2-23-133054/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

3. Jätta menetluskulud osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista osaühingult

EUROPARK ESTONIA välja Xi kasuks lepingulise esindaja kulud 457,50 eurot.

5. Tasaarvestada osaühingu EUROPARK ESTONIA ja Xi vastastikused kohtuotsusega

väljamõistetavad rahalised nõuded ning mõista osaühingult EUROPARK ESTONIA

välja Xi kasuks 412,50 eurot.

6. Mõista osaühingult EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

31. mail

2024

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-23-133054

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Xi vastu leppetrahvi

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn) lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja advokaat Ardi Rebane

Hagi õigeksvõtt

Kohtuotsus põhineb kostja Xi poolt hagi õigeksvõtul

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada

osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

hagi

Xi

vastu

leppetrahvi

väljamõistmiseks.

2. Mõista Xilt välja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus summas 45

eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud.

Xi kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohtuotsuse põhjendused

Kostja võttis hagi 01.04.2024 menetlusdokumendis õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik

(TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus teha hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava või põhjendava osata. Seega põhjendab kohus

kohtuotsuses üksnes menetluskulude jaotamist, määramist ja väljamõistmist. TsMS § 168 lg 6

sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei

ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Hageja toob esile, et hageja esindaja ja kostja seaduslik esindaja suhtlesid telefoni teel

22.märtsil kaks korda, ca 10 minutit ja väidetavalt pakkus ta kostjale väga soodsatel

tingimustel kompromissi. Enne 08.05.2024 seisukoha koostamist võttis ta ka ühendust

lepingulise esindajaga võimaliku kompromissi sõlmimise osas. Hageja leiab, et on käitunud

kogu menetluse kestel heauskselt ning on olnud orienteeritud olukorra lahendamisele

võimalikult soodsalt ja kiirelt. Hagejale jääb arusaamatuks kostja käitumine selles osas, et kui

talle pakuti välja 120-eurost kompromissi, siis kostja seaduslik esindaja jäi passiivseks ja otsis

endale advokaadist esindaja.

Kostja toob 01.04.2024 vastuses esile, et tema ega ta seaduslik esindaja ei teadnud

hagiavalduses toodud auto rendilepingust ega ka leppetrahvi nõude aluseks olnud

parkimistingimuste rikkumisest midagi. Seetõttu tuli hageja hagiavaldus kostjale ootamatult.

Hageja oleks saanud kostja suhtes kohtumenetlust vältida kui ta oleks eelnevalt tema

seaduslikku esindajat oma leppetrahvi nõudest teavitanud ja andnud mõistliku tähtaja nõude

kohtuväliseks täitmiseks. Arvestades samu asjaolusid ja seda, et kostja on alaealine, on

menetluskulude kostja kanda jätmine ka kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja märgib, et

tema sai haginõudest teada alles, siis kui kohus talle dokumendid kätte toimetas. See, et

hageja algul vale kostja vastu pöördus, on tema enda risk. Isegi kui hageja selline väide

kompromissi pakkumise osas oleks tõendatud, toimus telefonivestlus 22.03.2024.a, seega juba

peale kostja asendamiseks kohtule taotluse tegemist (16.02.2024.a) ning selle kohtumäärusega

rahuldamist (19.03.2024.a). See tähendab, et kostja ega tema seaduslik esindaja ei andnud

ikkagi oma käitumisega mingit põhjust hagi esitamiseks nii esialgse vale kostja kui ka kostja

asendamise teel X vastu. Hageja mingeid järeleandmisi oma ettepanekuga ei teinud.

Arvestades, et hageja nõue oli 45 eurot, kompromissi korral jääkisid menetluskulud

eelduslikult poolte endi kanda ning hageja saaks taotleda veel pool riigilõivu tagasi, ei ole

hageja väidetud 120-eurone pakkumine tõsiseltvõetav kompromissettepanek.

Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja oli orienteeritud olukorra lahendamisele võimalikult

soodsalt ja kiirelt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kõige hiljem oli hagejal parkimisnõuete

rikkuja teada maksekäsu kiirmenetluse ajaks, kui esialgne kostja tõi vastuväites esile, et ta oli

leppetrahvi koostamise ajal andnud sõiduki rendilepingu alusel pärandaja kasutusse

(vastuväites on märgitud nii sõiduki kasutaja nimi kui isikukood) . Seega oleks hageja saanud

olukorda lahendada juba enne maakohtusse hagi esitamist. Hageja seisukohast nähtuvalt on ta

suhelnud kostja seadusliku esindajaga peale kostja asendamist (kostja asendati 19.03.2024 ja

hageja suhtles 22.03.2024, seega peale kohtumenetluse algust), asendatud kostja on pärija

ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et ta oleks saanud nõudest teada enne

kohtudokumentide kättesaamist, mistõttu ei saa teha järeldust, et asendatud kostja põhjustas

kohtusse pöördumise. Hageja väide kompromissi pakkumise ja kompromiss-summa osas on

paljasõnaline ja tõendamata. Kuivõrd menetlusosaline võib kohtus osaleda nii isiklikult kui ka

lepingulise esindaja kaudu, siis ei ole kostja seaduslikule esindajale etteheidetav advokaadi

poole pöördumine ja väidetava kompromisspakkumise mittevastuvõtmine. Ka hageja ise

osaleb kohtumenetluses lepingulise esindaja vahendusel. Arvestades eeltoodut kogumis ja

seda, et kostja pärijana ei olnud enne kohtumenetlust leppetrahvist teadlik ja seda, et kostja

kohe peale hagimaterjalide saamist hagi õigeks võttis, leiab kohus, et menetluskulud tuleb

jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda.

13.05.2024 esitatud ja 24.05.2024 täiendatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

menetluskuludeks õigusabikulud koos käibemaksuga 1105,62 eurot (876,87+228,75). Hagejat

on esindanud advokaat tunnitasuga 125 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on varem

pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu

02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 205,58 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu

18.05.2022 otsus nr 2-21-1824, p 13). Kuigi Riigikohtu lahendite järgimine ei ole käesoleval

juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Võttes

arvesse esindaja kvalifikatsiooni (advokaat) peab kohus kostja esindaja tunnitasu mõistlikuks.

Kostjat esindanud advokaadilt võib eeldada professionaalset teenust, mis tähendab muuhulgas

seda, et teenust osutatakse mõistliku ajaga. Arvestades, et asi ei olnud keerukas, esindaja

kvalifikatsiooni, menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning seda, et menetlusdokumendid

sisaldavad menetluskäiku ja kordusi, mis ei ole menetlusdokumendis vajalik, on kohus

seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg menetlusdokumentide ülevaatamiseks, seisukohtade

kujundamiseks, telefonikonsultatsiooniks ja vastuse koostamiseks (toimingud 27.03.-

01.04.2024) on 1,5 tundi; hageja seisukohaga tutvumiseks, kostja seisukoha ja

menetluskulude nimekirja esitamiseks (toimingud 08.05-13.05.2024) 1 tund ning hageja

menetlusdokumendiga tutvumiseks, 24.05.2024 menetlusdokumendi koostamiseks 0,5 tundi,

kokku 3 tundi summas 457,50 eurot koos käibemaksuga.

TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse

kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust

kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused otsusega rahuldatud nõuded, mille

tulemusena mõistetakse hagejalt kostja kasuks välja 412,50 (457,50-45) eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/