2-23-10530/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-10530

Tsiviilasi

Diana Telnova hagi A.J. Varuosad OÜ vastu kahju

nõudes

Tsiviilasja hind

400 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. mai 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Diana Telnova apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): Diana Telnova (isikukood XXX),

esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja (kostja): A.J. Varuosad OÜ (registrikood

12521299), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Diana Telnova apellatsioonkaebust Viru Maakohtu

3. mai 2024 otsuse peale.

2. Lugeda apellatsioonkaebus Diana Telnova-ile tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Diana Telnova kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Diana Telnova (hageja) hagi A.J. Varuosad OÜ (kostja)

vastu võla 400 euro nõudes.

2. Viru Maakohus jättis 3. mai 2024 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1407

eurot 88 senti koos lisanduva viivisega.

3. Hageja esitas 3. juunil 2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja

Viru Maakohtu 3. mai 2024 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

Tsiviilasja hind maakohtus oli 400 eurot. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses (TsMS § 405),

st oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi

menetluspõhimõtteid.

Lihtmenetluse asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21

kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget

hindamist, materiaalõigusnormide väära kohaldamist või selgitamiskohustuse puudulikku

täitmist. Maakohus sai otsuse tegemisel lähtuda poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest.

Asjaoludest nähtub, et hageja esitas hagi ja osales maakohtu menetluses õigusteadmistega

esindaja vahendusel. Maakohus andis hagejale korduvalt tähtaja hagiavalduses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks. Hageja märkis esialgses hagis, et soovib täitmist Egor Malechkinile,

puuduste kõrvaldamisel märkis, et E. Malechkin sõlmis kostjaga auto remondiks töövõtu

lepingu, kuid kahju tekkis hagejal, kui auto omanikul.

30. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil arutas kohus pooltega hageja hagemisõigust. Hageja

teatas esmalt, et volitas E. Malechkinit ennast esindama, seejärel, et remonditööde tegemiseks

lepingut ei sõlmitud ja viimaks jäi hageja seisukohale, et kuna ta on auto omanik, siis on tal

nõudeõigus, ükskõik kes auto remonditööd tellis. Maakohus määras hagejale kohtuistungil uue

tähtaja oma nõude selgitamiseks. Hageja vastas, et on auto omanik ja ta palus E. Malechkinil

pöörduda autoteeninduse poole sõiduki tehnilise probleemi lahendamiseks. Hageja jäi

seisukohale, et auto remonditööde käigus tekitas kostja hagejale kahju.

Hageja ei ole E. Malechkini esindusõigust hageja nimel kostjaga töövõtulepingu sõlmimiseks

tõendanud.

Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks, st ei välistanud ringkonnakohtu

tuginemist TsMS § 637 lg-le 21.

Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega TsMS § 638 lg 4 alusel

hagejale ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

5. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Kostjat ei ole

apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu 140 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus

keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on hagejal õigus taotleda kaebuselt

tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)