2-20-129365/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

04.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-129365

Tsiviilasi

X hagi Y vastu 4420 euro, intressi ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.06.2023 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Y määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kunnar Korsten

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-129365 osas,

millega määrati kindlaks Y menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti Xlt Y

kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud

2580,62 eurot ületavas osas, samuti osas, millega maakohus jättis lahendamata Y

taotluse kindlaksmääratud menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta Y maa- ja ringkonnakohtu menetluses

kantud

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldus

rahuldamata

ning

menetluskulud Xlt Y kasuks välja mõistmata 2580,62 eurot ületavas osas, ning

määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt (2580,62 eurot) tuleb Xl tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni. Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega

rahuldada Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Ülejäänud osas

jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Rahuldada Y määruskaebus.

4. Lugeda määruse täiendatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

4.2. Määrata kindlaks esimeses kohtuastmes hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista Xlt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis

1180,22 eurot.

4.3. Määrata kindlaks teises kohtuastmes hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista Xlt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 1400,4 eurot.

2 (7)

4.4. Menetluskulude

hüvitiselt

(2580,62 eurot)

tuleb

Xl

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 4420

eurot, intressi ja viivise.

2. Pärnu Maakohus jättis 23.03.2021 vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.08.2021 otsusega Pärnu Maakohtu

23.03.2021 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis

mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus

jõustus edasi kaebamata 01.10.2021.

3. Kostja esitas 26.07.2021 Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 1555,20 eurot

(käibemaksuga) ja riigilõiv 450 eurot. Kostjale on õigusabi osutatud 9 tundi tunnihinnaga

144 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigilõivu palus kostja välja mõista toimikus olevate

dokumentide põhjal. Kostja palus mõista hagejalt välja viivise alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti kinnitas

kostja, et kõik kulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega.

4. Kostja esitas 26.10.2021 Pärnu Maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

kostja menetluskuludeks maakohtus lepingulise esindaja kulu 2289,60 eurot (käibemaksuga).

Kostjale on õigusabi osutatud 13 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 144 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kostja palus mõista hagejalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti kinnitas kostja, et kõik kulud on

kantud seoses selle kohtumenetlusega.

5. Hageja ei esitanud Tallinna Ringkonnakohtule kostja menetluskulude nimekirja osas

vastuväiteid, kuid esitas 26.11.2021 Pärnu Maakohtule seisukoha kostja menetluskulude

nimekirjadele. Hageja leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud on ülepaisutatud ega ole

vastavuses tööde reaalse mahu ja võimaliku ajakuluga ning kostja menetluskulusid tuleb

oluliselt vähendada. Ka ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus.

Põhjendatud tunnitasu suurus on Riigikohtu praktika kohaselt 120 eurot (käibemaksuta). Lisaks

oleks hagejalt kostja taotletud ulatuses menetluskulude välja mõistmine ebaõiglane, sest kostja

on jätnud hagejale saadud laenu tagastamata. Hageja kui õigusteadmisteta isik ei teadnud, et

tema nõue kostja vastu võiks aeguda. Ka on hagejale Eesti Töötukassa poolt määratud

töövõimetus ning tema igakuine sissetulek on 445 eurot. Hageja ei ole võimeline kostja poolt

taotletud ulatuses menetluskulusid tasuma. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda

3 (7)

või vähendada kostja menetluskulude suurust miinimumini ning anda hagejale võimalus

menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus märkis 09.06.2023 määruse (vaidlustatud määrus) resolutsioonis, et

Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2021 otsuse kohaselt tuleb jätta mõlemas kohtuastmes kantud

menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks kostja teises kohtuastmes hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostja kasuks hagejalt välja menetluskulude hüvitise

2005,20 eurot. Maakohus määras kindlaks kostja esimeses kohtuastmes hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostja kasuks hagejalt välja menetluskulude hüvitise

2289,60 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldused põhjendatud.

Kuigi hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväited hilinenult, saab neid arvestada, kuna

see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist.

Maakohtu hinnangul on kostja esindamisele kulutatud aeg ringkonnakohtus 9 tundi ning

maakohtus 13 tundi ja 15 minutit vastavuses menetluskulude nimekirjas märgitud tegevustega,

see on mõistlik ja põhjendatud, arvestades kohtuasja keerukust. Hageja vastuväited kostja

lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud ajale ei ole põhjendatud.

Hageja vastuväited kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele ei ole põhjendatud. Kostja

esindaja tunnitasu 144 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

Kuna TsMS § 162 lg-t 4 saab kohaldada menetluskulude jaotamisel, mitte kindlaksmääramisel

on hageja väide temalt menetluskulude välja mõistmise ebaõigluse kohta asjakohatu. Samuti ei

ole tähtsust sellel, et hageja on puuduva töövõimega isik, kelle ülalpidamisel on alaealine laps

ja kellele on menetluskulude tasumine ülejõukäiv. Praeguses asjas on menetluskulude jaotus

ringkonnakohtu poolt kindlaks määratud, seda ei ole vaidlustatud ning see on jõustunud,

mistõttu ei ole võimalik menetluskulude jaotust muuta ega vähendada.

Kuna kostja ei avaldanud kohtule nõusolekut menetluskulude ositi tasumiseks, ei ole

põhjendatud määrata, et hagejalt menetluskuludena välja mõistetud summa tuleb tasuda ühe

aasta jooksul.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus hageja väited menetluskulude osas sisuliselt

hindamata ning kostja menetluskulud ja nende suuruse põhjendatuse analüüsimata. Hageja on

jätkuvalt seisukohal, et kostja menetluskulud ei ole põhjendatud ega mõistlikud. Kostja

lepinguline esindaja esindas kostjat nii maa- kui ka ringkonnakohtus, tuginedes samale alusele

ja põhjendustele mõlemas astmes. Ka ei olnud tegemist keeruka ja sisulise vaidlusega.

Olukorras, kus kostja sisuliselt tunnistas laenutehingu olemasolu, kuid seoses nõude

aegumisega ei pea laenu hagejale tagastama, on ebaõiglane, kui hagejale jääb kohustus tasuda

kostja ebamõistlikult suured ja põhjendamatu ajakuluga esindaja kulud. Maakohus ei hinnanud

4 (7)

sisuliselt hageja võimet ja võimekust kanda kostja menetluskulusid. Hageja hinnangul oleks

maakohus pidanud menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuma tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 4. Praegusel juhul on kostja menetluskulude hageja kanda

jätmine äärmiselt ebaõige ja ebamõistlik.

8. Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

9. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis menetluskuludelt kindlaks määramata viivise. Kostja palub lisada maakohtu

määrusesse, et hagejal tuleb tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebuse kohaselt taotles kostja vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 26.10.2021

menetluskulude nimekirja p-s 2.4 maakohtus kantud menetluskuludelt viivise välja mõistmist

ning 26.07.2021 menetlusdokumendi p-s 3.4 ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivise

välja mõistmist. Maakohus on vaidlustatud määruses jätnud igasuguse põhjenduseta viivised

kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata.

10. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

11. Pärnu Maakohus edastas TsMS § 663 lg 5 alusel määruskaebused lahendamiseks

ringkonnakohtule. Muuhulgas märkis maakohus, et maakohus ei saa osaliselt määruskaebust

ise rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja maa- ja

ringkonnakohtu menetluses kantud kostja menetluskulud 2580,62 eurot ületavas osas, ning

osas, millega maakohus jättis lahendamata kostja taotluse kindlaksmääratud menetluskuludelt

viivise välja mõistmiseks. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab

2580,62 eurot ületavas osas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata

ning kostja maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud hagejalt kostja kasuks

välja mõistmata, ning määrab, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2580,62 eurot)

tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Lisaks tuleb maakohtu määruse resolutsiooni

täiendada otsustusega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt

(TsMS § 442 lg 5 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2). Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus

muutmata. Kostja määruskaebus rahuldatakse ning hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis neid

punkte (sh maakohtu menetluslikke korraldusi), mis ei ole täitemenetluses täidetavad.

13. Esmalt märgib kolleegium, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa hageja

enam vaidlustada menetluskulude jaotust, nagu leidis õigesti ka maakohus. Menetluskulude

jaotus on TsMS § 173 lg 1 kohaselt kindlaks määratud Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2021

jõustunud otsusega ning TsMS § 178 lg 1 järgi sai hageja menetluskulude jaotust vaidlustada,

kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seda ei ole

hageja teinud. Sellest tulenevalt ei saa kohus menetluskulusid TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut

arvestades enam ka teisiti jagada ning peab lähtuma sellest, et kostja menetluskulud on

jõustunud kohtulahendiga jäetud hageja kanda.

5 (7)

14. Küll aga saab ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on eksinud kaalumispiiride vastu

hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitist välja mõistes. Siinsel juhul on maakohus selle

vastu eksinud ning jätnud kostja lepingulise esindaja kulusid kindlaks määrates nõuetekohaselt

hindamata nende kulude põhjendatuse ja vajalikkuse.

14.1.1. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramisel TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse

kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel

õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha,

kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi

kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust

hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56).

Siinses asjas pidas maakohus kostja lepingulise esindaja kulusid kogu ulatuses põhjendatuks,

kuid maakohtu määrusest ei nähtu maakohtu kaalutlusi tehtud toimingutele kulunud aja kohta.

Maakohus on üksnes nentinud, et hageja vastuväide ei ole põhjendatud. Seetõttu kontrollib

ringkonnakohus määruskaebuse alusel ise kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud

aega.

14.1.2. Kolleegiumi hinnangul on kostja lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingutele

kulunud aeg ülemäärane 6 tunni ja 25 minuti ulatuses ning ringkonnakohtu menetluses

ülemäärane 3 tunni ja 30 minuti ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja 01.12.2020 seisukoha koostamise ajakulu (26.10.2021

menetluskulude nimekirjas toiming märgitud ekslikult kuupäevaga 01.12.2021) 5 tundi ja

45 minutit osaliselt ülemäärane. Arvestades asja keerukust ning menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja 01.12.2020 seisukoha

koostamise ajakuluks 4 tundi.

Samuti on ülemäärane kostja esindaja 09.12.2020 kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel

osalemise ajakulu 3 tundi ja 45 minutit (26.10.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud

toiming kuupäevaga 09.12.2020). Arvestades kohtuistungi kestust (36 minutit), tsiviilasja

mahtu ja seda, et tegemist ei olnud keerulise vaidlusega, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud

ja vajalik ajakulu istungiks ettevalmistumisel ja sellel osalemisel 1 tund ja 30 minutit.

Osaliselt ei ole põhjendatud ka kostja lepingulise esindaja 15.01.2021 täiendava seisukoha

koostamise (sh tõendite kogumise) ajakulu 2 tundi ja 45 minutit (26.10.2021 menetluskulude

nimekirjas märgitud toiming kuupäevaga 12.01.2021). Arvestades viidatud seisukoha sisu

(osaliselt refereeritud 09.12.2020 kohtuistungil avaldatut) ja seisukoha kordusi, on kolleegiumi

hinnangul kostja 15.01.2021 täiendava seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu 1 tund.

Ülemäärane on ka kostja menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ajakulu

1 tund (26.10.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud toiming kuupäevaga 26.10.2021).

Kuigi menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, on

menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatud ja vajalik kulu. Arvestades siinses asjas tehtud toimingute ja esitatud

menetluskulude nimekirja mahtu, peab ringkonnakohus menetluskulude nimekirja koostamise

ja kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks 20 minutit.

Osaliselt ei ole põhjendatud ka apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 7 tundi ja 30 minuti.

Arvestades vaidluse keskmist keerukust, samuti apellatsioonkaebuse sisu (korratakse

6 (7)

maakohtus esitatud seisukohti ning refereeritakse Riigikohtu lahendeid) ja mahtu, on

ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 5 tundi.

Samuti on ülemäärane hageja vastusega tutvumise ning kostja 26.07.2021 menetlusdokumendi

(kostja lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri) koostamise ajakulu. Arvestades, et

26.07.2021 menetlusdokumendis kordas kostja apellatsioonkaebuses esitatut, on selle

menetlusdokumendi puhul põhjendatud üksnes hageja vastusega tutvumisele ja menetluskulude

nimekirja koostamisele kulunud aeg, mis on hinnanguliselt 30 minutit.

14.1.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja tunnitasu määr 144 eurot

(lisandub käibemaks) ei ületa vandeadvokaadi keskmist tunnitasu sarnase keerukusega

vaidlustes.

14.1.4. Ülaltoodu kohaselt oli kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu

maakohtu menetluses 6 tundi ja 50 minutit ja ringkonnakohtu menetluses 5 tundi ja 30 minutit.

Kostjale tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga (20%), kuna ta on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohuslane (TsMS § 174 lg 10). Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise

esindaja kulud on maakohtu menetluses 1180,22 eurot ((6 tundi ja 50 minutit × 144 eurot) +

20%) ja ringkonnakohtu menetluses 950,40 eurot ((5 tundi ja 30 minutit × 144 eurot) + 20%),

millele lisandub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot. Seega peab hageja

hüvitama kostjale kokku 2580,62 eurot.

14.1.5. Kuna maakohtu määruse resolutsioonist puudub otsustus kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse lahendamise kohta, täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse

resolutsiooni TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel otsustusega rahuldada

kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

15. Kostja kasuks menetluskulude hüvitist välja mõistes on maakohus jätnud ekslikult

lahendamata ka kostja taotluse määrata, et hüvitiselt tuleb tasuda viivist.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Toimikust nähtub, et kostja esitas vastavasisulised taotlused 26.07.2021 ja 26.10.2021

(dtl-d 247 ja 263). Kuigi hageja väitel ei ole viivise välja mõistmine põhjendatud ega vajalik,

tuleb kohtul TsMS § 174 lg-s 4 nimetatud taotluse esitamise korral viivis välja mõista ning

kohtul puudub selles osas diskretsiooniõigus (TsMS I komm (2018), § 177, p 3.3.2.a). Seetõttu

määrab ringkonnakohus, et menetluskulude hüvitiselt (2580,62 eurot) tuleb hagejal tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

16. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus osaliselt hageja määruskaebuse ja

täielikult kostja määruskaebuse.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

18. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

7 (7)

(allkirjastatud digitaalselt)