Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-24-504/7 AI generated

3-24-504/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-504/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse temale tekitatud mittevaralise kahju 30 000 eurot hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt pandi kaebajal 9. detsembril 2023. a Viljandi arestimaja kambris käed raudu ja ta etapeeriti Tartu Vanglasse. Käerauad pigistasid kõvasti käsi, käed olid paistes ja valusad. Kaebaja palus korduvalt kahelt politseiametnikult, et käerauad lastaks lõdvemaks ja pandaks sõidu ajaks kinni tema turvatöö, kuid kaebaja palveid ei täidetud. Käerauad eemaldati alles Tartu Vangla kambris. Politseiametnikud kuritarvitasid oma võimu, solvasid, naersid ja mõnitasid kaebajat. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumisest.

Legislator headnote

AI generated

3-24-504/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Lisaks kohaldub praegusel juhul kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Keywords

AI generated
violence against authorities violent offenses authorization for criminal prosecution attempted rape robbery criminal security measure
AI generated
3-26-355/2
X esitas 8. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses jälitustegevusega. Kaebuse kohaselt tema süüditunnistamiseks asitõendeid kas pole,
3-17-1021/11
Tallinna Halduskohtu menetluses on K.K.a kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seonduvalt 16.04.2017 toimingutega.
3-18-788/2
S. O esitas 20.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse füüsilise ja mittemateriaalse kahju, mille tekitasid KAPO ja riigiprokuratuuri ametnikud, õiglases määras hüvitamiseks, kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt 28.05.2015.a. koostas KAPO uurija M. Z kriminaalasjas 14913000014 motiveerimata määruse kriminaalmenetluse lõpetamiseks prokuratuuri loal. Vastavalt millele tagastati kaebajale relvatorud SUOMY (nr. 53101 ja 42288), aga samuti Kalašnikovi automaadi toru. Kaebaja leiab, et 28.05.2015.a.määrus on ebaseaduslik. Kaebaja keeldus kokkuleppest kriminaalasjas nr 1-16-1036, läks tülli KAPO ja riigiprokuratuuri ametnikega. Muretsemise tõttu, et juhtub uus kuritegu, oli ta väga närvis ja seetõttu rikkus oma tervise ja on sunnitud taotlema mittemateriaalset kahju, aga samuti varalise kahju hüvitamist, mille tekitasid KAPO ja riigiprokuratuuri ametnikud ebaseadusliku määruse koostamisega so kriminaalasja lõpetamise kohta prokuratuuri loal 28.05.2015.a.
3-19-1067/2
J. T. (kaebaja) esitas 05.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tagastada temalt kriminaalasjas nr xxxxxxx (kriminaalmenetlus nr 1-17-1676) ära võetud esemed, mida ei ole loetletud arestitud varade nimekirjas. Samuti taotleb ta kahju hüvitise maksmist 50 eurot saamata jäänud kasu eest. Kaebuses sisaldub menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3-11-1382/6
L.J. esitas 03.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi õiguskomisjoni vastu seadusandliku akti puudumisest tekkinud kahju heastamiseks. Kaebuse esitaja kaebus oli kohtule esitatud oluliste puudustega, mistõttu jättis kohus kaebuse 07.06.2011 määrusega käiguta. Nimetatud määrusega andis kohus kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-504 Haldusasi X kaebus Politseija Piirivalveameti tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses Viljandi arestimajast Tartu Vanglasse transportimisega Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2024. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X RESOLUTSIOON Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2024. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse temale tekitatud mittevaralise kahju 30 000 eurot hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt pandi kaebajal 9. detsembril 2023. a Viljandi arestimaja kambris käed raudu ja ta etapeeriti Tartu Vanglasse. Käerauad pigistasid kõvasti käsi, käed olid paistes ja valusad. Kaebaja palus korduvalt kahelt politseiametnikult, et käerauad lastaks lõdvemaks ja pandaks sõidu ajaks kinni tema turvatöö, kuid kaebaja palveid ei täidetud. Käerauad eemaldati alles Tartu Vangla kambris. Politseiametnikud kuritarvitasid oma võimu, solvasid, naersid ja mõnitasid kaebajat. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumisest.

2. Tartu Halduskohus tagastas 14. märtsi 2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt vahistati kaebaja 8. detsembril 2023 ja kaebaja transportimine arestimajast vanglasse toimus kriminaalmenetluse raames. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-õiguslikud, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS).

Lisaks kohaldub praegusel juhul kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles jääb halduskohtule esitatud kaebuse juurde ja palub vabastada end riigilõivu tasumisest, kuna on kannatanu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Halduskohus selgitas ja põhjendas, miks tuleb kaebus tagastada ja menetlusabi taotlus läbi vaatamata jätta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

6. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasjas nr 1-1-23-7147 (kohtueelse menetluse nr 23284050360) kahtlustatakse Xi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteos. X peeti kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt kinni 7. detsembril 2023 kell 17.50 ning Tartu Maakohus andis 8. detsembri 2023. a määrusega loa X vahistamiseks kaheks kuuks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest kuni 7. veebruarini 2024.

7. Kui kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 217 lg 1 ütleb, et kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises, siis KrMS § 1311 lg 4 järgi annab isiku vahistamisel eeluurimiskohtunik kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamiseks loa kuni kaheks kuuks. Nimetatud tähtaega võib eeluurimiskohtunik pikendada korraga kuni kahe kuu võrra, arvestades KrMS § 1311 lg-tes 1 ja 2 sätestatud piiranguid. Nimetatud asjaoludest tulenevalt saab järeldada, et X transporditi 9. detsembril 2023 Viljandi arestimajast Tartu Vanglasse tema suhtes algatatud uue kriminaalasja raames, sealjuures oli Tartu Maakohus andnud juba ka loa tema vahistamiseks kaheks kuuks.

8. Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra sätestab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus ((SKHS) § 1 lg 1). SKHS § 14 lg

2 alusel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Kui kaebaja taotleb kriminaalasjas vahistatu staatuses olles arestimajast vanglasse transportimise käigus tekitatud kahju hüvitamist, kuulub taotlus SKHS alusel lahendamisele esmalt prokuratuuris.

9. Eeltoodu tõttu esines halduskohtul HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenev alus kaebuse tagastamiseks, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust.

(allkirjastatud digitaalselt)