2-24-7352/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated09.05.2024 esitas V.F kohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks Tallinna kohtutäitur O.C täiteasjas xxx. Sissenõudjaks P. Täiteasja täitedokumendiks on Tartu
Legislator headnote
AI generated2-24-7352/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Sissenõudjaks P. Täiteasja täitedokumendiks on Tartu
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Määruse tegemise aeg ja koht
04.06.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-7352
Tsiviilasi
V.F avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks
täiteasjas xxx
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (võlgnik): V.F (XXX), lepinguline esindaja
advokaat C.G
Puudutatud isik (sissenõudja): P (xxx), esindaja C.I
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada V.F avaldus.
2. Lõpetada täitemenetlus Tallinna kohtutäitur O.C täiteasjas xxx nõude täitmise
aegumise tõttu.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse
kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuselt tuleb
tasuda riigilõiv 70 eurot.
ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
1. 09.05.2024 esitas V.F kohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks Tallinna
kohtutäitur O.C täiteasjas xxx. Sissenõudjaks P. Täiteasja täitedokumendiks on Tartu
Maakohtu 19.11.2012 otsus nr xxx, mis on esmakordselt täitmiseks esitatud 11.03.2014.
Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti algas uuesti
12.03.2014. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 13.03.2024.
Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise
tõttu, kuid täitur ei saanud täitemenetlust lõpetada, sest sissenõudja ei nõustunud
täitemenetluse lõpetamisega.
2. Sissenõudja leiab, et täitemenetlus on võlgniku suhtes alanud täitmisteate võlgnikule
kättetoimetamisega mitte kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamisega. Aegumistähtaja
kulgemine algab võlgniku suhtes täitmisteate kättetoimetamisega ehk võlgniku poolt
täitemenetlusest teadasaamisest. Kuivõrd täitemenetlus ei ole TMS § 24 lg 2 tähenduses
alanud võlgniku suhtes kindlasti mitte enne 29.06.2014, siis ei saa ka aegumistähtaja
algust lugeda varasemalt kui 29.06.2014. Tänaseks ei ole sellest veel 10 aastat möödunud.
Võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse raames on esitatud tsiviilasjas nr 2-24-6243
hagi, mis peatab aegumise.
3. Kohtutäitur teatas kohtule, et täiteasjas xxx on täitemenetlus võlgniku suhtes algatatud
12.03.2014. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
19.11.2012 otsus nr xxx ja sissenõudja P avaldus. Kohtutäituril puuduvad andmed
täitemenetluse võimaliku peatumise või katkemise kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku
(TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise
avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita
asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib
võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise
tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest
korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s
157 sätestatud tähtaeg.
2. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust
täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Sama sätte
lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud nõude täitmise
aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi
väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Jõustunud
kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise
aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega
TsÜS § 159 lg 1 järgi. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel
päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks
tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
3. Täitedokumendiks selles asjas on Tartu Maakohtu 19.11.2012 otsus nr xxx, mis on
esmakordselt täitmiseks esitatud 11.03.2014. Seega 10-aastane täitmise aegumistähtaeg
hakkas kulgema alates 12.03.2014 ja nõude täitmine aegus 12.03.2024. TsÜS § 159 lg
1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks
esitamisega, mitte täitmisteate kättetoimetamisega nagu leiab ekslikult sissenõudja.
4. Sissenõudja leiab, et võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse raames on esitatud
tsiviilasjas nr 2-24-6243 hagi, mis peatab aegumise. Kohus tuvastas kohtute
infosüsteemi kaudu, et sissenõudja on esitanud 19.04.2024 hagi asjas 2-24-6243.
Kohus leiab, et hagi esitamine 19.04.2024 aegumist ei peatanud, sest nõude täitmine
aegus 12.03.2024.
5. Kuna täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 12.03.2024, siis
tuleb täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus
selles täiteasjas TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise
osas lõpetada.
6. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude
kandmisest.
7. Menetluskulud
7.1. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides
lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et
menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on
asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas
põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
7.2. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Käesolev kohtulahend on avaldaja kui võlgniku huvides, sest kohus tuvastas, et nõude
täitmine on aegunud. Samas oleks menetluskulude sissenõudja kanda jätmine
äärmiselt ebaõiglane. Sissenõudja ei ole saanud täitemenetluses oma nõuet täita.
Sellest kohustusest vabanemise tulemusena ei ole õiglane olukord, kus lõpptulemusel
tekiksid sissenõudjal menetluskulud võlgniku ees.
7.3. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Moonika Tähtväli
kohtunik