3-24-518/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-518

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevusele

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AV

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2024. a

määruse peale haldusasjas nr 3-24-518.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2024. a

määrus haldusasjas nr 3-24-518 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Ülejäänud osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1; § 235 lg 1, § 252 lg 7;

RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 20.02.2024 kaebuse (täiendatud 03.03.2024) Tallinna

Vangla tegevuse peale. Kaebaja vahistati Harju Maakohtu 30.11.2021 määrusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja alates sellest ajast on ta viibinud üksikvangistuses. Vangla

võttis enam kui neli kuud tagasi kasutusele elektroonilise seadeldise, millega saab siseneda

inimese organismi ja seda isikult luba küsimata uurida. Kaebajat hoitakse lukustatud kambrite

osakonnas, et tema peal seda elektroonilist seadet katsetada, mis tekitab kaebajale pidevalt

ebamugavusi ja valu. Kaebaja on palunud vanglal seadme kasutamine lõpetada, kuid selle peale

üksnes laiutatakse käsi ning keegi ei tea mitte midagi. Vangla ei ole esitanud kaebajale ka

dokumenti, mille alusel hoiti teda ajavahemikul 03.02.2024–18.02.2024 kartseris.

Kartserikambrid nr 1 ja nr 6, kus kaebaja viibis, olid teistest kambritest lühemad ning neis oli

3-24-518

2(4)

ebapiisavalt päevavalgust. Kartseris kandmiseks antud vangla vormiriietus on spetsiaalselt

välja mõeldud. Koos selle elektroonilise seadmega ilmusid uued laelambid, millest kiirgav

valgus põletab kaebaja silmi, kuid valvurid keeldusid valgustust välja lülitamast. Samuti töötab

ventilatsioon päevasel ajal täisvõimsusel ning sealt puhub kogu aeg sisse mingisugust tolmu ja

haisvaid kemikaalide lõhnu, mis kaebajat häirivad (ärritab silmi ja ninasõõrmeid). Vangla on

mh töödelnud kaebaja isiklikke kingi. Sisuliselt tegeleb vangla kaebaja piinamisega ja valimatu

karistamisega (viimase nelja kuu vältel on talle määratud vähemalt 30 kartserikaristust). Alates

03.03.2024 viibib kaebaja uuesti kartserikambris nr 1. Kaebaja taotles advokaadist esindajat ja

palus esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat esitama talle dokumendi, mille alusel teda

kartserisse paigutati, ning anda talle kartserisse madrats, mida ta vajab seljavalude tõttu.

2. Tallinna Vangla palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tallinna

Vangla 27.10.2023 käskkiri nr 1-23/1-3/289, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks

kartserisse paigutamine 6 ööpäevaks ning mille alusel viibis kaebaja kartseris 03.03.2024–

09.03.2024, toimetati kaebajale kätte 27.10.2023. Kuna kaebaja keeldus käskkirja kättesaamist

allkirjaga kinnitamast, siis jäeti see talle kambrisse. Samamoodi on kaebajale kambrisse jäetud

varasemad käskkirjad, sest kaebaja ei ole vangistuse algusest saati allkirjastanud ühtegi temale

pakutud dokumenti. X ei ole 27.10.2023 käskkirja vaidlustanud. Tallinna Vangla kodukorra p

1.13.6 kohaselt ei tohi kinnipeetaval olla päevasel ajal kartseris madratsit. Sellest reeglist

tehakse erandeid arstitõendi alusel. Kaebaja puhul on üldkirurg 03.05.2022 märkinud, et tal

puudub meditsiiniline näidustus kartserisse madratsi väljastamiseks. Vangla õendusjuht on

kaebajat teavitanud, et arsti korduva hinnangu saamiseks on tal võimalik registreerida ennast

perearsti vastuvõtule, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kaebajal ei ole praegu terviseprobleeme,

mis tingiksid vajaduse saada kartserisse madrats päevaseks ajaks. Kaebaja ei ole 01.03.2024–

09.03.2024 pöördunud meditsiinitöötajate või vanglaametnike poole kaebustega, mida saaks

seostada madratsi puudumise halva mõjuga tema tervisele.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 12.03.2024 määrusega kaebuse läbivaatamatult ning

jättis esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata. Kaebaja on taotlenud vangla

kohustamist väljastada päevaseks ajaks kartserisse madrats ja anda üle dokumendid, mille

alusel kaebaja kartseris viibib. Kuna kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet madratsi andmisest

keeldumisele (vt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5), siis tuleb kohustamisnõue selles osas

tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Tõendatud ei ole, et vangla oleks keeldunud kaebajale 27.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/289

kättetoimetamisest, vaid see loeti kaebajale kätte toimetatuks haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 30 kohaselt. Kohustamisnõude eelduseks on taotletud toimingu tegemisest keeldumine

(HKMS § 46 lg 2) ning olukorras, kus vangla ei ole keeldunud kaebajale dokumendi kätte

toimetamisest, ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi ilmselgelt rikutud (HKMS § 44 lg 1). Isegi

kui lugeda tõendatuks, et kaebaja ei ole kartserisse paigutamise aluseks olevaid dokumente

kätte saanud, tuleks kaebus ikkagi tagastada, kuna ei ole tõendatud, et kaebaja oleks läbinud

kohustusliku kohtueelse menetluse dokumentide kätte toimetamata jätmise küsimuses.

Kui kaebaja soovib vaidlustada vanglas tervishoiuteenuse osutamata jätmist, siis tuleb tal läbida

selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on küll esitanud 25.04.2022 vaide valvuri

tegevusele, kuid kaebuses viidatakse perioodile 2023. a veebruar kuni 2024. a märts. Kui ka

kaebaja sooviks vaidlustada valvuri keeldumist 2022. a-l, siis oleks kaebus esitatud ilmselgelt

kaebetähtaega ületades ning ei esineks ka alust kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleks

menetlus selles osas lõpetada HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 3 alusel. Ka distsiplinaarkaristuste

määramise käskkirjade vaidlustamiseks tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks käskkirjade või tervishoiuteenuse osutamata jätmise

osas läbinud vaidemenetluse. On väheusutav, et vangla kasutaks kinnipeetavate järelevalve

3-24-518

3(4)

korraldamiseks abivahendeid (kaebuses nimetatud elektroonilist seadet), mida õigusaktid ette

ei näe. Ka selles osas tuleks enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud 01.03.2024–09.03.2024 kaebusega

meditsiinitöötajate või vanglaametnike poole seoses madratsi puudumise halva mõjuga tema

tervisele. Kaebaja on mh märkinud, et vangla rikkus tema kingad. Kui kaebaja soovib esitada

kahju hüvitamise nõude, tuleb ka sellisel juhul esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus

(VangS § 11 lg 8). Asjast ei nähtu sedagi, et kaebaja oleks esitanud vaideid kartseri tingimuste

või vanglariietuse peale. Kaebus tuleb tagastada tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kuna

kaebus kuulub tagastamisele, jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Rahuldamata jääb

ka riigi õigusabi taotlus, sest asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks

ilmselt vähene (vt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5).

4. X palub 28.03.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha asjas uus

määrus. Halduskohus on rikkunud kaebaja põhiõigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Kaebaja on viibinud üksikvangistuses juba 210 ööpäeva, sellest 120 päeva kartseris, ning

tegemist on kaebaja põhiõiguste olulise ja põhiseadusvastase rikkumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg, § 121 lg 4, § 252 lg 7; RÕS § 15 lg 8),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval

määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda

vastustajalt määruskaebusele vastust, vaid arvestab Tallinna Vangla poolt varem esitatuga.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, kaebus tuli tervikuna tagastada,

kuna kaebaja ei ole ühegi kaebuses viidatud episoodi või väidetava rikkumisega seoses läbinud

VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 4)

või ei ole kaebuse väidetest võimalik järeldada kaebaja õiguste riivet (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Asjaolu, et kaebaja on keeldunud vangla koostatud käskkirjade vastuvõtmisest, ei tähenda, et

temale ei oleks käskkirju teatavaks tehtud. Kaebaja 03.03.2024–09.03.2024 kartseris viibimise

aluseks olnud Tallinna Vangla 27.10.2023 käskkirjale nr 1-23/1-3/289 on selle kättetoimetaja

(inspektor-kontaktisik) lisanud HMS § 30 kohase märkuse, et kinnipeetav keeldus käskkirja

kättesaamist allkirjaga kinnitamast ja käskkiri jäeti temale kambrisse. Seega tuleb käskkiri

lugeda kaebajale kättetoimetatuks. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud

vaide kartserikaristuse määramise käskkirja peale või vaidemenetluse korras vaidlustanud muid

vangla toiminguid, mida ta on pidanud enda õigusi rikkuvaks (nt kartserisse paigutamises

vaheaegade tegemata jätmine, keeldumine päevaseks ajaks kartserisse madratsi andmisest või

häiriva valgustuse väljalülitamisest). Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale kahju

hüvitamise taotlusi seoses kinnipidamistingimustega kartserikambrites või temale kuuluvate

kingade rikkumisega.

7. Kuigi vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud küsimustes ei ole võimalik esitada

vaiet ning järelikult ei laiene sellistele nõuetele kohtueelse menetluse läbimise kohustus (vt

Riigikohtu 08.02.2024 määrus nr 3-22-2321, p 10), puuduvad andmed, et kaebaja oleks üldse

soovinud pöörduda vangla meditsiinipersonali poole väidetava elektroonilise seadeldise tema

peal kasutamisest, kartseris päevasel ajal madratsi puudumisest või kambri ventilatsioonist

tingitud tervisekaebustega, kuid seda talle ei võimaldatud. Kuna kaebuse väidete põhjal ei saa

tuvastada kaebaja õiguste võimalikku rikkumist, siis tuli kaebus selles osas tagastada HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

3-24-518

4(4)

8. Kuna halduskohus tagastas kaebuse kokkuvõttes õiguspäraselt, siis jättis kohus esialgse

õiguskaitse taotluse ja ka riigi õigusabi taotluse põhjendatult rahuldamata.

9. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.03.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)