2-20-14142/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Tsiviilasja number

2-20-14142

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2024, Pärnu

Tsiviilasi

A.K. hagi aktsiaseltsi Pärnu REV ja Pärnu REV

Ehitus

OÜ

vastu

põhinõude

12 266,99

euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 1747,69 euro ja

viivise nõudes alates hagiavalduse esitamisest

Tsiviilasja hind

14 996,04 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

A.K.

(isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

Xxxxxxxxxxx)

Kostjad:

1. Aktsiaselts

Pärnu

REV

(likvideerimisel)

(registrikood 10248994, asukoht Karja tn 6, Pärnu

linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), likvideerija

Indrek Pappa (ik xxxxxxxxxxx)

2. Pärnu REV Ehitus OÜ (registrikood 12917382,

asukoht Karja tn 6, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu

maakond),

juhatuse

liige

Indrek

Pappa

(ik

xxxxxxxxxxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Villu

Otsmann

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A.K. avaldus hagist loobumiseks Aktsiaselts Pärnu REV ja Pärnu REV

Ehitus OÜ vastu.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-14142 menetlus.

3. Menetluskulud jätta hageja kanda. Seoses hüvitatavate menetluskulude puudumisega

kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

4. Rahuldada A.K. taotlus riigilõivu tagastamiseks .

5. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o

325 eurot, mis kanda E.K. arvelduskontole XXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei

saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Tsiviilasi nr 2-20-14142

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A.K. (hageja) hagi aktsiaselts Pärnu REV (kostja I) ja Pärnu

REV Ehitus OÜ (kostja II) vastu lõpparve 4614,82 eurot ja saamata jäänud tasu 7652,17 eurot

(kokku põhinõue 12 266,99 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 1747,13 eurot (sh lõpparve

viivis 732,56 eurot perioodist 05.10.2018-28.09.2020 ja saamata tasult 1015,13 eurot perioodist

01.02.2019-28.09.2020) ja alates hagi esitamisest (so alates 29.09.2020) edasiulatuva viivise

seadusjärgses määras väljamõistmiseks.

2. Asjaolude kohaselt kehtis hageja ja kostja I vahel 13.07.2016–03.10.2018 leping nr 823, mis

reguleeris hageja poolt juhatuse liikme ülesannete täitmist ja selle eest tasu saamist. Perioodil

19.07.2016–05.09.2018 oli hageja kostja II juhatuse liige. Kuigi hageja kutsuti 03.10.2018

kostja I juhatuse liikme positsioonilt tagasi, jätkas hageja kuni 31.01.2019 sarnaste ülesannete

täitmist. Kostjad ei ole hagejale alates 2018 septembri kuust tema panuse eest tasu maksnud.

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Väited lepingu jätkumisest on selgelt väärad. Esiteks,

04.10.2018 tehtud ülesütlemisavalduse aluseks oli kostjatele ulatusliku kahju tekitamine hageja

poolt ja seetõttu ei olnud selgelt kostjatel huvi hagejaga töö- või käsundussuhet jätkata.

Teiseks, hageja esitatud tõenditest ei nähtu kostjate huvides tegutsemine. Hageja on seotud

mitmete kostjatega samal tegevusalal tegutsevate ettevõtetega ning suhtlus ja koostöö hoidmine

on selgelt hageja enda huvides. Kolmandaks, hageja välja toodud tegevused ei kujuta endast

mingil juhul ehitusjuhi ametiülesannete täitmist.

4. Perioodil 01.11.2021 – 25.04.2024 oli tsiviilasja menetlus peatatud TsMS § 359 lg 1 alusel

kuni tsiviilasjas 2-18-17973 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

5. Hageja esitas 03.10.2024 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses sellega, et pooled

on sõlminud kompromissi. Kostjad on 05.06.2024 andnud kohtule teada, et on nõus hageja

taotlusega (hagist loobumisega) ja menetluse lõpetamisega. Menetluskulude nõue kostjatel

puudub.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1).

7. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud

ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kohus võtab hagist loobumise vastu kuivõrd ei esine TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud

keeldumise aluseid ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

8. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 168 lg-tes 3-5

sätestatud erandite kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täies

Tsiviilasi nr 2-20-14142

ulatuses hageja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas

tekkinud. Hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud, mistõttu kohus

kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista.

9. Hageja on esitanud taotluse ½ tasutud riigilõivust tagastamiseks. Kohtutoimiku andmetel

hageja 28.09.2020 tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 650 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2

kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu

tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus tagastab 325 eurot

hageja poolt taotluses märgitud isiku kontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik