Legislator Case Law & Legislation
3-24-1632/3 AI generated

3-24-1632/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1632/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks

Legislator headnote

AI generated

3-24-1632/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1632

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Anneli Sannik

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

X OÜ (registrikood XXXXXX)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu):

1.1. aresti seadmiseks X OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Coop Pank AS-s

summas 87 519,37 eurot kuni selle summa täitumiseni;

1.2. täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel X OÜ tulevikus tekkivatele

rahalistele õigustele Q OÜ, Q Osaühingu, Q OÜ ja Osaühingu Q vastu summas,

mis jääb puudu määratavast maksusummast peale X OÜ arvelduskonto nr

XXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-s aresti ning mis kokku ei ületa 87 519,37

eurot, keelates X OÜ-l nõudeid käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada

kolmandaid isikuid tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti

tagatiste kontole SEB Pank AS-s nr XXXXXXXXXX või Swedbank AS-s nr

XXXXXXXXXXX.

2. Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute

sooritamisest.

SELGITUSED

Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).

Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata

määrus koos Maksu- ja Tolliameti taotlusega X OÜ-le.

3-24-1632

2(5)

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri

täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse

küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.

2. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).

3. MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimused on järgmised: 1) maksuhaldur peab kontrollima

maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine ning 3) kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks (vt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11).

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab

seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.

6. Asjas

on

tõendatud,

et

maksuhaldur

on

alustanud

puudutatud

isiku

suhtes

maksustamisperioodide august-oktoober 2023 käibemaksu ja tulumaksuseaduse §-des 48-52

sätestatud tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli (vt MTA

30.05.2024 taotlus, lisa 63). Ühtlasi on maksuhaldur alustanud kontrolli Y OÜ suhtes perioodi

november 2022 – august 2023 käibemaksu ja tulumaksuseaduse §-des 48-52 sätestatud

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas (vt MTA 30.05.2024 taotlus,

lisad 1-2). Kuivõrd maksuhalduri hinnangul on tegemist varjatud ettevõtte üleminekuga Y OÜ-

lt X OÜ-sse, siis on asjakohane viidata ka Y OÜ suhtes alustatud maksumenetlusele.

7. Taotluses on usutavalt põhistatud, et puudutatud isiku suhtes käiva kontrollimenetluse

tulemusena tekib puudutatud isiku vastu 87 519,37 € suurune tagamata maksunõue.

Maksusumma koosneb üle võtmata Y OÜ maksuvõlast 13 023,49 eurot ning Y OÜ poolt

deklareerimata ja täitmata maksukohustusest summas 74 495,88 eurot. MTA on usutavalt

põhistanud, et Y OÜ deklareeris november 2022 ja jaanuar 2023 KMD-del sisendkäibemaksu

Q OÜ arvete alusel, kuigi maksuhaldur on tuvastanud, et tehinguid nimetatud juriidiliste isikute

vahel ei toimunud ja Y OÜ oli sellest teadlik (vt MTA 30.05.2024 taotlus, punkt 2.2). Samuti

on Y OÜ deklareerinud kontrollitava perioodide KMD-del sisendkäibemaksu kogusummas

63 740,25 eurot, kuid maksuhaldur on tuvastanud, et Y OÜ-l oli õigus kontrollitavate

perioodide KMD-del deklareerida sisendkäibemaksu kokku 10 205,54 eurot. Seetõttu on MTA

usutavalt põhistanud kahtlust, et Y OÜ esitas kontrollitavate perioodide KMD-d valeandmetega

ja deklareeris sisendkäibemaksu 53 534,71 euro võrra rohkem, kui selleks oli alust (vt MTA

3-24-1632

3(5)

30.05.2024 taotlus, punkt 2.3). MTA taotluses on piisavalt põhistatud, et Y OÜ on jätnud august

2023 KMD-l kajastamata 20% määraga maksustatava käibe 2800 (2000 + 800) eurot Q OÜ-le

ja X OÜ-le esitatud arvetelt ning deklareerimata käibemaksu 560 (400 + 160) eurot (vt MTA

30.05.2024 taotlus, punkt 2.4). Viimaks on piisavalt põhistatud, et Y OÜ tegi kontrollitavatel

perioodidel enda arvelduskontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas

24 385,38 eurot, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastavad algdokumendid ja mis ei ole tehtud ettevõtluse tarbeks. Maksuhalduri väitel

oli Y OÜ kohustus deklareerida ja tasuda tulumaksu 6146,17 eurot (vt MTA 30.05.2024 taotlus,

punkt 2.5).

8. Seejuures on MTA piisavalt põhistanud, miks on tekkinud põhjendatud kahtlus ettevõtte

varjatud üleminekust (MKS § 37). Nimelt annavad selliseks kahtluseks alust järgmised

asjaolud: 1) majandustegevuse registrile esitatud teadete alusel tegutsevad Y OÜ ja puudutatud

isik samal tegevusalal (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisad 3-6); 2) Y OÜ ja puudutatud isiku

juhatuse liikmed kattuvad (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisa 8); 3) X OÜ rendib alates

septembrist 2023 ja tasub rendimakseid samade autode eest, mida Y OÜ rentis (vt MTA

30.05.2024 taotlus, lisad 18-19); 4) X OÜ võttis Y OÜ-lt üle lepingu Q OÜ-ga (vt MTA

30.05.2024 taotlus, lisad 20-21); 5) peale Y OÜ poolt lepingu ja koostöö lõpetamist Q OÜ-ga

jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Q OÜ-le (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisa 24-25); 6) peale

Y OÜ poolt lepingu ja koostöö lõpetamist Q OÜ-ga jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Q

OÜ-le (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisad 28 ja 30); 7) peale Y OÜ poolt lepingu ja koostöö

lõpetamist Osaühinguga Q jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Osaühingule Q (vt MTA

30.05.2024 taotlus, lisad 32 ja 34); 8) peale Y OÜ poolt lepingu ja koostöö lõpetamist Q

Osaühinguga jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Q Osaühingule (vt MTA 30.05.2024 taotlus,

lisad 35 ja 37); 9) Y OÜ jättis maksuhalduri korraldused (14.06.2023 korraldus nr 12.2-

3/061544-1, 26.07.2023 korraldus nr 12.2-3/061544-2, 02.10.2023 korraldus nr 12.2-3/061544-

4)1 täitmata; 10) Y OÜ tahetakse lõpetada likvideerija abil; 11) X OÜ jätkas Y OÜ

majandustegevust tegevust katkestamata (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisa 8 lk 1 punkt 2 ja lk

2 punkt 5).

9. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kuna

põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab

täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt

Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Kohtu

ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse

määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest

tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a

määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja

halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise

tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.

10. Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud

tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad

asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea

eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt

käituma.

11. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, miks tulenevalt puudutatud isiku käitumisest on alust

arvata, et tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks või lausa

1 Vt MTA 30.05.2024 taotluse lisad 1, 2 ja 43.

3-24-1632

4(5)

võimatuks. Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid,

mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik

on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on

põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus

nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena

antava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on alust arvata, et Y OÜ on toime pannud

maksupettuse, deklareerides kontrollitavatel perioodidel teadlikult sisendkäibemaksu, mille

kohta puuduvad dokumendid ja Q OÜ arvetelt, mille alusel ei ole tegelikult tehinguid toimunud,

eesmärgiga vähendada enda maksukohustust. Kohus nõustub MTA-ga, et olukorras, kus isik

on teadlikult tegutsenud maksukohustuse täitmisest vabanemise nimel, on suur oht, et maksu

määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem.

Puudutatud isikul puudub vara, mille arvelt maksukohustust täita (vt MTA 30.05.2024 taotlus,

lisa 62). Puuduvad päevakohased andmed äriühingu majandusliku võimekuse kohta.

12. Üldjuhul ei tohiks n-ö eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja

jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Küll aga kaalub avalik huvi maksuvõla

laekumise vastu maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks

ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal

on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-1838, p 12).

13. Võimalikku kohustust arvestades on tegemist vajaliku ja proportsionaalse meetmega, kuna

maksukohutuse tagamiseks puuduvad muud maksukohustuslase õigusi vähem piiravad

meetmed. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse

pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne

rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral

võib haldusakti sundtäitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Puuduvad andmed, et

ka puudutatud isiku arvelduskontol oleks piisavaid vahendeid maksukohustuse tagamiseks. Nii

nähtub 31.10.2023 seisuga, et puudutatud isiku arvelduskonto jääk on 0 eurot. Seetõttu on

põhjendatud rahuldada taotlus ka teise täitetoimingu sooritamise osas ning lubada MTA-l

pöörata sissenõue puudutatud isiku tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele. Küll aga tuleb

seejuures märkida, et tõendamata on tulevikus tekkivad rahalised õigused seoses OÜ-ga Q ja

OÜ-ga Q. Viimati nimetatud ettevõtetega ei ole puudutatud isikul sõlmitud tähtajatuid

töölepinguid, vaid MTA taotlus põhineb üksnes aprillis väljastatud arvetel. Kohtu hinnangul

pole see piisav järeldamaks, et OÜ Q ja OÜ Q on kolmandad isikud, kelle vastu on puudutatud

isikul tulevikus rahalisi nõudeid.

14. Maksuhaldur on esitanud nõuetekohased andmed tagatise kohta. Puudutatud isikul on

võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on

selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 87 519,37 € suuruse tagatise esitamisel.

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 30.05.2024 taotluse puudutatud isiku suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks osaliselt. Kohus annab MTA-le loa Eesti Vabariigi

kasuks (MTA kaudu) 1) aresti seadmiseks X OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Coop

Pank AS-s summas 87 519,37 eurot kuni selle summa täitumiseni ning 2) täitetoimingu

sooritamiseks sissenõude pööramise teel X OÜ tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele Q

OÜ, Q Osaühingu, Q OÜ ja Osaühingu Q vastu summas, mis jääb puudu määratavast

maksusummast peale X OÜ arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-s aresti ning

mis kokku ei ületa 87 519,37 eurot, keelates X OÜ-l nõudeid käsutada ja lubada maksuhalduril

kohustada kolmandaid isikuid tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti

tagatiste kontole SEB Pank AS-s nr XXXXXXXXXXX või Swedbank AS-s nr

XXXXXXXXXXXX.

3-24-1632

5(5)

(allkirjastatud digitaalselt)