2-24-107481/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-107481

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi P.T vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

79 eurot 78 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post

Kostja P.T (isikukood XXX), elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, e-

post

Asja läbivaatamine

kirjalikult lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS ÜHISTEENUSED hagiavaldus P.T vastu rahuldamata.

2. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Määrata, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21).

MENETLUSE KÄIK

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitatud hagist nähtub, et P.T (kostja) parkis 12. veebruaril 2021

temale kuulunud sõidukit Volkswagen registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul

asuvas eraparklas rikkudes parkimiskorralduse nõudeid, mille kohta koostas hageja leppetrahvi 40

eurot. Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 26. veebruar 2021. Kostja leppetrahvi tähtaegselt ei tasunud.

2. Hageja esitas 21. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt

79 euro 54 sendi saamiseks. Kostja esitas 5. märtsil 2024 nõudele vastuväite, mille kohaselt on

kostja võlgnevuse tasunud. Seoses vastuväite esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti

nõue üle Tartu Maakohtule.

2-24-107481

3. Hageja esitas 19. aprillil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista

põhinõudena 40 eurot, viivise perioodil 27. veebruar 2021 kuni 19. aprill 2024 summas 11 eurot 91

senti, sissenõudmiskulu 20 eurot ja viivise kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja jätta kostja kanda menetluskuluna

riigilõivu 100 eurot ja hageja õigusabikulu 358 eurot.

4. Kostja oma 6. mai 2024 seisukohas esitatud hagiavaldusega ei nõustunud ja palus jätta hagi

rahuldamata. Kostja selgitas, et tal puuduvad hageja ees võlgnevused, sest leppetrahv on tasutud.

5. Hageja kinnitas 27. mai 2024 seisukohas, et kostja on tasunud hagejale 5. märtsil 2024

võlgnevuse katteks 56 eurot. Hageja arvestas summast 40 eurot põhivõlgnevuse katteks, 11 eurot 91

senti viivise katteks ja 4 eurot 9 senti sissenõudmiskulude katteks. Hageja palus kostjalt välja

mõista sissenõudmiskulu 15 eurot 91 senti ning riigilõivu 100 eurot ja õigusabi kulu 358 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

7. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses,

mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite

märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

8. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel

viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on

kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt

õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 40 eurot, viivise perioodil

27. veebruar 2021 kuni 19. aprill 2024 summas 11 eurot 91 senti, sissenõudmiskulu 20 eurot ning

lisanduva viivise.

Hageja on oma 19. aprillil 2024 esitatud nõude tõendamiseks esitanud 12. veebruaril 2021

koostatud leppetrahvi nr 0256009897 (dtl 41), fotod kostja sõiduautost (dtl 42-45), võlateatised

võlgnevuse tasumiseks (dtl 52-54). Hageja on kinnitanud, et kostja on võlgnevuse tasunud 5. märtsil

2024 summas 56 eurot, millest põhivõlg on 40 eurot, viivis 11 eurot 91 senti ja sissenõudmiskulud

4 eurot 9 senti (dtl 73-74).

2-24-107481

10. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas 21. veebruaril 2024

maksekäsukiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks summas 79 eurot 54

senti (dtl 3-5). Kostja esitas 5. märtsil 2024 nõudele vastuväite põhjendusega, et võlgnevus on

tasutud (dtl 10-16). Hageja esitas 19. aprillil 2024 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks summas 71 eurot 91 senti (dtl 35-56). Kostja esitas 6. mail 2024 hagiavaldusele

vastuväite põhjendusega, et võlgnevus on tasutud (dtl 61-68). Kostja kinnitas 27. mail 2024, et

kostja on võlgnevuse katteks 5. märtsil 2024 tasunud 56 eurot, millest hageja arvestuse kohaselt on

40 eurot põhivõlg, 11 eurot 91 senti viivis ja 4 eurot 9 senti sissenõudmiskulu (dtl 71-74).

Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud hagiavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks nõudes, mis

oli kostja poolt enne hagiavalduse esitamist tasutud. Hageja on kostja poolt 5. märtsil 2024 tasutud

56 eurost arvestanud mh viivise tasumisena 11 eurot 91 senti, mis on hagiavalduse kohaselt viivis

perioodil 27. veebruar 2021 kuni 19. aprill 2024. Kuna kostja tasus põhivõlgnevuse 5. märtsil 2024,

siis ei olnud hagejal õigust nõuda ega arvestada viivist perioodil 6. märts 2024 kuni 19. aprill 2024,

s.o peale põhinõude tasumist kostja poolt.

TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Võlgniku poolt enne hagiavalduse esitamist tasutud nõude esitamine kohtule on kohtusüsteemi

koormamine ning selgelt vastuolus avalike huvidega – see takistab tegelikku õiguskaitset vajavate

nõuete menetlemist mõistliku aja jooksul ning suurendab ebamõistlikult menetluses olevate

kohtuasjade hulka ja kohtute koormust. Kohtuvõimu ülesandeks on muuhulgas edendada Eesti

õiguskultuuri ning tagada järjekindlalt, et kohtusse pöördumise õigust ei kasutataks ebamõistlikult.

Kohus on seisukohal, et hagejal puudub leppetrahvist nr 0256009897 tulenev nõue kostja vastu

seoses kostja poolt võlgnevuse tasumisega 5. märtsil 2024.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Seoses hagiavalduse rahuldamata jätmisega tuleb

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt, ei ole kostjal

menetluses esindajat olnud ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks esinenud ka muid

menetluskulusid. Seega puuduvad kostjal hüvitatavad menetluskulud.

12. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 100 eurot ja õigusabikulust summas 358

eurot. Kuna hagiavaldus jääb rahuldamata, jäävad hageja menetlus hageja enda kanda.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus ei anna käesolevas asjas

luba otsuse edasikaebamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-24-107481

Külli Puusep

kohtunik