Legislator Case Law & Legislation
3-24-844/4 AI generated

3-24-844/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-844/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X esitas Tallinna Halduskohtule 19.03.2024 kaebuse Eesti Vabariigi tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning tööstaaži tuvastamiseks. Kaebaja on Venemaa

Legislator headnote

AI generated

Art. 16 lg-d, Art. 21 lg; 3-24-844/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja on Venemaa

Keywords

AI generated
protection of the euro financial sector measures monetary financing prohibition european order for payment procedure financial supervision own resources

Cited Legislation

AI generated
Art. 16 lg-d
Art. 21 lg
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-844

Haldusasi

X kaebus Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamiseks

ning tööstaaži tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. aprilli 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Ilya Zuev

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. aprilli 2024. a määruse

peale haldusasjas nr 3-24-844.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. aprilli 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-844

osas, milles halduskohus tagastas kaebuse kahju hüvitamise nõuete osas ning saata

kaebus selles osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

4. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon

muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 19.03.2024 kaebuse Eesti Vabariigi tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks ning tööstaaži tuvastamiseks. Kaebaja on Venemaa

Föderatsiooni kodanik, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel. Kaebaja pangakonto AS-s SEB

Pank suleti 30.07.2016 ja alates sellest ajast ei oma kaebaja Eestis pangakontot ning tal ei ole

olnud ka võimalik pangakontot avada, sest erinevad Eestis tegutsevad krediidiasutused

(Bigbank AS, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS Inbank, Coop Pank AS, Holm Bank AS, AS

LHV Pank, Luminor Bank AS, AS TBB pank, Swedbank AS, AS SEB Pank) on korduvalt

3-24-844

2(3)

keeldunud temale pangakonto avamisest või ei ole päringule vastanud. Kaebaja on pöördunud

probleemi lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni, Finantsinspektsiooni, õiguskantsleri ja

prokuratuuri poole, kuid lahendust ei ole leitud. Seega on kaebaja sunnitud pöörduma kohtusse.

Pangakonto omamine on isiku elementaarne õigus, mis peab olema tagatud ja ilma milleta ei

saa isik kaasaegses ühiskonnas normaalselt elada ning oma vajadusi realiseerida. Kaebaja puhul

on täidetud seaduses ja panga üldtingimustest tulenevad eeldused temaga makseteenuse lepingu

sõlmimiseks ning pangakonto puudumine raskendab kaebaja elu ja riivab tema väärikust. Kuna

Eesti Vabariik ei ole taganud kaebajale võimalust omada pangakontot, siis on riik rikkunud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.07.2014 direktiivist 2014/92/EL tulenevaid kohustusi (vt

art 15, art 16 lg-d 1 ja 2 ning art 21 lg 1). Direktiivist tulenev õigus põhimakseteenuse lepingu

sõlmimisele on võetud Eesti õigusesse üle võlaõigusseaduse (VÕS) § 7101 lg-ga 2, kuid riik ei

ole seda taganud. Kuna riik ei täida direktiivist 2014/92/EL tulenevaid kohustusi, on tegemist

riigi õigusvastase tegevusega, mille tagajärjel riivatakse kaebaja väärikust ning kaebajale on

seeläbi tekkinud varaline ja mittevaraline kahju. Mittevaraline kahju tuleneb sellest, et kaebaja

ei ole saanud realiseerida oma õigusi ja kasutada elementaarset pangateenust. Kuna rikkumine

on kauakestev, siis hindab kaebaja mittevaralise kahju eest kohaseks hüvitiseks 100 000 eurot.

Kuivõrd pangakonto puudumise tõttu oli rikutud kaebaja õigus pensionile ning ta ei ole saanud

Eestis leida tööd ja töötada, siis on kaebajale tekkinud varaline kahju, mille suuruseks hindab

kaebaja asjaomasel perioodil kehtinud või kehtiva töötasu alammäära. Tekkinud varaline kahju

tuleb hüvitada ajavahemiku 01.08.2016–31.12.2023 eest summas 50 834 eurot (bruto) ja alates

01.01.2024 kuni õiguste rikkumise lõpetamiseni (s.o kuni pangakonto avamiseni) igakuiselt

summas 820 eurot (bruto), mis indekseeritakse vastavalt kehtivale töötasu alammäärale. Samuti

palub kaebaja tuvastada, et pangakonto puudumine rikkus tema õigust pensionile ja ta ei saanud

Eestis töötada ning seega tuleb määrata, et kaebajal on tööstaaž (töötasu alammäära ulatuses)

alates 01.08.2016 kuni tema õiguste rikkumise lõpetamiseni.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 08.04.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu. Õigussuhte avalik-õiguslikuks kvalifitseerimine

eeldab vältimatult, et üks osapooltest oleks avaliku võimu kandja. Kaebuses nimetatud pangad

on eraõiguslikud juriidilised isikud, kes pakuvad finantsteenuseid krediidiasutuste seaduse

tähenduses. Kuigi pangad on allutatud riiklikule kontrollile, ei ole tegemist avalikes huvides

tegutsevate äriühingutega. Seega ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses (HKMS

§ 4 lg 1). Vaidlus pangakonto avamisest keeldumise üle on tsiviilõiguslik ja kuulub maakohtu

pädevusse. Kui kaebaja soovib vaidlustada konkreetse panga keeldumist pangakonto avamisest,

tuleb tal pöörduda sellesisulise hagiga maakohtusse. Samale järeldusele jõudis ka õiguskantsler

29.11.2022 vastuses. Kui kaebaja leiab, et pank on rikkunud tema õigusi, on tal õigus pöörduda

tarbijavaidluste komisjoni poole. Halduskohtus oleks vaidlustatavad Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (TTJA) keeldumine järelevalve algatamisest või järelevalve tulemuste kohta

antud haldusakt, kuid kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks TTJA-le sellise pöördumise esitanud

ja TTJA oleks selle lahendanud. Seega on kaebus halduskohtule esitatud ennatlikult. Direktiivi

üle võtmise küsimuses saab kaebaja esitada avalduse Finantsinspektsioonile ning paluda

kontrollida, kas finantsasutuse tegevus vastab seadusele.

3. X palub 19.04.2024 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja võtta tema kaebus

menetlusse. Kohus on mõistnud kaebust ebaõigesti. Kaebus on esitatud riigi, mitte pankade

vastu, mistõttu on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu

pädevuses. Kliendi ja panga vaheline suhe on küll eraõiguslik, kuid kaebuse sisuks on see, et

riik ei ole taganud kaebajale õigust pangakontole, mis tuleneb direktiivist 2014/92/EL. Riigi

tegevusetuse tagajärjel on kaebajale tekkinud hüvitamisele kuuluv kahju.

3-24-844

3(3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohus tagastas X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ebaõigesti osas, milles

kaebaja taotleb direktiivi 2014/92/EL nõuete Eesti õigusesse ebakohase või ebapiisava

ülevõtmisega (õigus põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele ei ole kohaselt tagatud) riigi poolt

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebusest nähtub piisavalt arusaadavalt, et

kaebaja ei ole soovinud halduskohtus vaidlustada pangakonto avamisest keeldumist ega nõuda

hüvitist temale pangakonto avamisest keeldunud krediidiasutustelt, vaid ta on seostanud endale

kahju tekitamist riigi õigusvastase tegevusega direktiivi 2014/92/EL ülevõtmisel või kehtivate

õigusnormide krediidiasutuste poolt täitmise tagamisel. Kaebaja ei ole küll selgelt määratlenud,

millisel alusel ta kahju nõuab, kuid mõistlik on eeldada, et kaebus on esitatud riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 14 lg 1 alusel õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks. Asja edasise menetluse käigus tuleb kahjunõude alust täpsustada (nt Riigikohtu

18.06.2020 otsus nr 3-16-1903, p 24; 20.02.2020 otsus nr 3-16-2267, p-d 10–15). Igal juhul on

RVastS-le tuginedes esitatud kahju hüvitamise nõude puhul tegemist HKMS § 4 lg 1 kohaselt

halduskohtu pädevusse kuuluva avalik-õigusliku vaidlusega. Seega tuleb halduskohtu määrus

kahjunõuete tagastamist puudutavas osas tühistada ja saata kaebus selles osas halduskohtule

ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

6. Kaebaja nõuet tema tööstaaži tuvastamiseks alates 01.08.2016 ei ole halduskohus üldse

käsitlenud. Kaebusest nähtuvalt on tööstaaži tuvastamise nõue seotud kaebaja hinnanguga, et

pangakonto avamise võimaluse puudumise tagajärjel on rikutud tema õigust pensionile. Seega

on kaebaja eesmärk, et ajavahemikku alates 01.08.2016 kuni pangakonto avamiseni arvestataks

tema pensionikindlustusstaaži hulka (vt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lg 2

p 2 ja § 30 lg 1). Kõnealust nõuet ei saanud halduskohus samuti tagastada HKMS § 121 lg 1

p 1 alusel, sest ka pensionistaaži tuvastamisega seotud küsimused on avalik-õiguslikud. Selle

nõude tagastamine oli kokkuvõttes siiski õiguspärane. Kaebaja on praegu 36-aastane ehk ta ei

ole jõudnud ega lähiajal jõudmas vanaduspensioniikka (RPKS § 7 lg 1) ning ta ei ole esitanud

ka avaldust pensioni määramiseks. Seega ei saa pensionistaaži arvestamisega seonduv praegu

tema õigusi rikkuda. Tuvastamisnõude esitamine ei ole HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatav, sest

kaebajal on edaspidi võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi, vaidlustades tühistamiskaebusega

Sotsiaalkindlustusameti võimalikku tulevast otsust temale pensioni määramise (sh selle aluseks

oleva pensionistaaži tuvastamise) kohta. Seega tuli tööstaaži tuvastamise nõue tagastada HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

7. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 08.04.2024 määruse kahju hüvitamise nõuete tagastamist puudutavas osas.

Kõnealuse osas tuleb kaebus saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

Tööstaaži tuvastamise nõude tagastamist puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata ja

halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab sellega seonduvalt

halduskohtu määruse põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt)