3-23-2375/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juunil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-2375

Haldusasi

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 6. oktoobri 2023. a

relvasoetamisloa väljastamisest keeldumise otsuse

tühistamiseks ja ameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kärt

Kasepõld

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 6. oktoobri 2023. a otsus

nr 4.2-1/11606-1. Kohustada ametit kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 8. juulil 2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14

päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsiooni-

tähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. Xl on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) väljastatud relvaluba nr

DL10008103 kehtivusega kuni 10. veebruarini 2025. Relvaloale on märgitud enese ja

vara kaitse otstarbel sileraudne püss Winchester ja vintraudne püstol Luger-M-80-SA.

2. X. X esitas PPA-le 8. augustil 2023 taotluse vintraudse püstoli soetamiseks

enese ja vara kaitse eesmärgil. Taotluse järgi soovib kaebaja endale surnud venna

relva. Vennalastel pole relva vastu huvi. Ta soovib relva endale mälestuseks vennast.

Kaebaja elab metsa keskel ja kannab metsas käies püssi endaga alati kaasas. Ta vajab

relvi oma majapidamise, koduloomade ja mesitarude kaitseks karude ja metssigade

3-23-2375

eest. Tema püstol Luger on suur ja raske, mistõttu seda on ebamugav kaasas kanda.

Venna püstol Tanfoglio 90 Baby on väiksem ja mugavam. Kaebajal on plaan oma relv

müüki panna. Laskekõlbmatuks kaebaja venna relva teha ei soovi. Seda ei tohiks tema

meelest ühegi hästi hoitud relvaga teha.

3. PPA jättis kaebaja taotluse 6. oktoobri 2023. a otsusega nr 4.2-1/11606-1

rahuldamata.

3.1.

Relva soetamine kaebaja turvalisuse tagamiseks pole põhjendatud

(relvaseaduse (RelvS) § 28 lg 1 p 3). PPA võib relvaloa andmisest keelduda ka juhul,

kui ei esine RelvS §-s 36 nimetatud asjaolusid. Kuigi relvaseaduses ei ole sätestatud,

mitu relva võib füüsilisel isikul olla, ei tähenda see, et PPA iga uue relvaostu sooviga

nõustub. Relva soetamine peab olema põhjendatud. Taotleja peab põhjendama, miks

lisarelv talle vajalik on. Iseenda ja vara kaitseks piisab ilmselgelt ühest tulirelvast.

Eestis ei ole vältimatult vajalik hoida kodus relva või seda kaasas kanda. Relv on

äärmuslik enesekaitsevahend. Iga järgmise relva vajadus peab olema veelgi selgemalt

põhjendatud. Pole eluliselt usutav, et kaebaja kannaks varjatult ja kasutaks korraga

mitut tulirelva. Püssi turvalisuse tagamiseks varjatult kanda ei saa.

3.2.

Kaebajal on enda turvalisuse tagamiseks juba kaks relva: sileraudne püss ja

vintraudne püstol. Kaebaja pole selgitanud, miks ei piisa talle enda ja oma vara

kaitseks olemasolevatest relvadest. Kui kaebaja vajab mugavamat ja kergemat relva,

tuleb tal kõigepealt olemasolev relv võõrandada. Vastasel juhul tekkib küsimus, miks

vajab kaebaja suurt relva, mida ei ole mugav kaasas kanda.

4. X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus PPA otsuse tühistada

ja kohustada ametit talle soetamisluba väljastama. Kaebaja leiab, et tema puhul on

täidetud kõik relvaseaduse nõuded. Vastustaja on tuginenud haldusmenetluse

seadusele. See ei puutu praegu asjasse. Relvaseadus sätestab täpselt, kellel, mis

tingimustel ja kui palju relvi on lubatud omada.

5. PPA esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

5.1.

Relvaseadus ei sea otseselt piiranguid relvade arvule, kuid see ei tähenda

piiramatut õigust soetada relvi. Relvaluba võib taotleda ja relva soetada üksnes RelvS

§ 28 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel. Relva soetamise eesmärgi märkimine pole vaid

formaalne kohustus. Vastasel juhul muutuks RelvS § 28 sisutuks. Vastustajal on

kohustus kontrollida, kas loa andmine on vajalik ja eesmärgipärane. Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu 24. märtsi 2021. a direktiivi 2021/555 relvade omandamise ja

valduse kontrolli kohta art 6 lg 1 sätestab, et liikmesriigid lubavad tulirelvi omandada

ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus. RelvS § 28 lg-t 1 tuleb

tõlgendada direktiivist lähtudes.

5.2.

Taotletav relv võib küll olla mugavam, kuid kasutusefektiivsuselt on see

samaväärne kaebajal olemasoleva püstoliga. See ei aita tal end ohuolukorras, nt karu

ründe korral, tõhusamalt kaitsta. Tõenäosus, et kaebaja suudab väikese püstoliga suure

metslooma kahjutuks teha, on pigem väike. Kaebajal pole mõjuvat põhjust uut relva

soetada. Sentimentaalsel põhjusel relva soetamise võimalust RelvS § 28 lg 1 ette ei

näe.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(5)

3-23-2375

6. RelvS § 28 lg 1 p 3 järgi võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata

turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks). Kaebaja õigus soetada ja omada relva

on hõlmatud põhiseaduse (PS) §-s 19 nimetatud õigusega vabale eneseteostusele. Seda

õigust võib piirata seadusega või seaduse alusel igal põhjusel, mis ei ole

põhiseadusega vastuolus (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-4-1-7-01, p 13 ja

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 5-19-26, p 41).

7. Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab avaliku võimu tegevus rajanema

seadustel (vt PS § 3 lg 1 esimene lause; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-

3-1-70-14, p 18 ja üldkogu otsus asjas 3-2-1-40-15, p 54). Riik ei tohi võimu teostada

meelevaldselt (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-

4-1-3-16, p 199). Kõik avalik-õiguslike ülesannete täitjad peavad lähtuma

seaduslikkuse põhimõttest kogu oma tegevuses.

8. Füüsilisele isikule soetamisloa andmist välistavad asjaolud on sätestatud RelvS

§-s 36. Selle paragrahvi lg 1 näeb ette imperatiivsed alused soetamisloa andmisest

keeldumiseks ja lg 4 loetleb olukorrad, mil PPA-l tuleb loa andmine või sellest

keeldumine otsustada kaalutlusõiguse alusel. Vastustaja pole neile alustele tuginenud.

9. Relva soetamise eesmärgi märkimine soetamisloa taotlemisel ei ole üksnes

formaalsus. Vastustajal tuleb RelvS §-s 28 alusel esmalt kontrollida, kas taotletud relv

sobib kasutamiseks sellel otstarbel, milleks seda on taotletud. Aluse keelduda märgitud

otstarbeks sobimatu relva soetamisest annab RelvS § 32 lg 4. Ka tuleb PPA-l kindlaks

teha, et taotleja pole esitanud valeandmeid ega soovi relva tegelikult soetada mõnel

muul, seaduses nimetamata või varjatud eesmärgil. Sellisel juhul annaks aluse

keelduda soetamisloa andmisest RelvS § 36 lg 1 p 9.

10. Kaebaja on selgitanud, miks ta taotleb luba soetada kolmas relv olukorras, kus

tal on enese ja vara kaitseks juba kaks relva olemas. Kaebajal on püss kodu juures

kasutamiseks (kaebaja väitel mesipuude juurest karude peletamiseks) ning püstol

metsas ja mujal kandmiseks. Kuna olemasolev püstol on suur ja raske, soovib kaebaja

lisaks kergemat ja väiksemat relva, mis on ühtlasi tema jaoks mälestus varalahkunud

vennast (kaebaja 24. mai 2024. a avaldus, digitoimiku leht (dtl) 45).

11. PPA põhjendus, mille järgi pole eluliselt usutav, et kaebaja kannaks varjatult ja

kasutaks korraga mitut tulirelva, pole asjakohane. Kaebaja pole väitnud, et soovib

lisarelva selleks, et kanda kaasas mitut relva korraga. Kaebaja on selgitanud, et

taotletav relv on kergem ja väiksem. Seega sobib see kaasas kandmiseks olukordades,

kus olemasolev suurem ja raskem püstol oleks tülikas. Asjakohatu on ka PPA

seisukoht, et püssi turvalisuse tagamiseks varjatult kanda ei saa. Kaebaja polegi

väitnud, et soovib püssi varjatult kaasas kanda. Ka pole inimese enda ja vara kaitseks

tingimata vaja relva varjatult kaasas kanda. Kaebaja on selgitanud, et elab metsas ning

vajab relva mh enda ja oma vara kaitseks metsloomade eest.

12. Ükski vaidlustatud otsuses viidatud normidest ei anna praegusel juhul

õiguslikku alust keelduda soetamisloa väljastamisest. Vastupidi, otsuses viidatud

RelvS § 28 lg 1 p 3 annab loa saamiseks õiguse. Relvaseaduses ei ole määratud, kui

palju relvi võib inimesel olla. Kohus möönab, et olukorras, kus relvade arv läheb

suureks, võib tekkida kahtlus, kas relvi soetatakse ja omatakse taotluses näidatud

eesmärgil. Praegusel juhul see aga nii pole. Kolm relva pole selline hulk, mis annaks

aluse kahelda selles, et kaebaja kasutab oma relvi üksnes enese ja vara kaitseks.

3(5)

3-23-2375

13. Kui PPA näeb vajadust piirata tsiviilkäibes olevate relvade hulka seeläbi, et uue

relva soetamisloa andmisest oleks võimalik keelduda, kui inimesel on juba samal

otstarbel kasutamiseks relv olemas, tuleks sellest märku anda seadusandjale.

Seadusandja saaks sellisel juhul läbi mõelda vajaduse sätestada seaduses õiguslik alus

piirata sel eesmärgil inimeste õigust vabale eneseteostusele ja muid relva omamisega

seonduda võivaid põhiõigusi (nt omandiõigus (PS § 32), tegevusala või elukutse valiku

vabadus (PS § 29 lg 1)).

14. Vastustaja esitas Siseministeeriumi 15. novembri 2023. a vastuse Eesti

Relvaomanike Liidu pöördumisele (dtl 40). Ministeerium viitab direktiivi nr 2021/555

art 6 lg-le 1 (varasema direktiivi nr 91/477/EÜ art 5 lg 1), mille järgi lubavad

liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv

põhjus. RelvS § 28 on ministeeriumi hinnangul võimalik tõlgendada kahel viisil:

1) see sisaldab üksnes formaalselt otstarbe märkimise ja jahitunnistuse või

laskespordiklubi liikmelisuse nõuet või

2) see võimaldab ka sisulist kontrolli, kas isikul on mõjuv põhjus neil otstarvetel relva

omada.

Kuna riigisisest õigust tuleb tõlgendada kooskõlas direktiiviga, leiab ministeerium, et eelistada

tuleks teist tõlgendust. Ministeerium möönab seejuures, et RelvS ei sea piirangut lubatud

relvade arvule, vaid nimetab, millistel tingimustel ja millisel otstarbel relva soetada võib.

Ministeerium leiab, et loa väljastamisest keeldumise alused ei ole ammendavalt loetletud

RelvS §-s 36. Relvaseadust tuleb vaadelda tervikuna. Nii on näiteks RelvS § 36 loetlemata

lisaks RelvS § 28-le ka RelvS §-des 29–31 sätestatud nõuded ja seaduses sätestatud

tingimustel relvaeksami või täiendava laskekatse sooritamise kohustus.

15. Nagu juba selgitatud, ei ole RelvS § 28 lg-s 1 nimetatud relva kasutamise

otstarbe märkimine üksnes formaalsus. Kohus leiab, et ka direktiivi 2021/555 art 6 lg 1

ei anna alust tõlgendada RelvS § 28 lg-t 1 nii, et sellest tuleneb alus keelata kaebajal

praegusel juhul kolmanda tulirelva omandamist. Direktiivi järgi lubab liikmesriik relva

omada üksnes mõjuval põhjusel. RelvS § 28 lg-s 1 on sätestatud põhjused, mida Eesti

seadusandja on pidanud piisavalt mõjuvateks. Kuna kaebaja taotleb relva mõjuvaks

loetud põhjusel, relv sobib sellel otstarbel kasutamiseks ja pole alust arvata, et kaebaja

sooviks relva tegelikult omandada mõnel muul, lubamatul põhjusel, ei läheks talle

relvaloa andmine ka direktiivi nõuetega vastuollu.

16. On ilmne, et seadusandja tahteks on olnud välistada relva- või soetamisloa

andmine juhul, kui RelvS §-des 29–31 sätestatud nõuded pole täidetud. RelvS-st ei

nähtu aga seadusandja tahe anda PPA-le õigust otsustada, mitut relva inimene enese ja

vara kaitseks võib omada olukorras, kus pole põhjust arvata, et ta soovib lisarelva

tegelikult soetada mõnel muul otstarbel. Seaduses sisaldub muuhulgas säte, millest

saab järeldada, et seadusandja on pidanud lubatavaks omada üksnes turvalise tagamise

otstarbel ka enam kui kaheksat relva (vt RelvS § 29 lg 11).

17. Nagu ka Siseministeeriumi kirjas on selgitatud, ei näe RelvS ette võimalust

soetada relva mälestusesemena. Seega, kui kaebaja eesmärgiks oleks soetada uus relv

üksnes mälestuseks varalahkunud vennast, võiks olla alust soetamisloa andmisest

keelduda. Praeguse asja lahendamiseks pole tarvis selgitada, millisel õiguslikul alusel

sellisel juhul keeldumine võimalik oleks ning kas tegu on seaduse lüngaga, mida

tuleks ületada vastavaid tõlgendamismeetodeid kasutades. Praegu on kaebaja

arusaadavalt põhjendanud, kuidas ja miks ta soovib varem vennale kuulunud lisarelva

4(5)

3-23-2375

enese ja vara kaitseks kasutada. Selgitus, et relv kuulus varem kaebaja vennale, on

lisapõhjendusena asjakohane. Olukorras, kus kaebajal on võimalik soetada oma

pereliikmele kuulunud relv, on mõistetav, miks ta soovib lisarelva olukorras, kus tal on

juba kaks relva samal otstarbel kasutamiseks olemas. Kaebaja on seejuures ka

selgitanud, kuidas soetatav relv tema võimalusi enese ja vara kaitseks mitmekesistab.

Seega pole praegusel juhul alust kahelda, et kaebaja taotluses märgitud eesmärk vastab

tõele.

18. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vaidlustatud otsuse. Kohus

kohustab PPA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama (vt HKMS § 41 lg 3). HKMS §

108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja pole

taotlenud menetluskulude vastustajalt väljamõistmist. Menetlusosaliste võimalikud

kulud jäävad seega nende endi kanda.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)