Legislator Case Law & Legislation
2-22-123805/14 AI generated

2-22-123805/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-123805/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 04.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 2274 euro 32 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale

Legislator headnote

AI generated

2-22-123805/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Pärnu Maakohus tegi kostjale

Keywords

AI generated
ukrainian nationals assistance to Ukraine temporary protection for Ukrainians foreign resident asylum application of Ethiopian constitutional complaint abroad
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Kairi Piirisild ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-123805

Kohtuasi

Inkassoteenused OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.10.2022 määrus (menetlusse võtmisest

keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899),

lepinguline esindaja JV

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.10.2022 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Inkassoteenused OÜ määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale edasi kaevata ei saa.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 04.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Xlt (kostja) 2274 euro 32 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada, andis Pärnu

Maakohus asja hagimenetluses läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

2. Harju Maakohus kohustas 22.09.2022 puuduste kõrvaldamise määrusega kostjat esitama

nõutele vastava hagiavalduse ja teavet kostja tegelike kontaktandmete kohta või ülevaate

2-22-123805

sellest, mida on hageja teinud kostja kontaktandmete teadasaamiseks. Lisaks kohustas kohus

kostjat esitama kohaliku omavalituse kinnituse kostja viibimiskoha teadmatuse kohta.

3. Hageja esitas 06.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 1989 eurot 79 senti, intressi 106 eurot 99 senti, sissenõutavaks

muutunud viivise 345 eurot 43 senti ja viivise alates 07.10.2022 kuni põhinõude kohase

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

3.1. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kohtualluvus Harju Maakohtul. Primero Finance

OÜ loovutas hagejale Primero Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad

nõuded. Laenulepingus märkis kostja oma aadressiks Harju maakonna, Maardu linna,

Kütte 11-71. Maardu linnavalituse andmetel on kostja elukohaks registreeritud nii Maardu linn,

Kallasmaa 28-23 kui ka Maardu linn, Kütte 11-71 aadress. Seega on kostja elukoha järgi asja

kohtualluvus Harju Maakohtul.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju

Maakohus

keeldus

12.10.2022

määrusega

hagi

menetlusse

võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel.

5. Maakohu määruse põhjenduste kohaselt puudub Harju Maakohtul kohtualluvus.

Rahvastikuregistri andmete järgi on kostjal Ukraina kodakondsus. Seetõttu kohaldub

kohtualluvuse kindlaksmääramisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete

kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Eesti ja Ukraina õigusabileping). Eesti ja Ukraina

õigusabilepingu artikli 21 lg 1 ja lg 2 alusel kuulub kohtualluvus kostja elukohajärgse

lepingupoole kohtule. Kostja elukohaks märgitud korterite omanikud kinnitasid, et kostja ei ela

nendel aadressitel. Muud andmed kostja elu- ja viibimiskoha kohta puuduvad.

Kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal vara Eestis. Maksu- ja tolliameti andmebaasi järgi

on kostja saanud Eestis maksustatavat tulu viimati 2022. aasta jaanuaris. Tööandja, kellelt

viimati oli laekunud maksustatav tulu, täpsustas, et kostjaga sõlmitud tööleping lõpetati 2021.

aasta detsembris. Kostja telefoninumbrile helistades vastab ukrainakeelne automaatvastus, et

isik ei ole hetkel kättesaadav. Asja materjalidest nähtub, et kostja elu- ja viibimiskoht ei ole

Eestis. Seega ei allu asi Eesti kohtutele ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas 27.10.2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta

hagi menetlusse.

7. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et kostja elukoht ei ole Eestis.

Kostja märkis laenulepingus oma elukohaks Eestis asuva aadressi. Maardu Linnavalitsus

kinnitas, et kostja elukohaks on registreeritud Eestis asuvad aadressid. Ei ole eluliselt usutav,

et kolmandad isikud registreerisid kostja elama kolmandatele isikutele kuuluvatesse

korteritesse, kui kostja tegelikult ei elanud seal. Kostjal on Eesti elamisluba ning

elamisloakaart, mis kehtivad kuni 10.03.2025. Kostjal on Eesti Transpordiameti poolt

väljastatud juhiluba. Kostjal on Eestis registreeritud telefoninumber, mistõttu peab kostja olema

sideteenust pakkuva Eesti ettevõtte klient. Kõik eeltoodud asjaolud kinnitavad seda, et kostja

elukoht on Eestis. Ainult asjaolu, et kostja telefoninumbrile helistamisel vastab ukrainakeelne

automaatvastus, ei tõenda, et kostja ei ela Eestis. Seega on kostja elukoha järgi kohtualluvus

Eesti kohtutel ning maakohus oleks pidanud hagi menetlusse võtma.

2-22-123805

8. Harju Maakohus esitas 28.10.2022 PPA-le kohtunõude, milles palus väljastada kohtule

teavet kostja teadaoleva elukoha või viibimiskoha kohta ning teavet, millal kostja viimati ületas

Eesti riigipiiri. PPA andmetel nimetas kostja 19.05.2021 oma elukohaks Maardu linna, Kütte

11-71. PPA andmetel ületas kostja Eesti piiri viimati 16.12.2021 Tallinna lennujaama

piiripunkti kaudu Eestist väljudes. PPA juhtis tähelepanu sellele, et Schengeni ühtse viisaruumi

tõttu ei saa välistada võimalust, et kostja on naasnud Eestisse sisepiiri ületades.

9. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

10. Hageja esitas ringkonnakohtule täiendava selgituse kohtualluvuse kohta. Hageja selgitas, et

tugineb 15.11.2021 lepingu p-le 3.4, mis sätestas Harju Maakohtu alluvuse juhuks, kui kostja n

asunud pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS 667 lg 2 alusel tühistada

ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

12. Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kohtualluvuse

puudumisele TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi. Kuna kostjal on Ukraina kodakondsus, on maakohus

kohtualluvuse tuvastamisel õigesti lähtunud Eesti ja Ukraina õigusabilepingust. Eesti ja

Ukraina õigusabilepingu artikli 21 lg 1 I lause kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud

pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Artikli 21 lg 2 järgi

menetlevad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik

kokkulepe.

13. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle

kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus-

või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja

teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või

kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 104 lg 3 p 2 sätestab, et

sõltumata TsMS § 104 lg-s 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui

kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki.

14. Praegusel juhul on hageja esile toonud, et 12.11.2021 laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja

elukoht Eestis. Lepingu p-s 3.4 leppisid pooled kokku, et kui laenusaaja on asunud pärast

lepingu sõlmimist elama välisriiki, on vaidluste lahendamisel kohtualluvus Harju Maakohtul.

Selline kohtualluvuse kokkulepe on lubatud TsMS § 104 lg 3 p 2 järgi ning Eesti ja Ukraina

õigusabilepingu artikli 21 lg 2 järgi. Seega olenemata sellest, kas kostjal on Eestis elukoht või

mitte, kuulub esitatud hagi läbi vaatamisele Harju Maakohtus.

15. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja tervikuna läbi vaatamisel. TsMS § 427

kohaselt ei ole käesolev määrus Riigikohtus vaidlustatav.

(allkirjastatud digitaalselt)