisasja omanik saaks tugineda vastuväitele,

et tagatud nõue on lõppenud, võib kinnisasja omanik mh ise täita tagatud nõude. Juhul kui

kinnisasja omanik teeb seda (so täidab ise tagatud nõude) sundtäitmise vältimiseks, ei saa

võlausaldaja VÕS § 78 lg 3 järgi keelduda täitmise vastuvõtmisest ka siis, kui võlgnik vaidleb

sellele vastu. Kui kinnisasja omanik rahuldab nõude, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 ning VÕS §

173 lg 3 p-de 2 ja 3 järgi talle üle (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, p 16).

Teises asjas Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtuga, et AÕS § 349 lg 3 ei ole kohaldatav

olukorras, kus nõude täitmiseks müüakse täitemenetluses nõuet tagava hüpoteegiga koormatud

kinnisasi, mille omanik ei ole võlgnik (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 10). Riigikohtu

juhiste kohaselt ei ole selle sätte kohaldamisel tähtis, kas hüpoteegiga koormatud kinnisasja

omanik tasub võla vabatahtlikult või tasutakse võlg kinnisasja arvel toimunud täitemenetluses .

Oluline on vaid, et võlg tasutakse nõuet tagava hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Sarnane

tagajärg nõude üleminekuks tuleneb kolmandale isikule tema vara müümisel teise isiku võla

katteks täitemenetluses VÕS § 173 lg 3 p 1 alusel. Nende sätete järgi läheb kolmandale isikule

(pantijale) rahuldatud ulatuses üle sama nõue, st tegemist on seadusjärgse nõude ülemineku

(cessio legis) juhtumiga VÕS § 173 lg 1 mõttes (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 10).

Kolmandas asjas on Riigikohus selgitanud, et võlgniku eest tema rahalise kohustuse täitnud

kolmandal isikul on VÕS § 78 lg 4 järgi tagasinõue või nõude täitmiseks tehtud kulutuste

hüvitamise nõue võlgniku vastu juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku

vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Pantija

nõude esitamise aluseks rahuldatud nõude võlgniku vastu saab olla esmajärjekorras AÕS § 349

lg 3 esimene lause, mille järgi läheb nõue võla tasumisel võlgnikuks mitteoleva hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omaniku poolt rahuldatud ulatuses talle üle. Samasugune tagajärg nõude

üleminekuks tuleneb ka VÕS § 173 lg 3 p-st 2, kui isik täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga

on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 18, 19).

Neljandas asjas on Riigikohus veelkord andnud juhiseid ja selgitusi, et kui võla on tasunud

hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 järgi

2-19-13561

rahuldatud ulatuses talle üle ning sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.

Samamoodi läheb nõue ka VÕS § 173 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel üle, kui isik täidab kohustuse

seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine, või kui isiku vara

müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks. Nende sätete järgi läheb

kolmandale isikule (pantijale) rahuldatud ulatuses üle sama nõue, st tegemist on seadusjärgse

nõude üleminekuga (cessio legis) VÕS § 173 lg 1 mõttes (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p

14).

Eeltoodud kohtulahendis on Riigikohtu poolt täiendavalt välja toodud, et seejuures ei takista

nõude üleminekut AÕS § 349 lg 3 alusel ka see, et laenuandja nõue on võlgniku

pankrotimenetluses tunnustatud, kusjuures Riigikohtu arvates saab seaduse alusel üle minna ka

pankrotimenetluses tunnustatud nõue (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 14). Riigikohus

selgitas täiendavalt, et pankrotiseaduses ei ole selgelt reguleeritud, kuidas toimub

pankrotimenetluses tunnustatud nõude seaduse alusel ülemineku korral võlausaldaja täielik või

osaline asendamine pankrotimenetluses25. Samas tuleneb nii pankrotimenetluse olemusest kui

ka tsiviilõiguse üldpõhimõtetest, et pankrotihaldur peab pankrotimenetluses arvestama

võlausaldaja eriõigusjärglusega ning sellest tulenevalt peab pankrotihaldur lugema kas täielikult

või osaliselt pankrotivõlausaldajaks isiku, kellele on nõue seaduse alusel vastavalt osaliselt või

täielikult üle läinud. Kui pankrotihaldur keeldub pankrotimenetluses isikut põhjendamatult

üleläinud nõude osas pankrotivõlausaldajaks tunnistamast, saab isik esitada pankrotimenetluses

tunnustatud nõude ülemineku tuvastamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi tuvastushagi (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 14, 15).

Ülaltoodud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest tulenevalt asub OÜ PR Betoon seisukohale, et

põhjendamatu ja väär on X (pankrotis) 15.11.2019 menetlusdokumendis esitatud vastuväide,

mille kohaselt ei kuulu konkreetsel juhul väidetavalt kohaldamisele AÕS § 349 lg 3, mis

sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik,

läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Vastupidiselt tuleneb pikaajalisest ja muutumatust

Riigikohtu kohtupraktikast, et kui hüpoteegiga tagatud nõude täidab hüpoteegiga koormatud

kinnisasja omanik, kes ei ole isiklik võlgnik, siis läheb kolmandale isikule (pantijale) rahuldatud

ulatuses üle nõue, st tegemist on AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p-dest 2-3 tuleneva

seadusjärgse nõude üleminekuga (cessio legis) VÕS § 173 lg 1 mõttes.

OÜ PR Betoon hagi aluseks toodud faktiliste asjaolude kohaselt teatas X (pankrotis)

pankrotimenetluses Luminor Bank AS oma 05.04.2019. a esitatud nõudeavaldusega X

(pankrotis) pankrotihaldurile Kristo Teder, et Luminor Bank AS-il on X (pankrotis) vastu

laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue kogusummas 133 458.34 eurot. Luminor Bank AS

nõue oli tagatud PR Betoon OÜ omandis olevale Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasjale

seatud pandiga. Luminor Bank AS palus oma avalduses rahuldada nõude teises

rahuldamisjärgus. 13.05.2019 on OÜ PR Betoon, Swedbank AS ja Luminor Bank AS vahel

notariaalselt tõestatud leping, millega OÜ PR Betoon poolt kustutati Swedbank AS-ilt võetud

laenu arvelt Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue X (pankrotis) vastu

summas 133 458.34 eurot, tasudes Luminor Bank AS-ile summa suuruses 133 467.70 eurot, mis

arvestati X (pankrotis) laenulepingust nr 87/08H33 tuleneva võlgnevuse kogusummas 133

458.34 eurot katteks. OÜ PR Betoon tasus võlgnevuse VÕS § 173 lg 3 p-de 2-3 tähenduses

selleks, et vältida hüpoteegiga koormatud PR Betoon OÜ omandis oleva Kloogaranna külas

Rüütli tee 1 kinnisasja sundmüüki täitemenetluses.

AÕS § 349 lg 3 kohaselt juhul, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik,

kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse

kohta käivaid sätteid. Sama tuleneb VÕS § 173 lg 1 ja VÕS § 173 lg 3 p-dest 2-3. Eelnevast

tulenevalt läks OÜ PR Betoon poolt Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33 tuleneva

võlgnevuse tasumisega Luminor Bank AS nõue X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot

2-19-13561

seaduse alusel üle PR Betoon OÜ-le, st tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga (cessio

legis) VÕS § 173 lg 1 mõttes. VÕS § 173 lg 1 kohaselt juhul, kui nõue läheb võlausaldajalt

teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja

tahteavalduseta.

Kokkuvõtteks on OÜ PR Betoon hinnangul kõik X (pankrotis) 15.11.2019 menetlusdokumendis

esitatud vastuväited ja seisukohad ilmselgelt põhjendamatud ning asjakohatud. OÜ PR Betoon

leiab, et käesolevas tsiviilasjas poolte poolt väljatoodud faktiliste asjaolude ja poolte poolt

esitatud tõendite kohaselt on OÜ PR Betoon esitatud hagiavaldus põhjendatud ning et OÜ PR

Betoon hagi kuulub Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt täies ulatuses rahuldamisele.

Hageja täiendav seisukoht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.02.2021 kohtuistungil esitas maakohus

menetlusosalistele järgmised küsimused:

(a) Kas täitemenetluses võlgnikule ehk kostjale kuulunud kinnistu omandamisel omandas

võlgniku nõude, mis tulenes Luminor ja võlgniku ehk kostja vahel sõlmitud laenulepingust? Kas

laenuleping läks täitemenetluses üle või mitte?

(b) Kostja vastuväide alusetust rikastumisest, mille kostja välja tõi. Kostja väidab, et hageja

rikastub alusetult seda nõuet võlgniku pankrotimenetluses esitades ja omades õigust selle nõude

täitmiseks. See küsimus vajab samuti põhjalikumat vastust?

OÜ PR Betoon poolt X (pankrotis) suhtes algatatud täitemenetluses Harju maakonnas

LääneHarju vallas Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja nimega Harju Politsei puhkebaas

„Treppoja“ omandamisel OÜ PR Betoon ei omandanud Luminor Bank AS nõuet X (pankrotis)

vastu, mis tulenes Luminor Bank AS ja X (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingust nr

87/08H33. Samas sai OÜ PR Betoon viidatud täitemenetluse käigus Kloogaranna külas Rüütli

tee 1 kinnisasja omanikuks, milline kinnisasi oli koormatud Luminor Bank AS kasuks seatud

hüpoteegiga, mis tagas Luminor Bank AS nõuet X (pankrotis) vastu.

X (pankrotis) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 22.03.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr

2-19-30 ja X (pankrotis) pankrotimenetluses on Luminor Bank AS oma 05.04.2019 kirjaliku

nõudeavaldusega teatanud X (pankrotis) pankrotihaldurile Kristo Teder, et Luminor Bank AS-il

on laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue X (pankrotis) vastu kogusummas 133 458.34 eurot,

milline nõue oli tagatud Luminor Bank AS kasuks seatud OÜ PR Betoon omandis olevat

Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja koormava hüpoteegiga.

Peale X (pankrotis) pankroti väljakuulutamist hakkas Luminor Bank AS pöörama sissenõuet

Luminor Bank AS kasuks seatud hüpoteegiga koormatud OÜ PR Betoon omandis olevale

Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasjale. Kuivõrd puudub vaidlus küsimuses, et Luminor

Bank AS-il oli kehtiv, seaduslik ja selge nõue X (pankrotis) vastu kogusummas 133 458.34

eurot, milline nõue oli tagatud Luminor Bank AS kasuks seatud hüpoteegiga, mis koormas OÜ

PR Betoon omandis olevat Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja, siis on ilmne, et OÜ PB

Betoon poolt X (pankrotis) võlgnevuse tasumata jätmisel oleks OÜ PR Betoon omandis olev

Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasi realiseeritud Luminor Bank AS algatatud

täitemenetluse käigus.

Kuivõrd Luminor Bank AS hakkas pöörama sissenõuet Luminor Bank AS kasuks seatud

hüpoteegiga koormatud OÜ PR Betoon omandis oleva Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja

realiseerimiseks X (pankrotis) laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks, siis sõlmiti OÜ PR

Betoon, Swedbank AS ja Luminor Bank AS vahel 13.05.2019 notariaalselt tõestatud leping,

millega OÜ PR Betoon poolt kustutati Swedbank AS-ilt võetud laenu arvelt Luminor Bank AS

2-19-13561

laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot, tasudes

X (pankrotis) eest Luminor Bank AS-ile summa suuruses 133 467.70 eurot.

OÜ PR Betoon leiab, et Luminor Bank AS nõue X (pankrotis) vastu kogusummas 133 458.34

eurot läks seejärel seaduse alusel seadusjärgse nõude ülemineku (cessio legis) sätete alusel üle

OÜ-le PR Betoon seoses asjaoluga, et OÜ PR Betoon tasus X (pankrotis) eest Luminor Bank

AS-ile summa suuruses 133 467.70 eurot selleks, et vältida Luminor Bank AS kasuks seatud

hüpoteegiga koormatud OÜ PR Betoon omandis oleva Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja

realiseerimist Luminor Bank AS algatatud täitemenetluses.

Luminor Bank AS poolt X (pankrotis) vastu suunatud nõude ülemineku aluseks oli eelkõige

AÕS § 349 lg 3. Järelikult läks OÜ PR Betoon kui isiklikuks võlgnikuks mitteoleva kinnisasja

omaniku poolt X (pankrotis) kui isikliku võlgniku eest Luminor Bank AS laenulepingust nr

87/08H33 tuleneva võlgnevuse tasumisega Luminor Bank AS nõue X (pankrotis) vastu summas

133 458.34 eurot seaduse alusel üle OÜ-le PR Betoon VÕS § 173 lg 1-3 kohaselt ilma hageja

tahteavalduseta. OÜ PR Betoon soovib rõhutada, et erisätteks (erinormiks) olev AÕS § 349 lg 3

kuulub seaduse kohaselt kohaldamisele sõltumata asjaolust, millisel ajal, millisel õiguslikul

alusel või millistel tingimustel OÜ PR Betoon omandas Luminor Bank AS kasuks seatud

hüpoteegiga koormatud Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja. OÜ PR Betoon hinnangul on

tegemist AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p-dest 2-3 tuleneva seadusjärgse nõude üleminekuga

(cessio legis) VÕS § 173 lg 1 mõttes, mille kohaldamata jätmiseks konkreetsel juhul puudub OÜ

PR Betoon hinnangul igasugune seaduses sätestatud õiguslik alus.

Kuivõrd tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga (cessio legis) AÕS § 349 lg 3 ja VÕS §

173 lg 1 ja lg 3 punktide 1-3 mõttes, milliste õigusnormide kohaldamata jätmiseks konkreetsel

juhul puudub igasugune seaduses sätestatud õiguslik alus, siis omandas OÜ PB Betoon sellega

seoses X (pankrotis) eest Luminor Bank AS-ile X (pankrotis) võlgnevuse tasumisega Luminor

Bank AS poolt X(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud selge, kehtiva ja tõendatud nõude X

(pankrotis) vastu kogusummas 133 458.34 eurot. Vaidlus puudub küsimuses, et Luminor Bank

AS-il oli kehtiv, seaduslik ja selge nõue X (pankrotis) vastu kogusummas 133 458.34 eurot,

milline nõue oli tagatud Luminor Bank AS kasuks seatud hüpoteegiga, mis koormas OÜ PR

Betoon omandis olevat Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja. Seega on antud juhul Luminor

Bank AS nõue X (pankrotis) vastu kogusummas 133 458.34 eurot seaduse alusel üle läinud OÜ-

le PB Betoon ning seda tuleb käesolevas tsiviilasjas maakohtu poolt tunnustada.

Vastuseks Harju Maakohtu 17.02.2021 kohtuistungil esitatud teisele küsimusele OÜ PR Betoon

selgitab maakohtule, et OÜ PR Betoon kindlasti ei rikastu alusetult seda nõuet võlgniku X

(pankrotis) pankrotimenetluses esitades. OÜ PR Betoon kordab, et kui Luminor Bank AS esitas

X (pankrotis) pankrotimenetluses nõude X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot, siis OÜ

PR Betoon tasus X (pankrotis) eest Luminor Bank AS-ile summa suuruses 133 467.70 eurot, so

nõude nominaalväärtusest enam 9.36 eurot.

Juhul kui OÜ PR Betoon tasub X (pankrotis) eest Luminor Bank AS-ile summa suuruses 133

467.70 eurot ning omandab selle eest seadusjärgse nõude üleminekuga (cessio legis) AÕS § 349

lg 3 ja VÕS § 173 lg 1 mõttes Luminor Bank AS poolt X (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud

nõude X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot, siis ei saa antud juhul OÜ PR Betoon

hinnangul kindlasti rääkida mingisugusest OÜ PR Betoon poolsest alusetust rikastumisest.

Täiendavalt peab arvestama asjaoluga, et OÜ PR Betoon omandas OÜ PR Betoon poolt X

(pankrotis) vastu algatatud täitemenetluses vaidlusaluse Kloogaranna külas Rüütli tee 1

kinnisasja seoses 2013.-2014. aastatel, so enam kui 8 aastat tagasi tekkinud laenusuhetega,

kusjuures X (pankrotis) ei ole OÜ-lt PR Betoon saadud laenudest sisuliselt mitte midagi OÜ-le

2-19-13561

PR Betoon tagastanud ega isegi tasunud OÜ-le PR Betoon laenulepingutes kokkulepitud intressi.

Ülaltoodu kinnitab, et antud juhul ei saa OÜ PR Betoon hinnangul kindlasti rääkida

mingisugusest OÜ PR Betoon poolsest alusetust rikastumisest.

29.08.2013 on ühelt poolt OÜ PR Betoon kui Laenuandja ja teiselt poolt X (pankrotis) kui

Laenusaaja vahel sõlmitud laenuleping, mille punkti 1.1 kohaselt kohustus Laenuandja andma

Laenusaajale laenu summas 10 000 eurot. OÜ PR Betoon kandis laenusumma X (pankrotis)

arveldusarvele 03.09.2013. Laenulepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus Laenusaaja tagastama

laenu laenuintressiga 3% laenujäägilt aastas. Laenulepingu punkti 2.5 kohaselt tagastatakse laen

kahes osas, esimene osa 25.12.2013 summas 4 000 eurot, teine osa 25.12.2014 summas 6 000

eurot. Laenulepingu punkti 2.7 kohaselt on Laenuandjal õigus nõuda viivist 0,05%

laenuvõlgnevuse summast iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Kõnesolevast laenust

tagastas X (pankrotis) 23.12.2013 OÜ-le PR Betoon üksnes 4 000 eurot. Ülejäänud 6 000 eurot

laenust on tagastamata.

28.02.2014 on ühelt poolt OÜ PR Betoon kui Laenuandja ja teiselt poolt X (pankrotis) kui

Laenusaaja vahel sõlmitud teine laenuleping, mille punkti 1.1 kohaselt kohustus Laenuandja

andma Laenusaajale laenu summas 25 000 eurot. OÜ PR Betoon kandis laenusumma X

(pankrotis) arveldusarvele 03.03.2014. Laenulepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus Laenusaaja

tagastama laenu laenuintressiga 3,2% laenujäägilt aastas. Laenulepingu punkti 2.4 kohaselt

tagastatakse laen esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 28.03.2015. Laenulepingu punkti

2.6 kohaselt on Laenuandjal õigus nõuda viivist 0,05% laenuvõlgnevuse summast iga laenu

tagastamisega viivitatud päeva eest. Kõnesolevast laenust ei ole X (pankrotis) tagastanud OÜ-le

PR Betoon mitte midagi.

11.04.2014 on ühelt poolt OÜ PR Betoon kui Laenuandja ja teiselt poolt X (pankrotis) kui

Laenusaaja vahel sõlmitud kolmas laenuleping, mille punkti 1.1 kohaselt kohustus Laenuandja

andma Laenusaajale laenu summas 40 000 eurot. OÜ PR Betoon kandis laenusumma X

(pankrotis) arveldusarvele 14.04.2014. Laenulepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus Laenusaaja

tagastama laenu laenuintressiga 3,2% laenujäägilt aastas. Laenulepingu punkti 2.4 kohaselt

tagastatakse laen esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 31.12.2015. Laenulepingu punkti

2.6 kohaselt on Laenuandjal õigus nõuda viivist 0,05% laenuvõlgnevuse summast iga laenu

tagastamisega viivitatud päeva eest. Ka kõnesolevast laenust ei ole X (pankrotis) tagastanud OÜ-

le PR Betoon mitte midagi.

Kuivõrd X (pankrotis) keeldus laene vabatahtlikult ja kohtuväliselt OÜ-le PR Betoon

tagastamast, siis oli OÜ PR Betoon sunnitud 21.042016 pöörduma hagiavaldusega kohtusse,

paludes kostjalt X (pankrotis) välja mõista OÜ PR Betoon kasuks põhivõlgnevus summas 71 000

eurot, intress summas 3 368.45 eurot, kuni hagiavalduse esitamiseni 21.04.2016 sissenõutavaks

muutunud viivis summas 8 564 eurot ning tulevikus tekkiv viivis.

Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-6332 otsustati rahuldada

OÜ PR Betoon hagi ning Xlt välja mõista OÜ PR Betoon kasuks põhivõlg 71 000 eurot, intress 3

368.45 eurot, viivis 8 564 eurot ja alates 22.04.2016 viivis arvestatuna põhinõudelt (so 71 000

eurolt) kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui 62 436 eurot.

OÜ PR Betoon pööras oma 11.09.2017 Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturile Priit Petter esitatud

täitmisavaldusega Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-6332

tuleneva nõude täitmisele ning täitmisavalduse kohaselt oli seisuga 11.09.2017 OÜ PR Betoon

nõude suuruseks 94 988.03 eurot. Seisuga 11.09.2017 oli nõude sisu alljärgnev:

(i) Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-6332 tulenev põhivõlg

71 000 eurot, intress 3 368.45 eurot, viivis 8 564 eurot, kokku summas 82 932.45 eurot;

2-19-13561

(ii) Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-6332 tulenev

viivisvõlgnevus seisuga 11.09.2017 (perioodil 22.042016 - 11.09.2017) (71 000 eurot × 8% ×

507 päeva / 365 päeva) kokku summas 7 889.75 eurot; Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu

24.05.017 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-16-6332 kohaselt oli viivise määraks mitte 8% aastas,

vaid 0,05% päevas, siis tegelikult oli OÜ PR Betoon viivisenõude suuruseks seisuga 11.09.2017

(71 000 eurot × 0,05% × 507 päeva) summas 17 998.50 eurot;

(iii) Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-6332 tulenev

menetluskulu kokku summas 4 165.83 eurot.

Muuhulgas oli OÜ PR Betoon poolt 11.09.2017 Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturile Priit Petter

esitatud täitmisavalduses märgitud, et kuivõrd täitedokumendiks olev jõustunud Tallinna

Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-6332 näeb ette viiviste arvestamise

tulevikus, siis OÜ PR Betoon palus Tallinna ja Harjumaa kohtutäituril Priit Petter viiviseid

arvestada kuni täitemenetluse lõppemiseni ning OÜ PR Betoon soovis tulevikus sissenõutavaks

muutuvate viiviste sissenõudmist samas täitemenetluses. OÜ PR Betoon nõue oli tagatud

Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasjale seatud teise järjekohaga kohtuliku hüpoteegiga

summas 82 932.45 eurot ning Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsuse kohaselt jäi

Harju Maakohtu 21.04.2016 kohtumäärusega hagi tagamise abinõuna kohaldatud kohtulik

hüpoteek jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja võõrandamiseks korraldas Tallinna ja Harjumaa

kohtutäituri Priit Petter korduvalt enampakkumisi järjest väheneva alghinnaga, mis kõik nurjusid

osavõtjate puudumise tõttu. Vastavalt Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri Priit Petter poolt

25.10.2018 koostatud enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktile prooviti Kloogaranna külas

Rüütli tee 1 kinnisasja viimasena võõrandada alghinnaga 68 750 eurot, kuid ka nimetatud

enampakkumine nurjus seoses asjaoluga, et enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat.

Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasi võõrandati vastavalt Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri

Priit Petter poolt 17.12.2018 täiteasjades nr 023/2017/1688 ja 023/2018/349 koostatud vara

enampakkumise aktile hinnaga 55 000 eurot, kusjuures Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja

omandajaks oli sissenõudja OÜ PR Betoon, kes enampakkumise hinnast 6 996 eurot

(kohtutäituri tasu ja täitekulu) tasus Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturile Priit Petter rahas ning

ülejäänud osas tasus ostuhinna tasaarvestusega.

Arvestades ajaperioodil 11.09.2017-17.12.2018 tekkinud viiviseid (viivitus kokku 462 päeva)

kokku (71 000 eurot × 0,05% × 462 päeva) summas 16 401 eurot, siis oli peale 17.12.2018

toimunud OÜ PR Betoon nõude osalist tasaarvestust X (pankrotis) eksisteeriva Tallinna

Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-6332 tuleneva võlgnevuse jääk

OÜ PR Betoon ees (82 932.45 eurot + 17 998.50 eurot + 4 165.83 eurot + 16 401 eurot + 6 996

eurot – 55 000 eurot) summas 73 493.78 eurot.

Seoses ülaltooduga oli OÜ PR Betoon sunnitud 02.01.2019 pöörduma X (pankrotis) vastu

esitatud pankrotiavaldusega Harju Maakohtu poole paludes maakohtul nimetada X (pankrotis)

ajutine haldur ning kuulutada välja X (pankrotis) pankrot. OÜ PR Betoon 02.01.2019

pankrotiavalduse aluseks oli OÜ PR Betoon selge, vaidlustamata ja sissenõutavaks muutunud

nõue X (pankrotis) vastu summas 73 493.78 eurot.

Arvestades asjaoluga, et OÜ PR Betoon on 2013.-2014. a andnud X (pankrotis) laenu summas

71 000 eurot, 14.12.2018 tasunud kohtutäiturile enampakkumise hinnast 6 996 eurot rahas ja

13.05.2019 OÜ PR Betoon tasus täiendavalt X (pankrotis) eest Luminor Bank AS-ile summa

suuruses 133 467.70 eurot, st OÜ PR Betoon on teinud reaalseid väljaminekuid summas 211

463.70 eurot, kuid OÜ-l PR Betoon ei ole õnnestunud Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja

2-19-13561

võõrandada kuni käesoleva hetkeni, st lisandunud on Swedbank AS-ilt võetud laenuga seotud

laenuintressid, elamu kõrval- ja kommunaalkulud, ebaseaduslike ümberehituste seadustamise

kulu ja kasutusloa taotlemise kulu, samuti ca 8 aasta jooksul saamata intressid, mistõttu ei saa

antud juhul kindlasti rääkida mingisugusest OÜ PR Betoon poolsest alusetust rikastumisest.

Ülaltoodud asjaoludest tulenevalt on OÜ PR Betoon hinnangul ilmselgelt põhjendamatud, väärad

ning asjakohatud kõik X (pankrotis) poolt maakohtule esitatud menetlusdokumentides ja

suuliselt kohtuistungil esitatud vastuväited ja seisukohad OÜ PR Betoon poolt esitatud

hagiavaldusele. OÜ PR Betoon leiab, et käesolevas tsiviilasjas poolte poolt väljatoodud faktiliste

asjaolude ja poolte poolt esitatud tõendite kohaselt on OÜ PR Betoon esitatud hagiavaldus

põhjendatud ning et OÜ PR Betoon hagi kuulub Harju Maakohtu poolt täies ulatuses

rahuldamisele.

II Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb oma 15.11.2019 vastuses hagile täies ulatuses vastu ja leiab, et viimane tuleb

jätta kogu ulatuses rahuldamata koos hagejale menetluskulude hüvitamise kohustusega.

Esmalt on hageja maakohut nii hagiavalduses kui viimase 01.10.2019.a täienduses teadlikult

eksitanud jättes mainimata OÜ PR Betoon poolt Rüütli tee 1, Kloogaranna küla kinnistu

(registriosa nr 4683402) omanikuks saamise asjaolud. Nimelt omandas hageja eelnimetatud

kinnisasja koos seda koormavate hüpoteekidega, mis tagasid Luminor Bank AS nõudeid X vastu,

17.12.2019 toimunud enampakkumisel hinnaga 55 000 eurot. Nimetatud kinnistut asus PR

Betoon OÜ avalikult pakkuma peale enampakkumise tulemusena omanikuks saamist hinnaga

300 000 eurot ning millele tänasel hetkel püütakse leida ostjat hinnaga 259 000 eurot. Kostja

hinnangul on hageja käitumine olnud pahauskne ning kantud eesmärgist luua kohtule ebaõige

ettekujutlus tegelikest asjaoludest.

Lisaks ei ole antud juhul tegemist AÕS § 349 lg-s 3 toodud olukorraga, kuna Luminor Bank AS

ja X vahel sõlmitud laenulepingust nr 87/08H33 tulenevate nõuete tagatiseks ei seatud hüpoteeki

mitte OÜ PR Betoon kinnisasjale, vaid X kinnisasjale ning hageja omandas enampakkumisel

Rüütli tee 1 kinnisasja juba hüpoteegiga koormatuna, samuti kujunes enampakkumise hind (55

000 eurot) arvestades enampakkumise järgselt kinnistut koormavat hüpoteeki ja asjaolu, et

hüpoteegiga tagatud nõude jääk 2018.a oktoobri seisuga oli 134 426.96 eurot. AÕS § 349 lg 3

regulatsiooni mittekohaldumine antud olukorras ilmneb selgelt muu hulgas Asjaõigusseadus II

kommenteeritud väljaande lk-del 611 kuni 616 sätestatust.

Kostja vastus hageja vastusele

Kostja peab vajalikuks märkida, et kogu hageja õiguslik positsioon on üles ehitatud eeldusele,

nagu oleks OÜ PR Betoon taganud kolmanda isiku ehk X kohustusi Luminor Bank AS ees.

Seejuures jäetakse kogu 16.11.2019 menetlusdokumendis välja toomata, et OÜ PR Betoon

omandas kinnisasja enampakkumisel olles detailselt teadlik nii kinnisasja koormavast

hüpoteegist kui ka hüpoteegiga tagatud nõude suurusest. Hageja käsitluse kohaselt peaks X

hüvitama talle Luminor Bank AS-le peale kinnisasja enampakkumiselt 55 000 euro eest

soetamist tasutud 133 458.34 eurot, et OÜ PR Betoon saaks 55 000 euroga soetatud kinnistu

edasi müüa tänasel hetkel 259 000 euro eest ja seega olla 204 000 euroga plussis. Hageja

õiguslik käsitlus peaks paika, kui OÜ PR Betoon oleks andnud nõusoleku oma kinnisasjale X

kohustuste tagamiseks Luminor Bank AS kasuks hüpoteegi seadmiseks, hüpoteek oleks

realiseeritud eelnimetatud kinnisasja arvel ning X ei oleks seejärel OÜ-le PR Betoon pangale

tasutud summat hüvitanud.

2-19-13561

Kostja ei väida, et hageja poolt seisukohas välja toodud kohtupraktikas, sh hulgalises Riigikohtu

praktikas esitatud seisukohad oleksid ebaõiged, kaugel sellest. Hageja jätab lihtsalt tähelepanuta,

et viidatud lahendites esitatud õiguslikud seisukohad on esitatud tuginevalt teistele eeldustele.

Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole 16.11.2019 menetlusdokumendiga koos esitanud ühtegi

täiendavat tõendit võrreldes hagiavalduse lisadena esitatutega, ei ole kostjal hetkel samuti

omapoolselt täiendavaid tõendeid esitada. Seejuures lähtub kostja eeldusest, et pooled ei vaidle

OÜ PR Betoon poolt hetkel Rüütli tee 1 kinnistu müügi hinna ja asjaolude üle.

Kostja on seisukohal, et küsimus võimalikust laenulepingu üleminekust täitemenetluse raames

on pigem küsimus hagejale. Senini ei ole vaidluse all olnud, et hageja teadis kinnisasja ostes nii

Luminoriga sõlmitud laenulepingust, selle jäägist kui asjaolust, et kinnisasi tagab laenulepingust

tulenevat X kohustust. Täitemenetlus toimus hageja, mitte panga nõude alusel. Enampakkumise

alghinna kujundamisel võeti arvesse laenujääki ning ainult seetõttu oli hagejal võimalik kinnisasi

55 000 euro eest omandada.

Kostja jääb seisukohale, et hagi rahuldamise korral rikastub hageja alusetult ning tegemist ei ole

olukorraga, millele kohus peaks õiguskaitse tagama. Hageja omandas kinnisasja 55 000 euro

eest, laenujääk oli ca 133 000 eurot. Kinnisasja väärtus (kohustustevabalt) on kostja hinnangul

260 000 eurot, hageja müüb käesoleval ajal kinnisasja 249 000 euroga. Hageja eelduslikult saab

kinnisasja müügist soovitud (või ligilähedase) summa ning taotleb käesolevas asjas veel

täiendava 133 458.34 euro ulatuses täitedokumendi saamist kostja vastu. Tegemist on alusetu

rikastumisega. Paraku on X pankrotihaldur avaldanud, et ta kinnisasja võõrandamistehingut

tagasi võitma ei lähe. Kostja haldurit selleks sundida ei saa. Käesoleva hagi rahuldamine tooks

kaasa hageja rikastumise nii kostja kui kostja võlausaldajate arvel.

On kahetsusväärne, et hoolimata pikast menetlusest maakohtus ja kostja selgetest vastuväidetest

koormab hageja jätkuvalt toimikut asjasse puutumatute seisukohtadega ja tõenditega asjaolude

kohta, mille üle ei ole vaidlust. Samas jätab kõige eeltoodu juures hageja esitamata Rüütli tee 1

kinnisasja ostu-müügi lepingu, millega PR Betoon OÜ võõrandas kinnistu. Lisaks eeltoodule on

hageja 22.03.2021 menetlusdokumendis muutnud hagi alust, mis ei ole TsMS § 376 alusel

lubatud ja milleks kostja nõusolekut ei anna. Hageja poolt 22.03.2021 menetlusdokumendis

esitatud uued asjaolud on loonud 04.09.2019 esitatud hagiavalduses toodust sootuks teistsuguse

pildi ehk muutunud on hageja nõude aluseks olevate asjaolude kogumi tuum.1 Seejuures ei ole

hageja jätkuvalt sisuliselt vastanud maakohtu küsimustele, mis esitati 17.02.2021 eelistungil,

vaid jätkanud varasema menetluspositsiooni kajastamist järjest suurenevas mahus.

Hageja on pahatahtlikult asunud risustama antud tsiviilasja tõendite ja menetlusdokumentidega,

mis ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised eesmärgiga püüda juhtida maakohtu tähelepanu

eemale vaidluse tuumast ehk enampakkumiselt Rüütli tee 1 kinnistu omandamine Luminor Bank

AS kasuks koormatud hüpoteegiga ja vähemalt hüpoteegi summa võrra odavamalt. Haginõude

rahuldamine kostja vastu tooks kaasa alusetu rikastumise, mis ei ole lubatud. Seejuures ei muuda

vaidluse asjaolusid hageja lõputud püüded samastada antud vaidlust olukorraga, kus üks isik

(koormatud kinnisasja omanik) annab teise isiku (võlgniku) kohustuste täitmise tagamiseks

nõusoleku enda kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks ja seejärel toimub koormatud kinnisasja

enampakkumine võlgniku varaliste kohustuste täitmiseks. Seega on absoluutne enamus hageja

seisukohtades toodust asjasse puutumatu.

AÕS § 349 lg 3 alusel läinuks hageja Luminor Bank AS nõue X vastu üle üksnes juhul, kui

hageja oleks Rüütli tee 1 kinnisasja omandanud enampakkumiselt hüpoteegivabalt ning kinnisasi

oleks koormatud kostja rahaliste kohustuste täitmiseks Luminor Bank AS kasuks peale hageja

poolt kinnisasja omandamist. Sestap on samuti asjasse puutumatu hageja käsitlus VÕS § 173

osas. Seejuures on oluline, et hageja täitis X kohustused Luminor Bank AS ees omaalgatuslikult

2-19-13561

vabatahtlikult ehk Luminor Bank AS ei pööranud oma nõuet läbi Rüütli tee 1 kinnisasjal olnud

hüpoteegi realiseerimiseks täitmisele. Jääb arusaamatuks, miks hageja ei käsitle kummaski

seisukohas olukorda, kus kinnisasi ostetakse koormatuna hüpoteegiga, mis tagab kinnisasja

enampakkumiseelse omaniku olemasolevaid kohustusi hüpoteegipidaja ees ning enampakkumise

järgselt kinnisasja uus omanik vabatahtlikult täidab kinnisasja enampakkumiseelse omaniku

kohustused hüpoteegipidaja ees. Riigikohtu praktika esitamine olukordade kohta, mis ei ole

samased antud vaidlusega on eesmärgitud, asjatundmatud ning kantud soovist eksitada kohut nii

vaidluse tegelike asjaolude kui õigusliku olukorra kohta. AÕS § 349 lg 3 ega VÕS 173 lg 1 ja lg

punktide

1-3

mõttes

ei

ole

käesoleval

juhul

kohaldatavad.

Jääb mõistetamatuks hageja arusaam, et enampakkumisel hüpoteegi summa võrra odavamalt

saadud kinnistut koormanud hüpoteegiga tagatud Luminor Bank AS nõude täitmise järgselt ehk

kinnisasja koormatistest vabastamise järgselt peaks X kui enampakkumiseelne omanik

täiendavalt rikastama kinnisasja enampakkumisjärgset omanikku hüpoteegiga tagatud

laenukohustuse võrra. Vältimaks hageja edasise menetluslikult pahatahtlikku käitumise ja

tõendamaks, et Rüütli tee 1 kinnisasja koormatisevaba väärtus oli üle 55 000 euro ehk üle

enampakkumise aktis kajastatud hinna, taotleb kostja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt Rüütli

tee 1 (registriosa number 4683402) ostu-müügi lepingu väljanõudmist, millega PR Betoon OÜ

võõrandas 2021.a aprillis kinnisasja JBle ja VRle. Kostja lähtub hetkel eeldusest, et 2021.a

aprillis toimunud Rüütli tee 1 kinnisasja võõrandamistehing on tehtud turutingimustel ning

kajastab turuväärtust TsÜS § 65 mõttes. Nimetatud tõendi alusel saab kostja veenda maakohut ja

eelduslikult ka hagejat, et viimase faktiline ja õiguslik käsitlus on ekslik tingituna ebaõigest

asjaoludest lähtumisest. Samuti tõendada, et 55 000 eurot ei vastanud Rüütli tee 1 turuhinnale

2018.a detsembris.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

PankrS § 104 lg 1 (01.04.2019 – 06.05.2020 kehtinud redaktsioon) sätestas, et vastuväite

nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka

võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist,

kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168

tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.

PankrS § 104 lg 2 (01.04.2019 – 06.05.2020 kehtinud redaktsioon) sätestas, et kui võlausaldaja

soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib

võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik

esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm

aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või

nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist

enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2-19-13561

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 3 p-d 1-2 sätestavad, et kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et

kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski kohustuse täitmise vastuvõtmisest

keelduda, kui: 1) kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme

suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja

sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks, või 2) kolmandal isikul on muu õigustatud huvi

kohustuse täitmiseks ning võlgnik ei ole kohustust õigeaegselt täitnud või on ilmne, et ta seda

õigeaegselt ei täida, samuti kui võlasuhtest tulenevad õigused, millest tulenevat kohustust

täidetakse, on panditud või arestitud ja kohustuse mittetäitmise korral satuks õiguse

realiseerimine ohtu.

VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda

täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja

kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita

asjaajamisest.

VÕS § 173 lg 3 p-d 1-3 sätestavad, et nõue läheb seaduse alusel üle: 1) isikule, kelle vara

müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks; 2) isikule, kes täidab

kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine; 3) isikule,

kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist VÕS § 78 lõikes 3 nimetatud juhul.

VÕS § 175 lg 6 sätestab, et kui kinnisasja omandaja võtab kokkuleppel võõrandajaga üle

võõrandaja kohustuse, mille tagamiseks on kinnisasjale seatud hüpoteek, peab võõrandaja pärast

uue omaniku kinnistusraamatusse kandmist teatama sellest kirjalikult võlausaldajale. Kui

võlausaldaja ei ole teate saamisest kolme kuu jooksul keeldunud kohustuse ülevõtmise

nõusoleku andmisest, loetakse nõusolek antuks. Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmiseks

nõusoleku andnud või selle andmisest keeldunud, peab kinnisasja võõrandaja sellest omandajale

teatama.

4. Harju Maakohtu menetluses on osaühingu PR Betoon hagi X (pankrotis) vastu nõude

tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses

5. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja esitanud nõude tunnustada X (pankrotis)

pankrotimenetluses PR Betoon OÜ nõuet X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot PankrS

§ 153 lg 1 p 2 kohaselt teise rahuldamisjärgu nõudena.

X (pankrotis) pankrotimenetluses teatas Luminor Bank AS X (pankrotis) pankrotihaldurile

Kristo Teder, et Luminor Bank AS-il on nõue X (pankrotis) vastu kogusummas 133 458.34

eurot. Luminor Bank AS nõue oli pandiga tagatud, mida tagas PR Betoon OÜ omandis olevat

Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja nimega Harju

Politsei puhkebaas „Treppoja“ koormav hüpoteek (Kloogaranna külas Rüütli tee 1).

Kuivõrd Luminor Bank AS hakkas pöörama sissenõuet PR Betoon OÜ omandis olevale

Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasjale, siis sõlmiti OÜ PR Betoon, Swedbank AS ja

Luminor Bank AS vahel 13.05.2019 notariaalselt tõestatud lepingu, millega OÜ PR Betoon poolt

kustutati Swedbank AS-ilt võetud laenu arvelt Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33

tulenev nõue X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot, tasudes Luminor Bank AS-ile

summa suuruses 133 467.70 eurot. Hageja on seisukohal, et AÕS § 349 lg 3 kohaselt on OÜ PR

Betoon poolt Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33 tuleneva võlgnevuse tasumisega

Luminor Bank AS nõue X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot seaduse alusel üle PR

Betoon OÜ-le.

X (pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 06.08.2019, kus tunnustati

hageja nõuet summas 133 458.34 eurot, kuid kostja X (pankrotis) esitas nõuete kaitsmise

2-19-13561

koosolekul OÜ PR Betoon poolt Luminor Bank AS-ilt omandatud nõudele summas 133 458.34

eurot võlgniku vastuväite.

Lisaks eeltoodud nõudele loeti X (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vastavalt PankrS §-ile

103 lg 4 kaitsmiseta tunnustatuks OÜ PR Betoon nõue X (pankrotis) vastu summas 76 830.78

eurot, kuna nimetatud nõue tulenes jõustunud kohtulahendist.

Hageja esitas tulenevalt PankrS § 104 lg 2 hagi võlgniku vastu nõude tunnustamiseks.

6. Kostja hagi ei tunnista.

Kostja vastuste kohaselt on hageja maakohut eksitanud jättes mainimata OÜ PR Betoon poolt

Rüütli tee 1, Kloogaranna küla kinnistu omanikuks saamise asjaolud. Hageja omandas

eelnimetatud kinnisasja koos seda koormavate hüpoteekidega, mis tagasid Luminor Bank AS

nõudeid X vastu, 17.12.2019 toimunud enampakkumisel hinnaga 55 000 eurot. Nimetatud

kinnistut asus PR Betoon OÜ avalikult pakkuma peale enampakkumise tulemusena omanikuks

saamist hinnaga 300 000 eurot ning millele tänasel hetkel püütakse leida ostjat hinnaga 259 000

eurot. Kostja hinnangul on hageja käitumine olnud pahauskne ning kantud eesmärgist luua

kohtule ebaõige ettekujutlus tegelikest asjaoludest.

Lisaks ei ole antud juhul tegemist AÕS § 349 lg-s 3 toodud olukooraga, kuna Luminor Bank AS

ja X vahel sõlmitud laenulepingust nr 87/08H33 tulenevate nõuete tagatiseks ei seatud hüpoteeki

mitte OÜ PR Betoon kinnisasjale, vaid X kinnisasjale ning hageja omandas enampakkumisel

Rüütli tee 1 kinnisasja juba hüpoteegiga koormatuna, samuti kujunes enampakkumise hind (55

000 eurot) arvestades enampakkumise järgselt kinnistut koormavat hüpoteeki ja asjaolu, et

hüpoteegiga tagatud nõude jääk 2018.a oktoobri seisuga oli 134 426.96 eurot.

Hageja hinnangul ei vastanud enampakkumise müügihind 55 000 eurot Rüütli tee 1 turuhinnale

2018.a detsembris.

Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi tervikuna rahuldamata.

7. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

8. Poolte vahel puudub vaidlus, et:



Harju Maakohtu 22.03.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-30 kuulutati välja X

pankrot ja X pankrotihalduriks nimetati Kristo Teder;



X (pankrotis) võlausaldajate 06.08.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati

kaitsmiseta hageja nõuet summas 76 830.78 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgus. Hageja

nõue tulenes Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-6332

tuleneva kostja võlgnevuse jäägist OÜ PR Betoon ees, millest oli maha arvestatud

kostjale kuulunud kinnisasja asukohaga Kloogaranna küla, Rüütli tee kinnisasja

enampakkumisel ostuhinna tasaarvestatud summa 55 000 eurot;



Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasi võõrandati vastavalt Tallinna ja Harjumaa

kohtutäituri Priit Petter poolt 17.12.2018 täiteasjades nr 023/2017/1688 ja 023/2018/349

koostatud vara enampakkumise aktile hinnaga 55 000 eurot, Kloogaranna külas Rüütli

tee 1 kinnisasja omandajaks oli sissenõudja OÜ PR Betoon, kes enampakkumise hinnast

6 996 eurot (kohtutäituri tasu ja täitekulu) tasus Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturile Priit

Petter rahas ning ülejäänud osas tasus ostuhinna tasaarvestusega;



Luminor Bank AS omas X (pankrotis) vastu nõuet kokku summas 133 458.34 eurot.

2-19-13561



Luminor Bank AS nõue summas 133 458.34 eurot oli pandiga tagatud, nõuet tagas Harju

maakonnas Lääne-Harju vallas Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja nimega Harju

Politsei puhkebaas „Treppoja“ koormav hüpoteek;



OÜ PR Betoon, Swedbank AS ja Luminor Bank AS vahel sõlmiti 13.05.2019

notariaalselt tõestatud leping, millest tulenevalt kustutati OÜ PR Betoon poolt Swedbank

AS-ilt võetud laenu arvelt Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue X

(pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot tagatiseks seatud hüpoteegid ja OÜ PR

Betoon tasus Luminor Bank AS-ile summa suuruses 133 467.70 eurot;



X (pankrotis) võlausaldajate 06.08.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati

hageja nõuet (endine Luminor Bank AS nõue) summas 133 458.34 eurot PankrS § 153 lg

1 p 2 järgus, nimetatud nõudele esitas võlgnik X (pankrotis) võlgniku vastuväite.

9. Poolte vaheline vaidlus seisneb asjaolus, et X (pankrotis) võlausaldajate 06.08.2019 toimunud

nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet (endine Luminor Bank AS nõue) summas

133 458.34 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgus, kuid nimetatud nõudele esitas võlgnik X

(pankrotis) võlgniku vastuväite, millest tulenevalt hageja esitas hagi. Kostja hinnangul ei

omandanud hageja tema toodud alustel Luminor Bank AS nõuet kostja pankrotimenetluses.

Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja vaidlusalusele nõudele kohaldub AÕS § 349 lg

3 ja kas hageja omandas kostja pankrotimenetluses Luminor Bank AS nõude summas 133

458.34 eurot.

10. Kostja hinnangul ei omandanud hageja kostja pankrotimenetluses tulenevalt AÕS § 349 lg-s

3 Luminor Bank AS nõuet, kuna Luminor Bank AS ja X vahel sõlmitud laenulepingust nr

87/08H33 tulenevate nõuete tagatiseks ei seatud hüpoteeki mitte OÜ PR Betoon kinnisasjale,

vaid X kinnisasjale ning hageja omandas enampakkumisel Rüütli tee 1 kinnisasja juba

hüpoteegiga koormatuna, samuti kujunes enampakkumise hind (55 000 eurot) arvestades

enampakkumise järgselt kinnistut koormavat hüpoteeki ja asjaolu, et hüpoteegiga tagatud nõude

jääk 2018.a oktoobri seisuga oli 134 426.96 eurot.

Hageja OÜ PR Betoon omandas tema poolt X (pankrotis) vastu algatatud täitemenetluses

vaidlusaluse Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja seoses 2013.-2014. aastatel tekkinud

laenusuhetega, kuna X (pankrotis) ei tagastanud OÜ-lt PR Betoon saadud laene ega kokkulepitud

intressi.

Pooled on sõlminud kolm laenulepingut:

-

29.08.2013 sõlmiti poolte vahel laenuleping 10 000 euro laenu andmiseks kostjale,

millest kostja tagastas 4 000 eurot, ülejäänud 6 000 eurot on tagastamata;

-

28.02.2014 sõlmiti poolte vahel laenuleping, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu

25 000 eurot, mis on täielikult kostja poolt tagastamata;

-

.11.04.2014 laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 40 000 eurot,

mida kostja samuti ei tagastanud.

Kuna kostja keeldus laene vabatahtlikult ja kohtuväliselt hagejale tagastama, esitas hageja

eelnimetatu laenulepingutest tulenevate võlgnevuste nõudes hagi kostja vastu, mille tulemusel

mõisteti kostjalt hageja kasuks Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas

nr 2-16-6332 välja poolte vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev põhivõlg 71 000 eurot, intress

3 368.45 eurot, viivis 8 564 eurot ja alates 22.04.2016 viivis arvestatuna põhinõudelt (so 71 000

eurolt) kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui 62 436 eurot.

Hageja OÜ PR Betoon esitas 11.09.2017 Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturile Priit Petter

täitmisavalduse tsiviilasjas nr 2-16-6332 Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsusest

2-19-13561

tuleneva nõude täitmisele, täitmisavalduse kohaselt oli hageja nõude suuruseks seisuga

11.09.2017 94 988.03 eurot: põhivõlg kokku 82 932.45 eurot; viivisvõlgnevus 17 998.50 eurot;

menetluskulu kokku summas 4 165.83 eurot. Kuivõrd täitedokumendiks olev jõustunud Tallinna

Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-6332 näegi ette viiviste arvestamise

tulevikus, siis palus hageja viiviseid arvestada kuni täitemenetluse lõppemiseni.

OÜ PR Betoon nõue oli tagatud Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasjale seatud teise

järjekohaga kohtuliku hüpoteegiga summas 82 932.45 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu

24.05.2017 kohtuotsuse kohaselt jäi Harju Maakohtu 21.04.2016 kohtumäärusega hagi tagamise

abinõuna kohaldatud kohtulik hüpoteek jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Kostjale kuulunud kinnisasi asukohaga Kloogaranna küla, Rüütli tee 1 võõrandati vastavalt

Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri Priit Petter poolt 17.12.2018 täiteasjades nr 023/2017/1688 ja

023/2018/349 koostatud vara enampakkumise aktile hinnaga 55 000 eurot, kusjuures

Kloogaranna külas Rüütli tee 1 kinnisasja omandajaks oli sissenõudja OÜ PR Betoon, kes

enampakkumise hinnast 6 996 eurot (kohtutäituri tasu ja täitekulu) tasus Tallinna ja Harjumaa

kohtutäiturile Priit Petter rahas ning ülejäänud osas tasus ostuhinna tasaarvestusega.

Ülejäänudhageja tsiviilasjas nr 2-16-6332 Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 tulenev nõue

summas 73 493.78 eurot tunnustati kostja pankrotimenetluses.

11. Kostja ei vaidlust eeltoodud hageja nõuet ja selle kujunemise aluseid, kuid leiab, et hageja

omandas kostjale kuulunud kinnistu asukohaga Kloogaranna küla, Rüütli tee 1 turuhinnast

oluliselt madalama hinnaga.

11.1. Kostja taotles asjas kolmanda isikuna pankrotihalduri Kristo Tederi kaasamist menetlusse

kolmanda isikuna. Kostja on seisukohal, et pankrotihalduri kaasamine kolmanda isikuna välistab

nõude esitamise pankrotihalduri vastu. Harju Maakohtu 24.10.2023 määrusega jättis kohus

pankrotihalduri kolmanda isikuna menetlusse kaasamata.

11.2. Ametlike Teadaannete kohaselt on kohtutäitur Priit Petter püüdnud vaidlusalust kinnistut

müüa alates 06.12.2017 üheksal enampakkumisel (KIS dokument 33s lisa 4), 06.12.2017

enampakkumisteate kohaselt oli vaidlusaluse kinnistu alghind 178 000 eurot,

enampakkumisteate kohaselt jäävad Luminor Bank AS kasuks seatud hüpoteegid kehtima.

Vastavalt hilisematele enampakkumisteadetele on kohtutäitur alandanud hinda 10 000 – 25 000

eurot, jõudes 25.10.2018 enampakkumisteadaandes alghinnani 55 000 eurot. Kohtute

Infosüsteemi (KIS2) andmetel ei ole kostja eelviidatud enampakkumistel määratud hinda

vaidlustanud.

11.3. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või

tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind.

11.4. Kohus leiab, et asjaolust, et kohtutäitur püüdis vaidlusalust kinnistut müüa 9-l korral ja

igakordselt puudusid ostuhuvilised, millest tulenevalt tasaarvestas hageja 9-dal enampakkumisel

oma nõude enampakkumise alghinnaga 55 000 eurot, tuleneb, et vaidlusaluse kinnistu

müügihind ehk turuväärtus kujunes enampakkumistel. Kohtu hinnangul saab hinna kujunemisel

määravaks pidada asjaolu, et kinnistule oli seatud hüpoteegid Luminor Bank AS nõude kokku

summas 133 458.34 eurot. Kohtu hinnangul järeldub asjaolust, et 9-l korral puudus

enampakkumistel huvi vaidlusaluse kinnistu omandamise vastu ja lõpuks omandas hageja

vaidlusaluse kinnistu 55 000 eurose alghinna oma nõudega tasaarvestamise teel, see et

vaidlusaluse kinnistu turuhinnaks kujunes koos kinnistu omandamisega kaasneva Luminor Bank

AS hüpoteekide maksumusega kokku (55 000 + 133 458.34) 188 458.34 eurot. Eeltoodust

2-19-13561

tulenevalt leiab kohus, et kostja väide, et eelnimetatud summa ei vastanud 2018. a vaidlusaluse

kinnistu turuhinnale, on paljasõnaline ja tõendamata. Asjas puuduvad tõendid, et vaidlusalust

kinnistut oleks soovitud omandada müüdud hinnast kõrgema hinnaga.

11.5. Kostja väide, et kinnisasja väärtus (kohustustevabalt) on kostja hinnangul 260 000 eurot ja

hageja müüb kinnisasja 249 000 euroga, ei ole kohtu hinnangul asjakohane, kuna

enampakkumisel ei müüdud kohustustevaba kinnistut ja Luminor Bank AS hüpoteekidest

tulenev nõue tingiski selle madalama müügininna.

11.6. Ka Riigikohus on „ täitemenetluses tagasivõitmise kontekstis leidnud, et võlausaldaja huve

ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga (Riigikohtu 15. detsembri 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10, p 12). Kolleegiumi arvates kehtib eelnimetatu

pankrotimenetluse eripära arvestades ka praegusel juhul. See tähendab, et võlausaldajate huve

ei kahjusta iseenesest turutingimustel tehtud tehing, sest sellisel juhul vahetatakse ekvivalentseid

väärtusi. Turutingimustel tehtud tehingu korral ei ole siiski välistatud võlausaldajate huvide

kahjustamine muude asjaolude tõttu. Kui hageja leiab, et turutingimustel tehtud tehing kahjustab

võlausaldajate huve, tuleb tal esitada asjaolud, mis võivad selliseks järelduseks alust anda, ja

neid tõendada. (Riigikohtu 03.05.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17 p 14).

11.7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja väide selle kohta, et hageja omandas kostja

kinnistu turuhinnast oluliselt madalama hinnaga on paljasõnaline ja tõendamata.

12. Kohtu hinnangul on kostja õigesti leidnud, et hageja ei omandanud X (pankrotis)

pankrotimenetluses Luminor Bank AS nõuet kostja vastu AÕS § 349 lg 3 alusel.

12.1. Hageja on seisukohal, et kuna Luminor Bank AS esitas 05.04.2019 nõudeavalduse X

(pankrotis) pankrotihaldurile laenulepingust nr 87/08H33 tuleneva nõude kogusummas 133

458.34 eurot ja Luminor Bank AS nõue oli tagatud PR Betoon OÜ omandis olevale Kloogaranna

külas Rüütli tee 1 kinnisasjale seatud pandiga ning OÜ PR Betoon, Swedbank AS ja Luminor

Bank AS vahel 13.05.2019 notariaalselt tõestatud lepingu alusel OÜ PR Betoon poolt Swedbank

AS-ilt võetud laenu arvelt kustutati Luminor Bank AS laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue

X (pankrotis) vastu summas 133 458.34 eurot, siis läks Luminor Bank AS nõue AÕS § 349 lg 3

üle hagejale.

12.2. Hageja tugineb oma seisukohas Riigikohtu lahendites (tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, p 16;

tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 10; tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 18, 19; tsiviilasjas nr 3-2-1-152-

13, p 14) toodud seisukohale, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõude täidab hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole isiklik võlgnik, siis läheb kolmandale isikule (pantijale)

rahuldatud ulatuses üle nõue, st tegemist on AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p-dest 2-3

tuleneva seadusjärgse nõude üleminekuga (cessio legis) VÕS § 173 lg 1 mõttes.

12.3. Kostja vastuväite kohaselt ei kohaldu käesoleval juhul AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3

p-de 2 ja 3 sätestatud nõude ülemineku põhimõte ja hageja viidatud kohtupraktika ei ole

asjakohane, kuna hageja omandas vaidlusaluse kinnistu koos Luminor Bank AS nõudega. Kostja

leiab, et AÕS § 349 lg 3 alusel läinuks hageja Luminor Bank AS nõue X vastu üle üksnes juhul,

kui hageja oleks Rüütli tee 1 kinnisasja omandanud enampakkumiselt hüpoteegivabalt ning

kinnisasi oleks koormatud kostja rahaliste kohustuste täitmiseks Luminor Bank AS kasuks peale

hageja poolt kinnisasja omandamist. Seejuures on oluline, et hageja täitis X kohustused Luminor

Bank AS ees omaalgatuslikult vabatahtlikult ehk Luminor Bank AS ei pööranud oma nõuet läbi

Rüütli tee 1 kinnisasjal olnud hüpoteegi realiseerimiseks täitmisele. Jääb arusaamatuks, miks

hageja ei käsitle kummaski seisukohas olukorda, kus kinnisasi ostetakse koormatuna

hüpoteegiga, mis tagab kinnisasja enampakkumiseelse omaniku olemasolevaid kohustusi

2-19-13561

hüpoteegipidaja ees ning enampakkumise järgselt kinnisasja uus omanik vabatahtlikult täidab

kinnisasja enampakkumiseelse omaniku kohustused hüpoteegipidaja ees.

12.4. Kohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendatud, sest hageja omandas vaidlusaluse

kinnistu täitemenetluses 25.10.2018 toimunud enampakkumisel oma nõudega tasaarvestamisel.

Kohtu hinnangul on määravaks asjaolu, et kuigi kohtutäitur määras 25.10.2018 enampakkumise

alghinnaks 55 000 eurot, sisaldas nimetatud hind ka AS Luminor Bank hüpoteekidega tagatud

nõuet kogusummas 133 458.34 eurot (KIS dokument 33s lisa 4). Kohus on kohtuotsuse punktis

11 jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse kinnistu turuhinnaks kujunes koos kinnistu

omandamisega kaasneva Luminor Bank AS hüpoteekide maksumusega kokku (55 000 + 133

458.34) 188 458.34 eurot. Seega sisaldas vaidlusaluse kinnistu turuhind ka Luminor Bank AS

hüpoteekidega tagatud nõuet kokku summas 133 458.34 eurot ja seetõttu on õige kostja

vastuväide, et hageja astumisel Luminor Bank AS nõudega kostja pankrotimenetlusesse rikastub

kostja alusetult.

12.5. Kohtu hinnangul seisneb hageja alusetu rikastumine selles, et vaidlusaluse kinnistu

omandamise eelduseks oli Luminor Bank AS hüpoteekidega tagatud nõuete (kohustuste)

üleminek hagejale (kinnistu alghinnale 55 000 eurot lisandus Luminor Bank AS hüpoteekide

maksumus), millest tulenevalt oli Luminor Bank AS nõue osa müügihinnast. Olukorras, kus

hageja tasus Swedbank AS-lt võetud laenu arvelt Luminor Bank AS hüpoteekidega tagatud

nõude, tasus hageja kohustusliku osa vaidlusaluse kinnistu enampakkumise hinnast. Vaidlusaluse

kinnistu 25.10.2018 avaldatud enampakkumise teate (KIS dokument 33s lisa 4) kohaselt koosnes

kinnistu alghinnast 55 000 eurot ja enampakkumisteate kohaselt jäid Luminor Bank AS kasuks

seatud hüpoteegid kehtima, millest tulenevalt kuulus hüpoteekide maksumus kinnistu

müügihinna hulka. Eeltoodust tulenevalt läks olukorras, kus hageja nõustus oma sissenõutava

nõude tasaarvestama enampakutava varaga hagejale üle hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmise

kohustus.

12.6. X (pankrotis) võlausaldajate 06.08.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati

kaitsmiseta hageja nõuet summas 76 830.78 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgus. Hageja nõue

tulenes Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-6332 tuleneva

kostja võlgnevuse jäägist OÜ PR Betoon ees, millest oli maha arvestatud kostjale kuulunud

kinnisasja asukohaga Kloogaranna küla, Rüütli tee kinnisasja enampakkumisel ostuhinna

tasaarvestatud summa 55 000 eurot. Kohtu hinnangul nähtub asjaolust, et hageja esitas kostja

pankrotimenetluses kaitsmisele oma täitemenetluses täitmata jäänud nõude osa summa 76 830.78

eurot seda, et hageja ei arvestanud sisse nõutud summa hulka Luminor Bank AS hüpoteekidega

tagatud nõuet, mis sisaldus müügihinnas.

12.7. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et hageja ei vähendanud täitemenetluses

sissenõutud summat Luminor Bank AS hüpoteekidega tagatud nõude võrra, ei läinud hagejale,

kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule, hüpoteegiga tagatud nõude täitmisel üle nõue

rahuldatud ulatuses, sest enampakkumise tingimustega täitmisel oli hagejale üle läinud kostja

kohustus Luminor Bank AS ees VÕS § 175 lg 6 sätestatud korras. Kohtu hinnangul järeldub OÜ

PR Betoon, Swedbank AS ja Luminor Bank AS vahel 13.05.2019 sõlmitud lepingust ja selle

alusel OÜ PR Betoon poolt Swedbank AS-ilt võetud laenu arvelt Luminor Bank AS

laenulepingust nr 87/08H33 tulenevate tagatiseks seatud hüpoteekide kustutamisest, et

võlausaldaja Luminor Bank AS nõustus kostja kohustuse üleminekuga hagejale summas 133

467.70 eurot.

12.8. Eeltoodust järeldub, et hagejal puudub alus astuda kostja pankrotimenetlusse Luminor

Bank AS asemel AÕS § § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p-de 2 ja 3 sätestatud korras, kuna selle

tagajärjel tekib hagejal võimalus alusetuks rikastumiseks, sest Luminor Bank AS nõue ei ole PR

2-19-13561

Betoon OÜ-le VÕS § 173 lg 1 mõttes üle läinud vaid, tegemist on VÕS § 175 lg 6 sätestatud

olukorraga, kus kostja kohustus Luminor Bank AS ees läks üle PR Betoon OÜ-le. Kohtu

hinnangul läks olukorras, kus hageja tasaarvestas enampakkumise alghinna, hagejale üle ka

alghinnale lisandunud kostja kohustus Luminor Bank AS ees ja seega tekkis hagejal kohustus

täita Luminor Bank AS ees laenulepingust nr 87/08H33 tulenev nõue, mis oli tagatud

vaidlusalusel kinnistul lasunud hüpoteekidega, mis enampakkumisel võõrandamisel jäid

kehtima.

12.9. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldamata jätta.

13. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.

Menetluskulude jaotus

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kohus leiab, et kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb nii

hageja kui kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik