3-22-2065/56 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2065

Haldusasi

MTÜ Las Vahtrad Õitsevad kaebus Pärnu

Linnavolikogu 16. juuni 2022. a otsuse nr 52 ja 30.

augusti 2022. a otsuse nr 1-9/7312-3 tühistamiseks

ning Papli tn 8, Pärnu detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise menetluse algatamise osas uue otsuse

tegemiseks kohustamiseks

MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X, Y. Y, G. G ja C. C

kaebused Pärnu Linnavalitsuse 22. augusti 2022. a

korralduse nr 588 ja 7. novembri 2022. a korralduse nr

730 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2023. a otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad – MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X, Y. Y,

G. G ja C. C, esindaja vandeadvokaat Martin Männik

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Taavi Käärid

Kolmas isik – Rannapapli Arendus OÜ, esindaja

vandeadvokaat Aivar Pilv

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X , Y. Y, G. G ja C. C

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 3. mail 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X, Y. Y, G. G ja C. C

apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2023. a otsuse resolutsiooni p 3.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista MTÜ-lt Las Vahtrad Õitsevad, X. X-

ilt, Y. Y-lt, G. Glt ja C. C-lt solidaarselt Rannapapli Arendus OÜ kasuks välja

halduskohtus kantud menetluskulu 8207,83 eurot.

4. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3-22-2065

5. Mõista MTÜ-lt Las Vahtrad Õitsevad, X. X-ilt, Y. Y-lt, G. Glt ja C. C-lt solidaarselt

Pärnu linna kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 76,80 eurot.

6. Mõista MTÜ-lt Las Vahtrad Õitsevad, X. X-ilt, Y. Y-lt, G. Glt ja C. C-lt solidaarselt

Rannapapli Arendus OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 3000 eurot.

7. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 4. juulil 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse 16.03.2009 korraldusega nr 154 kehtestati Papli tn 8, Pärnu

detailplaneering, millega määrati krundi ehitusõigus ja lubati püstitada sellele üks ärimaa

sihtotstarbele vastav hoone. Hoone suurimaks lubatud ehitusaluseks pinnaks määrati maa peal

609 m2 ja maa all 570 m2, kõrguseks 10 m maapinnast, hoonele nähti ette kuni 3 maapealset ja

üks maa-alune korrus ja hoonesse võis rajada kuni 13 äripinda.

2. Pärnu Linnavalitsuse 22.02.2021 korraldusega nr 124 anti detailplaneeringut täpsustavad

projekteerimistingimused, millega suurendati Papli tn 8 krundile püstitatava hoone

maksimaalset lubatud kõrgust 10% võrra, st 11 meetrini.

3. Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asustusüksuse

üldplaneering 2025+.

4. MTÜ Las Vahtrad Õitsevad esitas 23.08.2021 Pärnu Linnavolikogule taotluse

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks, leides, et see on vastuolus

üldplaneeringuga ja selle realiseerimine ei arvestaks ümbritsevas keskkonnas toimunud

muutusi. Kavandatud hoone ei sobitu enam ümbruskonda, sest see oleks ainus

kolmekorruseline hoone Papli tänava ääres 2- ja 2,5-korruseliste hoonete kõrval.

5. Pärnu Linnavolikogu 19.05.2022 istungil ei leidnud otsuse eelnõu detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmise kohta toetust.

6. Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022 otsusega nr 52 jäeti detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise menetlus algatamata.

2(11)

3-22-2065

Üldplaneeringuga otsustati jätta varem kehtestatud detailplaneeringud kehtima.

Väiksemamahulise ärihoone rajamine Papli tn 8 kinnistule ei ole vastuolus üldplaneeringu

suundumustega. Detailplaneeringu kehtestamisest möödunud aja jooksul on ümbritsev

linnaruum küll muutunud ning paljud ümbruskonna hooned on kas korrastatud või ümber

ehitatud, ent hoonestuse mahuline struktuur ei ole oluliselt muutunud.

7. MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X, Y. Y, G. G ja C. C esitasid Pärnu Linnavolikogu

16.06.2022 otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille linnavolikogu tagastas 30.08.2022

kirjaga nr 1-9/7312-3, kuna leidis, et vaide esitajad ei olnud kõrvaldanud vaides esinenud

puudusi ning eelkõige ei nähtunud vaidest ühtegi keskkonnaalast argumenti, kaalutlust või

põhjendust, millega saaks õigustada keskkonnaorganisatsiooni poolt vaide esitamist.

8. Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korraldusega nr 558 anti ehitusluba Papli tn 8

kinnistule ärihoone püstitamiseks vastavalt Kolm Pluss Üks OÜ ehitusprojektile nr 288.

9. MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X, Y. Y, G. G ja C. C esitasid Pärnu Linnavalitsuse

22.08.2022 korralduse nr 588 kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Pärnu Linnavalitsus

jättis 07.11.2022 korraldusega nr 730 rahuldamata.

10. MTÜ Las Vahtrad Õitsevad esitas Tallinna Halduskohtule kaebused esiteks Pärnu

Linnavolikogu 16.06.2022 otsuse nr 52 ja 30.08.2022 otsuse 1-9/7312-3 tühistamiseks ning

Papli tn 8 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise osas uue otsuse

tegemiseks kohustamiseks ning teiseks Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korralduse nr 558 ja

07.11.2022 korralduse nr 730 tühistamiseks.

Kaebaja kaebeõigus tuleneb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-st 2,

vaatamata sellele, et kaebaja asutati hiljuti ning asutajate hulk on väike. Kaebaja arvamus

konkreetses küsimuses ühtib üldsusena mõistetava elanikkonna olulise osa seisukohtadega.

Kaebaja seisukohad tuginevad üldplaneeringul.

Linnavolikogu 19.05.2022 istungil otsustatu tõttu oli detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise

menetluse alustamine vajalik. 16.06.2022 otsust ei tohtinud teha 19.05.2022 otsuse

vaidlustamise tähtaja jooksul. Linnavolikogu ei järginud kaalutlusõiguse piire, jättes

arvestamata linnaruumis toimunud arenguid. Detailplaneering on vastuolus üldplaneeringus

määratletud selle piirkonna arengusuundadega. Kolmandal isikul ei saa olla kaalukat

õiguspärast ootust detailplaneeringu realiseerimise lubamisele, sest selle kehtestamisest on

möödunud 13 aastat. Papli tn 8 kavandatav hoone ei sobi piirkonda ning sellise mahuga hoone

lubamine eramute ja väikeste kortermajade piirkonda kahjustab pöördumatult elu- ja

puhkekeskkonda Pärnu rannarajoonis.

Ehitusloa andmisel tulnuks arvestada uue üldplaneeringu nõudeid ja põhjendada, miks krundi

lubatud täisehitusprotsent 64 ületab üldplaneeringuga lubatud 50%. Ehitusloa saanud projekti

kohane lahendus ei ole kooskõlas üldplaneeringuga osas, mis puudutab krundi pinda iga

korteri kohta ja haljastuse osakaalu krundil, aga ka muinsuskaitselistel kaalutlustel

üldplaneeringus kehtestatud 10-meetrise hoone kõrguse piiranguga.

Ehitusluba on vastuolus ehitusseadustiku (EhS) § 44 p-ga 7, kuna see anti enne, kui oli

lõppenud Papli tn 8 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus.

Vaide tagastamine oli õigusvastane, sest kaebaja näitas ära tema miljööga seotud õiguste

rikkumise ja põhjendas keskkonnaalaseid aspekte.

3(11)

3-22-2065

11. X. X, Y. Y, G. G ja C. C esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse

22.08.2022 korralduse nr 558 ja 07.11.2022 korralduse nr 730 tühistamiseks.

Ehitusluba rikub kaebajatele üldplaneeringuga antud õigusi. Detailplaneeringu elluviimisel

oleks tulnud sellest möödunud aega arvestades järgida hilisemat üldplaneeringut ja selles

seatud krundi täisehituse protsenti, hoone lubatud suurimat korruselisust, kõrgust ja krundi

haljastuse osakaalu. Üldplaneeringu järgi on alale määratud väikeelamute maa juhtotstarve

ning ala arendamise eesmärk on väljakujunenud elukeskkonna säilitamine ja optimeerimine.

Üldplaneeringu seletuskirja p 15.1 toetab detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist.

Detailplaneering määrab ära ehitusõiguse maksimaalsed parameetrid, mis aga ei tähenda, et

muutunud olude korral säilib õigustatud ootus ehitusõiguse realiseerimiseks maksimaalses

mahus.

Ehitusluba on vastuolus ka detailplaneeringuga, kuna detailplaneeringu järgi on ehitusalune

pind kuni 609 m2, ehitusloa aluseks oleva projekti järgi aga 677,3 m2. Ehitusaluste pindade

arvestamisel tuleb juhinduda detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusest nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu”,

mille § 17 lg 1 sätestas, et ehitise ehitisealuse pinna hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad

osad ning sammastel olev ehitise osa. Detailplaneeringu järgi on ehitise maksimaalne maa-

alune pind 580 m2, kuid projekti järgi hõlmab 551,2 m2 vaid parklat koos panipaikade ja

tehnoruumidega, mitte aga treppe, panduseid jm.

Hoone kolmanda korruse jaotamine ei vähenda valguse varjamist ja hoone on massiivne.

Seeläbi rikutakse kaebajate omandiõigust.

Ehitusluba rikub C. C õigust privaatsusele ja omandiõigusele, sest kavandatud hoone rõdudelt

avaneb vaade A. H. Tammsaare pst 17 hoovi.

Kavandatav hoone hakkab liigselt varjama valgust G. G eluruumides A. H. Tammsaare pst

13, samuti ei ole nende kinnistute piirile kavandatud betoonmüür piisavalt kõrge, et tagada

kaebaja kinnistul privaatsust. A. H. Tammsaare pst 13 sissesõidutee on vaidlustatud ehitusloas

lubatud rajada kergliiklusteena, mis ei ole aga samaväärne praeguse olukorraga, kus seal on

lai sõidutee, mis võimaldab ka parkimist.

Ehitusluba rikub Y. Y omandiõigust, sest lubab ehitada esimese korruse A. H. Tammsaare

pst 13 ja 15 piirile, selleks tuleb aga lammutada A. H. Tammsaare pst 15 paiknev kuur ja

katusealune, kuid vastustaja on jätnud ehitusloas käsitlemata nende taastamise võimaluse.

12. Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad puudub kaebeõigus, sest tegemist ei ole

keskkonnaorganisatsiooniga. Üldplaneeringus on selgelt ette nähtud, et detailplaneeringut ei

ole vaja kehtetuks tunnistada. Võimalik vastuolu hilisema üldplaneeringuga ei ole

planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 1 kohaselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise

aluseks. Detailplaneeringut on asutud realiseerima. Hoone sobivus keskkonda lahendati

detailplaneeringuga. Piirkonnas aset leidnud muutuseks ei saa pidada seda, et piirkonda on

asutud kasutama sihtotstarbeliselt, st elamumaadena ette nähtud maatükke on selleks

kasutama hakatud ja hooned korrastatud. Piirkonnas on ka kolmekordseid hooneid.

4(11)

3-22-2065

Ehitusluba ei saa rikkuda G. G õigusi, kes ei ole ühegi naaberkinnistu omanik ega

rahvastikuregistri järgne elanik.

Ehitusluba

vastab

detailplaneeringule.

Kaebajate

viide

majandus-

ja

kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusele nr 69 ehitusaluse pinna definitsiooni osas ei

ole asjassepuutuv. Ehitusloale kantakse ehitisealune pind, mille saamisel arvestatakse nii

hoone maapealset kui ka -alust osa pinna projektsioonina horisontaaltasapinnal ja seda

mõlemas osas kogumis vastavalt majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusele nr 57

„Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr 57), mistõttu erineb

ehitusloas kajastatav ehitisealune pind detailplaneeringus kajastatud ehitusealusest pinnast.

Rõdud ei avane C. C hoovi. Vaadet ülemiste korruste rõdudelt naabrite hoovi ei saa tihedas

linnaruumi olukorras vältida ja linnaruumis elamisel on paratamatus teatav privaatsuse

vähenemine. Projekteerimistingimuste menetluses läbi viidud insolatsioonianalüüsis tuvastati,

et Papli tn 8 kavandatava hoone maht ei varjuta päikesevalgust mahus ja määras, mis ületaks

naaberkinnistute elanike õigustatud talumispiiri. Vastustaja möönab, et Papli tn 8 kavandatava

hoone vari langeb õhtuti mõningal määral A. H. Tammsaare pst 15 ja 17 kinnistutele, ent

mitte eluhoonete akendesse. Kuuride ümberehituse projekt on menetluses ja selle kohta

tehakse eraldi otsus.

13. Rannapapli Arendus OÜ vaidles kaebusele vastu.

MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad puudub kaebeõigus, sest tegemist ei ole

keskkonnaorganisatsiooniga ja kaebust ei põhjendata keskkonnaalaste minetustega. Tema

ainus tegevus seondub praeguse vaidlusega ning liikmed on Papli tn 8 kinnisasja naabrid.

Otsuse eelnõu vastu võtmata jätmine linnavolikogu 19.05.2022 istungil ei tähenda otsust, et

Papli tn 8 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamist peeti vajalikuks.

Kavandatav ehitis sobitub keskkonda. Ka varem kehtinud üldplaneeringu kohaselt oli Papli tn

8 kinnisasja ümbritsev elukeskkond sarnaselt praegusele väikeelamumaa.

Projekteerimistingimuste andmise menetluse käigus tehti insolatsioonianalüüs, mille järeldusi

ei ole kaebajad ümber lükanud.

Teatav privaatsuse vähenemine on linnaruumis elamise paratamatuks osaks. Kavandatud

rõdud naabrite poolel ei saa leida laialdast kasutust, kuna Papli tänava poolsetele rõdudele

paistab nii hommikune kui ka õhtune päike ja seepärast kasutatakse valdavalt neid.

Üldplaneeringuga võrreldes suurem krundi täisehituse protsent on otsesõnu

detailplaneeringuga lubatud. 3% erinevus uues üldplaneeringus ette nähtud haljastuse

osakaaluga võrreldes on väheoluline.

14. Tallinna Halduskohtu 17.03.2023 otsusega jäeti kaebused rahuldamata ja mõisteti

kaebajatelt vastustaja kasuks solidaarselt välja menetluskulud 76,80 eurot ja kolmanda isiku

kasuks 9848,80 eurot.

MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad pole kaebeõigust. Tegemist ei ole valitsusvälise

keskkonnaorganisatsiooniga ja kaebuse väited ei seondu keskkonnakaitsega. Keskkonnakaitse

eesmärk seondub üksnes looduskeskkonna kaitsega. Keskkonnakaitse eesmärgiks saab olla

eesmärk kaitsta KeÜS § 24 lg 2 p-s 1 loetletud keskkonnaelemente inimtegevuse ebasoodsa

mõju eest. Kaebuse väited seonduvad vaid elamupiirkonda ühe hoone sobivusega. Ühingu

põhikirjas märgitud eesmärk ei ole piisav, et teda pidada keskkonnaorganisatsiooniks. MTÜ

5(11)

3-22-2065

asutati vahetult detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise eel, tal ei ole

muud tegevust ja tema asutajateks olid viis füüsilist isikut, kes olid Papli tn 8 nelja

naaberkinnistu omanikud või nende esindajad.

MTÜ kaebus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Linnavolikogu 19.05.2022 istungil ei tehtud

ühtki otsust. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise üle otsustamisel

on kohalikul omavalitsusel väga avar kaalutlusõigus. Linnavolikogu ei pidanud MTÜ taotluse

lahendamisel hindama muid asjaolusid kui need, mis olid taotluses välja toodud.

Linnavolikogu on MTÜ huve kaalunud. Vaidlustatud otsuse lk 2 eelviimases lõigus on

vastustaja analüüsinud planeeringuala kontaktvööndis toimunud linnaehituslikke muutusi ja

tõdenud, et paljud ümbruskonna hooned on korda tehtud ja kasutusele võetud, ent piirkonna

hoonestuse mahuline struktuur ei ole siiski oluliselt muutunud ning eelkõige ei ole vahepealse

ajaga asjaolud muutunud viisil ja mahus, mis tooks kaasa detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise vajaduse. MTÜ ei ole seda järeldust kohtumenetluses ümber lükanud. Vastustaja

on kohtumenetluses õigesti leidnud, et juba Papli tn 8 detailplaneeringu kehtestamise ajal

olemas olnud ja tookord kasutusest välja langenud hoonete kordategemine ja uuesti kasutusele

võtmine ei ole põhimõtteliselt käsitatav olulise muudatusena linnaruumis. Asjaolu, et

detailplaneeringu seletuskirjas on viidatud mõnedele toona käimas olnud detailplaneeringu

menetlustele, mida algselt taotletud kujul hiljem ei kehtestatud, ei tähenda, et linnaruum

piirkonnas oleks oluliselt muutunud.

Uue üldplaneeringu kehtestamine ei muuda varasemat detailplaneeringut õigusvastaseks ega

too kaasa selle kehtetust. Küsimuses, kas hiljem kehtestatud üldplaneeringus ette nähtud

arengueesmärkide saavutamiseks on varasem detailplaneering vaja kehtetuks tunnistada, on

kohalikul omavalitsusel väga avar kaalutlusõigus. Kolmas isik oli asunud detailplaneeringut

realiseerima, taotledes projekteerimistingimusi, ja lammutas 2021. a-l saadud loa alusel senise

hoonestuse.

Vastustaja kaalus detailplaneeringu lahenduse ajakohasust ka projekteerimistingimuste

andmisel 2021. a-l, lubades suurendada hoone maksimaalset kõrgust. Kaebajad

projekteerimistingimusi ei vaidlustanud. Detailplaneeringu kehtestamisest möödunud pikale

ajale vaatamata on kolmandal isikul seetõttu õigustatud ootus detailplaneering realiseerida.

Vaide läbi vaatamata jätmine eraldi MTÜ õigusi ei riku.

Ehitusluba on õiguspärane. See vastab detailplaneeringule. Nii nagu detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamise otsustamine, saab ka detailplaneeringule vastava ehitusõiguse

teostamist võimaldava ehitusloa andmisest keeldumise otsustada kaalutlusõiguse alusel. See

on aga lubatav üksnes juhul, kui ehitusloa taotluses soovitud ja samas kehtiva

detailplaneeringuga kooskõlas oleva lahenduse realiseerimine kahjustaks teiste isikute õigusi

või avalikke huve ülemääraselt ning nende õiguste või huvide kaal oleks suurem ehitusluba

taotleva isiku huvist. Praegusel juhul see nii ei ole. Vastustaja kaalus ehitusloa andmisel

naabrite vastuväiteid.

Väär on kaebajate seisukoht, et ehitusloa andmine oli vastuolus EhS § 44 lg-ga 7. Erinevalt

kaebajate väidetust ei olnud Pärnu Linnavolikogu algatanud ehitusprojekti aluseks oleva

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust.

Ehitusprojekti järgi ei ole hoone alune pind suurem detailplaneeringuga lubatust.

Ehitusprojekti arhitektuurse osa p 4.4 järgi on hoone maapealsete osade aluseks pinnaks 608

m2, sh konsoolsete rõdude aluseks pinnaks 119,3 m2 ning hoone maa-aluse osa pinnaks 551,2

6(11)

3-22-2065

m2. Need parameetrid ei välju detailplaneeringuga lubatust (maa peal 609 m2 ja maa all 570

m2). Vastustaja on ehitusloa andmisel ka selgitanud, et ehitisealuse pinnana kajastub

ehitusloas 677 m2 tulenevalt sellest, et konkreetse hoone maa-alune ja maapealne osa asuvad

teineteisega võrreldes nihkes, ent ehitusloale kantakse summaarne pind. Seda seisukohta

kinnitavad ka ehitusprojekti osaks olevad joonised. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

24.12.2002 määrusest nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ ei tulnud ehitusloa andmisel

juhinduda, sest see sel ajal enam ei kehtinud. Detailplaneeringu kehtestamise ajal ei

määratlenud planeerimisseadus ega ükski selle rakendamiseks antud õigusakt mõistet

„ehitusalune pind“. Pole alust arvata, et mõistekasutuses lähtuti määrusest nr 69, mis

kehtestati ehitusseadustiku alusel. Planeerimisseaduse eesmärk ehitusõiguse parameetrite

kindlaksmääramisel on eelkõige määrata perspektiivse ehitise tajutava ruumilise mõju ulatus.

Sissesõiduteed, treppe, maapinna tasandil olevaid piireteta terrasse jms elemente, mis võivad

küll konstruktsiooniliselt olla hoone muude osadega püsivalt ühendatud, ei pea arvama

detailplaneeringus sätestatud hoone suurima lubatud ehitusaluse pinna hulka eelkõige juhul,

kui nende tajutav ruumiline mõju ei erine märkimisväärselt mõjust, mis oleks samasugust

funktsiooni täitval muul lahendusel, mis samas ei oleks hoone osa.

Omandiõiguse ja privaatsusõiguse rikkumine ei ole võimalik G. G puhul, sest ta ei ole ühegi

naaberkinnistu omanik. A. H. Tammsaare pst 13 kinnistule avalduvad mõjud ei ole vaidluse

lahendamisel seetõttu asjassepuutuvad. Ehitusluba ei ole aga ka selles osas õigusvastane.

Hoonete vaheline kaugus või muud erilised asjaolud ei ole sellised, mis lubaks kahelda

vastustaja järelduses, et privaatsus A. H. Tammsaare pst 13 kinnistul ei vähene alla

linnakeskkonnas loomuliku talumispiiri. Kaebuses osutatud kergliiklustee rajamine ei ole

ehitusloa ese.

Kaebajate poolt ehitusloa menetluses esitatud argumente, mis puudutasid seda, et kavandatava

hoone 3. korruse aknad on liiga suured, et A. H. Tammsaare pst poolne sein on liiga sile ja

hakkab edastama müra, et hoone idapoolsetelt rõdudelt avaneb põhjendamatult hea vaade

naabrite hoovidesse, et A. H. Tammsaare pst poolse külje kolmanda korruse katuse ja seina

osad on liiga massiivsed ja varjavad valgust, on vastustaja ehitusloa andmise korralduses

käsitlenud. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks nad leiavad, et külaliskorteritena kasutusele

võetav hoone ei vasta Papli tn 8 ärimaa sihtotstarbele või detailplaneeringule.

Detailplaneeringust ei tulene, et tegemist peab olema büroohoonega. Kaebajad ei ole väitnud,

et projekteerimistingimuste andmise menetluses tehtud insolatsioonianalüüs oleks vigane.

Vastustaja on õigesti leidnud, et linnakeskkonnas on lähedal asuvate hoonete varjude

langemine teistele kruntidele paratamatu ja sellega tuleb leppida. Mis puudutab kaebajate

argumenti, et Papli tn8 kavandatava hoone idapoolsetelt rõdudelt avaneb vaade kaebajate

hoovi, siis selles osas on vastustaja ehitusloa andmise korralduses põhjendatult leidnud, et

privaatsuse vähenemine määral, mis kaasneb kaebajate kinnistutele Papli tn 8 hoone

rajamisega, on linnakeskkonnas paratamatu ega kahjusta kaebajate huve ega õigusi ülemäära.

Vastustaja selline hinnang ei ole meelevaldne. On ka usutav, et hoone idapoolsed rõdud ei leia

tihedat kasutust.

Kuuride uuesti ehitamise küsimust ei tulnud lahendada ehitusloa andmisel. Kuigi kaebusest ei

nähtu, mis põhjusel tuli kõnealused kuurid lammutada, on ilmne, et ettekirjutust nende

lammutamiseks ei ole tehtud vaidlustatud ehitusloas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7(11)

3-22-2065

15. Kaebajad paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 17.03.2023 otsus

tühistada ja uue otsusega kaebused rahuldada. Kaebajad jäävad varasemate seisukohtade

juurde.

MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad on kaebeõigus. Arvestades keskkonnainfo kättesaadavuse ja

keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise

konventsiooni (Århusi konventsioon) eesmärki, tuleb kaebeõigust sätestavaid norme

tõlgendada laiendavalt. MTÜ Las Vahtrad Õitsevad vastab konventsiooni art 9 tingimustele.

Tema kaebus tuli rahuldada, sest linnavolikogu tegi 19.05.2022 otsuse, et linnavalitsus peab

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlusega jätkama. Kuna detailplaneeringu

kehtestamisest oli möödunud 12 aastat ja detailplaneering oli vastuolus üldplaneeringuga, tegi

vastustaja ka kaalutlusvea. Projekteerimistingimuste väljastamine ei mõjuta detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamist.

Ehitusluba on õigusvastane. Miljöö on detailplaneeringu kehtestamise järel muutunud, sest

Papli tn 8 naaberkinnistutel paiknevad kolm kultuurimälestiseks tunnistatud hoonet on

vahepeal korda tehtud ja neid tuleb linnaruumis eksponeerida. Vahepeal on uuendatud ka

Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorda. Linnaruumi muutuseks ei saa pidada vaid uute

ehitusmahtude teket. Sedavõrd vana detailplaneeringu realiseerimist suures ehitusmahus oleks

tulnud põhjalikult kaaluda. Ebapiisav on viide, et Muinsuskaitseamet on ehitusprojekti

kooskõlastanud.

Halduskohtu seisukoht, et kaebajad oleks pidanud vaidlustama projekteerimistingimusi, on

üllatav. Projekteerimistingimused ei võta kaebajatelt õigust vaidlustada ehitusluba.

Projekteerimistingimustega täpsustati ainult hoone kõrgust, kuid kõik muud ehitusõiguse

näitajad jäid detailplaneeringuga võrreldes samaks. Seepärast ei saanud

projekteerimistingimused anda kolmandale isikule ka õiguspärast ootust detailplaneeringu

elluviimisele sellises mahus. Halduskohtu seisukoht, et kaalutlusõiguse sisu on vastuväidete

hindamine, on üllatuslik ja ebaõige. Diskretsiooniruum ei piirdunud valikuga, kas ehitusluba

anda ehitusõiguse maksimaalses mahus või jätta ehitusluba andmata. Ehitusloa oleks saanud

anda ka väiksemas ehitusmahus. EhS § 44 p 4 võimaldab jätta ehitusloa andmata, kui ehitise

või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade

omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on

üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Vastustaja ei ole

kaebajate huve sisuliselt kaalunud.

Halduskohtu seisukoht, et kuna kaebajad ei esitanud ehitusloa menetluses vastuväidet

külaliskorterite rajamisele, siis ei pidanud vastustaja ehitusloa andmisel selle kohta põhjendusi

esitama, on väär. Kaebajad esitasid selle vastuväite vaides, mistõttu oleks vaideotsuses tulnud

seda väidet hinnata. Ka ehitusloa andmisel tuleb hinnata kõiki olulisi asjaolusid, sh ehitise

kasutusotstarvet.

Ehitusloa andmisel tuli lähtuda määrusest nr 57. See defineerib ehitisealuse pinna mõiste.

Halduskohus ei ole sellele tähelepanu pööranud.

Halduskohus mõistis kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt välja põhjendamatult suures

ulatuses, rikkudes sellega HKMS § 108 lg-t 12 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

175 lg-ga 1, jättes hindamata asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahu. Menetluskulude väljamõistmine oli vastuolus HKMS § 108 lg-ga 11.

8(11)

3-22-2065

16. Pärnu linn palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ja jääb varasemate seisukohtade juurde.

MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad puudub kaebeõigus, sest kaebust ei ole esitatud

keskkonnaelementide kaitseks.

Kaebajate väited ehitusloa õigusvastasusest seonduvad sisuliselt vastuväidetega

detailplaneeringule. Need vastuväited on lahendatud detailplaneeringuga ja kolmandale

isikule tuleneb detailplaneeringust ehitusõigus. Detailplaneering kehtib, vaatamata selle

kehtestamisest möödunud pikale ajale.

Külaliskorteritega ärihoone on kooskõlas detailplaneeringuga ja ärimaa maakasutusega.

Ehitusloa andmisel ei saa vastustaja kaaluda ehitamise lubamist teistsugusele ehitisele kui

ehitusprojektis välja pakutud. Ehitusloa andmisest saab keelduda vaid EhS §-s 44 sätestatud

juhtudel. Vanu planeerimisotsuseid ei ole võimalik ümber vaadata ehitusloa taotluse

läbivaatamisel.

17. Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega.

MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad puudub kaebeõigus, sest ta ei vasta keskkonnaorganisatsiooni

tunnustele. Linnavolikogu ei teinud 19.05.2022 asjas otsust ja eelnõu tagasilükkamisel ei ole

õiguslikke tagajärgi kaebajatele. PlanS § 140 lg 1 ei näe ette üldplaneeringu andmisel

varasemate detailplaneeringute kehtivuse lõppemist. Tähtsust ei oma, et detailplaneering anti

13 a tagasi. Planeeringulahenduse sobivust ja ajakohasust on vastustaja hinnanud ega ole

seejuures kaalutlusõiguse piire ületanud. Vastustaja hinnata on, kui kaalukaks ta peab

piirkonnas aset leidnud muudatusi. Planeerimisdiskretsioon on lai.

Vaidlustatud ehitusluba on õiguspärane. Ehitusloa andmisel tuleb EhS § 44 p 1 järgi arvestada

kehtivat detailplaneeringut ja projekteerimistingimusi. Projekteerimistingimused on kehtivad.

Muinsuskaitsealaseid asjaolusid on arvestatud. Muinsuskaitseamet kooskõlastas ehitusprojekti

ja tema koostas ka Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra. Külaliskorterite rajamine ei ole

detailplaneeringuga vastuolus. Ehitusloa andmisel lähtuti määrusest nr 57 ja vastustaja ning

halduskohus selgitasid ehitisealuse pinnaga seonduvat õigesti.

Halduskohus jagas menetluskulud õigesti. Ehitus- ja planeerimisvaidlustes on tarvilik läbi

töötada suurel mahul dokumentatsiooni, mis suurendab menetluskulusid. Asja maht on suur.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Halduskohtu otsus on muus osas peale kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulude

väljamõistmise seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega (osas, mis ei

puuduta kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmist kaebajalt) ega pea vajalikuks neid

HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.

19. MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad puudub kaebeõigus. Ühing asutati vahetult enne Papli tn 8

hoonestamisega seotud ettepaneku esitamist ning ühingu liikmed piirduvad Papli tn 8 vahetu

naabruskonna elanikega. Ühing ei ole olnud tegev muus keskkonnakaitse valdkonnas ning ka

Papli tn 8 hoonestamisele esitatud vastuväited ei seondu loodusliku mitmekesisuse ja

elurikkuse, loomastiku ja linnustiku ega atmosfääriõhu, pinna- või põhjavee, pinnase ega

9(11)

3-22-2065

maavarade kaitsega, vaid üksnes kinnistu lähiümbruses vaadete vähenemise ja linnaruumi

muutumisega. Kaebeõigust sedavõrd laialt sisustades oleks ühingul võimalik vaidlustada

detailplaneeringu muutmata jätmise kohta antud haldusakti või ehitusluba samadel alustel, kui

see on võimalik populaarkaebuse esitamisel PlanS § 141 alusel. Keskkonnaasjades kohtu

poole pöördumise regulatsiooni eesmärk ei ole võimaldada kohtusse pöörduda igaühel. KeÜS

§ 30 lg-t 2 ei ole põhjust tõlgendada laiendavalt. Selle tõlgendamine sätte sõnastusest

lähtuvalt ei ole vastuolus Århusi konventsiooni art-ga 9.

20. Halduskohus selgitas ka õigesti, et isegi kui ühingu kaebeõigust jaatada, tuleks kaebus

jätta rahuldamata. Linnavolikogu hääletustulemus, kus otsuse eelnõu ei saa vastuvõtmiseks

piisavat häälteenamust, ei tähenda teistpidise otsuse tegemist. Selline tõlgendus ei oleks

kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lg-ga 5. Kui eelnõu ei saa volikogus

vajalikku toetust, peab eelnõu koostaja esitama volikogule hääletamiseks uue eelnõu (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2023 otsus asjas nr 3-22-947, p 11). Otsuse tegemisel, kas

algatada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus või kas detailplaneeringut muuta,

on kohaliku omavalitsuse üksusel lai kaalutlusruum. Vastustaja ei ole jätnud olulisi asjaolusid

tähelepanuta ega omistanud ühelegi asjaolule ebamõistlikult suurt või vähest tähtsust.

21. Üldplaneeringu kehtestamisega ei kaota varasemad detailplaneeringud kehtivust ja nende

elluviimine ei muutu õigusvastaseks. Üldplaneeringu seletuskirjas märgitakse: „Kehtestatud

detailplaneeringute vastavus üldplaneeringule vaadatakse üle vastavalt seaduses ette nähtud

korrale ning vajadusel algatatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus või uue

detailplaneeringu koostamine.“ Seega ei saa ka üldplaneeringust järeldada, et igal juhul, kui

detailplaneering kaldub uuest üldplaneeringust kõrvale, tuleb see viia üldplaneeringuga

kooskõlla. Olukorras, kus detailplaneeringut ei ole vaidlustatud vastuolu tõttu selle andmise

ajal kehtinud üldplaneeringuga ja vastustaja ei ole ise pidanud vajalikuks detailplaneeringut

uue üldplaneeringu andmise tõttu muuta, ei ole alust ehitusloa andmisest keelduda. EhS § 44

lg 1 keelab ehitusloa andmise vastuolu korral detailplaneeringuga või muude ehitisele või

ehitamisele esitatavate nõuetega. Kehtiva detailplaneeringu olemasolu korral ei lasu

vastustajal kohustust ehitusloa andmisel hinnata, kas ehitusprojekt, mis küll järgib

detailplaneeringut, on kooskõlas selle järel antud üldplaneeringuga, eriti olukorras, kus

üldplaneering ei sea üldisuse tõttu sedavõrd rangeid nõudeid konkreetsele kinnistule

ehitamisele.

22. Ehitusluba ei ole õigusvastane. See lähtub kehtivast detailplaneeringust. Halduskohtu

põhjendused ehitisealuse pinna mõiste selgitamisel on õiged. Apellatsioonkaebuse väited

vastustaja põhjendamiskohustusest ei lükka halduskohtu otsuse sellekohaseid põhjendusi

ümber. Halduskohtu otsust ei saa mõista nii, et vastustaja ei pea hindama, kas ehitusprojektiga

kavandatud hoone vastab ehitisealuse pinna osas detailplaneeringu nõuetele, vaid seda, et

projekti kooskõla korral ei pea ehitusloa andmisel sellekohast hinnangut eraldi põhjendama.

23. Detailplaneering ei keela vaidlusalusele kinnistule külaliskorterite ehitamist. Üürile

andmise eesmärgil külaliskorteritega hoone püstitamine ärimaa sihtotstarbega kinnistule on

õige. Projektis kavandatud ehitis vastab majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51

„Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas toodud mõistega „Majutushooned“ hõlmatud

ehitise määratlusele. Halduskohus märkis õigesti, et detailplaneering ei nõua, et ehitis võib

olla üksnes büroohoone.

24. Ehitusloa andmisest ei tulnud keelduda linnakeskkonna muutumise tõttu. Naabritel ei ole

õigust nõuda, et detailplaneeringule vastavat ehitusluba ei antaks seetõttu, et linnaruum on

muutunud. Halduskohus selgitas õigesti, et uusi ehitusmahte ei ole piirkonda lisandunud.

10(11)

3-22-2065

Kaebajate õiguste kaitsega ei seondu väide, et muinsuskaitseliste hoonete kordategemise järel

on vajalik tagada neile avaramad vaated ja seetõttu tuleb Papli tn 8 hoonele ehitusluba jätta

andmata. Muinsuskaitselistele hoonetele, mis ei ole korda tehtud, tuleb tagada vaadete

olemasolu samasuguses ulatuses kui korda tegemata mälestistele. Seetõttu ei ole kaebajate

väide miljöö muutumise arvestamata jätmisest ka sisuliselt õige.

25. Halduskohus jagas menetluskulud osaliselt ekslikult. Asjas esitati väga suures mahus

tõendeid ja menetlusdokumente ning vaidlust ei saa pidada lihtsaks. Esindajatasu

väljamõistmist olukorras, kus kolmas isik on äriühing ja kaebajad füüsilised isikud ja

mittetulundusühing, ei saa pidada kaebeõigust ilmselgelt piiravaks ega ebaõiglaseks.

Esindajatasu ei ole seetõttu alust pidada põhjendamatult suureks. Siiski ei saanud halduskohus

välja mõista kolmanda isiku esindajatasu koos käibemaksuga, arvestades muutunud

kohtupraktikat õigusabikulude väljamõistmisel käibemaksu arvesse võtmisest (Riigikohtu

11.05.2022 otsus asjas nr 3-20-663, p 23). Välja mõistetud esindajatasu suurust tuleb seetõttu

vähendada 1640,97 euro võrra.

26. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta kaebajate

kanda, kuna kaebus jääb rahuldamata. Vastustaja menetluskulud (sõidukulud 76,80 eurot) on

põhjendatud. Kolmas isik taotleb esindajatasu väljamõistmist 5121,14 eurot (käibemaksuga).

Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole

põhjendatud. Kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kuna apellatsioonimenetluses ei ole

vaidlusküsimuste ring laienenud, on ringkonnakohtu hinnangul kolmanda isiku esindajatasu

põhjendatud vaid osaliselt, 3000 euro ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)