2-23-17825/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-17825

Tsiviilasi

X.X. hagi Delfi Meedia AS-i, Eesti Rahvusringhäälingu

ja Antsla valla vastu kahju hüvitamiseks

Määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. mai 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.X. määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja X.X. (hageja) (isikukood

XXXXXXXXXXXX )

Kostja: Delfi Meedia AS (registrikood 10586863)

Kostja: Eesti Rahvusringhääling (registrikood

74002322)

Kostja: Antsla vald (Antsla Vallavalitsuse kaudu)

(registrikood 75010418)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. mai 2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud X.X. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD

1. X.X. (hageja) esitas 18. detsembril 2023 Tartu Maakohtule hagi, milles palus Delfi Meedia

AS-ilt, Eesti Rahvusringhäälingult ja Antsla vallalt (kostjad) solidaarselt välja mõista

mittevaralise kahju 45 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt tegid Delfi Meedia AS ja Eesti

Rahvusringhääling hageja kohta halva loo ja jagasid hageja kohta väärinfot, mis on siiani

internetist leitav. Antsla Vallavalitsus oli sel ajal hageja eestkostja, kes lasi Pealtnägija saates

hageja mainet kahjustada. Eestkostja peab kaitsma eestkostetava huve.

Koos hagiga esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks hüvitamiskohustuseta, kuna

hagejal puudub sissetulek, samuti taotles hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamist.

2. Maakohus jättis hagi ning menetlusabi taotlused 29. jaanuari 2024. a määrusega käiguta

ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh nõuetekohaselt vormistatud

menetlusabi taotluse esitamiseks või riigilõivu tasumiseks ning nõuetekohaselt vormistatud

riigi õigusabi taotluse esitamiseks.

3. Hageja esitas 7. veebruaril 2024 maakohtule riigi õigusabi taotluse selleks ette nähtud

vormil, kuid määratud tähtajaks puudusi hagiavalduses ega menetlusabi taotluses ei

kõrvaldanud.

4. Maakohus jättis 19. aprilli 2024 määrusega rahuldamata hageja taotlused riigi õigusabi

saamiseks ning hagiavalduse esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Sama määrusega

keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest.

5. Hageja esitas maakohtu 19. aprilli 2024 määrusele samal päeval määruskaebuse.

6. Maakohus jättis määruskaebuse käiguta ning andis hagejale tähtaja määruskaebuselt

puuduste kõrvaldamiseks: määruskaebuses selgelt väljendatud protsessuaalse taotluse

esitamiseks, määruskaebuse põhjenduse esitamiseks ning määruskaebuselt riigilõivu

tasumiseks.

7. Hageja saatis maakohtule 10. mail 2024 vastuse. Hageja selgitas, et ta ei saa puudusi

kõrvaldada, kuna tal puuduvad juriidilised teadmised ja ta ei saa aru, mida kohus teada tahab.

Hageja on vaimse alaarenguga ja ei suuda ennast esindada, seetõttu taotles riigi õigusabi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus keeldus 29. mai 2024 määrusega hageja 19. aprilli 2024 määruskaebuse

menetlusse võtmisest.

Kohus leidis 10. mai 2024. a määruses, et hageja esitatud määruskaebus ei vasta TsMS § 662

lg-s 1 ja 2 sätestatud määruskaebusele esitatud nõuetele ning tasumata on riigilõiv

riigilõivuseaduse § 59 lg 14 järgi.

Hageja ei tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu ja rikkus TsMS § 662 lg 1 p-des 3, 4 ja

lõikes 2 sätestatud määruskaebuse vormi ja sisu nõudeid. Hageja määruskaebusest ja 10. mai

2024 vastusest kohtunõudele on ebaselge millises ulatuses hageja esimese astme kohtu

määrust vaidlustab, missugust lahendit ta taotleb või millised on need faktilised ja õiguslikud

väiteid asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine 19. aprilli 2024 määruse tegemisel.

Hageja ei ole määruskaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ka kohtu poolt 10. mai 2024. a

määrusega antud täiendava tähtaja jooksul. Samuti ei ole hageja tasunud riigilõivu.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Avaldaja esitas maakohtu 29. mai 2024 määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse kohaselt tegi hageja kohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja

määramiseks kuna ta ei saa aru, mida kohus nõuab. Vanglas puudub internet ja tõendeid ei saa

esitada, kuna kõik tõendid on internetis. Riigilõivu hageja tasuda ei saa, sest tal puudub raha.

Hageja ei saa aru, milliseid puuduseid kohus käskis kõrvaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Maakohus leidis õigesti, et hageja jättis määruskaebuselt tasumata riigilõivu ning hageja

esitatud dokument ei vastanud vormi- ega sisu nõuetele.

RLS § 59 lg 14 järgi tuleb kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu

70 eurot. Hageja ei tasunud 19. aprilli 2024 määruskaebuselt riigilõivu. Maakohus määras

hagejale 10. mai 2024 määrusega tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest tasumata riigilõivu

tasumiseks.

Hageja määratud tähtajaks riigilõivu ei tasunud. Hageja vastas tähtaja jooksul kohtule, et tal

puudub sissetulek riigilõivu tasumiseks, kuna tema ainuke sissetulek pensioni näol on ära

võetud ning ta viibib vanglas. Hageja ei esitanud taotlust menetlusabi saamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et hageja teovõimet ei ole piiratud, hageja esitas maakohtule riigi

õigusabi taotluse, seega saab järeldada, et hageja suudab iseseisvalt taotluse vormi täita.

Hageja ei esitanud, vaatamata maakohtu korduvatele selgitustele, menetlusabi taotlust.

Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt algselt maakohtule esitatud dokumendis puudusid

nõude aluseks olevad asjaolud, mida üksnes hageja ise sai esile tuua. Hageja ei esitanud neid

ka kohtu määratud puuduste kõrvaldamise tähtajaks, seega oleks hageja dokumentide edasine

menetlemine perspektiivitu. Seetõttu puudub alus määrata hagejale täiendav tähtaeg taotluste

esitamiseks, samuti puudub alus hagejat riigilõivu tasumisest vabastada.

12. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna peale avaldaja teisi menetlusosalisi menetluses ei

osalenud, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/