2-22-123805/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedInkassoteenused OÜ (hageja) esitas 04.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 2274 euro 32 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale
Legislator headnote
AI generated2-22-123805/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Pärnu Maakohus tegi kostjale
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Neve Uudelt, Kairi Piirisild ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-123805
Kohtuasi
Inkassoteenused OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja viivise
saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.10.2022 määrus (menetlusse võtmisest
keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899),
lepinguline esindaja JV
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 12.10.2022 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse
võtmise otsustamiseks.
2. Rahuldada Inkassoteenused OÜ määruskaebus.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale edasi kaevata ei saa.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 04.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse Xlt (kostja) 2274 euro 32 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale
makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Kuna
makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada, andis Pärnu
Maakohus asja hagimenetluses läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2. Harju Maakohus kohustas 22.09.2022 puuduste kõrvaldamise määrusega kostjat esitama
nõutele vastava hagiavalduse ja teavet kostja tegelike kontaktandmete kohta või ülevaate
2-22-123805
sellest, mida on hageja teinud kostja kontaktandmete teadasaamiseks. Lisaks kohustas kohus
kostjat esitama kohaliku omavalituse kinnituse kostja viibimiskoha teadmatuse kohta.
3. Hageja esitas 06.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja
kasuks välja mõista põhivõla 1989 eurot 79 senti, intressi 106 eurot 99 senti, sissenõutavaks
muutunud viivise 345 eurot 43 senti ja viivise alates 07.10.2022 kuni põhinõude kohase
tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
3.1. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kohtualluvus Harju Maakohtul. Primero Finance
OÜ loovutas hagejale Primero Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad
nõuded. Laenulepingus märkis kostja oma aadressiks Harju maakonna, Maardu linna,
Kütte 11-71. Maardu linnavalituse andmetel on kostja elukohaks registreeritud nii Maardu linn,
Kallasmaa 28-23 kui ka Maardu linn, Kütte 11-71 aadress. Seega on kostja elukoha järgi asja
kohtualluvus Harju Maakohtul.
Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju
Maakohus
keeldus
12.10.2022
määrusega
hagi
menetlusse
võtmisest
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel.
5. Maakohu määruse põhjenduste kohaselt puudub Harju Maakohtul kohtualluvus.
Rahvastikuregistri andmete järgi on kostjal Ukraina kodakondsus. Seetõttu kohaldub
kohtualluvuse kindlaksmääramisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete
kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Eesti ja Ukraina õigusabileping). Eesti ja Ukraina
õigusabilepingu artikli 21 lg 1 ja lg 2 alusel kuulub kohtualluvus kostja elukohajärgse
lepingupoole kohtule. Kostja elukohaks märgitud korterite omanikud kinnitasid, et kostja ei ela
nendel aadressitel. Muud andmed kostja elu- ja viibimiskoha kohta puuduvad.
Kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal vara Eestis. Maksu- ja tolliameti andmebaasi järgi
on kostja saanud Eestis maksustatavat tulu viimati 2022. aasta jaanuaris. Tööandja, kellelt
viimati oli laekunud maksustatav tulu, täpsustas, et kostjaga sõlmitud tööleping lõpetati 2021.
aasta detsembris. Kostja telefoninumbrile helistades vastab ukrainakeelne automaatvastus, et
isik ei ole hetkel kättesaadav. Asja materjalidest nähtub, et kostja elu- ja viibimiskoht ei ole
Eestis. Seega ei allu asi Eesti kohtutele ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6. Hageja esitas 27.10.2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta
hagi menetlusse.
7. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et kostja elukoht ei ole Eestis.
Kostja märkis laenulepingus oma elukohaks Eestis asuva aadressi. Maardu Linnavalitsus
kinnitas, et kostja elukohaks on registreeritud Eestis asuvad aadressid. Ei ole eluliselt usutav,
et kolmandad isikud registreerisid kostja elama kolmandatele isikutele kuuluvatesse
korteritesse, kui kostja tegelikult ei elanud seal. Kostjal on Eesti elamisluba ning
elamisloakaart, mis kehtivad kuni 10.03.2025. Kostjal on Eesti Transpordiameti poolt
väljastatud juhiluba. Kostjal on Eestis registreeritud telefoninumber, mistõttu peab kostja olema
sideteenust pakkuva Eesti ettevõtte klient. Kõik eeltoodud asjaolud kinnitavad seda, et kostja
elukoht on Eestis. Ainult asjaolu, et kostja telefoninumbrile helistamisel vastab ukrainakeelne
automaatvastus, ei tõenda, et kostja ei ela Eestis. Seega on kostja elukoha järgi kohtualluvus
Eesti kohtutel ning maakohus oleks pidanud hagi menetlusse võtma.
2-22-123805
8. Harju Maakohus esitas 28.10.2022 PPA-le kohtunõude, milles palus väljastada kohtule
teavet kostja teadaoleva elukoha või viibimiskoha kohta ning teavet, millal kostja viimati ületas
Eesti riigipiiri. PPA andmetel nimetas kostja 19.05.2021 oma elukohaks Maardu linna, Kütte
11-71. PPA andmetel ületas kostja Eesti piiri viimati 16.12.2021 Tallinna lennujaama
piiripunkti kaudu Eestist väljudes. PPA juhtis tähelepanu sellele, et Schengeni ühtse viisaruumi
tõttu ei saa välistada võimalust, et kostja on naasnud Eestisse sisepiiri ületades.
9. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5
kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10. Hageja esitas ringkonnakohtule täiendava selgituse kohtualluvuse kohta. Hageja selgitas, et
tugineb 15.11.2021 lepingu p-le 3.4, mis sätestas Harju Maakohtu alluvuse juhuks, kui kostja n
asunud pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS 667 lg 2 alusel tühistada
ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
12. Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kohtualluvuse
puudumisele TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi. Kuna kostjal on Ukraina kodakondsus, on maakohus
kohtualluvuse tuvastamisel õigesti lähtunud Eesti ja Ukraina õigusabilepingust. Eesti ja
Ukraina õigusabilepingu artikli 21 lg 1 I lause kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud
pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Artikli 21 lg 2 järgi
menetlevad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik
kokkulepe.
13. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle
kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus-
või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja
teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või
kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 104 lg 3 p 2 sätestab, et
sõltumata TsMS § 104 lg-s 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui
kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki.
14. Praegusel juhul on hageja esile toonud, et 12.11.2021 laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja
elukoht Eestis. Lepingu p-s 3.4 leppisid pooled kokku, et kui laenusaaja on asunud pärast
lepingu sõlmimist elama välisriiki, on vaidluste lahendamisel kohtualluvus Harju Maakohtul.
Selline kohtualluvuse kokkulepe on lubatud TsMS § 104 lg 3 p 2 järgi ning Eesti ja Ukraina
õigusabilepingu artikli 21 lg 2 järgi. Seega olenemata sellest, kas kostjal on Eestis elukoht või
mitte, kuulub esitatud hagi läbi vaatamisele Harju Maakohtus.
15. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja tervikuna läbi vaatamisel. TsMS § 427
kohaselt ei ole käesolev määrus Riigikohtus vaidlustatav.
(allkirjastatud digitaalselt)