2-23-131705/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-131705

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi E. S. vastu 45

euro saamiseks

Tsiviilasja hind

45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490),

esindaja Elari Arjakas

Kostja: E. S. (xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista E. S.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 45 eurot.

3. Jätta menetluskulud E. S.i kanda.

4. Välja mõista E. S.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 853,33

eurot.

5. E. S.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule

EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja alates 01.06.2020.

Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kostja sõiduk pargiti 02.12.2021 Tallinnas M.

Härma 10 hageja opereeritavale parkimisalale. Parkimisala sissesõidul on esitatud

parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki

parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõidukit pargiti

parkimistingimusi rikkudes (tasu maksmata). Sõiduki armatuurlaual puudus vastaval alal

parkimisõigust andev parkimiskaart ka ei olnud sõidukiga tasutud kuukaardi eest.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahv.

2. Hageja väljastas 02.12.2021 kostjale leppetrahvinõude 1410212211526352 summas 30 eurot,

maksetähtajaga 16.12.2021, mis on kostjal tasumata.

3. Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.

Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja

koht.

4. Kohtueelselt saatis hageja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, xxx nõudekirja, millele

kostja ei vastanud.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.

6. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse

saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning kostjale

nõudekirja esitamiseks.

7. Kostja on soetanud parkimisloa veebileheküljelt www.europark.ee ning märkinud

parkimisloa kehtivusajaks üks kuu. Parkimisõigust on võimalik osta tähtajatult või

tähtajalisena (1 kuu). Kostja on tellinud endale M. Härma parkimisalale parkimisloa

iseteeninduskeskkonnas, tähtajaga 01.11.2021 kell 00:00 kuni 30.11.2021 kell 23:59.

Perioodi 01.11.2021 kell 00:00 kuni 30.11.2021 kell 23:59 parkimisõiguse osas esitati

kostjale arve, mis tuli tasuda hiljemalt 31.10.2021 ning selle on kostja õigeaegselt tasunud.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli parkimisõigus 2021.a novembrikuus. Lisaks

parkimisõigusele palus kostja väljastada talle nn privaatkoha, st et kostjal oleks olemas

nimeline parkimiskoht parklas. Hageja tuli vastu ka kostja soovidele, paigaldas privaatkoha

märgistuse ning vastavalt pooltevahelisele kirjavahetusele esitas selle eest arve, mille kostja

samuti tähtaegselt tasus. Kuna kostja sõlmis 1 kuu pikkuse parkimisloa, siis kostjal oli õigus

sõlmitud lepingu alusel kasutada piiramatult ja täiendavat tasu maksmata parkimiskohta

2021.a novembris. 30.11.2021 kell 23:59 lõppes kostjal lepinguline parkimisõigus ning

kostjal oli võimalus kasutada parklat edasi tavalistel parkimistingimustel, mis on sätestatud

parkimisalal. Kostjale on väljastatud leppetrahv 2021.a detsembris põhjusel, et kostjal puudus

parkimisõigus parklas parkimisel. Poolte vahel sõlmitud parkimislepingu üldtingimuste p.3.1.

näeb ette, et üürnikul on õigus kasutada parklat lepingus sätestatud ulatuses (sh ajal ja

kokkulepitud arvu sõidukite tarbeks) kooskõlas lepingu tingimuste, üldtingimuste ja parkla

parkimistingimustega, kui sellised on kehtestatud. Sama lepingu p.2.3 alusel võib üürnik

sõidukit avatud parklas parkida üksnes juhul, kui sellele sõidukile väljastatud parkimiskaart

on paigaldatud vastu sõiduki esiklaasi nii, et väljastpoolt sõidukit on kogu parkimise jooksul

selgelt nähtavad kõik parkimiskaardi esiküljel olevad andmed ja triipkood on kontrollitav.

Parkimisõiguse annab õigeaegselt täies ulatuses tasutud arve. Kehtiva parkimislepingu

lõpetamine on reguleeritud lepingu alapeatükis nr 7. Kostja on ise on esitanud ostu kinnituse

tõendina, milles on teavitatud kostjat sellest, et parkimisõigus kehtib kuni 30.11.2021. Pooled

ei ole arutanud võimaliku lepingu muutmist või pikendamist. Seda, et tegu ei olnud pikema

tähtajaga lepinguga tõendab asjaolu, et kostja on saatnud 05.12.2021 hagejale e-kirja

selgitamaks, et ta ei soovi rohkem parklas parkida ning palub vormistada lõpparve. Hageja ei

ole kostjale ühtegi lõpparvet vormistanud, kuna selleks puudus põhjus. Kostja oli ostnud

endale M. Härma parkimisalale parkimisõiguse üheks kuuks (2021.a novembrikuu), on seal

parkinud vastavalt soetatud parkimisloa alusel ning kostjal ei olnud enam õigus 2021.a

detsembrikuus parkimisloa ostutingimustel parkimisalal parkida kuivõrd kostjal ei olnud

detsembrikuus kehtivat parkimisõigust. Asjaolu, et kostjal oli parkimisleping sõlmitud

novembrikuus illustreerib ka see, et novembrikuus ei ole ühtegi leppetrahvi kostjale

väljastatud. Kostja ei ole tõendanud, et pooltevahelist parkimislepingut ja selle kestust

muudeti. Hageja ei saa samuti kinnitada lepingumuudatust, kuna seda ei ole tehtud.

Kostja vastuväited

8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on sõlminud hagejaga 31.10.2021 lepingu auto

parkimiseks Tallinnas, M. Härma tn 10 parklas ja on tasunud selle eest 25 eurot. 01.11.2021

sai kostja teate, et saab parkimiskaardi kätte Solarise keskusest. Kirjas teavitatakse, et arve

saadetakse iga kuu alguses e-maili peale. 01.11.2021 sai kostja arve nimelise või numbrilise

koha tähistamise eest M. Härma 10 parklas. Arve on kostjal tasutud. 08.11.2021 sai kostja

teavituse, et privaatkoha märk on paigaldatud koos kahe fotoga. 05.12.2021 lõpetas kostja

lepingu ja palus lõpparvet, mida ei ole käesolevani saadetud.

9. Kostjal oli perioodil 31.10.2021 kuni 05.12.2021 hagejaga lepinguline suhe ja kostja on

tasunud kuumaksu arvete alusel, mis on talle esitatud. Perioodi 01.12.2023 kuni 05.12.2023

eest ei ole arvet esitatud, kuigi kostja on seda palunud. Kostja parkis ilmselt parklas ka 03. ja

04.12.2021. Kostjale on arusaamatu, kuidas saab määrata trahvi parkimise eest, kui parkimise

teenus on lepinguga kokku lepitud ja teenusena ostetud. Hageja tegutsemine on kuritegelik,

sest lisaks kokkulepitud ja hinnakirja järgsele kuumaksele proovib ta 1-2 korda kuus lisaks

trahvi teha lisatulu saamise eesmärgil, olenemata sellest, et kostjal on kehtiv tähtajatu leping.

10. Kostja palub hageja sundlikvideerida ja kohaldada juhtivatele liikmetele ja omanikele 5a

pikkust ettevõtluses tegutsemise keeldu.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid

ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et:

12.1.

kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja alates 01.06.2020

(dtl 51);

12.2.

hageja on parkimisteenust osutav ettevõte;

12.3.

kostja sõiduk pargiti 02.12.2021 hageja opereeritavale parkimisalale Tallinnas M. Härma

10 (dtl 46-50);

12.4.

kostja soetas endale parkimisloa Tallinnas M. Härma 10 parkimisalale veebileheküljelt

www.europark.ee kehtivusega 01.11.2021 kuni 30.11.2021 23:59 (dtl 116, 117, 119).

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli hagejaga sõlmitud parkimisleping ja kostjal oli

õigus parkida 02.12.2021 kõnesolevale parkimisalale.

14. Kohus tuvastas, et perioodi 01.11.2021 kell 00:00 kuni 30.11.2021 kell 23:59 parkimisõiguse

osas esitati kostjale arve (dtl 117), mis tuli tasuda hiljemalt 31.10.2021 ning selle on kostja

tasunud. Asjaolu, et käesolevaks hetkeks ei ole võimalik esitada veebileheküljelt

www.europark.ee elektrooniliselt kostja poolt kinnitatud lepingut, ei tähenda, et lepingut

poolte vahel 2021. novembriks ei sõlmitud – lepingu sõlmimise üle pooled ka ei vaidle.

Kostjal oli parkimisõigus 2021.a novembrikuus. Pooled ei vaidle selle üle, et lisaks

parkimisõigusele, palus kostja väljastada talle nn privaatkoha. Hageja paigaldas privaatkoha

märgistuse ning vastavalt pooltevahelisele kirjavahetusele esitas selle eest arve, mille kostja

tasus samuti tähtaegselt (dtl 123-129).

15. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli vaidlusaluses parklas parkimisõigus 02.12.2021. Kostja

parkimisõigus kehtis kuni 30.11.2021 ja sellest on kostjat teavitatud (dtl 116, 261). Kostja

ostis endale sellele parkimisalale parkimisõiguse üheks kuuks (2021.a novembrikuuks).

Kostja väitega selle kohta, et automaatvastuses välja toodud lause „Arve saadame iga kuu

alguses e-maili peale“, on käsitletav lepingumuudatusena, kohus ei nõustu. Nimetatud

automaattekstist ei saa järeldada, et pooled on VÕS § 13 kohaselt kokku leppinud lepingu

mistahes viisil muutmises või pikendamises. Kostja ei ole tõendanud lepingu pikendamise

kokkulepet järgnevaks perioodiks. Hageja parkimislepingu üldtingimuste p. 3.1. (dtl 298)

näeb ette, et üürnikul on õigus kasutada parklat lepingus sätestatud ulatuses (sh ajal ja

kokkulepitud arvu sõidukite tarbeks) kooskõlas lepingu tingimuste, üldtingimuste ja parkla

parkimistingimustega, kui sellised on kehtestatud. Sama lepingu p. 2.3 alusel võib üürnik

sõidukit avatud parklas parkida üksnes juhul, kui sellele sõidukile väljastatud parkimiskaart

on paigaldatud vastu sõiduki esiklaasi nii, et väljastpoolt sõidukit on kogu parkimise jooksul

selgelt nähtavad kõik parkimiskaardi esiküljel olevad andmed ja triipkood on kontrollitav.

Parkimisõiguse annab õigeaegselt täies ulatuses tasutud arve. Kostja ei ole tõendanud, et

lepingu sõlmimisel kehtisid hageja poolt esitatust teistsugused üldtingimused. Kostja ei ole

ka toonud esile, milline oli üldtingimuse sisu, mis andnuks kostjale õiguse parkida

vaidlusaluses parklas 2021. detsembris lepingut pikendamata ja selle eest tasu maksmata.

16. Asjas ei oma tähtsust kostja 05.12.2021 e-kiri hagejale, milles ta teatab, et ta ei soovi rohkem

parklas parkida ning palub vormistada lõpparve (dtl 274), kuna sest sellel ajal ei olnud poolte

vahel sõlmitud ühtegi lepingut, mille alusel kostjal parkimisõigus oleks. Seetõttu puudus

hagejal vajadus ka lõpparve vormistamiseks. Kostja oli ostnud endale M. Härma

parkimisalale parkimisõiguse üheks kuuks (2021.a novembrikuuks) ja kostjal ei olnud

detsembrikuus kehtivat parkimisõigust. Kostja ei ole tõendanud, et ta avaldas hagejale soovi

parkida pikemal perioodil kui 01.11.2021 kuni 30.11.2021 23:59.

17. Leppetrahvinõuetest teatamisest

17.1.

Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele (dtl 33-35). Kostja ei vaidlusta, et on

leppetrahvinõude kätte saanud.

17.2.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda, kuna kostjal puudus

02.12.2021, M.Härma 10, Tallinn parklas kehtiv parkimisõigus.

17.3.

VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata,

et ta leppetrahvi nõuab.

17.4.

Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et

lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski,

peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p

13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku

viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul,

kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui

esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt

mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole

kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.

17.5.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele

poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud

selle edastamiseks mõistliku viisi.

17.6.

Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse

edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb

tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o

paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.

17.7.

Hageja on tõendanud, et kohtueelselt saatis hageja posti teel kostja registrijärgsele

aadressile meeldetuletuskirja (dtl 52). Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et

hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab

kostjalt leppetrahvi.

18. Võlgnevusest

18.1.

Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p

1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja

võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista

leppetrahv 30 eurot.

19. Sissenõudekuludest

19.1.

VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 10 euro hüvitamist, mis on seotud

päringuga Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja

mõista sissenõudmiskuluna 15 eurot.

20. Süsteemsest rikkumisest

20.1.

Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, et Tarbijavaidluskomisjoni

otsuse nr 20-1/23-06622-001 alusel on hageja nimekirjas (mustas nimekirjas), kes ei ole

järginud komisjoni otsust ega ole teavitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit

kirjalikult otsuse täitmisest või maakohtusse pöördumisest. Samuti ei ole käesoleva asja

lahendamise seisukohast tähtsust sellel, et hageja suhtes on alates 2015 tehtud

Tarbijakaitseametis tehtud 10 otsust, millest 4 tarbija kasuks (millest üks vaidlustati kohtus

2-23-17197) ja 6 tarbija kahjuks. Arvestades asjaolu, et igapäevaselt pargib hageja parklates

suurel hulgal (hageja selgituse kohaselt üle 10 miljoni korra) autosid ja 9 aasta jooksul on

tehtud hageja suhtes 3 otsust, mis on tarbija kasuks, siis ei saa väita, et hageja süsteemselt

peatab tarbijatelt välja parkimistasu olukorras, kus isikutel on parkimise eest tasutud.

Ainuüksi vaidlus Tarbijavaidluskomisjonis või kohtus ei tõenda süsteemset rikkumist.

Kostja ei ole tõendanud, et tasus käesoleval juhul 2021. detsembri parkimise eest ja seejärel

määras hageja talle leppetrahvi.

20.2.

Kohus jätab tähelepanuta kostja taotluse hageja sundlikvideerimiseks ja juhtivatele

liikmetele ja omanikele 5a pikkust ettevõtluses tegutsemise keelu kohaldamiseks. Kohus on

kostjale selgitanud, et tegemist on üürilepingust tuleneva tsiviilvaidlusega, mitte

kriminaalasjaga.

21. Menetluskulud

21.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

21.2.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg

1 järgi.

21.3.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja

TsMS § 484² järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

21.4.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 6 tundi 40 minutit, hinnaga 110 eurot tund.

21.5.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud

juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses.

Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja

esindaja kvalifikatsioonile. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

esindajale 733,33 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 853,33

eurot (100+20+733,33).

21.6.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

21.7.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik