2-23-124385/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-124385

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi M.P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3943,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046;

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa,

Mustamäe tee 16) lepinguline esindaja Dmitri

Santašev

Kostja: M.P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

Xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud 02.05.2024

avalikult [teadaanne number 2244956])

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Jätta OK Incure OÜ hagi M.P. vastu täies ulatuses rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra

ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

3. Toimetada kostjale kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

Tsiviilasi nr 2-23-124385

2 (5)

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ esitas 13.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3955,45 euro saamiseks. 14.06.2023 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 16.08.2023 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 06.09.2023 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh krediidikulukuse määr ja selle

arvutamiseks kasutatud osised koos arvutuskäiguga, kas ja kus on lepingus andmed

intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija

poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma kohta; esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034

sätestatud kohustuste täitmist; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu

kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi

arvestati); tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule

riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis

võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

3. OK Incure OÜ esitas 21.09.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M.P. vastu põhivõlgnevuse

2990,82 euro, intressi 337,05 euro, sissenõudmiskulude 35,00 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivise 581,12 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv

455,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4. Pärnu Maakohus võttis 06.11.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number 2244956). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

Tsiviilasi nr 2-23-124385

3 (5)

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 16.04.2023.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

5. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

5.1. Hagiavalduse kohaselt IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 24.05.2017

krediidikontolepingu nr 3079096, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1 000,00 eurot.

Kostja täitis lepingut korrektselt, mistõttu võimaldati kostjale limiidi tõstmist 19.10.2017

(lepingu nr 3248581), 22.02.2018 (lepingu nr 3360951), 24.05.2018 (lepingu nr 3575012) ja

12.06.2019 (lepingu nr 4424957). Tegemist ei ole uute lepingute sõlmimisega, vaid lepingute

muutmisega, mille käigus muudetake lepingu number, tõstetakse krediidikonto limiit ning

arvestatakse intressimäära. Hageja lähtus nõude põhjendamisel ja kujundamisel viimase

kehtiva lepingu muutmisest. Krediidikontolepingu 4424957 krediidilimiit oli kuni 3 000,00

eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi

60 kuu jooksul. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil

30.05.2017 kuni 26.01.2023 kogu summas 8 469,00 eurot.

5.2. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,28% aastas. Krediidi kulukuse määr on

60,03% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata

ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul.

Leping ei ole tühine, kuivõrd krediidi kulukuse määra kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2018

Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt krediidi kulukuse määra kolmekordne määr

on 60,03% (20,01% x 3).

5.3. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega. Kostja jättis tasumata jaanuari (summas 130,98€; maksetähtaeg 30.01.2023),

veebruari (summas 111,88€; maksetähtaeg 28.02.2023) ja märtsi (summas 111,88€;

maksetähtaeg 29.03.2023) osamaksed tasumata. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava

tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude

hagejale. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust,

mistõttu loeti leping ülesöelduks 24.04.2023.

5.4. Kostja on saanud krediiti kogusummas 8469,00 eurot. Kostja tasus krediidisumma katteks

5478,18 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2990,82 eurot

(8469,00 – 5478,18 eurot).

5.5. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates viimasest raha kasutusele

võtmisest kostja poolt, so 27.01.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 23.04.2023 summas

337,05 eurot.

5.6. Hageja arvestab viivist alates krediidilepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.04.2023

kuni hagiavalduse esitamiseni 20.09.2023 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale

viivist 581,12 eurot.

5.7. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitist summas 35,00 eurot VÕS §§ 115 ja 1132

lg 2 p 3 alusel. Hageja sissenõudmiskulud kujunesid järgmiselt: 1) nõudekiri 24.04.2023 – 0€;

2) pretensioon 10.05.2023 – 25€; 3) teade 17.05.2023 – 5€; 4) hagihoiatus 24.05.2023 – 5€.

5.8. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

6. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

6.1. Dokumendid toimetati kostjale avalikult kätte 16.04.2024 avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes

16.05.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

Tsiviilasi nr 2-23-124385

4 (5)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm

03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse

tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud laenuandjaga 24.05.2017 sõlmitud

krediidilepingust nr 3079096 ja selle muutmistest 19.10.2017 (lepingu nr 3248581), 22.02.2018

(lepingu nr 3360951), 24.05.2018 (lepingu nr 3575012) ja 12.06.2019 (lepingu nr 442495)

tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja krediidilepingu üles öelnud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud

krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi

krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse

rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu

lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule

laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

10. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

Kuigi kohus 06.09.2023 määruses selgitas hagejale, et hagiavalduses tuleb muuhulgas esitada

asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste

täitmist, siis hageja selliseid andmeid hagiavalduses ei esitanud.

11. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Kuivõrd hageja nimetatud asjaolusid

hagiavalduses välja ei toonud, siis kohtul puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks

Tsiviilasi nr 2-23-124385

5 (5)

kostjale krediiti andes kontrollinud kostja krediidivõimekust. Nii rikkus krediidiandja VÕS §

4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse

tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma

tagasimaksmise

kohustus,

mistõttu

jätab

kohus

rahuldamata

hageja

intressi-

ja

sissenõudmiskulud.

12. Kuna laenuandjal ei olnud õigust küsida intressi suuremas ulatuses kui VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär ning see oli alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse

tegemiseni määras 0% aastas, tuleb osamaksetel tasutud intress lugeda põhiosa tasumise

makseteks. Koos hagiavaldusega esitatud laekumiste arvestuse kohaselt (dtl 96-98)

krediidiandja on kostjale teinud väljamakseid kogusummas 8469,00 eurot ning kostja on teinud

tagasimakseid kogusummas 12 330,72 eurot, milles põhuvõla kattes on arvestatud 5478,18

eurot, intressi katteks 6625,18 eurot, viivise katteks 6,93 eurot ja teenustasude katteks 220,43

eurot. Märgitust tulenevalt ületab tasutud intress saadud laenusummat ning hageja nõue

põhivõlgnevuse 2990,82 euro väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd

hagejal puudub põhiosa võlgnevus, siis ei saa kostjal olla viivise võlgnevust, mistõttu kohus

jätab ka rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 581,12 euro väljamõistmiseks.

13. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus TsMS §

162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud,

mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetlluskulude suurust kindlaks ei

määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik