3-23-2422/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määruse peale Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määruse peale
Legislator headnote
AI generated3-23-2422/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: märtsi 2024. a määruse peale Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määruse peale
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2024, Tartu
Haldusasja number
3-23-2422
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju
hüvitise väljamõistmiseks seoses vanglaametniku
tegevuse ja juuksuriteenuse mittevõimaldamisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määruse peale
halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel osas, millega halduskohus
tagastas X.X.-i kaebuse.
2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2024. a määruse peale
halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, millega halduskohus
jättis X.X.-i riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4. Jätta X.X.-i taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.
5. Jätta X.X.-i taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
6. Jätta X.X.-i taotlus korraldada asjas istung rahuldamata.
7. Tagastada X.X.-ile määruskaebuse ja selle täienduste lisad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates osas, millega ringkonnakohus tagastas
kaebuse ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav
(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE JUURDE
1. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha riigi õigusabi taotluse osas (I) ja seejärel lahendab
määruskaebuses esitatud ülejäänud taotlused (II).
I
2. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi
õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi
liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
3. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi
saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse
määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2
tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis
sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi
vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral.
RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme
aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi
õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta
riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja
suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud
alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja
aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja
erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.
Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse
kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi
kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse
ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Ringkonnakohus selgitab, et
halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või
kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas
ise esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse. Ringkonnakohtule ei nähtu ka
kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik
huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.
5. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi
õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7
lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
II
6. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 riigilõivu
haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna
määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel
riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigilõivust
vabastamise taotluse tähelepanuta.
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse
rahuldamiseks ei ole alust, kuna halduskohtu järeldus kaebuse tagastamise kohta on
õiguspärane ning asjas täiendavate tõendite kogumine ei ole seetõttu vajalik, kuna see ilmselt
ei muuda kohtu lõppjäreldust.
8. Määruskaebusest nähtuvalt soovib määruskaebuse esitaja osaleda kohtuistungil. Sellest
saab järeldada, et määruskaebuse esitaja palub asja arutamist kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4
ls 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea
vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna ringkonnakohus tagastas määruskaebuse, ei ole
vajadust korraldada asjas istungit. Seega jääb määruskaebuse esitaja taotlus asjas istungi
korraldamiseks rahuldamata.
9. Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse ja selle täiendusega
erinevaid lisasid. Täiendavalt taotles määruskaebuse esitaja Tartu Vanglalt viimase aja
videosalvestite väljanõudmist, kuna salvestistest on näha määruskaebuse esitaja pikad
juuksed.
HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite
kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitajale määruskaebuse ja selle täiendusega
esitatud dokumendid, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust ning
ei muuda halduskohtu määruse lõppjärelduste õigsust. Samuti ei oma asjas tähtsust
määruskaebuse esitaja märgitud viimasel ajal tehtud videosalvestised, kuna need ei seostu
kaebuses esitatud kahjunõude esitamise perioodiga. Seega jätab ringkonnakohus
määruskaebuse esitaja täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)