2-24-41/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

5. juuni 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-41

Tsiviilasi

KG Partners OÜ saneerimismenetlus

Menetlustoiming

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/ettevõtja

KG Partners OÜ

(rg-kood

12580770; aadress Pikk 8-1, Kuressaare linn, 93813

Saaremaa vald; e-post xxxx@xxxxxxxxxx), seaduslik

esindaja G. P.

saneerimisnõustaja Andro Kullerkupp (ik xxxxxxxxx;

OSAÜHING

VERTEX

INVESTMENT;

aadress

Kentmanni

põik

3-19,

10116

Tallinn;

e-post

andro@vertexconsulting.eu)

saneerimiskava

kinnitamata

jätmise

taotluse

esitanud võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu (rg-kood 70000349; aadress Lõõtsa

tn 8a, 15176 Tallinn; e-post kohtumenetlus@emta.ee),

lepinguline esindaja Ülle Ilves

teised puudutatud võlausaldajad:

-

Coop

Pank AS

(rg-kood

10237832;

e-post

info@cooppank.ee), lepinguline esindaja Kerly

Riivik

-

Holm

Bank AS

(rg-kood

14080830;

e-post

holmbank@holmbank.ee)

-

Leorio Invest OÜ (rg-kood 11898381; e-post

redgate@redgatecapital.ee)

-

Mosaiik Grupp OÜ (rg-kood 12335088; e-post

katrin@mosaiikcafe.ee)

-

AM Kinnisvarahaldus OÜ (rg-kood 16013714; e-

post aarne.mustis@gmail.com)

-

G.

P. (ik 47602250016;

e-post

xxxx@xxxxxxxxxx)

-

InGliss Management OÜ (rg-kood 12964832; e-

post kaupo@xxxxxxxxxx)

-

Lossi 6 Apartments OÜ (rg-kood 16118138; e-post

guldenstubbe@guldenstubbe.ee)

-

Enefit AS

(rg-kood

16130213;

e-post

info@enefit.ee)

Tsiviilasi nr 2-24-41

2/14

Kohtuistungi toimumise aeg

16. mai 2024

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada 16. aprillil 2024 KG Partners OÜ saneerimismenetluses kohtule esitatud

vastuvõtmata saneerimiskava.

2. KG Partners OÜ

saneerimismenetluses

rahuldatakse

saneerimiskavaga

puudutatud

võlausaldajate nõuded järgmiselt:

2.1. I rühm (pandiga tagatud võlausaldajate nõuded)

Põhinõudeid

ei

vähendata,

olemasolevaid

kõrvalnõudeid

(so viivitusintress)

vähendatakse 100%.

Võlausaldaja

20.07.2024

21.07.2024

23.08.2024

17.07.2025

Nõude

summa

Holm Bank AS

10 000,00

10 000,00

80 000,00

100 000,00

Coop Pank AS

10 000,00

10 000,00

292 131,41

312 131,41

Leorio Invest OÜ

71 478,00

71 478,00

Mosaiik Grupp OÜ

10 000,00

10 000,00

29 490,00

49 490,00

Maksu- ja Tolliamet

63 504,05

63 504,05

Kokku:

596 603,46

-

Leorio Invest OÜ ja Maksu- ja Tolliameti pandiga tagatud nõuded rahuldatakse

20. juulil 2024

-

Holm Bank AS-le, Coop Pank AS-le ja Mosaiik Grupp OÜ-le tasutakse 21. juulil 2024

ja 23. augustil 2024 10 000 eurot; viimane makse tehakse hiljemalt 17. juulil 2025

2.2. II rühm (seotud ettevõtjatest võlausaldajate nõuded)

Põhinõudeid ei vähendata, kõrvalnõudeid ei ole esitatud.

Võlausaldaja

17.07.2025

Nõude summa

AM Kinnisvarahaldus OÜ

32 460,80

32 460,80

G. P.

34 215,00

34 215,00

InGliss Management OÜ

14 086,01

14 086,01

Lossi 6 Apartments OÜ

40 305,84

40 305,84

Kokku:

121 067,65

-

Kõikide II rühma võlausaldajate nõuded tasutakse ühekordse maksena hiljemalt

17. juulil 2025.

2.3. III rühm (pandiga tagamata võlausaldajate nõuded)

Põhinõudeid

ei

vähendata,

olemasolevaid

kõrvalnõudeid

(so viivitusintress)

vähendatakse 100%.

Võlausaldaja

21.07.2024

23.08.2024

17.07.2025

Nõude

summa

Enefit AS

6 541,86

6 541,86

Maksu- ja Tolliamet

10 000,00

10 000,00

68 299,98

88 299,98

Kokku:

94 841,84

-

Enefit AS pandiga tagamata nõue tasutakse ühekordse maksena hiljemalt 23. augustil

2024

-

Maksu- ja Tolliametile tasutakse 21. juulil 2024 ja 23. augustil 2024 10 000 eurot;

viimane makse 68 299,98 eurot tehakse hiljemalt 17. juulil 2025

2.4. saneerimiskava täitmise tähtpäev on 17. juulil 2025

3. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Andro Kullerkupp.

4. Kohustada

saneerimisnõustajat

esitama

võlausaldajatele

ja

kohtule

ülevaade

saneerimiskava täitmise kohta 31. detsembril 2024 ja 1. augustil 2025. Võlausaldaja

Tsiviilasi nr 2-24-41

3/14

põhjendatud huvi korral on saneerimisnõustajal kohustus edastada võlausaldajale

informatsiooni saneerimiskava täitmise kohta ka sagedamini, nt igakuiselt.

5. Kohustada KG Partners OÜ-d andma saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks

vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel.

Kohustada KG Partners OÜ-d teavitamata saneerimisnõustajat viivitamata tehingutest, mis

väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest.

6. Jätta saneerimismenetluse kulud ettevõtja kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende

endi kanda.

7. Määrata KG Partners OÜ saneerimisnõustaja Andro Kullerkupu tasu suuruseks

6557,38 eurot, millele lisandub käibemaks 1442,62 eurot, kokku 8000 eurot. Määrata tasu

OSAÜHINGULE

VERTEX

INVESTMENT

(rg-kood

10779220;

KMKR

nr EE100698817;

arvelduskonto

nr EE052200221017089518),

mille

kaudu

saneerimisnõustaja tegutseb. Tasu maksta välja KG Partners OÜ poolt deposiidina

Rahandusministeeriumi kontole tasutud vahenditest.

8. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

9. Määrus toimetada kätte ettevõtjale, saneerimiskavaga puudutatud võlausaldajatele ja

saneerimisnõustajale. Avaldada saneerimiskava kinnitamise kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Saneerimiskava kinnitamise peale võib ettevõtja või puudutatud isik, kes on esitanud kohtule

taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates saneerimiskava

kinnitamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saneerimiskava

kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist

peatavat toimet.

Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise osas võib ettevõtja, puudutatud isik või

saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Menetluskulude osas võib ettevõtja või puudutatud isik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. KG Partners OÜ (ettevõtja) esitas 02.01.2024 Tartu Maakohtule saneerimisavalduse ja

08.01.2024 kaitsemeetmete kohaldamise taotluse.

2. Kohus algatas 17.01.2024 saneerimismäärusega ettevõtja saneerimismenetluse, nimetas

saneerimisnõustajaks Andro Kullerkupu (nõustaja), määras saneerimiskava vastuvõtmise

tähtpäevaks 11.03.2024 ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks 18.03.2024 ning

kohustas ettevõtjat tasuma nõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks deposiidina 8000 eurot.

Kohus peatas ettevõtja vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja muud sundtäitmised,

sh Maksu- ja Tolliameti 18.12.2023 korralduse nr 13-11/69877 sundtäitmise, kuni kava

kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetluse, mis viiakse

läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks. Samuti lõpetas kohus ettevõtja pangakontodele

nr EE027700771001494025 (AS LHV Pank) ja nr EE784204278615035104 (Coop Pank AS)

Maksu- ja Tolliameti 18.12.2023 korralduse nr 13-11/69877 täitmiseks seatud arestid.

3.

18.03.2024 määrusega rahuldas kohus ettevõtja ja nõustaja 15.03.2024 taotluse osaliselt

ning määras ettevõtja saneerimismenetluses täiendava tähtaja kuni 16.04.2024, mille jooksul

tuleb esitada puudutatud isikutele muudetud kava, korraldada uus hääletus kava vastuvõtmiseks

ja esitada kava kohtule kinnitamiseks. Kohus avaldas selle kohta teate 19.03.2024 Ametlikes

Teadannetes.

4. Ettevõtja on tasunud nõustaja tasu ja kulude katteks deposiidina kokku 8000 eurot.

Tsiviilasi nr 2-24-41

4/14

5. Nõustaja esitas 16.04.2024 kohtule vastuvõtmata kava koos lisadega, oma arvamuse kava

kohta ja tasutaotluse, samuti hääletusprotokolli. Ettevõtja esitas 16.04.2024 kohtule taotluse

kinnitada vastuvõtmata kava.

6. Nõustaja avaldas 16.04.2024 Ametlikes Teadaannetes teate vastuvõtmata kava

kinnitamise taotluse kohtule esitamise kohta.

7. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 30.04.2024 kohtule taotluse jätta vastuvõtmata kava

kinnitamata.

8. Ettevõtja esitas 13.05.2024 täiendava selgituse.

9. Kohus pidas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks istungi 16.05.2024.

KOHTU SEISUKOHT

10. Saneerimisseaduse (SanS) § 29 lg 1 näeb ette, et kui puudutatud isikute rühmad ei ole

saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada

kohtule taotluse selle kinnitamiseks.

Ettevõtja esitas kohtule taotluse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks 16.04.2024, seega

SanS § 29 lg-st 2, § 10 lg 2 p-st 3 ja §-st 361 ning 18.03.2024 määrusest tuleneva tähtaja

jooksul. Vastavalt Sans § 29 lg-le 3 on 16.04.2024 esitatud kohtule ka saneerimiskava koos

lisadega, 15.04.2024 hääletusprotokoll ning nõustaja arvamus SanS § 291 järgi.

11. Nõustaja arvamuse kohaselt on kavas kirjeldatud abinõude rakendamisel ettevõtja

majandusliku olukorra parandamine ja kasumlikkuse taastamine kava alusel võimalik ning

ettevõtja on võimeline kõik kohustused täitma planeeritud saneerimistähtajaks 17.07.2025.

Saneerimismenetlus võimaldab ettevõtjal jätkata majandustegevusega ja koguda kapitali

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kõik kavaga ümberkujundatavad nõuded on tõendatud ja

õiguspärased. Kava koostamisel võeti aluseks võlausaldajate poolt esitatud korrigeeritud

nõuded. Kava kinnitamata jätmisel rakendub ettevõtja suhtes pankrotistsenaarium. Pankroti

korral ei ole ettevõtja vara arvel selle realiseerimise kiirmenetluse tõttu võimalik rahuldada

kõikide võlausaldajate nõudeid, ebavõrdsesse seisu satuksid eelkõige tagamata nõuetega

võlausaldajad. Nõustaja hinnangul peaks olukorras, kus ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu,

eelistama pankroti asemel saneerimist, mis on võlausaldajatele pankrotist kasulikum alternatiiv.

Võlausaldajad on jaotatud kolme rühma: esimeses on tagatud nõuetega võlausaldajad, teises

seotud ettevõtjatest võlausaldajad ja kolmandas tagamata nõuetega võlausaldajad. MTA oli

esindatud kahes rühmas – esimeses ja kolmandas. Kuna kava vastu hääletas kaks (Coop

Pank AS ja MTA) proportsionaalselt suure nõudega võlausaldajat, siis sellest tulenevalt võttis

kava vastu ainult üks rühm, so seotud ettevõtjatest võlausaldajate rühm. Enefit AS, kes esimesel

hääletamisel oli kava poolt, jättis teisel hääletamisel oma seisukoha esitamata, kuigi tema jaoks

on muudetud kavas tingimused paremad (lühem tähtaeg).

12. SanS § 292 lg 1 sätestab, et saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik võib esitada

kohtule põhjendatud taotluse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles

seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui: 1) ei ole järgitud SanS § 26 lg-s 2 nimetatud

võlausaldajate huvide testi; 2) SanS § 36 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus ei ole täidetud; 3) muu

SanS § 36 lg-s 1 sätestatud tingimus kava kinnitamiseks ei ole täidetud.

Kava vastu hääletanud puudutatud isik MTA esitas kohtule taotluse vastuvõtmata kava

kinnitamata jätmiseks 30.04.2024, seega SanS § 292 lg-st 2 tuleneva tähtaja jooksul, st 14 päeva

jooksul 16.04.2024 Ametlikes Teadaannetes SanS § 29 lg-s 5 nimetatud vastuvõtmata kava

kinnitamise taotluse kohtule esitamise teate avaldamisest.

MTA leiab, et täidetud ei ole SanS § 36 lg 1 p-s 1 ning § 28 lg 5 p-des 5 ja 11 sätestatud kava

kinnitamise tingimused – ettevõtjal on täitmata jooksvad maksukohustused, mis 29.04.2024

seisuga on 15 911,29 eurot; ettevõtjal on tasumata saneerimismenetluse algatamise hetkeks

sissenõutavaks muutunud kogumispensioni maksete võlg 56,34 eurot (võlg taotluse esitamise

ajal 232,17 eurot); ettevõtja ei täitnud maksuvõla tasumise ajatamise otsuseid. MTA on

Tsiviilasi nr 2-24-41

5/14

eeltoodust tulenevalt seisukohal, et ettevõtja on juba pikaaegselt makseraskustes ning nii

jooksvate maksukohustuste õigeaegne täitmata jätmine kui kogumispensioni maksete võla

tasumata jätmine näitab ettevõtja suutmatust täita rahalisi kohustusi, järelikult ka

saneerimiskavaga ettenähtud kohustusi. Kava on üldsõnaline ja pealiskaudne, mh puudub

strateegiliste arendustegevuste kirjelduse ja kokkuvõtte p-s 6.3 sisuline analüüs plaanide ja

eesmärkide saavutamise kohta, abinõude kirjeldus on puudulik ja üldsõnaline, ettevõtja

jätkusuutlikkuse kohta tõsiseltvõetavat analüüsi ei ole, kavas puuduvad igasugused arvnäitajad

kulu vähendamise ja tulu suurendamise kohta. Lisaks eeltoodule leiab MTA, et ettevõtja on

juba maksejõuetu (SanS § 292 lg 1 p 3).

SanS § 36 lg 4 esimese lause alusel annab kohus saneerimiskava kinnitamisel hinnangu

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks esitatud võlausaldaja taotlusele.

13. SanS § 36 lg 5 esimese lause kohaselt otsustab kohus saneerimiskava kinnitamise või

kinnitamata jätmise 30 päeva jooksul alates SanS § 292 lg-s 2 nimetatud tähtaja möödumisest.

SanS § 36 lg 1 näeb ette, et kohus võib kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute

rühmad vastu ei võtnud, kui on täidetud punktides 1–4 sätestatud tingimused.

13.1. SanS § 36 lg 1 p 1 alusel peab olema järgitud SanS § 28 lg-s 5 sätestatud tingimusi,

v.a seal viidatud § 24 lg-s 4 sätestatud poolthäälte tingimus.

13.1.1. Täidetud on SanS § 28 lg 5 p-des 1 ja 2 märgitud tingimused. Puuduvad andmed, et

ettevõtja oleks teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad

tavapärase majandustegevuse raamest, või rikkunud SanS § 11 lg 1 p-s 5 nimetatud

teavitamiskohustust või kava koostamisel nõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustust.

13.1.2. Täidetud on SanS § 28 lg 5 p 3 tingimus. Ametlikest Teadannetest nähtuvalt avaldas

nõustaja 18.01.2024 ettevõtja saneerimisteate, mis vastab SanS § 12 nõuetele. Kohtule ei ole

teada, et nõustaja oleks saneerimisteate ja vajalike teavituste edastamisel võlausaldajatele, kelle

nõudeid sooviti ümber kujundada, rikkunud SanS §-s 12 sätestatud korda või tähtaega.

13.1.3. Kava projekti kohta teate avaldamisel ja edastamisel ei rikutud SanS § 20 lg-s 3

nimetatud nõudeid, mh edastati projekt puudutatud isikutele ja teade vastab § 20 lg-s 5

nimetatud nõuetele (SanS § 28 lg 5 p 4). Samuti järgiti kava vastuvõtmisel SanS §-s 24

ettenähtud nõudeid ning hääletamisel ei rikutud puudutatud isikute õigusi (SanS § 28 lg 5 p 6).

SanS § 20 lg 3 kohaselt avaldab saneerimisnõustaja vähemalt kaks nädalat enne SanS § 12 lg 2

p-s 6 nimetatud tähtaja (so saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise

tähtaja) lõppu teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning

edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele.

Nõustaja 15.03.2024 taotluse alusel määras kohus 18.03.2024 määrusega täiendava tähtaja kuni

16.04.2024, mille jooksul tuleb esitada puudutatud isikutele muudetud kava, korraldada uus

hääletus kava vastuvõtmiseks ning esitada kava kohtule kinnitamiseks.

Nõustaja avaldas 01.04.2024 Ametlikes Teadaannetes SanS § 20 lg 3 alusel teate kava projekti

kohta, märkides, et kirjalikud seisukohad kava kohta tuleb esitada hiljemalt 15.04.2024.

Hääletusprotokollist nähtuvalt edastas nõustaja kõigile kavaga puudutatud kolme rühma

jagatud võlausaldajatele kava projekti koos hääletamise üleskutsega nende äriregistris

avaldatud ja saneerimisteatele vastuseks saadud täpsustatud elektronposti aadressile.

Kava üle hääletamine toimus koosolekut pidamata. Häälte arvu määramisel lähtuti vastavalt

SanS § 24 lg-le 2 võlausaldaja põhinõude suurusest ning teise rühma kuuluva G. P. puhul SanS

§ 24 lg 21 alusel tema osa suurusest. SanS § 24 lg 4 sätestab, et kui puudutatud isikud on

saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid

saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas

esindatud häältest. Antud juhul on võlausaldajad jaotatud kolme rühma. Hääletamata jättis üks

võlausaldaja (Enefit AS) 6541,86 häälega. Kava vastuvõtmise vastu hääletas kaks võlausaldajat

(Coop Pank AS ja MTA) kokku 463 935,44 häälega. Kava vastuvõtmise poolt hääletas

esimeses rühmas kolm (60%) võlausaldajat 220 968 (37%) häälega, teises rühmas neli (100%)

Tsiviilasi nr 2-24-41

6/14

võlausaldajat 69 309,73 (100%) häälega ja kolmandas rühmas null võlausaldajat.

Eriarvamusele jäänud võlausaldajad ei nõudnud eriarvamuse sisu kajastamist protokollis.

15.04.2024 hääletusprotokollist nähtuvalt jäeti kava rühmadesse jaotatud puudutatud isikute

poolt vastu võtmata. Kohtu hinnangul vastab hääletustulemuste kohta koostatud protokoll

üldjoontes SanS § 25 nõuetele. Kohus ei ole tuvastanud, et hääletamisel ja hääletamise

korraldamisel oleks lõppkokkuvõttes rikutud võlausaldajate õigusi.

13.1.4. Saneerimiskava sisaldab iseenesest SanS §-s 21 märgitut ja vastab formaalsetele

nõuetele (SanS § 28 lg 5 p 5).

Kohtu hinnangul ei ole kava üldsõnaline ja pealiskaudne määras, et kava tuleks jätta

kinnitamata põhjusel, sest täimata on SanS § 28 lg 5 p 5 tingimus, nagu on leidnud MTA.

13.1.4.1. Kavas sisaldub muu hulgas ettevõtja vara- ja võlanimekiri saneerimiskava esitamise

seisuga, ettevõtja majandusliku seisundi kirjeldus ning nende põhjuste analüüs, mis on kaasa

toonud ettevõtja saneerimise vajaduse (SanS § 21 lg 1 p 1).

Kava kohaselt oli ettevõtjal menetluse algatamise seisuga varasid 878 783 eurot (käibevara

13 942 eurot ja põhivara 864 841 eurot) ning kohustusi 898 900 eurot (lühiajalised kohustused

300 100 eurot ja pikaajalised kohustused 598 800 eurot). Ettevõtte omakapital oli 20 117 euro

ulatuses negatiivne, mis on põhjustatud saamata jäänud müügitulust (plaanitud restoran Naba)

ning samal ajal lühiajaliste kohustuste suurenemisest käivituskulude ja investeeringute

tegemiseks. Ettevõtja finantsseisu on peetud kriitiliseks eelkõige lühiajaliste kohustuste osas.

Puhaskäibekapitali ja lühiajaliste kohustuste negatiivne kattekordaja ning madal likviidsus on

otsene viide saneerimisvajadusele. Põhjusteks, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise

vajaduse, on koroonapandeemia põhjustatud restorani külastatavuse langus ning seetõttu

müügikäibe vähenemine ja kiire inflatsioon ning samaaegne energiahindade, toiduainete ja

toorme hinnatõus koos EURIBOR-i kiire tõusuga lühikese aja jooksul, mis kogumis on

suurendanud ettevõtja kulusid. Lisaks on restoranide külastatavust mõjutanud tarbijate üldine

ostujõu langus. Samuti on ettevõtja tegevust mõjutanud teise restorani Naba ootamatu

sulgemine 2023. aastal ruumide üürilepingu ennetähtaegse lõppemise tagajärjel enne

turismihooaja algust, seda olukorras, kus investeeringud (sh võetud laenud) restorani

ümberkujundamiseks olid juba tehtud. Seoses restoran Naba ootamatu sulgemisega ei olnud

ettevõtjal võimalik tagasi teenida restorani käivitamisse tehtud investeeringuid. Elektrihindade

tõusu tõttu sulges ettevõtja talviseks hooajaks Saaremaa Veski restorani ja koondas enamus

töötajaid, mis omakorda tekitas ettevõtjale suuri kulusid. Kulude katteks, hinna- ja

palgatõusudest ülesaamiseks võttis ettevõtja täiendavat arvelduslaenu. Kirjeldatud asjaolud

kogumis on loonud olukorra, kus ettevõtja on likviidsusraskustes ning ei suuda jooksvalt ja

tähtaegselt rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid vaatamata turismihooaja käivitumisele.

13.1.4.2. Kavas on välja toodud ettevõtja vara väärtus pankrotimenetluse korral, kui

pankrotimenetlus viidaks läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse

muutust ajas, ning vara väärtus, kui saneerimiskava täidetakse, näidates mõlemal juhul ära ka

pandiesemete väärtused (SanS § 21 lg 1 p 11).

Pankrotistsenaariumi arvutustabelist nähtub nii ideaalolukord (stsenaarium 1), kui ettevõtjalt

sissenõutavad nõuded laekuksid täies mahus, varade müük toimuks bilansilise jääkväärtusega

ja kogu varade müügist saadavat tulu kasutatakse võlgade tasumiseks, kui ka olukord, milles

on arvestatud 30% väiksema väärtusega põhivaraga (stsenaarium 2), tulenevalt asjaolust, et

pankrotimenetlus on oma iseloomult kiire menetlus. Pankrotistsenaariumi 1 korral on vahendite

jääk pärast võlgade tasumist -43 318,57 eurot, millest MTA tagamata nõuded moodustavad

-13 936,85 eurot, ning pankrotistsenaariumi 2 korral on vahendite jääk pärast võlgade tasumist

-305 830,87 eurot, millest MTA tagamata nõuded on -98 394,72 eurot. Nõustaja selgituse

kohaselt on tabelites lihtsustamise eesmärgil eeldatud, et kogu vara müügist saadavat tulu

kasutatakse võlgade tasumiseks, aga tegelikkuses saab pankrotivara arvel rahuldada

võlausaldajate nõudeid alles pärast pankrotimenetluse kulude kandmist ning muude

pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemist.

Tsiviilasi nr 2-24-41

7/14

Nõustaja on välja toonud, et ettevõtja vara realiseerimise väärtust, ebatõenäoliselt laekuvaid

nõudeid, katkevat edasist majandustegevust ning pankrotimenetluse kulude ja muude

pankrotimenetlusega seotud väljamaksete suurust arvestades on enam kui tõenäoline, et

ettevõtja pankroti korral ei ole tema vara arvel võimalik rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid.

Samas saneerimismenetlus võimaldaks jätkata majandustegevusega ja ainsaks võlgade

katteallikaks ei oleks sissenõutavad võlad ja bilansilised varad, vaid ka tulu

majandustegevusest. Lisaks toimuks saneerimise abil ettevõtte päästmine, mitte kaotamine.

Arvestades, et ettevõtja taotleb saneerimisega nõuete vähendamist marginaalselt, saaksid

saneerimise tulemusena kõikide võlausaldajate nõuded võrreldes pankrotiga oluliselt suuremas

mahus rahuldatud.

13.1.4.3. Kavas sisaldub muu hulgas kirjeldus ettevõtja prognoositava majandusliku seisundi

kohta pärast saneerimist ning põhjendused, miks saneerimiskaval on mõistlikud väljavaated

vältida ettevõtja maksejõuetust ja tagada tema elujõulisus, sealhulgas kava õnnestumise

eeltingimused (SanS § 21 lg 1 p 2).

Ettevõtja tegevuseks raskuste ületamisel on kulu vähendamine ja tulu suurendamine. Kulude

vähendamine toimub püsikulude vähendamisest (hooajavälisel ajal tegutsetakse minimaalse

kulubaasiga ja turismihooajal palgatakse juurde töötajaid, kuid tööjõukulu suhet käibesse

hoitakse jätkusuutliku majandustegevuse tagamiseks optimaalsena) ja tegevuse tõhustamisest

(käibe suurendamine madalhooajal erinevate ürituste korraldamisega) tuleneva säästu arvel,

samuti remondikulu vähendamisega (veski aknad vahetatakse välja rahalise võimekuse

olemasolul). Tulu suurendamine toimub 1) turunduse võimendamise läbi (sotsiaalmeedia

kanalites ettevõtja nähtavuse tõstmine, igakuised investeerimisüritused ja terviseloengute

sarjad); 2) pileti müügitulu suurendamisest aiakontsertidel, vestlusõhtutel, külalispeakokkade

õhtusöögi sarjadel; 3) uutest hinnakorrektsioonidest; 4) ärimudeli muudatustest (enda

toodetava napsu tootmismahu suurendamine kolm korda ja ka toote turustamine

kaubandusvõrku) ja 5) varade müügist saadava erakorralise tulu arvel (omanikule kuuluva

korteriomandi müük). Kuigi finantsprognoosid näitavad võimalust saneerimisperioodil suur

osa võlakohustustest tasuda äritegevusest saadud tuluga ja omanikule kuuluva kinnisvara

müügist saadud erakorralise sissetulekuga, on prognoosides eeldatud osade praeguste

laenukohustuste refinantseerimine uue laenulepinguga. Seotud isikute antud laenud ettevõtjasse

plaanitakse kapitaliseerida sellises ulatuses, mis tagaks seadusele vastava omakapitali seisu.

Arendustegevuste eesmärgiks on makseraskuste ületamine, ettevõtja likviidsuse taastamine

ning ettevõtja jätkusuutliku majandamise ning kasvu tagamine.

Kohtu hinnangul ei ole eespool märgitust tulenevalt põhjendatud MTA väide, et kavas puudub

arendustegevuste osas sisuline analüüs plaanide ja eesmärkide saavutamise kohta. Kuigi kavas

puuduvad arvnäitajad kulude vähendamise ja tulude suurendamise kohta, on kavast nähtuvalt

strateegilisest tegevusest tulenev muutus juba arvestatud prognoosis tulude ja kulude sisse.

Nõustaja on selle kohta lisanud kavale pro forma kasumiaruande ja rahavoogude prognoosi

(kava lisa 1). Prognoosid on koostatud realistliku turuinfo ja varasema müügikogemuse põhjal,

kuid konservatiivsemalt kui turuinfo seda võimaldaks. Positiivset mõju rahavoole annab

viivitusintresside vähendamine nullini 2024. aasta esimesel poolaastal. Vähendatud

intressikulu aitab ettevõtet uuele kasvule. Bilansiprognoosi tähtajaks 2027. aastal on ettevõtte

omakapital positiivne ja seadusele vastav. Käibekapital on üle poole miljoni euro, millest

enamuse moodustab raha. Suhteliselt suur raha jääk tuleneb sellest, et prognoos ei sisalda

täiendavaid investeeringuid ja prognoosi lihtsustamiseks on eeldatud, et kogu ümberkujundatud

võlg refinantseeritakse, kuigi osaliselt on võimalik võlgasid vähendada ärituludest.

Kava kohaselt on ettevõtja jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist vaatamata tekkinud

likviidsusprobleemidele võimalik. Ettevõtjal on mastaapne restoranihoone, peo- ja

seminariruumid, oskusteave, meeskond ning püsiklientuur. Kavas kirjeldatud strateegilisi

meetmeid ja saneerimisabinõusid rakendades oleks ettevõtjal võimalik majandusraskused

ületada, likviidsus taastada, parandada kasumlikkust ning tagada jätkusuutlik majandamine,

Tsiviilasi nr 2-24-41

8/14

säilitades ise seejuures võtmetöötajad ning oskusteabe. Saneerimismenetluse kaudu on

võimalik vältida tõenäolist pankrotti, võimaldades saneerimisperioodil peatada võimalike

viiviste ja leppetrahvide arvestuse ning mõistlikul viisil planeerida edaspidist äritegevust.

Kuigi ettevõtjal on käesoleval hetkel likviidseid vahendeid väga piiratult, võimaldab peagi

käivituv turismihooaeg ja omanikule kuuluva kinnisvara müügist saadav ettevõttesse suunatav

raha normaalse äritegevusega jätkata ja sh ka saneerimiskava väliseid kohustusi tasuda.

Vähesel määral ollakse valmis enne hooaja algust ettevõtet omaniku laenuga lühiajaliselt

finantseerima, et mitte koguda täiendavaid jooksvaid võlgasid.

13.1.4.4. Kavas on välja toodud isikud, keda saneerimiskava puudutab, ja nende nõuete

suurused või huvide sisu, mis on saneerimiskavaga hõlmatud (SanS § 21 lg 1 p 31) ja

võlausaldajad, keda saneerimiskava ei mõjuta, ning selle põhjused (SanS § 21 lg 1 p 42).

Saneerimiskava puudutab kümmet võlausaldajat, kes on jagatud kolme eraldi rühma. Ettevõtjal

on nende ees rahalisi kohustusi kokku 812 512,95 eurot. Nõustaja on toonud välja, et

rühmadeks jagamine on vajalik võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise vältimiseks ja igas rühmas

koheldakse võlausaldajaid ühetaoliselt. Kavaga on hõlmatud valdav osa võlausaldajate

nõuetest. Saneerimismenetluses osalevate võlausaldajatena ei käsitleta liisingupartnereid.

Samuti ei ole kavaga hõlmatud lühiajalised võlakohustused (kokku 71 909,40 eurot). Seda

põhjusel, et tegemist on jooksvate kuludega, mille katmine toimub tavapärasest äritegevusest.

Lühiajalised võlakohustused kajastavad klientide poolt tehtud ettemakseid, aga ka arveid, mille

tähtaeg ei ole veel saabunud ja arvestuslikku töötasu töötajatele, mille väljamakse ei ole veel

toimunud ning arvestuslikku tööjõumaksu, mille tähtaeg ei ole veel saabunud. Saneerimiskava

tegemise käigus koostatud rahavoo prognoos näitab, et lühiajaliselt on vajalik omanike täiendav

finantseerimine ja juba vähem kui aasta jooksul taastuvad ettevõtja müügitulud, mis

võimaldavad asuda ka eelnevate perioodide kava väliseid lühiajalisi võlgasid osade kaupa

tasuma.

13.1.4.5. Kavas on märgitud töötajate olukorra kirjeldus saneerimiskava esitamise seisuga ja

saneerimiskava mõju ettevõtja töötajatele (SanS § 21 lg 1 p 5).

Ettevõtja juures töötab kava esitamise seisuga ehk madalhooajal üheksa inimest (perenaine,

teenindajad, kokk, nõudepesija, napsumeister, koristaja). Hooaja välisel ajal hoitaksegi palgal

ainult kriitilise tähtsusega töötajaid ja administratiivtöötajaid ei palgata. Suviti ehk kõrghooajal

tõuseb töötajate arv 2-3 kordseks ning siis antakse tööd kuni 30-le inimesele.

Ettevõtja soovib saneerimise abiga säilitada kõik praegused töökohad, et olla valmis uueks

turismihooajaks. Saneerimismenetluse lõpetamisega kaasneks töötajate kohene koondamine ja

restorani sulgemine.

13.1.4.6. Kavas sisalduvad muu hulgas saneerimiskava tingimused, sealhulgas eelkõige

töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord, ettevõtja hinnangulised

rahavood, saneerimiskava raames oodatav uus rahastamine, selle suurus, allikad ja tingimused

ning põhjused, miks uus rahastamine on kava rakendamiseks vajalik (SanS § 21 lg 1 p 6).

Kavast nähtub, et vastavalt SanS §-le 141 on ettevõtja töötajate esindajat, kelleks on ettevõtja

tegevjuht, teavitatud saneerimisest.

Kohus ei nõustu MTA etteheitega selle kohta, et kavas on abinõude kirjeldus puudulik ja

üldsõnaline. Kava kohaselt on saneerimisabinõudeks kohustuste täitmise tähtaja pikendamine,

rahaliste nõuete osamaksetena täitmine ja kõrvalnõuete vähendamine (SanS § 22 lg 1 p-d 1–3).

Kavast nähtuvalt võlausaldajate põhinõudeid ei vähendata, kuid vähendatakse võlausaldajatel

olemasolevaid kõrvalnõudeid (so viivitusintress) 100%. Holm Bank AS-le, Coop Pank AS-le

ja MTA-le (tagamata nõue) tasutakse põhiosamakseid vastavalt Coop Pank AS-i

maksegraafikule 21.07.2024 ja 23.08.2024, mõlemal korral 10 000 eurot ning viimane

osamakse 17.07.2025. Ülejäänud kavaga puudutatud isikutele makstakse vastavalt kavas

märgitud graafikule: Leorio Invest OÜ-le ja MTA-le (tagatud nõue) 20.07.2024 vastavalt

71 478 eurot ja 63 504,05 eurot ning Enefit AS-le 23.08.2024 6541,86 eurot. Teise rühma

Tsiviilasi nr 2-24-41

9/14

võlausaldajate nõuded tasutakse 17.07.2025. Saneerimisperioodi määramisel lähtuti

realistlikust müügiprognoosist, finantsraskustest taastumisvõimekuse analüüsist ja suurima

võlausaldaja Coop Pank AS-i kehtiva laenulepingu lõpptähtajast. Kohustuste täitmiseks, mida

ei kata tulud äritegevusest, kasutatakse nii omanikulaenu (rahavoogude aruande kohaselt kokku

43 050 eurot) kui ka omaniku korteriomandi müügist saadavat tulu (rahavoogude aruande

kohaselt 289 000 eurot, 16.05.2024 kohtuistungist nähtuvalt 279 000 eurot), millest on

eelnevalt tasutud tagatud laenud ja kohustused. Ettevõtja kohustused koosnevad peamiselt

võlgadest töötajatele, maksuvõlgadest, võlgadest tarnijatele ning saadud laenudest. SanS § 22

lg 2 järgi ei saa saneerimiskavas ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõudeid.

Ülejäänud nõuded (sh maksunõuded) on ümberkujundatavad. Peamiseks saneerimise abinõuks

on nõuete ümberkujundamine selliselt, mis vähendaks lühiajalist survet väljaminevatele

rahavoogudele ja suurendaks likviidsust.

Kavas on täiendavalt selgitatud, et ettevõtja jätkab laenuintresside tasumist nii jooksvalt

tekkivate (Coop Pank AS-le) kui juba sissenõutavaks muutunute osas (Holm Bank AS-le ja

Leorio Invest OÜ-le). Sissenõutavaks muutunud laenintresside tasumised algavad 2024. aasta

maikuust, igakuiselt 21. kuupäeval. Samuti jätkatakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES)

laenukäenduse intresside tasumist. Kava täitmiseks müügis olev korteriomand tuleb müüa

hiljemalt 20.07.2024. Kinnistuga tagatud laenude/kohustuste tasumine toimub koheselt läbi

notari deposiitkonto, kust siis teostatakse ettevõtja nimel otse maksed Leorio Invest OÜ-le ja

MTA-le, ülejääk kapitaliseeritakse ettevõttesse.

Kuigi finantsprognoosid näitavad võimalust saneerimisperioodil suur osa võlakohustustest

tasuda ka äritegevusest saadud tulu, omanikulaenu ja omanikule kuuluva kinnistu müügist

saadava tuluga, on prognoosides eeldatud osade praeguste laenukohustuste refinantseerimine

uue laenulepinguga. Kavast nähtuvalt algavad refinantseerimise läbirääkimised 15.09.2024, et

leida parim lahendus ettevõtja finantskohustuste ümberstruktureerimiseks ja jätkusuutlikkuse

tagamiseks.

Nõustaja on välja toonud, et kava kinnitamise korral piisab ettevõtja käibevarast (13 942 eurot

29.12.2023 seisuga) ettevõtte tegevuse jätkamiseks, sest jooksvad rahavood koos omanike

täiendava finantseerimisega võimaldavad katta kõik jooksvad kulud ja teenida tulu.

Rahavoogude prognoosist nähtub, et ettevõtja raha jääk perioodi lõpus on positiivne, seejuures

on ümberkujundatud nõuete tasumine juba sisse arvestatud. Asjaolu, et peale nõuete tasumist

on rahavoog positiivne, annab nõustaja hinnangul kindlust, et saneerimise abil on ettevõtja

jätkusuutlik majandustegevus võimalik. 2024. aasta lõpus on rahavoogude prognoosi kohaselt

ettevõtjal raha 152 387 eurot: sissetulekud kokku 1 199 775 eurot (sh müügitulu (lähtutud

ettevõtja möödunud perioodide reaalselt saavutatud müügimahtudest) 711 250 eurot, tulu vara

müügist 289 000 eurot, omaniku laen 43 050 eurot, käibemaks tuludelt 156 475 eurot), millest

on maha arvatud väljaminekud 1 047 688 eurot (sh võlausaldajate nõuete vähendamine kokku

221 524 eurot). 2025. aasta lõpus on rahavoogude prognoosi kohaselt ettevõtjal raha

95 053 eurot:

sissetulekud

kokku

1 314 746 eurot

(sh müügitulu

839 956 eurot

ja

refinantseerimislaen

290 000 eurot)

ning

väljaminekud

kokku

1 372 081 eurot

(sh võlausaldajate nõuete vähendamine kokku 522 689 eurot).

13.1.5. Kavast nähtuvalt on moodustatud eraldi rühmad (SanS § 28 lg 5 p 9). Kavas esitatu

põhjal on kohus seisukohal, et rühmade moodustamine vastab ettenähtud tingimustele ja

piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid koheldakse võrdselt ja

proportsionaalselt nende nõudega (SanS § 28 lg 5 p 8).

SanS § 21 lg 2 sätestab, et kui saneerimiskava puudutab erineva õigusliku seisundiga isikuid,

tuleb saneerimiskavas ette näha, et puudutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena. Eraldi

rühmad moodustatakse vähemalt: 1) pandiga tagatud nõuetega võlausaldajatest; 2) pandiga

tagamata nõuetega võlausaldajatest; 3) võlausaldajatest, kelle nõue rahuldataks madalamas

järgus vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg-le 41; 4) ettevõtja osanikest või

aktsionäridest, kui kavas nähakse nõude ümberkujundamise meetmena ette kohustuse

Tsiviilasi nr 2-24-41

10/14

asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. SanS § 21 lg 3 järgi võib lisaks SanS § 21 lg-s 2

sätestatud puudutatud isikute rühmadele moodustada muid puudutatud isikute rühmi lõikes 2

nimetatud rühmade sees. Ühe rühma võivad moodustada puudutatud isikud, kellel on

ühesugused huvid, mis põhinevad kontrollitavatel kriteeriumidel ja on ühetaolised. Ettevõtja

lähikondsetest võlausaldajatest moodustatakse eraldi rühmad. Lähikondseks loetakse PankrS

§ 117 lg-s 2 nimetatud isikud.

Kavas on ette nähtud kolm puudatud isikute rühma. Esimese rühma moodustavad pandiga

tagatud

nõuetega võlausaldajad, kelle nõuded kokku 596 603,46 eurot kuuluksid

pankrotimenetluses rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 1 järgus (SanS § 21 lg 2 p 1). Esimeses

rühmas asub ka kava kinnitamata jätmise taotluse esitanud MTA. Teise rühma moodustavad

PankrS § 117 lg-s 2 nimetatud ettevõtja lähikondsed võlausaldajad nõuetega kokku

121 067,65 eurot (SanS § 21 lg 3 kolmas ja neljas lause). Kolmanda rühma moodustavad

pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad (SanS § 21 lg 2 p 2) nõuetega kokku 94 841,84 eurot

(MTA asub ka kolmandas rühmas tulenevalt SanS § 21 lg-s 4 sätestatust).

13.1.6. SanS § 28 lg 5 p 7 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetluse, kui selgub, et SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi ei

ole järgitud ning võlausaldaja on hääletanud saneerimiskava vastu ja esitanud SanS § 26 lg 1

p 11 alusel taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Võlausaldajate huvide testi järgimata

jätmisele saab tugineda ka SanS § 292 lg 1 p 1 alusel. Antud juhul ei ole kava vastu hääletanud

puudutatud isik MTA saneerimiskava kinnitamata jätmise taotluses tuginenud SanS § 292 lg 1

p 1 alusel võlausaldajate huvide testi järgimata jätmisele.

SanS § 26 lg 2 kohaselt tuvastatakse võlausaldajate huvide testiga, et ükski eriarvamusel olev

võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks

pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise

korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et

pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse

muutust ajas.

MTA leidis 16.05.2024 kohtuistungil, et ta on kava kohaselt ebasoodsamas seisus kui pankroti

korral, sest pankrotimenetluses saaks MTA pandiga tagatud nõue täies ulatuses rahuldatud, aga

praegusel juhul on MTA kõrvalnõuet (maksuintress) ilma pandipidaja nõusolekuta ja

põhjendust esitamata vähendatud summas 10 150,46 eurot.

Kohus märgib, et MTA osaleb sarnaselt teiste võlausaldajatega saneerimismenetluses ning

maksunõudeid koheldakse seal sarnaselt muude nõuetega. Seega ei eelistata maksunõudeid

teistele ümberkujundatavatele nõuetele ja maksunõudeid saab sarnaselt muude nõuetega

ettevõtja saneerimismenetluses ümber kujundada, mh ajatada ja võlasummat vähendada

(maksukorralduse seaduse (MKS) § 1141 lg 1 ja SanS § 22 lg 2), nagu on antud juhul taotlenud

ettevõtja (vt ka RKTKm nr 3-2-1-122-09, p 17). Keelatud ei ole ka pandiga tagatud nõuete

ümberkujundamine, seejuures ei ole seadusandja sidunud saneerimismenetluses pandiga

tagatud nõuete ümberkujundamise lubatavust pandipidaja nõusolekuga (vt ka RKTKm nr 3-2-

1-25-11, p 43, 46). Kui kohus kinnitab saneerimiskava, mis näeb ette maksuvõla vähendamise,

võib MTA sel juhul maksuvõla kustutada (MKS § 114 lg 2).

Kohus leiab, et kohtule esitatud kava alusel ei kohelda MTA-d oluliselt halvemini võrreldes

teiste I rühma (pandiga tagatud nõuetega) võlausaldajatega. Kava järgi toimub pandiga tagatud

võlausaldajate võlasumma vähendamine üksnes kõrvalnõuete arvel selliselt, et täies ulatuses

jäävad täitmata võlausaldajate kõrvalnõuded (Holm Bank AS-l 9000 eurot, Leorio Invest OÜ-l

997,28 eurot, Mosaiik Grupp OÜ-l 3510,34 eurot ja MTA-l 10 150,46 eurot). Põhinõuded

tasutakse kõigile võrdses, so 100% ulatuses. Ettevõtja ei ole kavas taotlenud üksnes osade

pandiga tagatud võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagatud põhinõuete

ümberkujundamist erinevas ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-24-41

11/14

Kohtu hinnangul on nõuete ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud. Kui pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldaja nõuete rahuldamine võlgniku

vara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu (PankrS) § 2), siis ettevõtte saneerimine on

abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema

likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise

tagamiseks (SanS § 2). Seejuures tuleb arvestada ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku

huvidega ja kaitsta nende õigusi (SanS § 1). Seega on ettevõtte saneerimismenetluses isikute

huvid vastandlikud. Ühelt poolt ettevõtja, kes soovib ajutistes majandusraskustes olles

saneerimise teel kohustuste vähendamise abil ettevõtet säilitada, ja teiselt poolt võlausaldaja,

kellel on õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. Saneerimismenetluses on ettevõtja huvid

mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid, mis annab mõnetise õigustuse ka võlausaldajate

õiguste kahjustamisele. Siiski ei tohi võlausaldajaid seada saneerimisega oluliselt halvemasse

olukorda, kui nad oleksid tõenäoliselt ettevõtja pankrotimenetluse korral (vt ka RKTKm nr 3-

2-1-25-11, p 51).

Pandiga tagatud nõuetele on asjaõigusseaduse (AÕS) § 280 järgi tagatud panditud eseme arvel

rahuldamise eelisõigus teiste nõuete suhtes. Ka PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi rahuldatakse

pandiga tagatud tunnustatud nõue esimeses rahuldamisjärgus. Vaidlust ei ole selles, et

pandieseme (omanikule kuuluv korteriomand) väärtus (kohtule teadaolev võimalik müügihind

279 000 eurot) katab MTA tagatava nõude 73 654,51 eurot (põhinõue 63 504,05 eurot ja

kõrvalnõue 10 150,46 eurot). Ka pankrotistsenaariumi arvutustabeli kohaselt saaks MTA

pandiga tagatud nõue pankrotimenetluses rahuldatud nii stsenaariumi 1 kui stsenaariumi 2

korral (eelduslikult ka koos kõrvalnõudega ja üldiste pankrotimenetluse kulude kandmisega

10/100 ulatuses PankrS § 153 lg 2 järgi). Samas on MTA-l ka pandiga tagamata nõue, millest

88 299,98 eurot on põhinõue ja 7116,54 eurot kõrvalnõue, kokku 95 416,52 eurot.

Pankrotistsenaariumi 1 korral moodustavad MTA tagamata nõuded -13 936,85 eurot ja

pankrotistsenaariumi 2 korral -98 394,72 eurot (koos kõrvalnõudega on tagamata nõuete jääk

eelduslikult suuremgi). Kuigi saneerimismenetluses saab pandiga tagatud nõuet pandipidaja

nõusolekuta vähendada üksnes ulatuses, milles pandiese tegelikult nõuet ei taga (vt ka RKTKm

nr 3-2-1-25-11, p 61), on kohus eeltoodu põhjal seisukohal, et kokkuvõttes on MTA nõuete

rahuldamise määr ettevõtja saneerimismenetluses oluliselt suurem kui pankrotimenetluses.

Käesoleval juhul täidetakse kava alusel MTA nõuded kokku summas 151 804,03 eurot, sellest

pandiga tagatud nõue 63 504,05 eurot ja pandiga tagamata nõue 88 299,98 eurot.

MTA on õigustatult viidanud kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt materiaalõiguslikult

lubatavalt arvestatud intressi-, viivise- või leppetrahvinõudeid ei või kavas tühistada või

vähendada seda põhjendamata, isegi kui seda tehakse kõigi võlausaldajate suhtes ühtemoodi.

Üldiselt kehtib ka siin nn pankotihinnangu põhimõte, st tuleks võrrelda, millises ulatuses saaks

võlausaldaja oma nõude(d) rahuldatud ettevõtja pankrotimenetluses (vt ka RKTKm nr 3-2-1-

25-11, p 54). Kohus on eespool leidnud, et antud juhul on ka kõrvalnõudeid vähendades

arvestatud MTA huve. Nõustaja selgitas 16.05.2024 istungil, et saneerimine on võimalik ja

ettevõtjale jõukohane, kui olemasolevaid kõrvalnõudeid vähendatakse nullini. Sel juhul on

ettevõtja võimeline tasuma põhinõudeid 100% ulatuses. Kohus märgib, et seaduse mõttega ei

ole kooskõlas kinnitada kava, mida ettevõtja tõenäoliselt täita ei suuda. Käesolevalt ei toimu

ettevõtja kõrvalnõuetest vabastamisel võlausaldajate huvide olulist kahjustamist.

13.1.7. SanS § 28 lg 5 p 11 kohaselt võib jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetluse, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust

ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada.

SanS § 2 esimese lause kohaselt on ettevõtja saneerimine saneerimiskava alusel abinõude

kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse

taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. PankrS

§ 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on

Tsiviilasi nr 2-24-41

12/14

juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja

selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Saneerimisel tuleb

seega eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist makseraskust, mis on

saneerimismenetlusega ületatav.

Kohus ei nõustu MTA seisukohaga, et kaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja

maksejõuetust ära hoida või elujõulisust tagada. Põhjendatud ei ole ka MTA seisukoht, et

ettevõtja suutmatust nõudeid rahuldada ei saa pidada ajutiseks makseraskuseks, vaid ettevõtja

on juba maksejõuetu.

30.12.2023 seisuga on ettevõtjal bilansi järgi vara 873 795 eurot ja kohustusi 911 738 eurot

ning omakapital -37 943 eurot ei vasta äriseadustiku nõuetele. Aruandlusperioodi

majandustegevuse tulemiks on kahjum 198 746 eurot, eelmiste perioodide kahjum oli

119 115 eurot. 30.12.2023 seisuga ületavad ettevõtja lühiajalised kohustused (313 735 eurot)

käibevara (17 407 eurot) 18 korda ja maksevõime tase on eriti nõrk. Käibevarast ca 25%

(4286 eurot) moodustavad nõuded ostjate vastu. Lühiajalistest kohustustest on suurima

osakaaluga maksuvõlg ca 28% (88 425 eurot). Põhivara on 856 387 euro väärtuses ja

pikaajalisi kohustusi 598 002 eurot, sh laenukohustused 75 981 eurot. Põhivara on võrreldes

31.12.2022 seisuga (1 016 453 eurot) vähenenud 169 687 euro võrra. Äriregistri andmetel on

ettevõtjal tasumata maksukohustused alates 12.09.2022, mida saab pidada pikaajaliseks

maksuvõlaks. 16.05.2024 istungil kinnitas MTA, et ettevõtjal on lisaks ümberkujundatavatele

nõuetele jooksev maksuvõlg ca 9800 eurot. Mh on ettevõtjal tasumata saneerimiskavaga

hõlmamata menetluse algatamise hetkeks sissenõutavaks muutunud kogumispensioni maksete

võlg 56,34 eurot, mis käesoleval ajal on juba 232,17 eurot.

Nõustajale on ettevõtja 31.12.2023 raamatupidamisbilansis toodud andmed teada, ometi on

nõustaja hinnangul ettevõtte saneerimine tõenäoline. Kavast nähtuvalt on majandusraskuste

tekkimise põhjusena märgitud asjaolud loonud olukorra, kus ettevõtja on likviidsusraskustes.

Rakendades kavas kirjeldatud strateegilisi meetmeid ja saneerimisabinõusid on ettevõtjal

võimalik majandusraskused ületada. Ettevõtja finantsseis on kriitiline eelkõige lühiajaliste

kohustuste osas. Peamine äritegevuse finantseerimisallikas lühiperspektiivis on peagi käivituva

turismihooajaga kaasnevad müügitulud. Lisaks on kava täitmiseks müügis ettevõtja omanikule

kuuluv korteriomand. Kinnisvara müügist saadud tulu kasutatakse ettevõtte laenude ja

kohustuste tasumiseks, samuti kapitaliseeritakse ülejääk ettevõttesse. Jooksvad rahavood koos

omaniku täiendava finantseerimisega võimaldavad katta kõik jooksvad kulud ja teenida tulu.

Ettevõtja eesmärk on vähendada ka lühiajalist survet väljaminevatele rahavoogudele. Võlgade

vähendamine saneerimisperioodi lõpus on osaliselt plaanitud ühekordse refinantseerimisega.

Kõik saneerimisabinõud on eesmärgipärased, mis aitavad ettevõtjal taastada jätkusuutliku

majandustegevuse. Kava aluseks on võetud realistliku taastumistempoga finantsprognoos,

millest ilmneb, et ettevõtja on võimeline ka konservatiivse stsenaariumi järgi

saneerimismenetlusega ümberkujundatud nõuded tasuma 2025. aasta suveks, jättes endale

seejuures piisava likviidsuse majandustegevuse jätkamiseks. Suuremad võlausaldajad on

näidanud kava koostamise perioodil üles koostöövalmidust ka saneerimismenetluse ajal.

Kohus märgib, et peab ettevõtja kava realistlikuks ja realiseeritavaks. Saneerimiskava tegemise

käigus koostatud rahavoo prognoos näitab, et lühiajaliselt on vajalik omaniku täiendav

finantseerimine, aga aasta jooksul taastuvad ettevõtja müügitulud tasemele, mis võimaldavad

lisaks kavas ettenähtule asuda ka eelnevate perioodide kava väliseid lühiajalisi võlgasid osade

kaupa tasuma. 16.05.2024 kohtuistungil avaldatu kohaselt on turismihooaeg alanud ja ettevõtte

madalseis möödumas. I kvartali käive 63 000 eurot vastas prognoositule, graafikus ollakse ka

kuludega. Suveperioodil kasvab ettevõtte käive hüppeliselt – kui talvisel perioodil on

keskmiselt 98 klienti päevas, kes kulutab keskmiselt 20 eurot, siis suvisel perioodil on kliente

üle 300-400. See on Saaremaa eripära, et suvel ettevõtja käive märgatavalt tõuseb. Veski on

suvel igapäevaselt avatud ja kasvavast müügitulust on ettevõtja asunud tasuma ka jooksvat

Tsiviilasi nr 2-24-41

13/14

maksuvõlga. Lisaks ollakse broneerimisprotsessis kinnistu müümisega, et vajalikke

lisavahendeid juurde saada.

Kohus leiab eeltoodu põhjal ümberkujundatavate kohustuste iseloomust ja suurusest, ettevõtja

varast, võimalikest rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest (ettevõtja on olulise

tähtsusega turismiobjekti Saaremaa Veski omanik) lähtudes, et esitatud kava täitmine on

tõenäoline, ajutised makseraskused saneerimise teel ületatavad ja ettevõtja jätkusuutlik

majandamine pärast saneerimist võimalik. Indikaatoriks, et ettevõtja elujõulisuse taastamine on

ilmselt tõenäoline, saab pidada ka seda, et kava vastuvõtmise vastu hääletas kaks võlausaldajat

kümnest.

13.1.8. Kohus võib jätta kava kinnitamata ja lõpetada menetluse, kui kavaga nähakse ette uue

rahastamise vajadus, kuid uus rahastamine ei ole saneerimiskava elluviimiseks vajalik ja

kahjustab ebaõiglaselt võlausaldajate huve (SanS § 28 lg 5 p 10).

Nõustaja on kavas selgitanud, et saneerimisperioodi alguses vajab ettevõtja lisaks ärituludele

täiendavat

finantseerimist, mida tehakse

seotud

isikute antud

laenudega.

Kuigi

finantsprognoosid näitavad võimalust saneerimisperioodil suur osa võlakohustustest tasuda

äritegevusest saadud tuluga ja omanikule kuuluva kinnisvara müügist saadud erakorralise

sissetulekuga, on prognoosides plaanitud võlgasid vähendada ühekordse refinantseerimisega

saneerimisperioodi lõpus. Refinantseerimise läbirääkimised algavad 15.09.2024, et leida parim

lahendus ettevõtte finantskohustuste ümberstruktureerimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Seega saab asuda seisukohale, et uus rahastamine on saneerimiskava elluviimiseks vajalik.

Kohtu hinnangul ei kahjusta osade praeguste laenukohustuste refinantseerimine uue

laenulepinguga ebaõiglaselt võlausaldajate huve.

13.2. SanS § 36 lg 1 p 2 alusel peab saneerimiskava olema heaks kiitnud vähemalt üks

puudutatud isikute rühm, välja arvatud SanS § 21 lg 2 p-s 4 nimetatud rühm või muu rühm, kes

saneerimiskava alusel ettevõtja väärtuse hindamise tulemusel ei saaks väljamakseid ega

säilitada huve või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huve, kui

kohaldatakse pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärke. Nimetatud tingimus on täidetud,

sest kava kiitis heaks üks puudutatud isikute rühm, kes ei olnud SanS § 21 lg 2 p-s 4 nimetatud

rühm. Kuigi teise rühma moodustavad seotud ettevõtjatest võlausaldajad, sh võlausaldajast

osanik G. P. , ei nähta kavas nõude ümberkujundamise meetmena ette kohustuse asendamist

juriidilise isiku osaga.

13.3. SanS § 36 lg 1 p 3 järgi peab saneerimiskavaga olema tagatud, et eriarvamusele jäänud

puudutatud võlausaldajate rühmi koheldakse vähemalt sama soodsalt kui mis tahes sama

järguga rühma ning soodsamalt kui mis tahes madalama järguga rühma. SanS § 36 lg 2 alusel

lähtutakse järkude järjekorra määramisel pankrotiseaduses sätestatud rahuldamisjärkudest, kuid

see ei puuduta väljamaksete järjekorda. SanS § 36 lg 1 p 4 järgi ei või ükski puudutatud isikute

rühm saneerimiskava alusel saada rohkem, kui on tema kogunõue ettevõtja vastu. SanS § 36

lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud (vt määruse p 13.1.6).

14. Eeltoodut, aga ka saneeritava ettevõtte huvisid, samuti kava kinnitamise ja kinnitamata

jätmise tagajärgi arvestades nii ettevõtjale kui ka kavaga puudutatud võlausaldajatele, kinnitab

kohus KG Partners OÜ saneerimiskava. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument

saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes ja saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul

ei saa nõuet maksma panna (SanS § 45 lg 5).

15. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Andro Kullerkupp

(SanS § 50 lg 1), kellel tuleb mh esitada saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule

igal poolaastal aruanne (SanS § 50 lg 2).

16. Ettevõtjal on kohustus anda saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutada saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel (SanS § 50 lg 5).

Ettevõtja peab viivitamata teavitama saneerimisnõustajat tehingutest, mis väljuvad tavapärase

majandustegevuse raamest (SanS § 11 lg 1 p 5).

Tsiviilasi nr 2-24-41

14/14

Menetluskulud ning saneerimisnõustaja tasu ja kulutused

17. SanS § 41 lg 1 alusel kannab saneerimismenetluse kulud ettevõtja ja võlausaldajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

18. Saneerimisnõustaja palub 16.04.2024 taotluses kinnitada oma tasuks 8000 eurot ning

määrata

tasu

saajaks

OSAÜHING

VERTEX

INVESTMENT

(arvelduskonto

nr EE052200221017089518), mille kaudu nõustaja tegutseb.

SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma

kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma

ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 esimese lause järgi otsustab kohus saneerimisnõustaja

tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel tema tegevuse ja kulutuste

aruande alusel, mis on esitatud SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul.

Justiitsiministri 09.01.2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste

arvestamise kord ning tasu piirmäärad“ (määrus) § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja

tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja

tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes

ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus

saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse §-de 4 ja 5 või 6 alusel. Esitatust ei nähtu, et nõustajal

ja ettevõtjal oleks kokkulepe tasu kohta. Seetõttu lähtub kohus tasu määramisel määruse §-dest

4 ja 5. Määruse § 4 lg 1 kohaselt on saneerimisnõustaja tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg ning määruse § 4 lg 4 esimese lause kohaselt arvestab kohus

tasu suuruse määramisel saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Määruse § 5

lg 1 näeb ette, et kui saneerimisnõustaja ja ettevõtja vaheline kokkulepe saneerimisnõustaja tasu

suuruse kohta puudub või kui kohtu hinnangul kahjustab sellest tulenev tasu suurus ilmselgelt

võlausaldajate huve, peab määruse § 4 alusel määratud saneerimisnõustaja tasu suurus jääma

§-s 5 sätestatud tasu alam- ja ülemmäära vahele.

Nõustaja ajakulu oli kokku 80 tundi ja tunnitasu 100 eurot, millisel juhul on tasu suuruseks

8000 eurot. Nõustaja taotletav tasu on oluliselt väiksem määruse § 5 lg-s 2 sätestatud

alammäärast ega kahjusta võlausaldajate huve.

Kohus leiab, et saneerimisnõustaja tasu suuruseks tuleb määrata 8000 eurot, sh käibemaks

1442,62 eurot, kuivõrd osaühing, mille kaudu nõustaja tegutseb, on käibemaksukohustuslane

(KMKR number EE100698817). Arvestades töö mahtu ja keerukust ning nõustaja kutseoskusi

on taotletav tasu vastavuses nõustaja töö panusega. Nõustaja tasu tuleb välja maksta kohtu

deposiidist

ja

kanada

OSAÜHING

VERTEX

INVESTMENT

arvelduskontole

nr EE052200221017089518.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik