2-24-2451/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-2451

Tsiviilasi

K.S. maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. märtsi 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

K.S.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 6. märtsi 2024 määruse resolutsioon muutmata, muutes maakohtu

määruse põhjendusi.

2. Jätta K.S. määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud K.S. kanda. Vabastada K.S.

määruskaebuselt

tasumisele

kuuluva

riigilõivu

10 eurot

riigituludesse

tasumise

kohustusest.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (FIMS § 7 lg 2 teine lause ja § 14 lg 3).

ASJAOLUD

1. K.S. (avaldaja/võlgnik) esitas 13. veebruaril 2024 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist (FIMS § 11).

Avalduse kohaselt on võlgnik on 100% töövõimetu, mistõttu ei saa ta töötada ei vanglas ega

vabaduses.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus keeldus avaldaja maksejõuetusavaldust menetlusse võtmast. Samuti keeldus maakohus

avaldaja menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda,

hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Maakohus leidis, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest avaldusega ei

ole võimalik võlgniku taotletavat eesmärki – võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetlust – võimalik saavutada (TsMS § 377

lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 ja FIMS § 14 lg 1 p 1).

Maakohus viitas FIMS § 19 lg-le 4, mille kohaselt ei algata kohus võlgade ümberkujundamise

menetlust, kui ta on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne aasta jooksul

enne avalduse esitamist juba algatanud või otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Maakohus

märkis, et kohustustest vabastamise otsustamine viidatud sätte tähenduses hõlmab nii seda, kui

võlgnik kohustustest vabastatakse kui ka seda, et võlgnik jäetakse kohustustest vabastamata.

Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel kuulutas kohus tsiviilasjas nr 2-19-7589 võlgniku pankroti välja

5. juuli 2019 määrusega. Kohus lõpetas 26. mai 2020 määrusega võlgniku pankrotimenetluse lõpp-

aruande kinnitamisega ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. 5. juuni

2023 määrusega keeldus kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamast

ja lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohtumäärus jõustus 28. septembril 2023.

Maakohus märkis, et kui kohus võlgniku kohustustest vabastab, on sellise piirangu eesmärgiks, et

kohustustest vabastamist ei toimuks liiga tihti. Pankrotimenetlus saab ette tulla üksikjuhtudel.

Võlgniku kohustustest vabastamata jätmine on seotud võlgniku pahatahtliku tegevusega (FIMS § 49

lg 5). Sellisel juhul ei ole samuti õigustatud kohe uue võimaluse andmine.

Võlgniku pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole perspektiivi, kuna kohus kuulutab pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse (FIMS § 45 lg 2), aga

juba praegu on teada, et võlgniku suhtes ei ole käesolevalt võimalik algatada kohustustest vabastamise

menetlust.

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus võlgniku avalduse menetlusse võtmisest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada, võtta maksejõuetusavaldus menetlusse ja algatada võlgade

ümberkujundamise menetlus.

Võlgnik soovib tasuda võlgnevusi 50 eurot kuus. Ilma võlgade ümberkujundamise menetluseta ei ole

see võimalik, sest kohtutäiturid ei ole nõus sellise maksegraafikuga. Võlgnik on puuduva töövõime

ja raske puudega. Võlgnik ei saa töötada. Võlgnik ei soovi pankroti väljakuulutamist ega võlgadest

vabastamise menetlust, vaid võlgade ümberkujundamist, et tasuda võlgnevusi vabatahtlikult.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Võlgniku määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

5. Võlgnik on esitanud enda kui füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse. Avaldaja taotleb

avaldusega võlgade ümberkujundamist FIMS § 19 jj alusel.

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud FIMS §-s 14.

Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 575 SE eelnõu seletuskirja järgi on

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine üldiselt formaalne menetlus. FIMS §-s 14

sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk on vältida eelkõige selliste

avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega.

6. Maakohus märkis, et keeldub maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg 1 p 1 ja

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab kohtul jätta avaldus menetlusse võtmata nn õigusliku

perspektiivituse tõttu ehk olukorras, kus avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole

sellega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega on praegusel juhul küsimus avalduse

õiguslikus perspektiivis ja maakohtu keeldumine asja menetleda on õige siis, kui avaldusega ei saa

taotletavat eesmärki saavutada või kui avaldajal ei ole seadusega kaitstavat huvi, mille kaitseks ta

kohtusse pöördub.

Riigikohus on TsMS § 371 lg 2 kohaldamise kohta selgitanud, et kui kohus jätab hagi või avalduse

sel alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (Riigikohtu

8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-139-13, p 14 ja 3. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmisest keeldumisel. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et võlgnik saab uue maksejõuetusavalduse

esitada alles pärast 5. juunit 2033.

Maakohus viitas FIMS § 19 lg-le 4, mis ei anna iseseisvat alust jätta maksejõuetusavaldus menetlusse

võtmata, vaid tegemist on alusega võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmiseks.

Praegusel juhul ei ole täidetud ka FIMS § 19 lg 4 eeldus võlgade ümberkujundmaise menetluse

algatamata jätmiseks. Asja materjalide kohaselt ei ole kohus viimase kümne aasta jooksul enne

avalduse esitamist võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetlust algatanud või otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise FIMS § 49 lg 1 või kuni 1. juulini 2022 kehtinud PankrS 175 lg 1

tähenduses. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et FIMS § 19 lg 4 piirang hõlmab ka neid olukordi,

mil kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamata. Seega ei ole kohtu 5. juuni 2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-19-7589, millega kohus keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast ja lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, iseseisvalt

asjaoluks, mis piiraks võlgniku maksejõuetusavalduse menetlemist, võlgniku suhtes FIMS § 18 lg 2

p 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist ja annaks aluse pidada võlgniku

maksejõuetusavaldust perspektiivituks. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht FIMS § 45 lg 3 p 3 osas,

mis ei piira kohustustest vabastamise menetluse algatamist FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel juhtudega, kui

võlgniku suhtes on küll kohustustest vabastamise menetlus läbi viidud, kuid selle tulemusena ei ole

võlgnikku kohustustest vabastatud FIMS § 49 lg 1 (või kuni 1. juulini 2022 kehtinud PankrS § 175

lg 1) tähenduses.

Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et kohus kuulutab füüsilisest isikust võlgniku pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse (FIMS § 45 lg 2).

Kohus saab FIMS § 18 lg 2 p 1 järgi maksejõuetusavalduse läbi vaatamisel kuulutada välja võlgniku

pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule ka siis, kui kohus kohustustest vabastamise menetlust ei

algata.

7. Ringkonnakohtu arvates ei saa üldjuhul jätta maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu

menetlusse võtmata, kuna tavapäraselt tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist kindlaks,

millised on avaldaja võlad ja vara. See võimaldab otsustada, millist liiki maksejõuetusmenetlusega

jätkata.

Siiski on praegusel juhul ringkonnakohtu arvates tegu erandliku olukorraga, kus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumine oli lõppjäreldusena õige. Alljärgnevalt põhjendab ringkonnakohus oma

seisukohta.

8. FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule

maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine,

tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. FIMS § 14 lg 2 näeb ette, et maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse

kohustustest vabastamise menetlus, või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Füüsilise

isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda makseraskustes inimestele võimalus alustada

n-ö puhtalt lehelt ja ilma võlgadeta.

Selleks, et hinnata, kas praegusel juhul on võimalik FIMS-is märgitud eesmärke saavutada, tuleb

hinnata maksejõuetusavalduse esitanud isiku vara ja kohustuste olemasolu ja kohustuste struktuuri.

Nimelt on maksejõuetusmenetluse algatamise ja usaldusisiku määramise eesmärk selgitada välja

füüsilise isiku varaline seis ja kohustuste täitmise võimalused, kusjuures üldjuhul tulekski

maksejõuetusavalduse esitanud füüsilisele isikule usaldusisik määrata. Usaldusisiku kogutud

andmete põhjal on kohtul seejärel võimalik otsustada, kuidas menetlusega edasi minna.

9. Ringkonnakohus leiab aga, et erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud,

mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks, kas võlgade ümberkujundamise

menetlus algatada (FIMS § 19), on selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse

vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata. Seejuures peab kohus lähtudes FIMS § 4 lg-st 2

selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral

usaldusisiku ülesanne (vt selle kohta ka Tartu Ringkonnakohtu 10. veebruari 2023 määrus tsiviilasjas

nr 2-22-16950).

10. Usaldusisiku ülesanded näeb ette FIMS § 17 ja selle kohaselt koostab usaldusisik vara ja

kohustuste nimekirja ning esitab selle kohtule. Varanimekirjas tuleb märkida ka võlgniku ja temaga

koos elavate perekonnaliikmete vara. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul abikaasa ning

maksejõuetuse avalduse kohasel on neil lahusvara režiim. Kohtute infosüsteemi andmetel soovib

võlgnik abielu lahutada. Võlgnikul on 2021. aastal sündinud laps. Võlgnik viibib vangistuses kuni

7. märtsini 2026. Maakohus on kontrollinud avalikest registritest, kas võlgnikul on vara (dtl 72-74).

Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu avaldajale kinnisasju. Äriregistri andmetel on avaldaja registrist

kustutatud ühingute OÜ GERNOR TRADE ja osaühingu RVJ CONSULT dokumentide hoidja.

Ühtegi osalust registrisse kantud äriühingutes avaldajal ei ole. Liiklusregistri andmetel võlgnikule

sõidukeid ei kuulu.

11. Kohtu õigused maksejõuetusavalduse läbivaatamisel võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva

menetlusliigi valikul sätestab FIMS § 18 lg 2. Samas peab kohus menetlusliigi valikul arvestama

seaduses ettenähtud ulatuses ka võlgniku arvamusega. Kohus ei saa otsustada FIMS § 18 lõikes 2

nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti välja kuulutamine

võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel (FIMS § 18 lg 3).

Käesolevas asjas tuleb maksejõuetusavalduse perspektiivi hinnates arvestada, et võlgnik taotleb

avalduses üksnes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist FIMS § 18 lg 2 p 3 ja § 19 alusel.

Seda seisukohta on võlgnik kinnitanud ka määruskaebuses ja avaldanud, et ta ei soovi uut

pankrotimenetlust. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu tuvastatud asjaolusid ning

võlgniku soovi makseraskuste ületamise viisi osas, ei ole võlgniku maksejõuetusavaldusel õiguslikku

perspektiivi.

Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud võlgnikule makseraskuste ületamiseks olukorras,

kus võlgnik ei ole veel maksejõuetu (FIMS es§ 19 lg 1). Võlgade ümberkujundamise kava raames on

võimalik realiseerida võlgniku vara võlgade katteks. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui

ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda oma kohustusi täita nende sissenõutavaks muutumise ajal.

Võlgnik märgib avalduses, et tema kohustused on juba sissenõutavaks muutunud ja täitmisel mitme

kohtutäituri juures erinevates täitemenetlustes. Võlgnik on kohustused maksejõuetusavalduses küll

loetlenud, kuid ei ole kohustuste suurust kokku arvestanud. Ringkonnakohus hindab võlgniku

kohustuste suuruseks vähemalt 20 000 eurot.

Võlgnik on taotlenud menetlusabi avalduselt ja määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivude

à 10 eurot tasumiseks. Võlgniku K-raha konto jääk oli 1. märtsi 2024 seisuga 6,37 eurot (dtl 72).

Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul tegemist FIMS § 19 lg 1 olukorraga, st

võlgnik ei ole makseraskustes, vaid on avalduses toodud andmeid ja ringkonnakohtu tuvastatud vara

puudumist arvestades ilmselt püsivalt maksejõuetu. Järelikult ei oleks pärast maksejõuetusavalduse

menetlusse võtmist täidetud eeldused võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks (FIMS

§ 19 lg 1 ja lg 4).

Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist

määrab kohus FIMS § 19 lg 2 järgi summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma. Summa võib määrata maksmisele osamaksetena, kuid

seadus ei võimalda usaldusisiku tasu maksmiseks anda menetlusabi (FIMS § 19 lg 2 teine lause).

Võlgade ümberkujundamise menetlusega seotud kulud tuleb kanda FIMS § 8 lg 3 esimese lause

kohaselt võlgnikul. Arvestades, et võlgnik on taotlenud menetlusabi riigilõivu 10 eurot tasumiseks,

siis on alust eeldada, et võlgnik ei suudaks tasuda usaldusisiku tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti

määratava summa. Seega ei saa kohus ka maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel ja usaldusisiku

määramise järel algatada võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetlust ja sellise avalduse

menetlemine on perspektiivitu.

12. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Määruskaebuse esitamiseks on maakohus 6. mai 2024 määrusega andnud võlgnikule menetlusabi

menetluskulude kandmisel ja vabastanud ta 10 euro suuruse riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel. Riigilõiv tuleks TsMS § 190 lg 4 alusel võlgnikult riigituludesse välja mõista.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse esitaja majanduslikku seisu, tuleb võlgnik

riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada (TsMS § 190 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt)