2-23-11896/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-11896

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-11896

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Txxxx Vxxxxxxxxxx vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7541,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479,

asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,

10149, Harju maakond; lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema,

Ahto

Järvela,

Julianuse

Õigusbüroo

OÜ,

e-post:

jurist@julianus.ee).

Kostja: Txxxx Vxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx linn, xxxxxxxxxxxx maakond, e-

post: xxxxxxxxxxxxxxxx@mil.ee).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Txxxx Vxxxxxxxxxx vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista TxxxxxVxxxxxxxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus

kokku 4551,72 eurot, mis koosneb põhivõlast 1905,72 eurot, intressist 176,49 eurot,

lepingu tasust 617,89 eurot, võla sissenõudekulust 50 eurot ja viivisest seisuga

22.08.2023. a 1801,62 eurot.

3. Välja mõista TxxxxxVxxxxxxxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 32,5%

aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt 1905,72 eurolt alates 23.08.2023. a kuni

põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud 67% ulatuses Txxxx Vxxxxxxxxxx kanda ja 33% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

5. Välja mõista Txxxx Vxxxxxxxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud

955,09 eurot.

6. Välja

mõista

Txxxx

Vxxxxxxxxxxxx

Aktiva

Finance

Group

OÜ

kasuks

menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-10, 148-152, 369-371, 377)

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (laenuandja) 10.09.2018. a

laenulepingu nr 2101817690, mille alusel sai kostja laenu 400 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama maksegraafiku alusel. Pooled sõlmisid ajavahemikul 11.11.2018. a kuni

12.12.2019. a veel 5 laenu refinantseerimislepingut, mille alusel sai kostja laenu juurde ja

kohustus laenud tagastama kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kokku sai kostja laenu 4669

eurot.

2. Kuna kostja lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis laenuandja 08.09.2020. a

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud. Laenuandja ütles lepingu üles

23.09.2020. a ja loovutas lepingust tulenevad nõuded koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid

10.03.2021. a hagejale.

3. Kostja on teinud tagasimakseid 2763,28 eurot. Kuna järgnevad laenulepingud on

refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu

põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nõuet

kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Seega on

põhivõlg 1905,72 eurot.

4. Hageja arvestab intressi iga lepingu puhul laenu väljastamise päevast kuni lepingu

lõppemiseni (mis kõigi lepingute puhul oli 23.09.2020. a) lepingus kokku lepitud

intressimääras. Laenulepingu nr 2101817690 intressimäär on 32,5% aastas ja intressivõlg

254,40 eurot, laenulepingu nr 2101831079 intressimäär on 44,9% aastas ja intressivõlg

400,34 eurot, laenulepingu nr 2101862792 intressimäär on 44,9% aastas ja intressivõlg

622,98 eurot. laenulepingu nr 2101888379 intressimäär on 44,6% aastas ja intressivõlg

584,12 eurot, laenulepingu nr 2101901666 intressimäär on 44,6% aastas ja intressivõlg

111,92 eurot ning laenulepingu nr 210193788 intressimäär on 44,6% aastas ja intressivõlg

559,33 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Kostjal on intressi võlgnevus kokku 2533,09

eurot.

5. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr 2101817690 sõlmimise eest on 14

eurot, lepingu nr 2101888379 sõlmimise eest 156,86 eurot, lepingu nr 2101901666

sõlmimise eest 179,06 eurot ja lepingu nr 210193788 sõlmimise eest 281,97 eurot.

Lepingutasu võlgnevus on kokku 631,89 eurot.

6. Hageja nõuab VÕS 1132 lg 2 alusel sissenõudekulusid 50 eurot 17.03.2021. a kuni

07.01.2023. a tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise eest.

7. Hageja arvestab viivist kostjale kasumlikumal moel esialgses laenulepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 32,5% aastas kogu põhivõla

summalt 1905,72 eurolt. Viivis lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 24.09.2020. a

kuni hagi esitamiseni 21.08.2023. a on 1801,62 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist

põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 22.08.2023. a lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras s.o 32,5% aastas.

8. Vastuseks kostja vastuväidetele meeldetuletuskirjade saatmise kohta viitab hageja lepingu

üldtingimuste p-dele 23.2 ja 23.3 ning märgib, et kostjal oli kontaktandmete muutumisel

kohustus võlausaldajat sellest teavitada. Kostja ei ole andmete muutusest laenuandjalt ega

hagejat teavitanud. Seega loeti lepingu kohaselt kostja poolt avaldatud andmetele edastatud

teatised kätte toimetatuks.

9. Kostja

krediidivõimelisuse

hindamiseks

tegi

laenuandja

päringud

avalikesse

andmebaasidesse, viis läbi krediidivõimelisuse hindamise analüüsi iga sõlmitud lepingu

kohta, koostas laenukoormuse analüüsi ja sissetulekute ning väljaminekute analüüsi.

Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja on võimeline lepingut täitma.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1905,72 eurot, intress 2533,09 eurot,

lepingutasu 631,89 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 1801,62 eurot ning viivis 32,5% aastas alates 22.08.2023. a kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 141)

11. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja väidetele nõude osas, küll aga intressi nõuete osas, mis on

põhinõuet vaadates ülisuur. Kostja ei ole saanud meeldetuletuskirju aadressile

vichterpal@hotmail.com, kuna ei kasuta seda juba aastaid, sest konto oli üle võetud kellegi

kolmanda isiku poolt ja ei olnud sellele juurdepääsu. Samuti ei ole saanud teateid

paberkujul. Kostja arvates ei ole tema krediidivõimelisust piisavalt hinnatud. Kostjal on

hetkel makseraskused.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

13. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja

õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne

tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

14. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja sõlminud BB Finance OÜ-ga järgmised

laenulepingud: 10.09.2018. a lepingu nr 2101817690 (dtl 11), mille alusel sai kostja laenu

400 eurot, 11.11.2018. a lepingu 2101831079 (dtl 14), mille alusel sai kostja laenu 477 eurot

(laenusumma moodustas 796,29 eurot), 21.03.2019. a lepingu nr 2101862792 (dtl 17-18),

mille alusel sai kostja laenu 917 eurot (laenusumma moodustas 1587,27 eurot), 26.06.2019.

a lepingu nr 2101888379 (dtl 21-22), mille alusel sai kostja laenu 1050 eurot (laenusumma

moodustas 2771,23 eurot), 15.08.2019. a lepingu nr 2101901666 (dtl 25-26), mille alusel sai

kostja laenu 226 eurot (laenusumma moodustas 3163,33 eurot) ja 12.12.2019. a lepingu nr

210193788 (dtl 29-32), mille alusel sai kostja laenu 1599 eurot (laenusumma moodustas

4981,55 eurot).

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe

on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe.

16. Lepingutest nähtuvalt muudeti iga järgneva lepinguga eelneva lepingu tingimusi (sh

tähtaega), laenu summa koosnes eelneva lepingujärgse laenu põhiosa jäägist, sissenõutavaks

muutunud intressist (kui see oli tekkinud) ning kostja sai ka laenu juurde. Kokku sai kostja 6

lepingu alusel laenu kokku 4669 eurot. Kostja ei vaidlusta laenu saamist.

17. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema maksevõimet piisavalt kontrollitud ning

intressinõue on võrreldes laenu põhiosa võlaga ülemäära suur.

18. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

19. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

20. Kohus on kontrollinud kõikide lepingute krediidikulukuse määra ning tuvastanud, et

ajavahemikul 10.09.2018. a kuni 12.12.2019. a sõlmitud lepingute krediidikulukuse määr jäi

vahemikku 56,39% kuni 56,43% aastas. Selleks ajaks oli Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2018. a seisuga 19,97% aastas, 30.11.2018. a

seisuga 20,01% aastas, 31.05.2019. a seisuga 19,37% aastas ja 30.11.2019. a seisuga

20,61% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 kohaselt tühised.

21. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

22. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja.

23. Hageja on esitanud kohtule kostja 10.09.2018. a, 11.11.2018. a, 21.03.2019. a, 26.06.2019.

a, 15.08.2019. a ja 12.12.2019. a krediiditaotlused ning analüüsid (dtl 67-106), millest

nähtuvalt on kostja laenu esialgsel taotlemisel ja 11.11.2018. a laenu juurde taotlemisel

avaldanud, et tema netosissetulek on 1400 eurot ja igakuised püsikulutused 600 eurot.

21.03.2019. a ja 26.06.2019. a laenu taotlemisel on kostja avaldanud, et netosissetulek on

1400 eurot ja igakuised muud kohustused 250 eurot ja finantskohustused 400 eurot.

15.08.2019. a ja 12.12.2019. a laenu taotlemisel on kostja avaldanud oma netosissetuleku

suuruseks 2000 eurot ja kulutusteks vastavalt 250 ja 400 eurot. Laenutaotluse läbivaatamisel

kogutud andmetest nähtuvalt on hageja kontrollinud iga kord sh ka laenu juurde taotlemisel

kostja sissetuleku suurust ka pensioniregistrist, maksuvõlgu ja maksehäireid ning

analüüsinud kostja esitatud ja kogutud andmete alusel tema sissetulekute ja kohustuste

suurust.

24. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku

teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus

esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib

neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

Antud juhul on kostja laenutaotlusi täites esitanud andmed on sissetulekute ja

finantskohustuste kohta ning kinnitanud andmete õigsust. Samuti täitis kostja varasemaid

laenulepingust tulenevaid kohustusi sama laenuandja ees st ei olnud iga järgneva laenu

taotlemisel eelneva eest võlgu, mistõttu sai laenuandja kontrolli käigus kogutud andmete ja

kostja maksekäitumise analüüsimisel asuda seisukohale, kostja on krediidivõimeline.

25. Seega leiab kohus, et antud juhul ei ole krediidiandja rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, mis tooks kaasa VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärjed.

26. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

27. Kohus on tuvastanud ja vaidlust ei ole selles, et kostjal jäi tasumata viimase laenulepingu

järgi 09.07.2020. a, 08.08.2020. a ja 07.09.2020. a osamaksed.

28. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

29. Hageja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 08.09.2020. a teatise laenulepingu nr

2101937882 ülesütlemiseks (dtl 35), milles on andnud kostjale tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 22.09.2020. a ning hoiatanud, et kui eelnimetatud kuupäevaks ei ole

võlgnevust tasutud loetakse leping alates 23.09.2020. a üles öelduks.

30. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta meeldetuletuskirju saanud. Viimasest s.o 12.12.2019. a

sõlmitud lepingust nähtuvalt on kostja e-posti aadressiks vxxxxxxxxx@hotmail.com, mida

kostja väidetavalt ei kasuta aastaid, kuid millele on hagejale meeldetuletuskirjad edastanud.

Lepingule kohalduvate üldtingimuste (dtl 36-50) p 6.11 kohaselt tuleb kontaktandmete

muutumisest laenuandjat teavitada. Üldtingimuste p 23.2 ja 23.3 järgi on laenuandjal õigus

lugeda õiguslikku tagajärge omavad teated kättetoimetatuks laenusaaja poolt teatatud

kontaktandmetele edastades. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teatanud laenuandjat

oma kontaktandmete muutusest. Seega sai laenuandja tugineda teadete saatmisel kostja

poolt avaldatud kontaktandmetele.

31. Hageja arvutuste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid 2763,28 euro ulatuses, mille

hageja arvestab tasutuks põhiosa katteks ning nõuab kostjalt põhivõlana 1905,72 euro

tasumist. Kostja põhiosale vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on hageja põhinõue

põhjendatud.

32. Kostja vaidleb vastu intressi suurusele. Kuigi kohus on hagejale selgitanud vajadust

täpsustada iga lepingu puhul eraldi, millest koosnes refinantseeritava laenulepingu põhiosa

ja muud kõrvalkulud (sh intress ja viivis) ning mille katteks on hageja kostja tasutud

summad arvestanud, ei ole hageja pidanud vajalikuks neid asjaolusid täpsustada ja on

öelnud, et arvestab kostja tasutud maksed põhiosa katteks.

33. Lepingu nr 2101817690 intressimäär oli 32,5% aastas, lepingute nr 2101831079 ja

2101862792 intressimäär oli 44,9% aastas ja lepingute nr 2101888379, 2101901666 ja

210193788 intressimäär oli 44,6% aastas.

34. Hageja on arvestanud intressi iga lepingu puhul laenu väljastamise päevast kuni lepingu

lõppemiseni, mis tema arvestuste järgi oli kõigi lepingute puhul kuni 23.09.2020. a, lepingus

kokku lepitud intressimääras. Kohus hageja intressiarvestusega ei nõustu. Kuna iga

lepinguga sõlmiti uus leping uutel tingimustel (mis sisaldas sellele eelnenud lepingu põhiosa

jääki ja sissenõutavaks muutunud intressi, kui see oli tekkinud) ning kehtima hakkas uus

leping uue maksegraafikuga, siis ei ole õige arvestada intressi kõigi 6 lepingu puhul saadud

laenu summalt alates lepingu sõlmimisest kuni viimase lepingu lõppemiseni (s.o

23.09.2020. a). Lepingu ülesütlemise teatisest nähtuvalt lõpetati viimane st 12.12.2019. a

sõlmitud leping (millega refinantseeriti eelnevaid).

35. 10.09.2018. a lepingu nr 2101817690 (dtl 11) järgi sai kostja laenu 400 eurot, intressiga

32,5% aastas ja tähtajaga 180 päeva ning kohustus laenu tagastama 6 osamaksega (esimene

osamakse 10.10.2018. a 87,12 eurot, iga järgnev 73,12 eurot ja viimane 09.03.2019. a 73,11

eurot). Kostja on teinud laenu katteks kaks makset, 08.10.2019. a 102,12 eurot ja

09.11.2018. a 73,12 eurot (dtl 13). Arvestades maksegraafikut loeb kohus tasutuks 1.

osamakse (koosneb laenu põhiosast 62,29 eurot, intressist 10,83 eurot ja muudest kuludest

14 eurot) 87,12 eurot ja 2. osamakse (põhiosa 63,98 eurot + intress 9,14 eurot) 73,12 eurot,

kokku 160,24 eurot ja ülejäänud 15 eurot jääb uue lepingu katteks, kuna see sõlmiti vahetult

pärast teise osamakse sissenõutavaks muutumist. Seega oli enne esimese lepingu

refinantseerimist ja järgmise st 11.11.2018. a lepingu sõlmimist põhiosa jääk kohtu

arvutuste kohaselt 273,73 eurot (400 eurot – 1. ja 2. osamakse põhiosa kokku 126,27 eurot)

ning intressivõlgnevust ei olnud, mistõttu ei ole hageja intressinõue lepingu nr 2101817690

eest põhjendatud.

36. 11.11.2018. a lepingu 2101831079 (dtl 14) järgi sai kostja laenu juurde 477 eurot

laenusumma moodustas 796,29 eurot, intressiga 44,9% aastas ja tähtajaga 360 päeva ning

kohustus laenu tagastama 12 osamaksega (osamakse suurus 83,59 eurot). Kostja on teinud

laenu katteks neli makset, 10.12.2018. a 98,59 eurot, 10.01.2019. a 83,59 eurot, 01.02.2019.

a 83,59 eurot ja 05.03.2019. a 83,59 eurot (dtl 16).

37. 21.03.2019. a lepingu nr 2101862792 (dtl 17-18) järgi sai kostja laenu juurde 917 eurot

laenusumma moodustas 1587,27 eurot, intressiga 44,9% aastas ja tähtajaga 1800 päeva ning

kohustus laenu tagastama 60 osamaksega (osamakse suurus 66,79 eurot, viimase osamakse

suurus 66,62 eurot). Kostja on teinud laenu katteks kolm makset, 29.03.2019. a 81,79 eurot,

02.05.2019. a 66,79 eurot ja 03.06.2019. a 66,79 eurot (dtl 20).

38. 26.06.2019. a lepingu nr 2101888379 (dtl 21-22) järgi sai kostja laenu juurde 1050 eurot

laenusumma moodustas 2771,23 eurot, intressiga 44,6% aastas ja tähtajaga 1800 päeva ning

kohustus laenu tagastama 60 osamaksega (esimene osamakse suurus 129,74, iga järgnev

116,07 eurot ja viimase osamakse suurus 115,67 eurot). Kostja on teinud laenu katteks ühe

makse, 10.07.2019. a 144,74 eurot (dtl 24), mis mh sisaldab ka muude kuludena eelmise

lepingu alusel sissenõutavaks muutunud intressi 13,67 eurot (lepingu p 4 ja maksegraafik).

39. 15.08.2019. a lepingu nr 2101901666 (dtl 25-26) järgi sai kostja laenu juurde 226 eurot,

laenusumma moodustas 3163,33 eurot, intressiga 44,6% aastas ja tähtajaga 1800 päeva ning

kohustus laenu tagastama 60 osamaksega (esimene osamakse suurus 200,74 eurot, iga

järgnev 132,32 eurot). Kostja on teinud laenu katteks neli makset, 11.09.2019. a 215,74

eurot (mis mh sisaldab ka muude kuludena eelmise lepingu alusel sissenõutavaks muutunud

intressi 68,42 eurot (lepingu p 4 ja maksegraafik), 16.10.2019. a 132,36 eurot, 14.11.2019. a

132,34 eurot ja 09.12.2019. a 132,32 eurot (dtl 28).

40. 12.12.2019. a lepingu nr 210193788 (dtl 29-32) järgi sai kostja laenu juurde 1599 eurot,

laenusumma moodustas 4981,55 eurot, intressiga 44,6% aastas ja tähtajaga 1800 päeva ning

kohustus laenu tagastama 60 osamaksega (osamakse suurus 208,38 eurot). Kostja on teinud

laenu katteks kuus makset, 06.01.2010. a 223,38 eurot, 03.02.2020. a 208,38 eurot,

09.03.2020. a 208,38 eurot, 13.04.2020. a 208,47 eurot, 11.05.202. a 208,42 eurot ja

10.06.2020. a 208,41 eurot (dtl 34).

41. Kostja jäi võlgnevusse alates 09.07.2020. a osamaksest. Kuna kostja on igakuised

osamaksed (mis koosnesid põhiosast ja intressist) enne uue refinantseerimislepingu

sõlmimist tasunud, ei ole kostjal tekkinud intressivõlgnevust kuni viimase lepingu

09.07.2020. a osamakse sissenõutavaks muutumiseni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

hageja intressinõue lepingute nr 2101817690, 2101831079, 2101862792, 2101888379 ja

2101901666 eest kokku 1973,76 eurot ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

42. Hagejal on õigus nõuda intressi 09.07.2020. a osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni

lepingu ülesütlemiseni s.o 22.09.2020. a. Kuna hageja ise on arvestanud kostja tasutud

summad põhiosa katteks, arvestab kohus intressi põhiosa võlalt s.o 1905,72 eurolt

lepingujärgse intressimääraga 44,6% aastas. Seega võlgneb kostja hagejale intressi 176,49

eurot.

43. Hageja nõuab kostjalt teenustasudena 631,89 eurot nelja lepingu sõlmimise eest. Lepingu nr

2101817690 lepingutasu on 14 eurot, mis on arvestatud maksegraafikus 10.10.2018. a

osamakse sisse ja mille kostja on tasunud (dtl 13). Lepingu nr 2101888379 sõlmimise tasu

on p 4 kohaselt 156,86 eurot ja sisaldub laenu põhiosas ning see tagastatakse osamaksetena

(dtl 21), lepingu nr 2101901666 tasu on p 4 kohaselt 179,06 eurot ja sisaldub laenu põhiosas

ning see tagastatakse osamaksetena (dtl 25) ja laenulepingu nr 210193788 lepingutasu on p

4 järgi 281,97 eurot ja sisaldub laenu põhiosas ning see tagastatakse osamaksetena (dtl 29).

44. Kuna kostja on ühe lepingu eest tasu maksnud, on hageja nõue lepingutasu eest põhjendatud

summas 617,89 eurot (631,89-14).

45. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja

rahalise

kohustuse

täitmisega

viivitamise

korral

nõuda

võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

46. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1

ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist

lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuar 2009. a otsus nr 3-2-1-

120-08, p 12).

47. Viimase lepingu kohaselt oleks hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, mis on

lepingus ette nähtud intressimäärana s.o lepingujärgses intressimääras 44,6% aastas. Hageja

nõuab kostjalt viivist lepingu ülesütlemisest alates s.o 23.09.2020. a määraga 32,5% aastas

(mis hageja sõnul on esialgse lepingujärgne intressimäär). Kohus leiab, et hageja võib nõuda

viivist vähendatud ulatuses, seega on hageja viivisenõue ajavahemiku 24.09.2020. a -

21.08.2023. a eest 1801,62 eurot põhjendatud. Hageja nõuab viivist 32,5% aastas alates hagi

esitamisest TsMS § 367 alusel tasumata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus

leiab, et hageja edasiulatuva viivisenõue on põhjendatud.

48. Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist kolm võlanõudekirja (dtl 113, 115,

117). Hageja sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel 50 eurot on põhjendatud.

49. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele võlgnevus kokku 4551,72 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1905,17

eurot, intressist 176,49 eurot, lepingutasust 617,89 eurot ja viivisest seisuga 21.08.2023. a

1801,62 eurot ning edaspidine viivis 32,5% aastas arvestatuna põhinõudelt alates

22.08.2023. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

50. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1 ja rahalise

suuruse kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1.

51. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 67%

ulatuses kostja kanda ja 33% ulatuses hageja kanda.

52. Menetluskulude nimekirja (dtl 369-371) kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 665 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1014 eurot (ilma

käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista.

53. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 7541,68 eurot tasuda riigilõivu 665 eurot, mille hageja on

tasunud ja mis on põhjendatud kulu.

54. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis

on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

55. Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 169 eurot

(ilma käibemaksuta) kokku 6 tunni ulatuses.

56. Arvestades hagiavalduse sisu, asja keerukust ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning

hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu

võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja

ajakulu asja materjalidega tutvumiseks, hagi koostamiseks, kohtule esitamiseks, kostja

vastusega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude

nimekirjade koostamiseks on põhjendatud kokku 4,5 tunni ulatuses s.o summas 760,50

eurot. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1425,50 eurot (665+760,50).

57. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud

summas 955,09 eurot (1425,50 eurost 67%).

58. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik