2-24-8190/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-24-8190

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2024, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-8190 Kohtuasi X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja: X (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja: C (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Naumkin, e-post: xxx

Kostja: Y (ik xxxxxxxxxxx, aadress xxx, e-post: xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et X (ik xxxxxxxxxxx) põlvneb Yst (ik xxxxxxxxxxx).

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele ning peale jõustumist maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, Jõhvi vallale (johvi@johvi.ee) lapse sünniandmetes muudatuste tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Viru Maakohtule hagi Yi vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.

2. Kostja, Y võttis vastuses hagiavaldusele hagi õigeks, st. tunnistas, et hageja, X on tema tütar.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kirjalikus vastuses hagiavaldusele hageja isaduse tuvastamise nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati (PKS § 94 lg 1). Rahvastikuregistris ja toimiku materjalide juures olevas sünnitõendis puudub kanne isa kohta. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2).

5. PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga. Seega on tuvastatud X põlvneb Yst. Lähtudes eeltoodud põhjendustest rahuldab kohus hagi.

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel.

Tsiviilasja hind

6. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg (TsMS § 123). Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Kuna põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue, on selle nõude hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/