3-24-1645/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juunil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1645

Haldusasi

X. X. kaebuse Transpordiameti 23. aprilli 2024. a otsuse nr

1.1-2/24/48 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X., esindaja X. X.

Vastustaja Transpordiamet, esindaja Eveli Altunbas

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet algatas 13. augusti 2021. a otsusega nr 1.1-2/21/118 keskkonnamõju

hindamise (KMH) riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4–152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu

eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. Projektiga kavandatakse rajada teelõigul 2+2 rist-

lõikega maantee. Kavandatakse üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist,

mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 13

järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevus.

2. 23. aprilli 2024. a otsusega nr 1.1-2/24/48 tunnistas Transpordiamet KMH aruande

nõuetele vastavaks.

3. X. X.el esitas 31. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Transpordi-

ameti 23. aprilli 2024. a otsuse tühistada. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse,

milles palus peatada vaidlustatud otsuse täitmine või kehtivus kuni kohtuasjas lõpplahendi

jõustumiseni.

3.1. Kaebaja on Kambja vallas Räni külas asuva Xxxxx kinnistu omanik (katastritunnus:

xxxxx:xxx:xxxx).

3.2. KMH aruanne ei vasta KMH programmile ega KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele. Aruanne

ei ole asjakohane ega piisav. Vastustaja ei arvestanud kaebaja esitatud vastuväiteid.

3.3. Eelprojekt on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Üldplaneeringu järgi ei ulatuks

perspektiivne liiklussõlm kaebaja kinnistule. Seega on ka KMH aruanne üldplaneeringuga

vastuolus. Lisaks on aruanne ja eelprojekt vastuolus maakonnaplaneeringuga, mis ei näe ette

sellise tee rajamist.

3.4. KMH programm ei ole objektiivne, kuna nii selle tellijaks, arendajaks kui ka otsustajaks

KeHJS tähenduses on Transpordiamet. Amet saab nii programmi kui ka hinnangut endale

soodsas suunas mõjutada.

3.5. Otsuses on kirjas, et Maa-amet, Päästeamet, Kambja Vallavalitsus, Nõo Vallavalitsus ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KeHJS alusel seatud tähtaja jooksul seisukohta

ei esitanud. Kohalike omavalitsuste kooskõlastuste esitamata jätmine on oluline

menetlusõiguste rikkumine. Oluline rikkumine on ka see, et aruanne loeti vaikimisi

Kliimaministeeriumi, Maa-ameti ja Päästeametiga kooskõlastatuks.

3.6. Kavandatava tegevuse eesmärk on ebaselge ja üldsõnaline. Esile pole toodud ühtegi sellise

teelõigu rajamise vajalikkust tõendavat uuringut või analüüsi. Lõplikku lahendust pole

koostatud, seega pole arusaadav, mida KMH raames on üldse hinnatud. Kavandatava tegevuse

alternatiive pole analüüsitud. Mitmel puhul on öeldud, et mõju selgub ehitamise käigus. KMH-

s ei või jätta olulist keskkonnamõju välja selgitamata.

3.7. Analüüsitud pole tegevuse mõju inimeste varale. Ilmselgelt meelevaldne on aruandes

esitatud seisukoht, et kinnistuomanikelt maade sundvõõrandamine ei ole oluline

keskkonnamõju KeHJS mõistes.

3.8. EÕK taotlust põhjendas kaebaja järgmiselt. Kaebaja ja vastustaja vahel on vaidlus

kohtuasjas nr 3-23-2268, mille esemega (ebaseaduslikud projekteerimistingimused) on

praeguse kaebuse ese seotud. Kui vaidlustatud otsuse kehtivust või täitmist ei peatata, võib

kaebajale tekkida lisakahju ning veelgi intensiivsem põhiõiguste riive. Otsusega võivad kaebaja

põhiõigused saada pöördumatult kahjustatud, kuna ta võib vastustaja ebaseadusliku tegevuse

tagajärjel kaotada omandiõiguse maale. Otsuse peatamata jätmise korral jätkab vastustaja

õigusvastaste menetlustoimingutega. See raskendab igal juhul kaebaja eesmärgi saavutamist.

4. Transpordiamet selgitas kohtunõudele esitatud vastuses, et 23. aprilli 2024 a otsuses

märgitud KMH ei ole läbi viinud ühegi tegevusloa menetluses. KMH on tehtud KeHJS § 261 lg

1 alusel ehk arendaja soovil ehitusprojekti koostamise käigus. Vaidlustatud otsus ei ole

haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. KMH vastavaks tunnistamise

otsusel pole iseseisvat reguleerivat toimet, st see pole suunatud õiguste ja kohustuste

reguleerimisele ega oma vahetut mõju. Tegemist on toiminguga. Haldusmenetluse üksikuid

toiminguid haldusakti väljaandmisel vaidlustatakse üldjuhul koos haldusakti vaidlustamisega

(HMS § 72 lg 2). Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. See otsus ei

ole lõpphaldusakt. Menetlustoimingu vaidlustamiseks pole kaebajal praegusel juhul

kaebeõigust (HKMS § 45 lg 3).

5. Kaebaja esitas seisukoha, milles leidis, et KMH viiakse läbi haldusmenetlusena (vt KeHJS

§ 1 lg 2). Selle tulemusena vormistatakse haldusakt. Tegu pole üksiku menetlustoiminguga.

KMH aruanne vormistatakse otsusega (KeHJS § 22 lg 6). HMS § 51 lg 1 järgi on otsus

haldusakt. Otsus sisaldab ka vaidlustamisviidet (HMS § 57 lg 1). Kaebaja on pöördunud

kohtusse oma õiguste kaitseks ja tal on kaebeõigus.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

6. KMH ei ole eraldiseisev menetlus. Hindamine tehakse loamenetluse raames ning on

suunatud loataotluse lahendamiseks vajaliku teabe kogumisele. KMH puudusi on võimalik

esile tuua menetluse lõpptulemusena antud haldusakti vaidlustamisel (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 22). KeHJS § 261 lg 1 näeb ette võimaluse

algatada arendaja taotluse alusel KMH enne KeHJS § 11 lg 1 kohase tegevusloa taotluse

esitamist. Praegusel juhul on KMH algatatud selle sätte alusel. Ka sellel alusel tehtav KMH on

siiski olemuslikult seotud tegevusloaga KeHJS mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus

asjas nr 3-21-2682, p 14). See tuleb lugeda tee-ehituseks antava haldusakti menetluses

tehtavaks toiminguks, isegi olukorras, kus ehitusõigusliku loa taotlus esitatakse pärast KMH

tegemist.

7. KMH aruande heakskiitmise otsus ei ole haldusakt. See, kas tegu on haldusaktiga, ei sõltu

mitte dokumendi pealkirjast, vaid selle sisust. Samuti ei muuda kõnealust dokumenti haldus-

aktiks see, et Transpordiamet on sellele ekslikult lisanud haldusaktile omase vaidlustamisviite.

Haldusaktiga oleks tegu juhul, kui see oleks suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele,

muutmisele või lõpetamisele (vt HMS § 51 lg 1). KMH aruande heakskiitmine ei tekita, muuda

ega lõpeta kellegi õigusi ega kohustusi. See ei loo projekti arendajale õiguskindlust projekti

enda heakskiitmise osas. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava

tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõju kohta (KeHJS § 31 lg 1). Järgnevas

haldusmenetluses arutatakse lahendused puudutatud isikutega läbi. Vastava vajaduse ilmnemise

korral on võimalik ka keskkonnamõju hinnangut veel täiendada (vt KeHJS § 24 lg 11).

8. Seega ei ole kaebaja võimalused eesseisvas haldusmenetluses oma õigusi kaitsta pärast

KMH aruande heakskiitmist mingil moel piiratud. Kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult.

9. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2

p 1 ja § 45 lg 3). Kohus tagastab kaebuse. Kaebuse sel alusel tagastamise korral tasutud

riigilõivu ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 2). Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust

pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud (HKMS § 43 lg 2).

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, tuleb EÕK taotlus jätta läbi vaatamata.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

Osaliselt jõustunud Riigikohtu 05.11.2024 määrusega.

3(3)