2-24-6906/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

5. juuni 2024, Pärnu Maakohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-6906

Tsiviilasi

G.R.i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik:

G.R.

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus

nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 443 1313, e-post pinker@hot.ee

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G.R.i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja G.R.i (R., isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 5. juuni 2024 kell 16.00 ja

algatada G.R.i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada G.R.i pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 4431313, e-post pinker@hot.ee pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril

koostada ja esitada kohtule hiljemalt 21.06.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata G.R.i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26.06.2024 kell 9.30

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb

võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.

5. Kohustada võlgnik G.R.i (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus-

või kutsetegevuse kohta 26.06.2024 kell 9.30 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu

linn, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada

tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab G.R.i kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 5. juuniks, esimene aruanne esitada 5. juuniks 2025.

2-24-6906

2 (8)

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. G.R.i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab

selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Jätta menetluskulud võlgniku G.R.i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu hüvitamiseks.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1625 eurot, millele lisandub

käibemaks 375,10 eurot, so kokku 1982,50 eurot, millest 805 eurot ja lisanduv käibemaks

177,10 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks võlgnikult pankrotivara arvelt ning 820 eurot

ja lisanduv käibemaks 180,40 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo

(arvelduskonto XXXXXXXXXXX SEB Pangas) mille kaudu haldur tegutseb.

14. Võlgnik G.R. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).

15. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise

üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem

kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

16. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

2-24-6906

3 (8)

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte

toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.R. (avaldaja, võlgnik) esitas 01.05.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palub võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

1.1. Avalduse kohaselt on G.R. lahutatud ja tal on xxxxxxxxxxxat. Esitatud varanimekirja kohaselt

on võlgniku varaks sõiduauto Opel Omega (rg-märk xxxxxxxxxxx, sõiduk võõrandatud, uus omanik

ei ole andmeid muutnud), Ford S-Max (rg-märk xxxxxxxxxxx, võlgniku kasutuses, hinnanguline

väärtus 4000 eurot) ja Ford Mondeo turnier (rg-märk xxxxxxxxxxx, sõiduk võõrandatud, uus

omanik ei ole andmeid muutnud) ning kohustused üheksa võlausaldaja ees (Holm Bank AS, Svea

Finance AS, Modena Estonia OÜ, OK Incure OÜ (Esto AS), TF Bank AB (publ) Eesti filiaal, Aktiva

Finance Group OÜ (COOP Finants AS, Inbank AS), Kohtutäitur Hille Kudu, Krediidikaitse Grupp

OÜ (käendus), AS LHV Pank) on kogusummas vähemalt 30 633,30 eurot. Lisandub võlgnevus AS

LHV Pank ees, mille jääki võlgnik ei tea, kuna tal puudub ligipääs kontole. Võlgnik töötab alates

26.02.2024 Soome Vabariigis Xxxxxxxxxxx-s ning tema netotöötasu kuus on 2200 eurot. Pärast

igapäevaste kulutuste kandmist jääb kohustuste tasumiseks ca 765 eurot kuus.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et 2023 aastal tuli koondamine ja siis hakkasid

tekkima võlad, sest võlgnik oli pikka aega oma xxxxxxxxxxxse pere ainuke ülalpidaja.

Olemasolevaid kohustusi püüti katta uute kohustuste võtmisega, mille tagasimaksetega satuti veel

suurematesse raskustesse. Võlgnik oli töötu pool aastat. Pärast uuesti tööle saamist lahutati 20 aastat

kestnud abielu, pärast mida oli võlgnik xxxxxxxxxxxiga pikalt haiguslehel ning sellel ajal sissetulek

vähenes umbes 50%.

1.3. Võlgnik on püüdnud teha lisatöid ja suurendada sissetulekut, osaleda tema vastu algatatud

kohtumenetlustes, püüdnud vähendada igakuiseid makseid maksegraafikute sõlmimise teel ja teinud

endale võimaluste piires selgeks oma kohustuste suuruse. Kohustuste suuruse selgeks tegemisel on

olnud takistuseks, et võlgnikul ei ole enam juurdepääsu krediidiandjate iseteeninduskeskkonnas

lepinguandmetele.

1.4. Võlgnik soovib läbi võlgade ümberkujundamise saada igakuised maksed kontrolli alla. Kui

lähtuda lepingujärgsest töötasust, on võlgnikul igakuiselt nõuete katteks 765 eurot. Kuudel, kui saab

teha lisatöid, võib olla võimalik täita kohustused kuni 1000 euro eest. Võlgnik on seisukohal, et

mõistliku aja jooksul (hinnanguliselt 5-6 aastat) on kõigi võlausaldajate nõuded võimalik täielikult

rahuldada ning pankrotimenetlus vältida.

2. Kohus 03.05.2024 määrusega võttis võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks

pankrotihalduri Andrus Õnniku.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 30.05.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu,

mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik G.R.i pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus järgmiste asjaolude põhjal:

3.1. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kümne

võlausaldaja ees kokku 81 458,37 eurot (sh põhiosa võlg 72 843,60 eurot ja kõrvalnõuded 8614,77

eurot), millised on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu

andnud krediidiettevõtted, inkassofirmad ja kohtutäiturid. Osade nõuete aluseks on alustatud

kohtumenetlusi (2-23-151537, 2-23-151690, 2-24-116874, 2-24-114780, 2-24-110378, 2-23-

152419, 2-24-103102, 2-24-112180, 2-23-147598) ja osade suhtes on alustatud täitemenetlused

2-24-6906

4 (8)

(035/2024/1518, 035/2024/1907) alates 2024 aastast. Võlgnik käendab ka endise abikaasa äriühingu

Xxxxxxxxxxx laenu suuruses kokku 4557,76 eurot.

3.2. Võlgnikule kuulub liiklusregistri andmetel sõiduauto Opel Omega, rg-märk xxxxxxxxxxx,

1994vl, eeldatav väärtus 0 eurot. Võlgniku sõnul sõiduk ammu müüdud, registrikanne on peatatud

16.12.2018. Sõiduauto Ford Mondeo Turnier, rg-märk xxxxxxxxxxx, 2005vl, eeldatav väärtus 0

eurot. Võlgniku sõnul sõiduk ammu müüdud, registrikanne peatatud 02.01.2020. Sõiduaotu Ford S-

Max, rg-märk xxxxxxxxxxx, 2014vl. Sõidukil on kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus, kuid

võlgniku sõnul vajab remonti (ca 2000 euro eest). Võlgnik hindab sõiduki väärtuseks 7000 eurot,

haldur on märkinud väärtuseks kuni 3000 eurot. Kõik nimetatud sõidukid on soetatud abielu ajal

ning tegemist on ühisvaraga. Sõidukile Ford S-Max on seatud 22.10.2020 registerpant Aktiva

Finance Group kasuks. Võlgniku sissetulekuks on töötasu keskmiselt 2100 eurot kuus. Võlgnik

omab viite kontot: Coop Pank AS-s arvelduskonto jäägiga 0 eurot, LHV Pank AS-s arvelduskonto

jäägiga 0 eurot (kontoga on seotud kaks deebetkaarti), SEB Pank AS-s arvelduskonto jäägiga 0,18

eurot (sõlmitud internetipanga, mobiilse infopäringu ja kiirteavitamise lepingud), Swedbank AS-s

arvelduskonto jäägiga -0,02 eurot ja Revolut Bank konto jäägiga 156,37 eurot (seisuga 23.05.2024).

3.3. G.R.i suhtes on nõuete sissenõudmiseks algatatud kaks täiteasja – 035/2024/1518 ja

035/2024/1907.

3.4. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara

ja vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. G.R.i maksejõuetuse peamiseks

põhjuseks on 2023. aastal toimunud koondamine, kuid maksejõuetusele aitas kaasa juba varasemalt

maksevõimet ületavate laenude võtmine.

3.5. Võlausaldajad on teatanud, et neil on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid kokku

ca 81 500 eurot, millest põhiosa nõuded on ca 73 000 eurot. Kuna pole selge, kas on alust

põhinõuete vähendamiseks, siis usaldusisik tegi arvestused talle teatatud põhiosa nõuete alusel. 60

kuu (5 aastat) pikkuse kava puhul oleks igakuise makse suurus 1214 €/kuus, 72 kuu (6 aastat)

pikkuse kava puhul oleks igakuise makse suurus 1012 €/kuus. Eelnevalt toodud andmetel nähtub,

et võlgnikul jääb praegusest palgast laenumakseteks keskmiselt 485 €/kuus, mis on enam kui poole

väiksem võimaliku kava makse suurusest. Seoses ümberkujundamisega vastas usaldusisikule

kümnest võlausaldajast kolm, kelle nõuded moodustavad 15% teatatud nõuete kogumahust.

Vastanud võlausaldajatest üks võlausaldaja oli nõus kolme-, üks viie- ja üks kuue aastase kavaga.

Kuna suurem osa võlausaldajatest ei ole usaldusisikule vastanud, ei saa kava kinnitamise

perspektiivikuse osas käesolevalt järeldusi teha.

3.6. Usaldusisik jõudis järeldusele, et tuleb välja kuulutada G.R.´i pankrotimenetlus ja kohustustest

vabastamise menetlus, kuna võlgade ümberkujundamise menetlust (VÜKM) ei ole võimalik läbi

viia, sest võlgniku sissetulek ei võimalda mõistliku tähtajaga (3-6 aastat) kava kinnitamist. VÜKM

algatatakse isikute suhtes, kes on makseraskustes, mitte püsivalt maksejõuetud. Käesoleval juhul on

võlgniku võlad muutunud sissenõutavaks, millest järeldub, et võlgnik ei ole makseraskustes, vaid ta

on maksejõuetu. Pankrotimenetluses on võlgniku vastu suunatud nõuete sisuline ülevaatamine ja

võimalik nõuete vähendamine oluliselt perspektiivsem, kui võlgade ümberkujundamise menetluses.

Puuduvad mõistlikud põhjendused pankrotimenetluse mittealgatamiseks (nt eluaseme müügi

vältimine.

Võlgniku

seisukohalt

on

pankrotimenetlus

ja

kohustustest

vabastamise

menetlus märgatavalt lühem ja vähem koormavam, kui VÜKM, kuna pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetlus kestab kokku 3 aastat, võlgnikule jäävad igapäevasteks kulutusteks piisavad

vahendid, sest pankrotivarasse arvestatakse vaid sissetuleku mittearestitav osa (praeguse keskmise

palga juures arestitakse ca 500 €/kuus), menetluse lõppedes on võlgnikul võimalik täitmata

kohustustest vabaneda ja uute asjaolude ilmnemisel on ka pankrotimenetluses võimalik

kompromissi sõlmimine.

4. Võlgnik esitas 02.06.2024 kohtule taotluse kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus, kui kohus peaks leidma, et ümberkujundamine ei ole võimalik.

2-24-6906

5 (8)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et võlgniku G.R.i maksejõuetusavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Võlgade ümberkujundamine

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 19 lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade

ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt

maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade

katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes

olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks

muutumise ajal.

7. Kohtule esitatud ja võlgniku poolt allkirjastatud vara- ja võlanimekirjast nähtub, et võlausaldajate

nõuded on juba sissenõutavaks muutunud. Arvestades kohustuste suurust ja võlgniku sissetulekut

ning olemasoleva vara hinnangulist väärtust, ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse

tõenäoliselt perspektiivne. Kohus nõustub siinkohal usaldusisiku seisukohaga, et võlgniku

sissetulek ei võimalda ka mõistliku tähtajaga (3-6 aastat) kava kinnitamist. Lisaks ei ole võlgniku

eeldatava ümberkujundamise kava osas FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud nõusolekut usaldusisikule piisav

arv võlausaldajaid andnud.

Pankroti väljakuulutamine

8. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise

alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku

nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise

kohustuse täitmiseks.

9. Võlgnik G.R. on seisukohal, et ta on makseraskustes, usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on

maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 81 458,37 euro ulatuses, millised on

täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgnikul ei ole sellist

sissetulekut ja vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda. Kohus nõustub

usaldusisiku hinnanguga, et G.R.i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on 2023 aastal toimunud

koondamine, aga ka selle hinnanguga, et võlgnik oli juba enne koondamist võtnud oma

maksevõimet ületavaid laenusid. Kohus loeb tuvastatuks, et G.R. on maksejõuetu ning

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Alusesid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas

hetkeseisuga ei esine.

10. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse

võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti

(PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

2-24-6906

6 (8)

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

11. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese

lause kohaselt.

12. Kohus kuulutab võlgniku G.R.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus

Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese

koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS

§ 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

13. FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. G.R. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu

kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

14. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Kohtule ei ole esitatud võlgniku vastuväiteid sellele, et haldur

täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik

on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

15. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 05.06.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

16. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

2-24-6906

7 (8)

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FIMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

17. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

18. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Vastavalt FIMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

19. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

20. Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega

130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1982,50 eurot. Usaldusisik palub kinnitada

usaldusisiku tasu summas 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 375,10 eurot (kokku 1982,50

eurot), millest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot (kokku 100,40 eurot) hüvitada

riigi vahenditest ja 805 eurot, millele lisandub käibemaks 177,10 eurot (kokku 982,10 eurot)

hüvitada pankrotivara arvelt.

21. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

22. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

2-24-6906

8 (8)

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse

avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning

tulenevalt FIMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid,

kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

23. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on

Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number

EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

24. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat

tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820

eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi

vahenditest ning ülejäänud tasu pankrotivara arvelt. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb summad välja

maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus

Õnniku Õigusbüroo.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik