Legislator Case Law & Legislation
2-24-7352/5 AI generated

2-24-7352/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-7352/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

09.05.2024 esitas V.F kohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks Tallinna kohtutäitur O.C täiteasjas xxx. Sissenõudjaks P. Täiteasja täitedokumendiks on Tartu

Legislator headnote

AI generated

2-24-7352/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Sissenõudjaks P. Täiteasja täitedokumendiks on Tartu

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

04.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7352

Tsiviilasi

V.F avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks

täiteasjas xxx

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): V.F (XXX), lepinguline esindaja

advokaat C.G

Puudutatud isik (sissenõudja): P (xxx), esindaja C.I

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.F avaldus.

2. Lõpetada täitemenetlus Tallinna kohtutäitur O.C täiteasjas xxx nõude täitmise

aegumise tõttu.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuselt tuleb

tasuda riigilõiv 70 eurot.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.05.2024 esitas V.F kohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks Tallinna

kohtutäitur O.C täiteasjas xxx. Sissenõudjaks P. Täiteasja täitedokumendiks on Tartu

Maakohtu 19.11.2012 otsus nr xxx, mis on esmakordselt täitmiseks esitatud 11.03.2014.

Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti algas uuesti

12.03.2014. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 13.03.2024.

Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise

tõttu, kuid täitur ei saanud täitemenetlust lõpetada, sest sissenõudja ei nõustunud

täitemenetluse lõpetamisega.

2. Sissenõudja leiab, et täitemenetlus on võlgniku suhtes alanud täitmisteate võlgnikule

kättetoimetamisega mitte kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamisega. Aegumistähtaja

kulgemine algab võlgniku suhtes täitmisteate kättetoimetamisega ehk võlgniku poolt

täitemenetlusest teadasaamisest. Kuivõrd täitemenetlus ei ole TMS § 24 lg 2 tähenduses

alanud võlgniku suhtes kindlasti mitte enne 29.06.2014, siis ei saa ka aegumistähtaja

algust lugeda varasemalt kui 29.06.2014. Tänaseks ei ole sellest veel 10 aastat möödunud.

Võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse raames on esitatud tsiviilasjas nr 2-24-6243

hagi, mis peatab aegumise.

3. Kohtutäitur teatas kohtule, et täiteasjas xxx on täitemenetlus võlgniku suhtes algatatud

12.03.2014. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

19.11.2012 otsus nr xxx ja sissenõudja P avaldus. Kohtutäituril puuduvad andmed

täitemenetluse võimaliku peatumise või katkemise kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise

avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita

asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib

võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest

korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s

157 sätestatud tähtaeg.

2. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Sama sätte

lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud nõude täitmise

aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi

väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Jõustunud

kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega

TsÜS § 159 lg 1 järgi. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel

päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks

tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

3. Täitedokumendiks selles asjas on Tartu Maakohtu 19.11.2012 otsus nr xxx, mis on

esmakordselt täitmiseks esitatud 11.03.2014. Seega 10-aastane täitmise aegumistähtaeg

hakkas kulgema alates 12.03.2014 ja nõude täitmine aegus 12.03.2024. TsÜS § 159 lg

1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks

esitamisega, mitte täitmisteate kättetoimetamisega nagu leiab ekslikult sissenõudja.

4. Sissenõudja leiab, et võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse raames on esitatud

tsiviilasjas nr 2-24-6243 hagi, mis peatab aegumise. Kohus tuvastas kohtute

infosüsteemi kaudu, et sissenõudja on esitanud 19.04.2024 hagi asjas 2-24-6243.

Kohus leiab, et hagi esitamine 19.04.2024 aegumist ei peatanud, sest nõude täitmine

aegus 12.03.2024.

5. Kuna täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 12.03.2024, siis

tuleb täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus

selles täiteasjas TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise

osas lõpetada.

6. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude

kandmisest.

7. Menetluskulud

7.1. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

7.2. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Käesolev kohtulahend on avaldaja kui võlgniku huvides, sest kohus tuvastas, et nõude

täitmine on aegunud. Samas oleks menetluskulude sissenõudja kanda jätmine

äärmiselt ebaõiglane. Sissenõudja ei ole saanud täitemenetluses oma nõuet täita.

Sellest kohustusest vabanemise tulemusena ei ole õiglane olukord, kus lõpptulemusel

tekiksid sissenõudjal menetluskulud võlgniku ees.

7.3. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik