3-24-1123/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

31.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1123

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja nr 1-

24/1-3/121 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.05.2024 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja MR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.05.2024 määruse

resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale haldusasjas nr 3-24-1123.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.05.2024 määruse

resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata. Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-

3/121 määratud distsiplinaarkaristuse võib täitmisele pöörata tingimusel, et enne

kartserisse paigutamist saab X viibida mõistliku aja tavarežiimil.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirjaga 1-24/1-3/121 tunnistati kinnipeetav X süüdi

Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises (üldtunnustatud viisakusreeglite

eiramine) ja karistati teda distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks

vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel. Tallinna Vangla inspektor-

kontaktisiku AS 14.03.2024 ettekande nr 1-24-2883 kohaselt toimus X ja kaaskinnipeetava

vahel 14.03.2024 kella 10.19 paiku R-5 eluosakonna spordinurgas sõnelus, millele AS reageeris

ja andis korralduse sõnelus lõpetada. Videosalvestist kontrollides tuvastas AS, et samal päeval

kella 10.17 paiku toimus samade kinnipeetavate vahel R-5 osakonna majandusruumis sõnelus,

mille käigus X vehkis kätega kaaskinnipeetavale midagi selgitades. Seejärel suundusid samad

kinnipeetavad spordinurka ja kella 10.20 paiku lähenes X kaaskinnipeetavale ja lükkas teda

jõuliselt kätega eemale. Jätkus sõnelus, mis lõppes ametniku sekkumisel. Seejärel suundus X

majandusruumi ja kell 10.21 viskas kuivatuskapist kõik intsidendis osalenud kaaskinnipeetava

kuivama pandud riided põrandale. Toimepandud rikkumine ohustab otseselt vangla üldist

julgeolekut ja järelevalve tegemist ning näitab üles lugupidamatust kaaskinnipeetavate ja

3-24-1123

2(5)

vanglas kehtiva korra vastu. Kuna kinnipeetaval on mitu kehtivat distsipliinirikkumist (sh 2

karistust ebaviisaka käitumise eest) ja praegune rikkumine on raske, ei saa piirduda noomituse

ega lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Kinnipeetavat on varem samalaadsete rikkumiste

eest karistatud noomitusega ja lühiajalise kokkusaamise keelamisega, kuid see pole uut

rikkumist ära hoidnud. Praeguse vangistuse jooksul ei toimu kinnipeetaval pikaajalisi

kokkusaamisi, tal pole kambris elektriseadmeid ega teda pole tööle määratud, mistõttu ei ole ka

pikaajalise kokkusaamise ja elektriseadme keelamine ega töölt eemaldamine asjakohased

karistused. Seega on kartserikaristuse kohaldamine otstarbekas ja see võib kinnipeetava

edaspidised rikkumised ära hoida.

2. X esitas 16.04.2024 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles 15.04.2024 käskkirja 1-24/1-

3/121 kehtetuks tunnistamist ja alternatiivse karistuse määramist. Samal päeval esitas X

Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja 1-

24/1-3/121 kehtivuse peatamiseks.

3. Tallinna Halduskohus vabastas 23.04.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt

riigilõivu tasumise kohustusest ja peatas Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja täitmise kuni

vaide nr 5-15/24/92-1 esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni.

4. Tallinna Vangla jättis 17.05.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/92-3 X vaide rahuldamata.

Vangla on teadlik kinnipeetava terviseprobleemidest, kuid meditsiiniosakonna andmetel

absoluutset keeldu ajutise isoleerimise kohta ei ole. Seega ei ole kinnipeetava viidatud

terviseprobleemid aluseks sellele, et tal ei ole võimalik kartserikaristust kanda. Samuti ei ole

kinnipeetav ajal, kui ta on paiknenud avatud eluosakonnas üksinda kambris, esitanud ühtegi

kirjalikku pöördumist põhjendusega, et ta ei saa olla vaimse tervise tõttu üksinda kambris.

15.04.2024 käskkirjas on põhjendatud karistuse liigi valikut. Seega ei ole tehtud kinnipeetavale

kartserikaristuse määramisel kaalutlusviga.

5. X esitas 17.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja

nr 1-24/1-3/121 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse peatada esialgse

õiguskaitse korras vaidlustatud käskkirja kehtivus. Ühtlasi palus kaebaja vabastada end nii

esialgse õiguskaitse taotluselt kui ka kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest. Kartserirežiim

on ohuks kaebaja tervisele ja ta palub määrata alternatiivne karistus. ÜRO piinamisvastase

eriraporti aruandest selgub, et üksikvangistuse negatiivne mõju inimese tervisele võib tekkida

juba paari päevaga. Risk tervisele suureneb iga üksikvangistuses veedetud päevaga. Pikaajalise

üksikvangistuse mõjud – unehäired, depressioon, ärevus, foobiad, emotsionaalne sõltuvus,

segadus, mäluhäired, kontsentratsiooni puudulikkus jne – võivad avalduda pikalt ka pärast

üksikvangistusest vabastamist. Üksikvangistust tuleks vältida tõsiste vaimsete probleemidega

kinnipeetavate puhul. Kaebajal tekkisid suured probleemid psüühilises tervises pidevalt

üksikvangistuse tingimustes viibimisega.

6. Tallinna Vangla palus 21.05.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebaja rikkumise suhtes on läbi viidud nõuetekohane menetlus, kinnipeetava süü on

tõendatud. Kuna kaebaja pani toime distsipliinirikkumise, siis võis talle VangS § 63 lg 1

kohaselt kohaldada distsiplinaarkaristusi. Menetleja on käskkirjas karistuse valikut kaalunud ja

põhjendanud ning leidnud, et rikkumise eest on proportsionaalseks karistuseks kaheks

ööpäevaks

kartserisse

paigutamine.

Kaebaja

ei

vaidle

vastu

distsipliinrikkumise

toimepanemisele, küll aga ei nõustu ta terviseseisundile viidates rikkumise eest määratud

karistusega. Vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega.

Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim

siis, kui karistus täidetakse kohe. VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt ei ole vanglal võimalik

distsiplinaarkaristust selle määramisest kaheksa kuu möödumisel enam täitmisele pöörata.

Avalikkusel on huvi, et distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetavat karistatakse. Kaebajal

on küll varem diagnoositud segatüüpi isiksusehäired F61.0 ja kaasneva diagnoosina F68.1, kuid

3-24-1123

3(5)

Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole praegu leidnud, et kaebaja ei võiks viibida üksinda

kambris (dtl 113–116). Tallinna Vangla psühhiaater on tervisekaarti teinud sissekande, milles

ta palub vanglal küll jälgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarsete meetmete rakendamise ja

võimalike tagajärgede vahel, kuid absoluutset keeldu kaebaja ajutiselt isoleerimiseks ei esine

(dtl 113–116). 28.09.2020 tervisekaardi sissekandes on psühhiaater märkinud, et kinnipeetav

uhkustab oma F61.0 diagnoosiga ja loodab sellega lisasoodustusi saada (dtl 117–119). Seega

võib kaebaja puhul järeldada manipuleerivat käitumist ja rõhumist oma terviseprobleemidele

siis, kui ta satub enda jaoks ebasoodsasse olukorda. Kaebaja vaimset tervist jälgitakse pidevalt,

sh on 23.05.2024 planeeritud ka psühhiaatri konsultatsioon. Kaebaja suhtes kohaldatakse alates

06.05.2024 VangS § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta õhutas osakonnas

konflikti tekkimist ja ohustas sellega vangla julgeolekut. Kaebaja paikneb eraldatud lukustatud

kambris ning lisaks liikumisele on piiratud ka tema vanglasisest suhtlemist ja kehakultuuriga

tegelemist. Praeguseks ei ole meedikud ega vanglateenistujad kaebaja käitumises ega

terviseseisundis seoses lukustatud kambris hoidmisega negatiivseid muutuseid täheldanud.

Seega ei esine praegu kaebajal tervislikke vastunäidustusi kartseris viibimiseks. Kui kaebajal

peaks enne kartserikaristuse kandmisele asumist või kartserikaristuse ajal ilmnema

terviseprobleeme,

mis

välistavad

tema

kartseris

viibimise,

toimitakse

vastavalt

meditsiiniosakonna suunistele.

7. Tallinna Halduskohus vabastas 23.05.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluselt riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2) ning taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest

vabastamiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale 20 euro

suuruse riigilõivu tasumiseks ja ekspertiisi taotluse täpsustamiseks 5 päeva määruse

jõustumisest arvates.

Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest vaidlustatud käskkirjaga määratud

distsiplinaarkaristuse ärakandmisel ei ole võimalik seda enam tagasi pöörata. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest kaebusel on väga vähesed eduväljavaated.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja pani toime talle vaidlusaluses käskkirjas etteheidetava

distsiplinaarsüüteo. Tuleb möönda, et üksikvangistus võib mõjutada isiku vaimset tervist.

Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajal on varem tuvastatud segatüüpi isiksusehäire. Arvestades

aga kaebaja toimepandud tegu ja asjaolu, et arstid ei ole keelanud kaebaja suhtes

kartserikaristuse rakendamist tervislikel põhjustel, ei ole kaheks ööpäevaks kartserisse

paigutamine karistusena ülemäärane. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja vaimset tervist

jälgitakse pidevalt, sh on 23.05.2024 planeeritud ka psühhiaatri konsultatsioon. Seega, kui

karistuse kandmise ajal peaks ilmnema, et kaebaja suhtes on kartserikaristuse kandmine

tervislikel põhjustel vastunäidustatud, tuleb vanglal sellele reageerida ning karistuse kandmine

kohe katkestada. Praegu ei ole esitatud andmeid, mis välistaksid karterikaristuse kandmise.

Vaidlustatud käskkirjas (dtl 85-91) ja vaideotsuses (dtl 107-110) on piisavalt põhjendatud, miks

ei olnud võimalik ja otstarbekas määrata kaebajale teist liiki karistust ja miks määrati sellise

pikkusega karistus. Vangla esitatud põhjendustega saab nõustuda. Lisaks kaalub avalik huvi –

üldise distsipliini ja julgeoleku tagamine vanglas – üles kaebaja huvi käskkirja kehtivuse

peatamiseks. Vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse

karistusega. Ka kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud, et distsiplinaarkaristuse mõju nii

konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse

kohe. Arvestades distsiplinaarkaristuse määramise aega ja eeldatavat kohtumenetluse pikkust,

pääseks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisel VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt suure

tõenäosusega igasuguste tagajärgedeta distsiplinaarsüüteo toime panemisest.

Taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata sõltumata kaebaja

maksevõimest, kuna kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad (HKMS § 110 lg 1 ja § 111

lg 1). Kaebaja subjektiivne arusaam, et talle määratud karistus on tema tervislikku seisundit

3-24-1123

4(5)

arvestades liialt range ning tuleks asendada mõne muu karistusega, ei ole aluseks kaebuse

rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X palub 23.05.2024 määruskaebuses (täiendatud 26.05.2024) tühistada halduskohtu

23.05.2024 määrus ning uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus ja

vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohus rahuldas 23.04.2024 määrusega

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja vangla ei vaidlustanud seda. Kartserikaristus võib

kahjustada kaebaja vaimset ja füüsilist tervist. Kaebaja tervislik seisund on niigi halb, kuid

lisaks peab ta taluma üksikvangistust, üldist vanglasisest liikumis- ja suhtlemispiirangut,

kartserisse paigutamist. Pikaajaline üksikvangistus omab negatiivset mõju kinnipeetava

tervisele ja põhjustab diagnoositud haiguste süvenemist. Kohtupraktika järgi ei tohi

psüühikahäiretega isiku suhtes üksikvangistust kohaldada. Arst on kaebajal diagnoosinud

psüühikahäire (depressioon, ärevus- ja paanikahäire). Kaebaja üksikvangistuses hoidmisel

muutub tema depressioon raskekujulisemaks ja võib lõppeda surmaga. Riigikohus on

selgitanud, et isegi kui erinevate rikkumiste eest määratud kartserikaristused on eraldivõetuna

õiguspärased, ei pruugi lubatav olla nende katkematu täitmisele pööramine. Halduskohus on

rikkunud uurimisprintsiipi, kui ei määranud ekspertiisi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

23.05.2024 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

10. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

11. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest hilisema

kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik ära kantud kartserikaristust tagasi pöörata ega

kõrvaldada täielikult ka selle võimalikke tagajärgi. Samas jagab ringkonnakohus halduskohtu

seisukohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole kaebuse väheste eduväljavaadete ja

ülekaaluka avaliku huvi tõttu põhjendatud.

12. Kaebaja ei vaidle oma avaldustes vastu, et pani 15.04.2024 käskkirjas etteheidetava

distsiplinaarsüüteo toime, kuid peab õigusvastaseks temale kartserikaristuse määramist. Ka

ringkonnakohtu hinnangul on vangla 15.04.2024 käskkirjas ja 17.05.2024 vaideotsuses

piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud, miks ei olnud eesmärgipärane kohaldada kaebajale

mõnda muuda VangS § 63 lg-s 1 nimetatud distsiplinaarkaristust. Vangla ei ole tegutsenud

õigusvastaselt, kohaldades kaebajale karistusena kartserisse paigutamist. Euroopa Inimõiguste

Kohtu praktika kohaselt ei ole psüühikahäirega kinnipeetava üksikvangistuses hoidmine

täielikult välistatud, kuid seejuures tuleb hinnata tähtsust omavaid asjaolusid enne isiku

üksikvangistusse paigutamist ning vajadust võtta seejuures arvesse konkreetse isiku olukorda

ja rakendada asjakohasel juhul täiendavaid kaitsemeetmeid nt suitsiidi- või enesevigastamise

ohu tõrjumiseks (nt 28.11.2023 otsus nr 3501/20 jt, Schmidt ja Šmigol vs. Eesti, p-d 123–126;

27.02.2018 otsus nr 50236/06, Shatokhin vs. Venemaa, p-d 30–32; vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 01.04.2024 määrus nr 3-24-855, p 10). Kaebaja tervisekaardi väljavõttest

3-24-1123

5(5)

nähtuvalt on vangla psühhiaater 18.04.2024 sissekandes (dtl 116) leidnud, et kaebaja

isiksushäire on kompenseeritud ja määratud raviskeem optimaalne ning kuigi on vajadus

järgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarmeetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede

vahel, ei ole kaebaja ajutine isoleerimine tema vaimse tervise seisundit arvestades täielikult

vastunäidustatud. Seisukohal, et kaebaja puhul pole välistatud lukustatud kambris viibimine

aga kartserikaristuse kandmine, on olnud varem ka teine vangla psühhiaater (vt Tartu

Ringkonnakohtu 24.04.2024 otsus nr 3-22-775, p 13). Psühhiaatrid on avaldanud ka arvamust,

et kaebaja kipub oma vaimse tervise probleeme võimendama, et saavutada enda soodsamat

kohtlemist (nt 19.06.2020, 28.09.2020, 28.02.2024 sissekanded, vt dtl 115, 118–119; vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus, p 11). VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib

kinnipeetava kartserisse paigutada kuni 14 ööpäevaks. Seda arvestades ei saa kartserisse

paigutamise aega – kaks ööpäeva – pidada ebaproportsionaalseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et avalikes huvides on kinnipeetavale määratud karistuse täideviimine ning

esialgse õiguskaitse kohaldamisel jääks VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt suure tõenäosusega

karistus täitmisele pööramata.

13. Haldusasjas nr 3-24-1417 selgitas Tallinna Vangla 24.05.2024 vastuses, et kaebaja suhtes

kohaldatakse endiselt 06.05.2024 käskkirja alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, ta viibib

eraldatud lukustatud kambris ja piiratud on tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust.

Samas ei nähtu vangla 24.05.2024 vastusest ja sellele lisatud kaebaja tervisekaardist sama

kuupäeva seisuga, et kaebaja terviseseisund oleks muutunud nii, et see iseenesest välistaks tema

kartserisse paigutamise (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2024 määrus nr 3-24-1417).

Kuigi põhjendatud ei ole esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja nr

1-24/1-3/121

kehtivuse

peatamine,

märgib

ringkonnakohus

siiski,

et

määratud

distsiplinaarkaristust ei tohi täitmisele pöörata nii, et kaebajal ei jää täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamise ja kartserisse paigutamise vahele mõistlikku aega, mille ta

saab veeta tavarežiimil (vt ka VangS § 65 lg 1 teine lause).

14. HKMS § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel mh määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse

täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest (HKMS § 110 lg 1 p 1). Lisaks sellele, kas isik on

oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline riigilõivu tasuma, tuleb menetlusabi

andmisel hinnata ka menetluses osalemise edukust (HKMS § 111 lg-d 1–3).

15. Halduskohus jättis ka õigesti rahuldamata kaebaja taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest

vabastamiseks. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, saab nõustuda halduskohtu hinnanguga

kaebuse väheste edulootuste kohta. Vangla on määratud karistust asjakohaselt põhjendanud

ning ringkonnakohtule kaalutlusvigu ei nähtu. Kuna kaebuse edulootused on vähesed, tuleb

menetlusabi andmisest keelduda kaebaja majanduslikust seisust sõltumata. Riigilõivu tasumise

kohustuse eesmärk on ka vähendada põhjendamatute kaebuste esitamist. Kohtusse pöördumise

õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise

vältimiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.09.2007 määrus nr 3-3-1-40-07, p 11).

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 23.05.2024 määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata. Kui kaebaja soovib kaebuse menetlemist, tuleb tal tasuda 20

euro suurune riigilõiv 5 päeva jooksul praeguse ringkonnakohtu määruse jõustumisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)