3-24-1632/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada osaliselt Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks
Legislator headnote
AI generated3-24-1632/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Anu Maria Brenner
Määruse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1632
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute
sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja
Anneli Sannik
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
X OÜ (registrikood XXXXXX)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmine
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada osaliselt Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate
toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks
(Maksu- ja Tolliameti kaudu):
1.1. aresti seadmiseks X OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Coop Pank AS-s
summas 87 519,37 eurot kuni selle summa täitumiseni;
1.2. täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel X OÜ tulevikus tekkivatele
rahalistele õigustele Q OÜ, Q Osaühingu, Q OÜ ja Osaühingu Q vastu summas,
mis jääb puudu määratavast maksusummast peale X OÜ arvelduskonto nr
XXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-s aresti ning mis kokku ei ületa 87 519,37
eurot, keelates X OÜ-l nõudeid käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada
kolmandaid isikuid tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti
tagatiste kontole SEB Pank AS-s nr XXXXXXXXXX või Swedbank AS-s nr
XXXXXXXXXXX.
2. Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute
sooritamisest.
SELGITUSED
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada
määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).
Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata
määrus koos Maksu- ja Tolliameti taotlusega X OÜ-le.
3-24-1632
2(5)
KOHTU PÕHJENDUSED
1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu
tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks
selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja
otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või
seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri
täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse
küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene
seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise
ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
2. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast
maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine
maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib
maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et
sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).
3. MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimused on järgmised: 1) maksuhaldur peab kontrollima
maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse
määramine ning 3) kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et
kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või
võimatuks (vt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11).
4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,
millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)
võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille
esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või
täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab
valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab
seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.
6. Asjas
on
tõendatud,
et
maksuhaldur
on
alustanud
puudutatud
isiku
suhtes
maksustamisperioodide august-oktoober 2023 käibemaksu ja tulumaksuseaduse §-des 48-52
sätestatud tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli (vt MTA
30.05.2024 taotlus, lisa 63). Ühtlasi on maksuhaldur alustanud kontrolli Y OÜ suhtes perioodi
november 2022 – august 2023 käibemaksu ja tulumaksuseaduse §-des 48-52 sätestatud
tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas (vt MTA 30.05.2024 taotlus,
lisad 1-2). Kuivõrd maksuhalduri hinnangul on tegemist varjatud ettevõtte üleminekuga Y OÜ-
lt X OÜ-sse, siis on asjakohane viidata ka Y OÜ suhtes alustatud maksumenetlusele.
7. Taotluses on usutavalt põhistatud, et puudutatud isiku suhtes käiva kontrollimenetluse
tulemusena tekib puudutatud isiku vastu 87 519,37 € suurune tagamata maksunõue.
Maksusumma koosneb üle võtmata Y OÜ maksuvõlast 13 023,49 eurot ning Y OÜ poolt
deklareerimata ja täitmata maksukohustusest summas 74 495,88 eurot. MTA on usutavalt
põhistanud, et Y OÜ deklareeris november 2022 ja jaanuar 2023 KMD-del sisendkäibemaksu
Q OÜ arvete alusel, kuigi maksuhaldur on tuvastanud, et tehinguid nimetatud juriidiliste isikute
vahel ei toimunud ja Y OÜ oli sellest teadlik (vt MTA 30.05.2024 taotlus, punkt 2.2). Samuti
on Y OÜ deklareerinud kontrollitava perioodide KMD-del sisendkäibemaksu kogusummas
63 740,25 eurot, kuid maksuhaldur on tuvastanud, et Y OÜ-l oli õigus kontrollitavate
perioodide KMD-del deklareerida sisendkäibemaksu kokku 10 205,54 eurot. Seetõttu on MTA
usutavalt põhistanud kahtlust, et Y OÜ esitas kontrollitavate perioodide KMD-d valeandmetega
ja deklareeris sisendkäibemaksu 53 534,71 euro võrra rohkem, kui selleks oli alust (vt MTA
3-24-1632
3(5)
30.05.2024 taotlus, punkt 2.3). MTA taotluses on piisavalt põhistatud, et Y OÜ on jätnud august
2023 KMD-l kajastamata 20% määraga maksustatava käibe 2800 (2000 + 800) eurot Q OÜ-le
ja X OÜ-le esitatud arvetelt ning deklareerimata käibemaksu 560 (400 + 160) eurot (vt MTA
30.05.2024 taotlus, punkt 2.4). Viimaks on piisavalt põhistatud, et Y OÜ tegi kontrollitavatel
perioodidel enda arvelduskontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas
24 385,38 eurot, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud
nõuetele vastavad algdokumendid ja mis ei ole tehtud ettevõtluse tarbeks. Maksuhalduri väitel
oli Y OÜ kohustus deklareerida ja tasuda tulumaksu 6146,17 eurot (vt MTA 30.05.2024 taotlus,
punkt 2.5).
8. Seejuures on MTA piisavalt põhistanud, miks on tekkinud põhjendatud kahtlus ettevõtte
varjatud üleminekust (MKS § 37). Nimelt annavad selliseks kahtluseks alust järgmised
asjaolud: 1) majandustegevuse registrile esitatud teadete alusel tegutsevad Y OÜ ja puudutatud
isik samal tegevusalal (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisad 3-6); 2) Y OÜ ja puudutatud isiku
juhatuse liikmed kattuvad (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisa 8); 3) X OÜ rendib alates
septembrist 2023 ja tasub rendimakseid samade autode eest, mida Y OÜ rentis (vt MTA
30.05.2024 taotlus, lisad 18-19); 4) X OÜ võttis Y OÜ-lt üle lepingu Q OÜ-ga (vt MTA
30.05.2024 taotlus, lisad 20-21); 5) peale Y OÜ poolt lepingu ja koostöö lõpetamist Q OÜ-ga
jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Q OÜ-le (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisa 24-25); 6) peale
Y OÜ poolt lepingu ja koostöö lõpetamist Q OÜ-ga jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Q
OÜ-le (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisad 28 ja 30); 7) peale Y OÜ poolt lepingu ja koostöö
lõpetamist Osaühinguga Q jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Osaühingule Q (vt MTA
30.05.2024 taotlus, lisad 32 ja 34); 8) peale Y OÜ poolt lepingu ja koostöö lõpetamist Q
Osaühinguga jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Q Osaühingule (vt MTA 30.05.2024 taotlus,
lisad 35 ja 37); 9) Y OÜ jättis maksuhalduri korraldused (14.06.2023 korraldus nr 12.2-
3/061544-1, 26.07.2023 korraldus nr 12.2-3/061544-2, 02.10.2023 korraldus nr 12.2-3/061544-
4)1 täitmata; 10) Y OÜ tahetakse lõpetada likvideerija abil; 11) X OÜ jätkas Y OÜ
majandustegevust tegevust katkestamata (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisa 8 lk 1 punkt 2 ja lk
2 punkt 5).
9. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et
kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või
võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kuna
põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab
täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt
Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Kohtu
ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse
määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest
tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a
määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja
halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise
tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
10. Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud
tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad
asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea
eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt
käituma.
11. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, miks tulenevalt puudutatud isiku käitumisest on alust
arvata, et tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks või lausa
1 Vt MTA 30.05.2024 taotluse lisad 1, 2 ja 43.
3-24-1632
4(5)
võimatuks. Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid,
mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik
on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on
põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus
nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena
antava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt
raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on alust arvata, et Y OÜ on toime pannud
maksupettuse, deklareerides kontrollitavatel perioodidel teadlikult sisendkäibemaksu, mille
kohta puuduvad dokumendid ja Q OÜ arvetelt, mille alusel ei ole tegelikult tehinguid toimunud,
eesmärgiga vähendada enda maksukohustust. Kohus nõustub MTA-ga, et olukorras, kus isik
on teadlikult tegutsenud maksukohustuse täitmisest vabanemise nimel, on suur oht, et maksu
määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem.
Puudutatud isikul puudub vara, mille arvelt maksukohustust täita (vt MTA 30.05.2024 taotlus,
lisa 62). Puuduvad päevakohased andmed äriühingu majandusliku võimekuse kohta.
12. Üldjuhul ei tohiks n-ö eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja
jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Küll aga kaalub avalik huvi maksuvõla
laekumise vastu maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks
ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal
on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (vt
Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-1838, p 12).
13. Võimalikku kohustust arvestades on tegemist vajaliku ja proportsionaalse meetmega, kuna
maksukohutuse tagamiseks puuduvad muud maksukohustuslase õigusi vähem piiravad
meetmed. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse
pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne
rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral
võib haldusakti sundtäitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Puuduvad andmed, et
ka puudutatud isiku arvelduskontol oleks piisavaid vahendeid maksukohustuse tagamiseks. Nii
nähtub 31.10.2023 seisuga, et puudutatud isiku arvelduskonto jääk on 0 eurot. Seetõttu on
põhjendatud rahuldada taotlus ka teise täitetoimingu sooritamise osas ning lubada MTA-l
pöörata sissenõue puudutatud isiku tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele. Küll aga tuleb
seejuures märkida, et tõendamata on tulevikus tekkivad rahalised õigused seoses OÜ-ga Q ja
OÜ-ga Q. Viimati nimetatud ettevõtetega ei ole puudutatud isikul sõlmitud tähtajatuid
töölepinguid, vaid MTA taotlus põhineb üksnes aprillis väljastatud arvetel. Kohtu hinnangul
pole see piisav järeldamaks, et OÜ Q ja OÜ Q on kolmandad isikud, kelle vastu on puudutatud
isikul tulevikus rahalisi nõudeid.
14. Maksuhaldur on esitanud nõuetekohased andmed tagatise kohta. Puudutatud isikul on
võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on
selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 87 519,37 € suuruse tagatise esitamisel.
15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 30.05.2024 taotluse puudutatud isiku suhtes
täitmist tagavate toimingute sooritamiseks osaliselt. Kohus annab MTA-le loa Eesti Vabariigi
kasuks (MTA kaudu) 1) aresti seadmiseks X OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Coop
Pank AS-s summas 87 519,37 eurot kuni selle summa täitumiseni ning 2) täitetoimingu
sooritamiseks sissenõude pööramise teel X OÜ tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele Q
OÜ, Q Osaühingu, Q OÜ ja Osaühingu Q vastu summas, mis jääb puudu määratavast
maksusummast peale X OÜ arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-s aresti ning
mis kokku ei ületa 87 519,37 eurot, keelates X OÜ-l nõudeid käsutada ja lubada maksuhalduril
kohustada kolmandaid isikuid tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti
tagatiste kontole SEB Pank AS-s nr XXXXXXXXXXX või Swedbank AS-s nr
XXXXXXXXXXXX.
3-24-1632
5(5)
(allkirjastatud digitaalselt)