2-23-12675/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-12675

Tsiviilasi

R.-M.A. ja L.A. (seaduslik esindaja M.S.) hagi T.A. vastu

elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

R.-M.A. nõude hind 2342,97 eurot

L.A. nõude hind 1991,52 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja 1: R.-M.A. (isikukood: xxxxxxxxxxx, ema

elukoht);

Hageja 2: L.A. (isikukood: xxxxxxxxxxx, ema elukoht);

Hagejate

seaduslik

esindaja:

M.S.

(isikukood:

xxxxxxxxxxx,

elukoht

Xxxxxxxxxxx;

e-post

xxxxxxxxxxx);

Kostja: T.A. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht registris:

Xxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata, dokumendid kätte

toimetatud kohtukantseleis allkirja vastu (tel xxxxxxxxxxx)

Korraldav kohtuistung

1. veebruar 2024, osales M.S.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.-M.A. ja L.A. hagi T.A. vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud

minimaalmääras.

2. Välja mõista T.A.lt R.-M.A. kasuks alates 01. augustist 2023 perekonnaseaduse § 101 lg-te

3-5 ja 7 alusel minimaalmääras arvestatud ja 31. mai 2024 (kaasa arvatud) seisuga

sissenõutavaks muutunud elatis kokku 2217,73 eurot.

3. Välja mõista T.A.lt R.-M.A. kasuks alates 01. juunist 2024 kuni R.-M.A. 29. mail 2035

täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lõigete 3 – 5 ja 7 alusel arvutatav

minimaalne elatis (s.o seaduses sätestatud baassumma (otsuse tegemise ajal 272,76 eurot) +

3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal

54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool lapsetoetust (otsuse tegemise ajal 40 eurot (80/2)

ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel toetust saavate laste arvuga

(otsuse tegemise ajal 37,5 eurot (225/2)/3)).

3.1.Kohtuotsuse 03. juunil 2024 tegemise ajal ja kuni M.S.ele lasterikka pere toetuse

maksmiseni (eeldatavalt 31. augustini 2024) on R.-M.A.le makstava elatise suurus

250,22 eurot kuus.

3.2.Alates M.S.ele lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisest on R.M.A.le makstava

elatise suurus 287,72 eurot kuus kuni xxxxxxxxxxx.

Tsiviilasi nr 2-23-12675

2 (6)

4. Välja mõista T.A.lt L.A. kasuks alates 01. augustist 2023 perekonnaseaduse § 101 lg-te 3-5

ja 7 alusel minimaalmääras arvestatud ja 31. mai 2024 (kaasa arvatud) seisuga

sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus kokku 1784,81 eurot.

5. Välja mõista T.A.lt L.A. kasuks alates 01. juunist 2024 kuni L.A. xxxxxxxxxxx täisealiseks

saamiseni perekonnaseaduse § 101 lõigete 3 – 5 ja 7 alusel arvutatav minimaalne elatis (s.o

seaduses sätestatud baassumma (otsuse tegemise ajal 272,76 eurot) + 3% eelneva kalendriaasta

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 54,96 eurot), millest on maha

arvestatud pool lapsele makstavast lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal 50 eurot (100/2), pool

lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel toetust saavate laste arvuga (otsuse

tegemise ajal 37,5 eurot (225/2)/3)) ning kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat,

siis vähendatakse L.A. elatist 15% võrra kuni vanema venna R.-M.A. täisealiseks saamiseni).

5.1.Kohtuotsuse tegemise ajal ja kuni M.S.ele lasterikka pere toetuse maksmise

lõpetamiseni (eeldatavalt kuni 31. augustini 2024) on L.A.le makstava elatise suurus

204,19 eurot kuus.

5.2.Alates M.S.ele lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisest on L.A.le makstava

elatise suurus 244,56 eurot kuus kuni xxxxxxxxxxx.a.

6. Väljamõistetud elatise kuumakse suurus muutub iga aasta 1. aprillil, mil vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega

ja arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast.

Otsuse tegemisel on juba arvestatud 1. aprillil 2024 tehtud indekseerimisega. Elatise suurus

sõltub ka lapsetoetuse suurusest ning perele lasterikka pere toetuse maksmisest ja selle

suurusest (PKS § 101 lg 5).

7. Lapsetoetuse määra muutumisel ja lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisel muutub elatise

suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse ja/või lasterikka

pere toetuse maksmine lõpetatakse.

8. Kuni R.-M.A. täisealiseks saamiseni vähendatakse L.A. elatist 15 protsenti R.-M.A. elatise

summaga võrreldes, kuna laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).

9. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb T.A.l maksta M.S.e (S.)

arvelduskontole (otsuse tegemise ajal nr S.) selle kuu, mille eest elatist makstakse, 15.

kuupäevaks. Makse selgituseks märkida „R. ja L. elatis“.

10. Kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2 ja 4 märgitud, 31. mai 2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud elatise võlgnevus 4002,54 eurot (R.-M.A.le 2217,73 eurot + L.A.le 1784,81 eurot)

tuleb T.A.l tasuda ühekordse maksena, kui hagejate esindaja M.S. ja kostja T.A. ei lepi kokku

teisiti.

11. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-23-12675

2 (6)

ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1. 6. septembril 2023 saabus kohtule R.-M.A. ja L.A. (seadusliku esindaja M.S.e kaudu) hagi T.A.

vastu elatise väljamõistmiseks.

Kohtu nõudel hagejate esindaja 1. detsembril ja 12. detsembril 2024 täiendas hagiavaldust laste

kulude loeteluga. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 1. augustist

2023 kuni laste täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja lahkus pere juurest 2022. aastal. T.A.l on suured

alkoholiprobleemid, kaob ära nädalateks-kuudeks. Hagejate esindaja on elatist igakuiselt küsinud.

T.A. elatist maksnud ei ole, annab vaid katteta lubadusi. T.A. ei osale laste kasvatamises, lapsed

tema juures ei viibi. T.A.l puudub kindel töö ja elukoht, elab toimetulekutoetustest. Kõik laste kulud

kannab ema. Hagejate ema märgib, et tal puudub kinnis- ja vallasvara, hagiavalduse täpsustuste

esitamise ajal oli ta töötuna arvel ja aktiivne tööotsija. Pere sissetulekuks on alaealiste laste toetus.

Hagiavalduses on R.-M.A. kulud ühes kuus 260 eurot ja L.A. kulud 230 eurot.

KOSTJA VASTUS

2. 15. jaanuaril 2024 kostja omakäeliselt kirjutatud vastuses hagile ei vaidle R.-M. ja L.A.le elatise

sissenõudmisele vastu.

Kostja palub dokumentide talle üleandmiseks helistada telefonil xxxxxxxxxxx, tuleb ise

dokumentidele järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalses määras.

Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused

tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Kohus tegi kindlaks, et hagejate R.-M.A. ja L.A. sünniaktidesse on isana kantud kostja T.A..

T.A. on hagiavaldusele esitanud ühelauselise vastuse, milles teatab, et ei vaidle elatise nõudele

vastu. Kohus ei pidanud võimalikuks asja lahendada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, sest ei

olnud veendunud, et kostja temalt nõutava elatise suurusest tegelikult aru sai. Kohus määras asjas

korraldava kohtuistungi, kuid T.A. istungile ei tulnud. Hagiavaldus lisadega toimetati kostjale kätte

samal viisil, nagu kostja oma hilisemas vastuses taotleb: kohus helistas kostjale ning kostja tuli enda

teatatud ajal kohtukantseleisse dokumentidele järgi. Telefoni teel teatati kostjale kohtuistungi aeg,

kuid istungile ta ei tulnud. Pärast seda T.A. ei ole enam olnud telefonitsi kohtule kättesaadav (18.

märtsil 2024 (ega ka 15. mail 2024) ei ole kostja vastuses näidatud telefoninumber xxxxxxxxxxx

sisse lülitatud või asub väljaspool võrgu teeninduspiirkonda, teisel teadaoleval telefoninumbril

xxxxxxxxxxxx kõnesid vastu ei võetud).

Seetõttu kohus saatis 18. märtsil 2023 kostjale protokolli koopia, selgitused elatise suuruse

määramise ja minimaalmääras elatise suuruse muutumise kohta ning andis kostjale võimaluse

esitada kohtule täiendavaid selgitusi või vastuväiteid. Kostja ei ole kohtunõudele reageerinud.

Kohus teeb asjas sisulise otsuse.

4. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagejate nõue õiguslikult põhjendatud.

PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma

alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks

vajaliku ülalpidamise. See tähendab, et vanemate lahkumineku järel on lapsega koos elav vanem

kohustatud pöörduma elatise nõudega kohtu poole, kui lapsest lahus elav vanem

ülalpidamiskohustust rikub. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei anna lapsele ülalpidamist

regulaarselt ja/või piisavalt.

5. Kuna kostja hagejatega koos ei ela, on ta PKS § 100 lg-te 1 ja 2 järgi kohustatud täitma hagejate

ülalpidamiskohustust raha perioodilise maksmisega (elatis).

Tsiviilasi nr 2-23-12675

2 (6)

Hagejad nõuavad elatist PKS §-s 101 sätestatud alustel minimaalses määras. Kostja ei ole elatise

suurusele vastu vaielnud.

6. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, määrates kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused.

PKS § 101 lg 3 näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe

lapse kohta oli seaduse 01. jaanuaril 2022 kehtima hakkamise ajal 200 eurot, mida indekseeritakse

iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga

aasta 1. aprillil. Sama paragrahvi lõigetes 5 – 7 sätestatu kohaselt tuleb minimaalse elatise suuruse

määramisel arvesse võtta ka lapsele makstavaid peretoetusi, sama pere teistele lastele elatise

maksmist ning laste viibimist lahus elava vanema juures. Baassumma ja 3% keskmise palga

summast arvestatakse maha pool lapsetoetusest ja 1/3 veerandist lasterikka pere toetusest (pool

lasterikka pere toetust jagatakse pooleks ja seejärel jagatakse laste arvuga, kes toetust saavad. PKS

§ 101 lg 7 näeb ette, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise

summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

7. Alates 1. aprillist 2023 ja hagiavalduse 2023.a septembris esitamise ajal oli baassumma 249,78

eurot. Baassummale lisanduv 3% eelmise kalendriaasta Vabariigi keskmisest kuupalgast kuni

31. märtsini 2024 oli 50,55 eurot.

Vastavalt PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 ettenähtud indekseerimise tulemusel on alates 1. aprillil 2024

baassumma 272,76 eurot ja sellele lisatav 3% eelmise kalendriaasta keskmisest palgast on 54,96

eurot.

8. Hagiavalduse põhjal hagejad kostja juures ei viibi. Kuna aga kostja peab elatist maksma kahele

hagejale ning hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb noorema lapse elatist 15%

vähendada.

9. Riigikohus on 22. juuni 2022 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 15 ja 15.1.; p 20.4)

selgitanud, et kohtu ülesanne on välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel elatise

suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude

jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. Kolleegium jääb varasemas praktikas

väljendatud seisukoha juurde, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud

asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas

ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230

lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 15; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24; 3. juuni

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). /…/ Lapsetoetus või lasterikka pere toetus on PKS

§ 101 lg 5 kohaselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise komponent, mida kohus peab elatise suuruse

arvutamiseks analüüsima.

10. Kohus rahvastikuregistri andmete alusel tegi kindlaks, et hagejate emal on peale hagejate veel

lapsi, mistõttu kohus palus M. S.el täiendavalt esitada andmed hagejatele makstavate lastetoetuste

ning perele lasterikka pere toetuse maksmise kohta. Hageja esitas Sotsiaalkindlustusameti andmed,

millest nähtub, et R.-M.ile makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus, Lisethile 100 eurot kuus,

2023. aastal maksti lasterikka pere toetust 650 eurot kuus, alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka

pere toetus 450 eurot kuus. M.S. selgitas kohtule, et tema tütar Kersti Sellik täisealiseks saamise

Tsiviilasi nr 2-23-12675

2 (6)

järel jätkas õpinguid ning sellega seoses makstakse perele lasterikka pere toetust kuni 31. augustini

2024.a (see nähtub ka kohtule edastatud Sotsiaalkindlustusameti teatest).

Seega eelduslikult alates septembrist 2024 on M.S.e peres lapsetoetuse saamiseks õigustatud üksnes

kaks hagejat ning lasterikka pere toetuse maksmine lõpeb, samuti väheneb sellega Lisethi

lapsetoetus 80 eurole. Kui muutuvad lapsele makstavate peretoetuste suurused, mida elatise suuruse

määramisel on arvesse võetud, muutub vastavalt ka elatise kuumakse suurus alates sellest kuust, mil

lapsele muutunud suuruses peretoetust maksma hakatakse või lasterikka pere toetuse maksmine

lõpetatakse.

11. Kostja ei ole kohtu selgitustele vaatamata esitanud täiendavaid selgitusi/vastuväiteid. Kuigi

hagejate ema kinnitusel kostja ei tööta ning elatub Mulgi vallalt saadavast toimetulekutoetusest,

kinnistas kostja ise kohtule (küll dokumentide vastuvõtmiseks ise kohtusse tulemise kontekstis), et

viibib Eesti erinevates piirkondades vastavalt sellele, kuidas tööd on. PKS § 102 lg 1 kohaselt vanem

ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui see kahjustab tema võimet ennast

ülal pidada. PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel elatise vähendamist ei ole kostja taotlenud.

12. Kohus leiab, et elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära ei anna alust

ka see, et hagiavalduses on laste kulude summad väiksemad kui kahekordne miinimum (eelduslikult

peavad vanemad laste kulud kandma võrdsetes osades ehk et lastega koos elav vanema panustab

samaväärselt lahus elavalt vanemalt väljamõistetava elatisega). Hagejate esindaja kohtuistungil

selgitas, et märkis elementaarsed igapäevased kulud. Samas kinnitas, et näiteks eluasemekulusid

lastel ei ole, sest neid tasub hagejate ema täiskasvanud poeg, elektrikulu on väike ja seda kuluna ei

näidanud. Samas on lastel vajadusi, mida ema ei ole saanud raha puudusel lastele võimaldada:

trennid, Lisethi lasteaeda panek. Söögirahaks kummalegi lapsele arvestatud 50 eurot kuus on kohtu

hinnangul äärmine miinimum.

13. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise ette maksmise

kohustus tähendab, et sellest oleks võimalik tasuda lapse kulusid jooksval kuul, ehk jooksva kuu

eest elatis peab laekuma kuu esimeses pooles. TsMS § 445 lg 1 alusel kohus märgib otsuse

resolutsiooni elatise maksmise kuupäeva. Hagejad taotlevad määrata elatise maksmise kuupäevaks

jooksva kuu 15. kuupäev.

14. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsuse 03. juunil 2024 tegemise seisuga elatis sissenõutavaks

muutunud kuni 31. maini 2024 (juunikuu elatis muutub sissenõutavaks 15. juunil 2024). Kohus

mõistab otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse välja ühekordse

summana ja edasi kuumaksena.

15. Ülalkirjeldatud arvestuspõhimõtete kohaselt oli perioodil 1. augustist 2023 kuni 31. detsembrini

2023 (5 kuud) R.-M.A. elatise kuumakse 206,16 eurot; alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini

2024 (3 kuud) 228,83 eurot ja alates 1. aprillist kuni lasterikka pere maksmise lõpetamiseni 250,22

eurot kuus. Kui lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse, on R.-M.i elatise suuruseks 287,72

eurot kuni xxxxxxxxxxx, mille järel alates 1. aprillist 2025 indekseeritakse baassummat ja

arvutatakse 2024.a keskmise sissetuleku järgi baassummale lisatav 3%.

R.-M.A. elatis on seega 31. mai 2024 seisuga muutunud sissenõutavaks (elatis võlg) kokku summas

2217,73 eurot: 5 kuud x206,16 eurot=1030,80 eurot + 3 kuud x 288,83 eurot=686,49 eurot + 2 x

250,22 eurot=500,44 eurot.

16. L.A. elatise kuumakse suurused olid järgmised: perioodil 1. augustist 2023 kuni 31. detsembrini

2023 (5 kuud) oli kuumakse 166,74 eurot; alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini 2024 (3 kuud)

180,91 eurot ja alates 1. aprillist kuni lasterikka pere maksmise lõpetamiseni 204,19 eurot kuus. Kui

lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse, on L.A. elatise suuruseks 244,56 eurot kuni

xxxxxxxxxxx, mille järel alates 1. aprillist 2025 indekseeritakse baassummat ja arvutatakse 2024.a

keskmise sissetuleku järgi baassummale lisatav 3%.

Tsiviilasi nr 2-23-12675

2 (6)

Seega L.A. ees on kostjal 31. mai 2024 seisuga elatise võlg kokku 1784,81 eurot: 5 kuud x 166,74

eurot=833,7 eurot + 3 kuud x 180,91 eurot=542,73 eurot + 2 kuud x 204,19 eurot=408,38 eurot.

17. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse peab kostja tasuma ühekordse

summana mõistliku aja jooksul pärast tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ja hageja seaduslik esindaja

võivad kokku leppida teisiti (näiteks konkreetse tasumise kuupäeva ja/või osamaksete kaupa

maksmise).

MENETLUSKULUD

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude

jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude

nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei ole

teadaolevalt hüvitatavaid kulusid tekkinud. Elatise nõudelt riigilõivu ei võeta, hagejal ei olnud

menetluses lepingulist esindajat ja ei ole tekkinud õigusabikulusid, mille hüvitamist kostjalt nõuda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik