Legislator Case Law & Legislation
3-23-2422/15 AI generated

3-23-2422/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-2422/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määruse peale Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määruse peale

Legislator headnote

AI generated

3-23-2422/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: märtsi 2024. a määruse peale Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määruse peale

Keywords

AI generated
standing against building permit authorization to sue authorisation requirement freedom to choose healthcare provider right to higher insurance cover application to an administrative authority
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2422

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmiseks seoses vanglaametniku

tegevuse ja juuksuriteenuse mittevõimaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel osas, millega halduskohus

tagastas X.X.-i kaebuse.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, millega halduskohus

jättis X.X.-i riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Jätta X.X.-i taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.

5. Jätta X.X.-i taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

6. Jätta X.X.-i taotlus korraldada asjas istung rahuldamata.

7. Tagastada X.X.-ile määruskaebuse ja selle täienduste lisad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates osas, millega ringkonnakohus tagastas

kaebuse ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE JUURDE

1. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha riigi õigusabi taotluse osas (I) ja seejärel lahendab

määruskaebuses esitatud ülejäänud taotlused (II).

I

2. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi

õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi

liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

3. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2

tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis

sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral.

RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme

aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja

suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud

alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja

erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.

Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse

ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Ringkonnakohus selgitab, et

halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või

kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas

ise esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse. Ringkonnakohtule ei nähtu ka

kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik

huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.

5. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi

õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7

lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

II

6. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 riigilõivu

haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna

määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel

riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigilõivust

vabastamise taotluse tähelepanuta.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse

rahuldamiseks ei ole alust, kuna halduskohtu järeldus kaebuse tagastamise kohta on

õiguspärane ning asjas täiendavate tõendite kogumine ei ole seetõttu vajalik, kuna see ilmselt

ei muuda kohtu lõppjäreldust.

8. Määruskaebusest nähtuvalt soovib määruskaebuse esitaja osaleda kohtuistungil. Sellest

saab järeldada, et määruskaebuse esitaja palub asja arutamist kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4

ls 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna ringkonnakohus tagastas määruskaebuse, ei ole

vajadust korraldada asjas istungit. Seega jääb määruskaebuse esitaja taotlus asjas istungi

korraldamiseks rahuldamata.

9. Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse ja selle täiendusega

erinevaid lisasid. Täiendavalt taotles määruskaebuse esitaja Tartu Vanglalt viimase aja

videosalvestite väljanõudmist, kuna salvestistest on näha määruskaebuse esitaja pikad

juuksed.

HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitajale määruskaebuse ja selle täiendusega

esitatud dokumendid, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust ning

ei muuda halduskohtu määruse lõppjärelduste õigsust. Samuti ei oma asjas tähtsust

määruskaebuse esitaja märgitud viimasel ajal tehtud videosalvestised, kuna need ei seostu

kaebuses esitatud kahjunõude esitamise perioodiga. Seega jätab ringkonnakohus

määruskaebuse esitaja täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)