3-23-241/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-241

Haldusasi

G.G kaebus Keskkonnaameti 04.01.2023 kirjale nr 7-

9/22/25252-2

Menetlusosalised

Kaebaja – G.G, esindajad vandeadvokaat Villy

Lopman ja advokaat Elvi Tuisk

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad Monika

Järvela ja Maret Voolaid

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.06.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.G apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18.04.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.G apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.06.2023

otsus haldusasjas nr 3-23-241 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.07.2024.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-23-241

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.G on Valgamaal Otepää vallas Räbi külas asuva Kaasiku kinnistu (katastritunnus

55701:001:0742), mis asub Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndis, omanik. Kaebaja

taotles 2020. a-l kinnisasjale ehitamiseks projekteerimistingimusi, kuid Keskkonnaamet jättis

need kooskõlastamata. 2022. a suvel püstitas kaebaja kinnisasjale õigusliku aluseta sauna,

abihoone ning nendevahelise terrassi ja rajas pinnastee.

2. Keskkonnaamet algatas 16.12.2022 teatega nr 7-28/22/24645 haldusmenetluse nr

2920, mille eesmärgiks on tagada Kaasiku maaüksusel õiguspärane olukord ehk likvideerida

ebaseaduslikult ehitatud hooned, terrass ja pinnastee.

3. G.G esitas 27.12.2022 Otepää vallale taotluse kinnisasjale õigusliku aluseta ehitatud

ehitiste seadustamiseks. Vald pöördus 28.12.2022 Keskkonnaameti poole ehitusteatisele

nõusoleku saamiseks, kuid Keskkonnaamet keeldus 04.01.2023 kirjaga nr 7-9/22/25252-2

kooskõlastuse andmisest, põhjendades seda järgmiselt.

Vastavalt maakatastri andmetele on Kaasiku katastriüksuse pindala 5,20 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa, mille kõlvikulise koosseisu moodustab haritav maa (1,46 ha), looduslik

rohumaa (0,17 ha), metsamaa (1,39 ha) ja muu maa (1,64 ha). Seal ei ole ajalooliselt

hoonestust asunud. Kui Keskkonnaamet andis 04.02.2020 nõusoleku Madise katastriüksuse

jagamiseks, millest tekkis ka Kaasiku katastriüksus, siis esitas ta tingimuse, et tekkivate

maaüksuste kasutusviisi ja sihtotstarvet ei tohi muuta, kuna hoonestusalade rajamine sinna ei

oleks kooskõlas looduspargi kaitse-eesmärgiga. Ka keeldus Keskkonnaamet 16.10.2020

nõusoleku andmisest projekteerimistingimuste väljastamiseks Kaasiku katastriüksusele elamu

ja abihoonete projekteerimiseks, sest see ei ole kooskõlas looduspargi kaitse-eesmärgiga.

Sellele vaatamata püstitati saun ja abihoone koos terrassiga paika, mis oli 2020. a-l

projekteerimistingimuste taotluses märgitud sauna asukohaks. Isikul ei saanud tekkida

õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. Kõnealuste ehitiste püstitamisel on

rikutud „Otepää looduspargi kaitse-eeskirja“ (edaspidi KE) § 17 lg 2 punkti 1. Ehitiste

püstitamisel on tekkinud vastuolu Otepää looduspargi ning Otepää piiranguvööndi

kaitseeesmärgiga (KE § 1 lg 1 punkt 1 ja § 14 lg 4).

Kaasiku katastriüksuse ning selle ümbruse looduskaitse on seotud eelkõige Otepää

kõrgustikule iseloomuliku maastiku kaitse ja säilitamisega. Kaasiku katastriüksuse puhul on

tegemist tüüpilise Otepää kõrgustikule omase pärandkultuurmaastikuga, mille

maastikukaitseline väärtus on tingitud tema vaatelisusest, avatud ja suletud alade

vaheldumisest, asukohast ning ka paiknemisest Räbi järve kaldal. Järved ja järvede kaldad

(loodusliku ilmega järvemaastikud) on püsiväärtused, mida on läbi aegade Otepää maastike

puhul kõige enam hinnatud. Otepää looduspargi maastikulise tsoneeringu järgi asub Kaasiku

katastriüksus Päidla-Nõuni hoiualal ehk ühel kolmest Otepää looduspargis eriti hästi säilinud

pärandmaastikuga alal. Selles piirkonnas on pärandmaastiku väärtuste säilimiseks oluline

asustusmustri, talude asukohtade ja teede paiknemise säilitamine. Ehitustegevus Kaasiku

katastriüksusel ei ole kooskõlas looduspargi kaitse-eesmärkidega. Teostatud ehitustegevusega

katastriüksusel on toimunud Otepää looduspargile iseloomulike pärandkultuurmaastike ning

vaadete vähenemine.

2(9)

3-23-241

Tulenevalt eeltoodust, looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p-st 6 ning KE § 6 lg-st 4

ei nõustu Keskkonnaamet kooskõlastamiseks esitatud ehitusteatistega. Püstitatud ehitised, sh

juurdepääsutee, kahjustavad Otepää looduspargi kaitse-eesmärke (pärandmaastikku) ning

ehitised tuleb likvideerida.

4. G.G esitas 03.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastada Keskkonnaameti

04.01.2023 kirja õigusvastasus ning kohustada Keskkonnaametit uuesti otsustama

ehitusteatiste kooskõlastamine.

Vastustaja kaalutlused otsuses pole õiguspärased. Vastustaja jättis kaalutlusõiguse teostamata

ja tegi automaatotsuse, hindamata sisuliselt, kas ja kuidas püstitatud ehitised kahjustavad

Otepää looduspargi kaitse-eesmärke. Vastustaja tugines üksnes varasemates katastriüksuse

jagamise menetluses ja projekteerimistingimuste menetluses tehtud järeldustele, et

ehitustegevus kinnistul ei ole võimalik, jättes arvestamata, et tegemist on mitu aastat tagasi

toimunud eraldiseisvate menetlustega, mis ei mõjutanud kuidagi uurimis- ja

kaalumiskohustust.

Otepää piiranguvööndis on ehitamine põhimõtteliselt lubatud (KE § 17 lg 2 punkt 1). Kaasiku

kinnistul ei ole põlist metsamaad ega poollooduslikku kooslust, kus ehitiste püstitamine on

lubatud üksnes algsetel taluõuekohtadel. Kogu inimtegevuse käsitamine keskkonnakahju

tekitamisena pole mõeldav, vaid tuleb hinnata konkreetset mõju. Ehitised sobituvad küla

üldisesse miljöösse, seega need ei avalda negatiivset mõju Kaasiku kinnistu ega piirkonna

üldisele vaatelisusele ega külamaastikule kui Otepää piiranguvööndi väärtustele. Ka puudub

negatiivne mõju Kaasiku kinnistu maastikulistele väärtustele, sest ehitised ei mõjuta kinnistu

avatud ja suletud alade vaheldumist ega asukohta Räbi järve kaldal. Ebaõige on vastustaja

väide, et uurimispõhimõtte teostamata jätmine maastikuarhitektuurse hindamise osas on

põhjendatav, kuna Kaasiku kinnistule laieneb Otepää looduspargi maastikuline tsoneering.

Vastustaja jättis arvestamata, et Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks ei ole mitte ainult

pärandmaastike säilitamine, vaid ka säästvale elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud

keskkonnakasutusele kaasaaitamine (KE § 1 lg 1 punkt 1). Seega looduspargi

kaitseeesmärgiks pole igal viisil takistada ja välistada igasuguseid muudatusi, vaid tagada

seda, et elukeskkonna areng ehk muutumine toimuks tasakaalustatult ja erinevaid huve

arvestades ja kaalutletud otsuseid vastu võttes.

Arvestatud on ebaõigete ja asjakohatute kaalutlustega. Ehitised ei asu Otepää looduspargi

maastikulise tsoneeringu kohaselt Päidla-Nõuni hoiualal, vaid tavaalal, kus ehitustegevus on

leebemalt reguleeritud, sh eelistatud on väiksemate hoonete ehitus. Kaebaja ehitised ei ole

püstitatud avatud alale, vaid paiknevad metsastunud ala keskel ning asuvad lähimast teest

piisaval kaugusel, et möödujate vaateid mitte häirida. Vaidlusalused abihoone ja saun

vastavad Otepää looduspargi maastikulises tsoneeringus toodud juhistele. Vastustaja on

omistanud kaalu Kaasiku kinnistu paiknemisele Räbi järve kaldal, kuid ei selgu, kuidas järv

mõjutab ehitusteatiste kooskõlastamist. Ehitised ei riku Räbi järve hinnatud püsiväärtusi.

Ehitised ei paikne ehituskeeluvööndis (LKS § 38 lg 1 punkt 5). Need asuvad kalda

piiranguvööndis (LKS § 37), kus ehitustegevus pole piiratud. Asjakohatud on kaalutlused, et

kaebaja ei ole projekteerimistingimuste menetluses esitanud vastustaja otsusele vaiet ega

pöördunud halduskohtusse ning et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust

ehitustegevuse lubatavusest. Lisaks on asjakohatud kõik vastustaja 09.03.2023 vastuses

esitatud väited. Kaasiku kinnistul leidub vaid üks kaitsealune liik – III kaitsekategooriasse

kuuluv soo-neiuvaip –, kuid selle leiukoht asub vaidlusalustest ehitistest umbes 300 meetri

kaugusel. Seega on põhjendamatu väita, et kahjustati Räbi järve kaldaala kooslust ning

muudeti elupaiku. Need põhjendused väljuvad LKS § 14 lg-s 2 ja KE § 7 lg-s 1 määratud

3(9)

3-23-241

pädevuse piirest. Asjakohatu on ka loodusliku mitmekesisuse säilitamise kaalutlus, sest sellest

otsuse tegemisel ei lähtutud ja samas on vastustaja väited ka põhjendamata ning

uurimiskohustus täitmata.

Vastustaja rikkus oluliselt proportsionaalsuse põhimõtet. Vastustaja asus otsuses seisukohale,

et vaidlusalused ehitised tuleb likvideerida. Ehitiste likvideerimine pole sobiv meede Otepää

looduspargi kaitse-eesmärkide tagamiseks, sest ehitised ei kahjusta looduspargi väärtusi ja

eesmärke. Ehitiste lammutamine poleks ka vajalik ja mõõdukas. Vähem koormav abinõu

oleks nt nõuda kaebajalt kinnistule täiendava haljastuse rajamist, et maastikuilme oleks

ühtlasem.

5. Keskkonnaamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldusmenetluses esitatud

seisukohtade juurde.

6. Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus

nõustus vaidlustatud kirjas toodud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

Vaidlus käib Kaasiku katastriüksusele ilma lubade ja nõusolekuteta püstitatud ehitiste (sauna

ja abihoone) seadustamise üle. Keskkonnaamet keeldus 04.01.2023 selleks kooskõlastuse

andmisest. Kohtupraktikas on leitud, et Keskkonnaameti keeldumist nõusoleku andmisest

tuleb käsitada menetlustoiminguna. Kehtiv õigus ei sätesta otseselt menetlustoimingu

vorminõudeid. Kui haldusorganil on menetlustoimingu tegemisel hindamis- ja kaalumisruum,

siis tuleb järgida kaalutlusreegleid ja proportsionaalsuse põhimõtet ning uurimispõhimõtet.

Samas ei tulene kohtupraktikast, sh kaebaja viidatud lahenditest, et põhjendamiskohustus on

sama ulatuslik kui haldusakti puhul. Keskkonnaameti põhilised põhjendused ja argumendid

peavad küll selguma 04.01.2023 kirjast, kuid leebemalt saab suhtuda sellesse, kui

Keskkonnaamet kirja andmise järel, sh kohtumenetluses, oma põhjendusi täiendavalt selgitab

ja täpsustab, et põhjendada kooskõlastuse andmisest keeldumise sisulist õigsust.

LKS §-st 14 tuleneb, et kaitstava loodusobjekti valitseja on kohustatud jätma kooskõlastamata

nõusolekut nõudva tegevuse, mis võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi

saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Samas võib anda nõusoleku tegevuseks

tingimustega, mille täitmine tagab, et eeltoodud kahjustamist ei toimuks. Keeldumise

eelduseks ei ole seatud kaitse-eesmärgi ilmselget kahjustamist ning piisav on kaitse-eesmärgi

kahjustamise võimalikkus. Kuivõrd nõusoleku andmisest keeldumine võib riivata

omandiõigust, saab keeld olla proportsionaalne siiski vaid juhul, kui kaitse-eesmärgi

kahjustamise võimalus on tõenäoline. Samuti tuleneb omandiõiguse riive korral

proportsionaalsuse põhimõttest ja LKS § 14 lg-st 3 kohustus kaaluda tegevuse lubamist

tingimuslikult.

Keskkonnaametil on hindamisruum küsimuses, kas LKS § 14 lg-s 1 nimetatud tegevus võib

kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti

seisundit. Mida mõista „võib kahjustada“ all, ei ole õigusnormides ette kirjutatud. Seega LKS

§ 14 lg 2 kohaldamisel kasutab vastustaja küll kaalutlusõigust ja hindab tegevuse mõju

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamisele, analüüsides juhtumi asjaolusid ja erinevaid

argumente, kuid kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamise kahjustamise võimalikkuse

(tõenäosuse) korral ei saa ta nõusoleku andmist kaaluda.

Keskkonnaamet on piisavalt, kontrollitavalt, mõistlikult ja asjakohaselt põhjendanud, et

kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamine võib saada püstitatud ehitistega

kahjustatud. Vastustaja tugines õigesti sellele, et püstitatud ehitised kahjustavad Otepää

looduspargi kaitseväärtusi ning teostatud ehitustegevusega katastriüksusel on toimunud

4(9)

3-23-241

Otepää looduspargile iseloomulike pärandkultuurmaastike ning vaadete vähenemine. Õige ei

ole kaebaja väide, et Keskkonnaamet tegi nn automaatotsuse. Vaidlusalusest kirjast nähtub, et

konkreetsel juhul teostas vastustaja juhtumipõhise hindamise. Asjakohatud ei olnud viited

varasematele menetlustele (katastriüksuse jagamise ja projekteerimistingimuste taotlemise

menetlused 2020. a-l). Kaebaja oli teadlik Keskkonnaameti seisukohast, kuid võttis ikkagi

riski ja püstitas ehitised. Tal ei saanud olla õigustatud ootust, et Keskkonnaamet sellega

tagantjärele nõustub, mh olukorras, kus maa sihtotstarve on maatulundusmaa, mille muutmist

vastustaja võimalikuks ei pidanud.

Alusetu on kaebaja seisukoht, et kaitse-eesmärkide ohustamist pole põhjendatud ja ehitiste

mõju kaalutud. Vastustaja tõi esile Otepää looduspargi, sh piiranguvööndi kaitse-eesmärgi, ja

rõhutas eelkõige pärand(kultuur)maastiku kaitset. Otepää piiranguvööndi kaitse-eesmärk on

hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale iseloomuliku maakasutuse,

piirkonnale omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme – säilitamine,

looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste

üksikobjektide kaitse. Kaebaja mõistis kaebusest nähtuvalt, et vastustaja põhjendas vastuolu

kaitse-eesmärgiga sellega, et Kaasiku katastriüksuse puhul on vajalik kaitsta tüüpilist Otepää

kõrgustikule omast pärandkultuurmaastikku, mille maastikukaitseline väärtus on tingitud tema

vaatelisusest, avatud ja suletud alade vaheldumisest, asukohast ning paiknemisest ka Räbi

järve kaldal, milliseid väärtusi ehitised aga kahjustavad. Kirjast on arusaadav, et muudetud on

alale iseloomulikku maakasutust – tegemist on maatulundusmaaga ning see pole kunagi olnud

hoonestatud, kuid sisuliselt muutis kaebaja osa katastriüksusest hoonestusalaks.

Asustusstruktuur koosneb hoonetest, teedest ja maakasutusest, ning kõiki neid elemente on

muudetud. Maastikuilme puhul rõhutas vastustaja, et loodusliku ilmega järvemaastikud on

püsiväärtused, mida on läbi aegade Otepää maastike puhul kõige enam hinnatud ning

kaldaalad tuleb hoida hoonestusest puutumatuna. Järve kaldale kokku 60 m2 ulatuses

ehitamine (hooned ja terrass) rikub loodusliku ilmega järvemaastikus seisnevat väärtust.

Keskkonnaamet arvestas keeldumisel õigustatult asjaoluga, et lisaks hoonetele, mida kaebaja

soovib seadustada, on ta rajanud ka terrassi ja juurdepääsutee Raiga-Räbi-Nõuni-Lutike teelt,

mis mõjutavad samuti Kaasiku katastriüksuse asustusstruktuuri ja sealt tulenevalt negatiivselt

pärandkultuurmaastiku säilitamise eesmärki. Loodusparki Räbi järve äärde hoonete ehitamise

mõju ei piirdu ainult sellega, et hooned muudavad vaadet, vaid sellega kaasneb ka hoonete,

terrassi ja õue kasutus ning läbi katastriüksuse põhjaosa kulgeva juurdepääsutee rajamine ja

kasutus. Ehkki vaidlus on hoonete seadustamiseks nõusoleku andmises, siis ei saa mõju

hindamisel jätta arvestamata muid asjaolusid, mis kumuleeruvad.

Kaasiku katastriüksuse vaatelisust ei saa hinnata ainult selle järgi, kuidas paistavad ehitised

kindlast punktist maanteel. Vaade ehitistele on ka järvelt ja naabrite kinnistutelt. Vaatelisuse

muutumine järvelt ja naaberkinnistutelt pole uues põhjendus, mida ei saa arvestada. Vastustaja

pelgalt täpsustas sellega kohtumenetluses üht 04.01.2023 kirja argumenti, et kaebaja

ehitistega on toimunud vaadete vähenemine. Hooned ei paikne täielikult suletud alal, vaid on

teatud külgedest nähtavad, seega kahjustavad hooned avatud ala vaadet. Jääb arusaamatuks,

millel põhineb väide, et ehitised sobituvad küla üldisesse miljöösse. Asjaoluga, et kinnistul on

niigi ebaühtlane metsastumine ja et ka ümbrus on ebaühtlase kõlvikulise jaotuse ja

maastikuilmega, ei saa iseenesest õigustada pärandkultuurmaastiku muutmist. Ebaühtlus ja

maastikuilme sellisel kujul, nagu see on, ongi Otepää looduspargis iseloomulikuna kaitstav.

Oluline on ka argument, et Kaasiku katastriüksusel pole varem hoonestust asunud. Varasem

hoonestus või selle puudumine on asustusstruktuuri ja pärandkultuurmaastiku säilimise

hindamisel oluline olenemata sellest, kas küsimus on vanas taluõuekohas. Seega kuigi

5(9)

3-23-241

ehitamine ei ole küll Otepää looduspargi piiranguvööndis välistatud, siis konkreetse, sh järve

kaldal asuva asukoha puhul leidis vastustaja piisavalt ja asjakohaselt põhjendatult, et

kaitseeesmärgid saavad kahjustatud.

Vaidlust pole, et Otepää looduspargi maastikulise tsoneeringu järgi asub Kaasiku kinnistu

põhjapoolne osa Päidla-Nõuni hoiualal, kuid vaidlusalused ehitised hoiualal ei asu. Vastustaja

tõigi 04.01.2023 kirjas välja, et Kaasiku kinnistu asub hoiualal, mis on õige, kuigi täpsem

olnuks märkida, et see asub Päidla-Nõuni hoiualal osaliselt. Nähtuvalt Keskkonnaameti

16.10.2020 kirjast, millega keelduti Kaasiku katastriüksuse projekteerimistingimustele

nõusoleku andmisest, oli vastustaja teadlik, et Päidla-Nõuni hoiualal asub just katastriüksuse

põhjaosa. Kaebaja poolt välja toodud tsoneeringu dokumendi lk-l 39 on tavaala kohta toodud,

et ehitamine on leebeimalt reguleeritud; oluline on säilitada olemasolevat küla struktuuri;

säilima peaks avatud alad, olulisemad vaated ja maastiku mosaiiksus; uusi hoonekomplekse

võib ehitada kunagisele talukohale; uute kohtade rajamisel tuleb vältida ainult ühe suure

hoone ehitamist, ehitada tuleb mitu väiksemat hoonet, paigutades need õuel, järgides vanu

traditsioone. Eelnevat arvestades ei ole õige väide, et kaebaja ehitustegevus on tsoneeringu

dokumendiga kooskõlas. Ehitistega on muudetud külastruktuuri, olulisi vaateid (järve ääres),

ehitised asuvad alal, kus varem pole hoonestust asunud. Asjaolu, et tsoneeringus soovitatakse

uute kohtade rajamisel vältida ainult ühe suure hoone ehitamist ja ehitada tuleb mitu

väiksemat hoonet, ei välista seda, et Keskkonnaamet leiab konkreetses asukohas, et

kaitseeesmärgiga pole kooskõlas ehitada ka mitut väiksemat hoonet.

Vastustaja ei rikkunud uurimispõhimõtet, kui ei pidanud põhjendatuks maastikuarhitektuurilist

hindamist, milline küsimus tõusetus sellest, et ehitised ei asu PäidlaNõuni hoiualal.

Looduspargi kaitseväärtused, mida kaitstakse, on nii hoiualadel, sihtkaitsealadel kui ka

tavaalal samad. Pärandkultuurmaastiku üheks osaks on asustusstruktuur (hooned, teed), mis

piirkonniti on looduspargis paremini säilinud ning need alal on tsoneeringus eraldi välja

toodud kui hoiu- ja sihtkaitsealad. Kaasiku katastriüksus asub looduspargi pärandmaastiku

alal, kus on väga hästi säilinud piirkonna asustusstruktuur, seda nii Päidla-Nõuni hoiualale kui

ka tavaalale jäädes. Väljakujunenud asustusstruktuur on oluline pärandmaastike väärtus ja

omab olulist rolli Otepää looduspargi maastikukaitses.

Mis puudutab argumenti, et vastustaja ei arvestanud Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiga

aidata kaasa säästvale elukeskkonna arengule ja tasakaalustatud keskkonnakasutusele, siis

kahtlemata ongi võimalik looduspargis tasakaalustatult ka ehitamist lubada. Konkreetse

piirkonna puhul hindas vastustaja aga negatiivse mõju liiga suureks, mis välistab nõusoleku

andmise ehitusteatisele. Kaebaja peab põhjendamatult asjakohatuks ka kõiki vastustaja

09.03.2023 vastuses esitatud väiteid, mis tuginevad elustiku ja elupaikade ning looduse

mitmekesisuse kaitsmisele ning neile ehitiste püstitamisega kaasneva negatiivse mõjuga.

Sellise mõju hindamine on vastustaja pädevuses ega ole vaidluse iseloomu arvestades

asjakohatu. Ka näiteks vastustaja 30.01.2023 kirjas ehk enne kaebuse esitamist, on

põhjendatud, et ökoloogiliselt on kõrgema väärtusega ökotonid järve kallastel, märgalad ja

põõsaribad põldude serval, seetõttu on Kaasiku kinnistul ka oluline ökoloogiline väärtus, mida

ehitustegevus negatiivselt mõjutab. Kokkuvõtvalt ei ole ilmselgelt asjakohatu, et Otepää

piiranguvööndis ja Räbi järve ääres kaitstakse KE-ga ka seal omaseid kooslusi, ilma et peaks

nimetama konkreetseid kaitsealuseid liike ja elupaiku.

6(9)

3-23-241

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. G.G palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 12.06.2023 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus toodu juurde,

esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Vastustaja on teinud olulisi kaalutlusvigu. Menetlustoiming omab väga suurt mõju kaebaja

subjektiivsetele õigustele. Järelikult oli otsuse põhjendamise nõue analoogne haldusakti

põhjendamise nõudega. Kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti motivatsioon olema eriti

põhjalik. Kohus võib erandina arvestada pärast menetlustoimingu tegemist esitatud

põhjendusi, kui ta on veendunud, et nendest põhjendustest juhinduti juba otsuse tegemise ajal.

Ebaõige on halduskohtu väide, et vastustaja ei teinud automaatotsust. Asjaoludest ning

vastustaja seisukohtadest nähtub, et vastustaja hinnangul ei olnud tal ehitiste kooskõlastamisel

hindamisruumi. Vastustaja on vääralt leidnud, et igasugune ehitustegevus Kaasiku kinnistul ei

ole kooskõlas looduspargi kaitse-eesmärgiga. Diskretsiooni kasutamata jätmine on oluline

kaalutlusviga.

Vastustaja ei korraldanud asjaolude sisulist uurimist, hindamist ega kaalumist. Nõusoleku

andmisest keeldumine ei tohi toetuda hüpoteetilistele ja ebamäärastele kaalutlustele.

Vastustaja ei ole välja toonud, kas, kuidas ja millisel määral ohustavad kaebaja püstitatud

ehitised kaitse-eesmärke. Vastustaja ei ole kaalunud ehitiste mõju.

Kaebajal ei olnud tekkinud õiguspärast ootust ehitusteatiste kooskõlastamise kohta, kuid see

ei tähenda, et vastustaja võis teha kooskõlastamata andmise otsuse, tuginedes vaid

varasemates katastriüksuse jagamise menetluses ja projekteerimistingimuste menetluses

tehtud järeldustele, et ehitustegevus ei ole Kaasiku kinnistul võimalik. Ebaõige on seega

halduskohtu seisukoht, et viide varasematele menetlustele annab aluse järeldada, millistest

kaalutlustest lähtus vastustaja vaidlusaluse otsuse tegemisel.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaitse-eesmärkide ohustamist on põhjendatud ja ehitiste

mõju õiguspäraselt kaalutud. Ühestki õigusaktist ei tulene, et maatulundusmaa ei või teatud

osas olla hoonestatud. Kaasiku kinnistule on ehitamine võimalik.

Väär on halduskohtu seisukoht, et ehitised rikuvad Kaasiku katastriüksuse vaatelisust ning

vastustaja on seda asjaolu kaalunud. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas kahjustavad

Kaasiku kinnistu maastikulisi väärtusi kinnistule püstitatud ehitised, mis asuvad lähimast teest

sellisel kaugusel ja on haljastusega varjatud selliselt, et nende olemasolu ei saa kuidagi

mõjuda häirivalt. Vastustaja ei tuginenud otsuses sellele, et maastiku vaatelisuse

kaitseeesmärki rikub asjaolu, et ehitised on nähtavad Räbi järvelt ning Anni, Vana-Kõlli ja

Madise katastriüksustelt. Lisaks on need väited paljasõnalised. Vastustaja pole hinnanud, kas

tegemist on vaatelisust kahjustava mõjuga.

Halduskohus leidis ekslikult, et ehitised on vastuolus Otepää looduspargi maastikulise

tsoneeringuga. Ehitised ei asu Päidla-Nõuni hoiualal. Seega lähtus vastustaja otsuse tegemise

ajal objektiivselt ebaõigest kaalutlusest. Vaidlusalused ehitised ei ole püstitatud avatud alale,

vaid paiknevad metsastunud ala keskel. Halduskohus järeldas ebaõigesti, et vastustaja ei

rikkunud uurimispõhimõtet, kui ei pidanud põhjendatuks maastikuarhitektuurilist hindamist.

See oleks võimaldanud välja selgitada ehitiste maastikulise sobilikkuse.

Vastustaja jättis otsuse tegemisel arvestamata, et Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks ei ole

mitte ainult pärandmaastike säilitamine, vaid ka säästvale elukeskkonna arengule ning

tasakaalustatud keskkonnakaitsele kaasaaitamine.

7(9)

3-23-241

Halduskohus asus ebaõigele seisukohale, et Otepää piiranguvööndis ja Räbi järve ääres

kaitstakse KE-ga ka seal omaseid kooslusi, ilma et peaks nimetama konkreetseid kaitsealuseid

liike ja elupaiku. Vastustaja oleks pidanud välja selgitama, kas tegelikult, millises ulatuses ja

millistele liikidele või elupaikadele võis vaidlusaluste hoonete ehitamine avaldada olulist

negatiivset mõju ning kas ehitiste likvideerimisega saaks seda kõrvaldada.

Vastustaja rikkus oluliselt proportsionaalsuse põhimõtet. Halduskohtu vastupidised järeldused

on ebaõiged. Vastustaja keeldus ehitusteatiste kooskõlastamisest põhjusel, et ta oli

etteruttavalt ära otsustanud, et ehitised tuleb igal juhul likvideerida. Ehitiste likvideerimine ei

ole sobiv meede eesmärgi saavutamiseks, sest see ei aita kaasa looduspargi

pärandkultuurimaastiku väärtuste ja eesmärkide taastamisele, sest ehitised ei kahjusta

looduspargi väärtusi ja eesmärke. Igal juhul ei ole ehitiste likvideerimine mõõdukas.

Looduspargi kaitse-eesmärgid ei kaalu kaebajale sellega kaasnevat riivet üles.

Uute ehitiste püstitamise sobivust piiranguvööndis kinnitab vastustaja praktika. Nii on

vastustaja kooskõlastanud ehitamise Alajärve kinnistul.

8. Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebaja väljendab apellatsioonkaebuses põhimõttelist mittenõustumist vastustaja ja

halduskohtu seisukohtadega, esitamata väiteid, mida halduskohus poleks oma otsuses juba

analüüsinud ja hinnanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikus halduskohtu õiguslikku analüüsi

korrata.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt vaid seda, et küsimus sellest, kas püstitatud ehitised

kahjustavad Otepää looduspargi kaitse-eesmärke, pole kaalutlusotsus, vaid hindamisotsus.

Järelikult ei laiene sellele kaalutlusõiguse kohaldamise reeglid ning muu hulgas on kohtul

võimalik otsuse tegemisel tugineda isegi nendele põhjendustele, mida haldusorgan ise pole

esile toonud.

Olukorras, kus on tuvastatud, et ehitised kahjustavad looduspargi kaitse-eesmärke, on

tulemuseks üldjuhul kooskõlastuse andmisest keeldumine. Vastasel juhul muutuksid KE-st

tulenevad piirangud sisutuks. Kooskõlastuse andmist tuleb asuda kaaluma juhul, kui kaebaja

õiguste riive on keskkonnakaitseliste eesmärkide rikkumisest ilmselgelt intensiivsem.

Praegusel juhul pole sellega tegemist. Ainuüksi omandiõiguse riivele tuginemine pole piisav,

eriti olukorras, kus kaebajale oli juba 2020. a-l teada, et Keskkonnaamet ei pea Kaasiku

kinnistu hoonestamist võimalikuks.

Asjaolu, et vastustaja jäi 04.01.2023 kirjas varasemates haldusmenetlustes võetud

seisukohtade juurde, pole kuidagi etteheidetav. Asjas pole ilmnenud, et vastustaja varasem

hinnang kinnistu hoonestamisele oleks olnud väär. Küsimus pole vaid kahe 20 m2 suuruse

ehitise lisandumises ning nende visuaalses mõjus maastikule, vaid KE kaitseb

pärandkultuurimaastikku laiemalt, muu hulgas seda, et inimtegevus ning sellega kaasnev ei

laieneks aladele, kus seda ajalooliselt pole olnud.

11. Seoses 16.11.2023 esitatud menetlusdokumendiga ja sellele lisatud tõenditega märgib

ringkonnakohus järgmist.

8(9)

3-23-241

Kaebaja hoonete väidetav arhitektuuriline sobivus piirkonda ei ole võrdsustatav vastavusega

KE-le. Maastiku botaaniline inventuur ning selle järeldused, et Kaasiku kinnistul ei leidu

kaitsealuseid liike ja elupaiku ning vaidlusalused ehitised ei avalda olulist negatiivset mõju

keskkonnale, ei lükka vastustaja 04.01.2023 kirjas toodut ümber. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et KE kaitseb ka looduspargi erinevaid kooslusi (järvekaldad, märgalad jms),

ilma et seal peaks asuma konkreetseid kaitsealuseid liike ja elupaiku.

Samuti ei oma tähtsust see, et Räbi külas on vahemikus 1900‒2005 majapidamiste arv

peaaegu kahekordistunud. Kaebaja pole esitanud mingeid täpsemaid andmeid, mis

võimaldaksid tulla järeldusele, et eelnimetatud kasvul võiks olla seos vastustaja 04.01.2023

hinnanguga. Kaebaja arusaam sellest, milline võiks olla tasakaal KE eesmärkide ja piirkonna

arengu vahel, on subjektiivset laadi ega tekita põhjendatud kahtlust, et vastustaja tegevus võib

olla õigusvastane.

Kaebaja väidab, et uute ehitiste püstitamise sobivust Otepää piirkonnavööndis kinnitab

vastustaja praktika, tuginedes seda väites aga üksnes Alajärve kinnistul toimunud tegevusele.

Vastustaja selgitas ringkonnakohtu istungil, mis põhjustel on Alajärve kinnistul ehitustegevus

kooskõlastatud ning sellest ei nähtu, et tegemist oleks väljakujunenud halduspraktikaga, mille

järgimist võiks kaebaja enda suhtes nõuda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele

tuginedes.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)