4-24-1721/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juunil 2024.a, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1721 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi P.-K. T. kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 03.05.2024 kiirmenetluse otsusele K007409 väärteoasjas nr 410124018828 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: P.-K. T. (ik xxxx; elukoht: xxxx) Kaitsja: Jevgeni Krištafovitš (OÜ JEK Consulting; e-post: jevgeni@krishtafovitsh.ee) Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti kaudu), asukoht: Paldiski mnt 48a, Tallinn 10614) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3 kohus otsustas:

1. Kaebus rahuldada ja VTMS § 2, KrMS § 301 alusel tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 03.05.2024 kiirmenetluse otsus K007409 väärteoasjas nr 410124018828 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. VTMS § 23 alusel mõista Tallinna linnalt P.-K. T. kasuks välja 540 eurot selles väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord

VTMS §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 03.05.2024 kiirmenetluse otsusega K007409 väärteoasjas nr 410124018828 karistati P.-K. T. KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga

11 trahviühiku ulatuses, s.o 44 eurot. Kiirmenetluse otsuses toodud teokirjelduse järgi esines P.-K. T. 03.05.2024 kell 15:28-16:28 Tallinnas, Pikk 1 juures vabas õhus tänavamuusikuna Tallinna vanalinna muinsuskaitsealas (omamata selleks luba). Esinedes isik kasutas mikrofoni ja võimendit, millega häiris ja solvas teist isikut (muusika mängis valjusti). Sellega rikkus isik KorS § 55 lg 1 p 2 nõudeud ning pani toime KarS § 262 lg 1 sätestatud väärteo.

Kaebuse sisu

2. P.-K. T. esitas 16.05.2024 enda kaitsja Jevgeni Krištafovitši kaudu Harju Maakohtule kaebuse, milles palus 03.05.2024.a kiirmenetluse otsus nr K007409 väärteoasjas nr 410124018828 täies ulatuses tühistada ja menetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti palus VTMS § 23 alusel mõista Tallinna Linnavalitsuselt P.-K. T. kasuks välja tema poolt valitud kaitsja tasu. Kaebaja hinnangul P.-K. T.le etteheidetavas teos puudub KarS § 262 objektiivne koosseis. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet (vt.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5.10.2017 otsus nr 4-16-6493, p 8 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja toob kõigepealt välja, et muusika mängimisega vabas õhus ei ole iseenesest võimalik kedagi solvata, sest solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö sisemist au ehk väärikust. Otsusest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks riivanud kellegi autunnet, nt halvustades ebasündsas vormis, sõnaga, žestiga või muul moel, seega kohtuvälise menetleja poolt valitud kvalifikatsioon ilmselgelt ei vasta teokirjeldusele. KorS § 55 lg 1, mille rikkumist menetlusalusele isikult ette heidetakse, keelab käituda avalikus kohas teist isikut häirival viisil.

Antud juhul kohtuvälise menetleja otsuse järgi häirivaks tegevuseks oli P.-K. T. esinemine tänavamuusikuna luba omamata, kasutades mikrofoni ja võimendit ning asjaolu, et muusika mängis valjusti. Avalikus kohas teist isikut oluliselt häiriva müra tekitamine on keelatud hoopis KorS § 56 lõikes 1 (otsuses puudub viide sellele sättele), aga teokirjeldusest ei nähtu, et häirimine oli piisavalt intensiivne, et tegu ületaks KorS § 55 lg 1 või § 56 lg 1 kaitseala piire. Esinedes tänavamuusikuna P.-K. T. realiseeris oma Põhiseadusest tuleneva õiguse eneseteostusele.

Ta mängis kitarri ja laulis tänaval, ning võimendist kostuv heli müratase oli mõõdukas, ega saanud olla liiga häiriv mõistlikult käituva keskmise taluvuslävega isiku jaoks. Arvestada tuleb ka sellega, et Pika tänava algus on väga elav koht Tallinna vanalinnas, kus asuvad mitmed poed (sh alkoholipood), valuutavahetus, lokaalid (sh õlleklubi), millest kostuv muusika kandub ruumidest väljapoole; seal pidevalt käib väga palju rahvast, sh arvukaid turistigruppe. Mõistlikult ei saa mitte kuidagi eeldada, et selles kohas tavaline müratase reede pärastlõunal oleks võrreldav näiteks metsaga või haiglapalatiga, seega menetlusalune isik ei saanud oma mängimisega selles kohas mõistlikult tegutsedes kedagi oluliselt häirida.

Otsuse järgi menetlusalusele isikule heidetakse ette ka Tallinna vanalinna muinsuskaitsealas vabas õhus esinemine tänavamuusiku luba omamata. Vastav nõue on kehtestatud Tallinna linnavolikogu 29.05.2014 määruse nr 12 „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord“ § 3 lõikes

6. See asjaolu aga ei saa olla KarS § 262 objektiivse koosseisu tunnuseks ega tõendada keskmise isiku häiritust KorS § 55 lg 1 (või § 56 lg 1) mõttes, sest vastupidisel juhul tegemist oleks kõnealase väärteo abstraktselt sõnastatud objektiivse koosseisu ülemäära laia tõlgendamisega, mis omakorda viiks õiguskindluse põhimõtte rikkumiseni. Selleks, et teha karistusotsus, tegemist peab olema teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isiku rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole kajastatud subjektiivse koosseisu elemendid, mis on oluline menetluslik viga, mida ei ole võimalik kaebemenetluses kõrvaldada, kuivõrd VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus

3. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, milles ei vaielnud kaebusele vastu ja nõustus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli kohtuväline menetleja väärteomenetluse läbiviimisel menetlusnorme ebaõigelt tõlgendanud ja väärteomenetluse läbiviimisel menetlusnorme rikkunud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Kohus asub seisukohale, et esinevad alused Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 03.05.2024 kiirmenetluse otsuse K007409 väärteoasjas nr

410124018828 tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel, kuna P.-K. T.le etteheidetavas teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohus arvestab, et enda kirjalikus seisukohas ei vaielnud kohtuväline menetleja kaebusele vastu ning nõustus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisega. VTMS § 2 järgi kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 301 kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.

Lahendi 3-1-1-94-07 p-s 8 selgitas Riigikohus, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s

301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.

5. Kuna antud asjas nõustus kohtuväline menetleja otsuse K007409 väärteoasjas nr 410124018828 tühistamisega, siis järelikult loobus kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule täielikult ette heitmast talle süükspandud tegu. Seega esinevad VTMS § 2 ja KrMS § 301 sätestatud alused Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 03.05.2024 kiirmenetluse otsuse K007409 väärteoasjas nr 410124018828 tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud

6. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab P.-K. T. suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb talle hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

7. Kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt toimus 07.05.2024 kliendi konsultatsioon, tutvumine dokumentidega 2 tundi ja 5 minutit maksumusega 240 eurot ning 16.05.2024 toimus kaebuse koostamine kestusega 3 tundi ja 45 minutit maksumusega 480 eurot (kokku 720 eurot). Kaebusele on lisatud ka P.-K. T.le esitatud arve, mille kohaselt tuleb P.-K. T.l õigusteenuste eest vastavalt 07.05.2024 lepingule väärteomenetluses 410124018828 tasuda 720 eurot 6 tunni eest (tunnitasu 120 eurot). Esineb erinevus õigusteenusele kulunud aja osas: menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 5 tundi ja 50 min, arvel märgitud 6 tundi.

8. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebuse esitaja kaitsja menetluskulude nimekirjas märgituga ning nõutud summaga 720 eurot. Kohtuväline menetleja osundas, et väärteoasja toimikus on 5 lehte, milledest kahel on fototabel, seega 720 eurot on ülehinnatud ja ebamõistliku suurusega. Kaitsja koostatud kaebus baseerub peaasjalikult kohtulahendite kajastamises ja seadusesätete ümberkirjutamises, selles ei tõstatatud ega analüüsitud keerulisi õiguslikke küsimusi, mis õigustaks kaebuse koostamisele kulunud aega. Kaebaja kaitseõigust teostas jurist, mitte advokaat ning kriminaalasjades on juristist kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks peetud 100 eurot tund (RKKKo 1-21- 2039 p 31). Käesolevas asjas on tegemist aga väärteoasjaga, mitte kriminaalasjaga.

9. Esmalt märgib kohus, et kohtuvälise menetleja osundatud Riigikohtu lahendi 1-21-2039 p-s 31 on kohus hinnanud konkreetses asjas juristi poolt näidatud tunnitasu (100 eurot) mõistlikuks, mitte ei ole üldistavalt leidnud, et juristi töötasu saabki pidada mõistlikuks üksnes 100 euro ulatuses. Näiteks lahendis 4-19-1132 p-s 12 ei leidnud Riigikohus, et juristi tunnitasutasu 95 eurot pluss käibemaks oleks olnud ebamõistlikult suur. Kuna viimati nimetatud lahendist on möödunud üle nelja aasta, on usutav, et praegune juristi tunnitasu võib olla tõusnud, mistõttu hindab kohus antud asjas kaitsja tunnitasu 120 eurot mõistlikuks.

10. Küll aga nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et õigusteenusele osutatud aeg on ebamõistlikult suur. Väärteoasi ei ole keerukas ega mahukas, mistõttu tavapäraselt kuluks kaitsjal analoogse sisuga väärteoasja materjalide läbi töötamisele ja kliendiga konsulteerimisele maksimaalselt 1 tund ja 30 minutit (kokku 180 eurot) ning kaebuse koostamisele maksimaalselt kolm tundi (kokku 360 eurot). Juhul, kui kaitsja näiteks ei ole sarnase väärteokoosseisuga varem kokku puutunud ning vajab kohtupraktikaga tutvumiseks vms rohkem aega, ei tähenda, et menetluskulude nimekirjas näidatud aega saaks pidada automaatselt täies ulatuses mõistlikuks. Antud juhul on ka kaebuse maht väike ning ei sisalda keerulisi õiguslikke argumente.

11. Seega leiab kohus, et esitatud kaitsjatasu saab pidada mõistlikuks nelja tunni ja 30 minuti ulatuses (kokku 540 eurot), mis tuleb Tallinna linnal P.-K. T.le hüvitada.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)