2-22-6534/87 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2024, Paide

Tsiviilasja number

2-22-6534

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

X hagi C ja Y vastu elatise vähendamiseks

Hageja hagi hind kummagi kostja vastu on 1576,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja X (isikukood x)

Kostja 1 C (isikukood x)

Kostja 2 Y (isikukood x)

Kostjate seaduslik esindaja K (isikukood x)

Kostjate esindaja riigi õigusabi korras advokaat Gerda-Johanna

Aasmaa

Suuline menetlus, kohtuistungite toimumiste ajad: 27.02.2023,

11.01.2024, 05.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta X (isikukood x) hagi C (isikukood x) vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.

2. Jätta X (isikukood x) hagi Y (isikukood x) vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud X kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja seisukohad

1. Kostjad on hageja ja kostjate seadusliku esindaja lapsed. Pärnu Maakohus kinnitas 22.08.2018

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-1209 poolte kompromissi, mille kohaselt tasub hageja

alates veebruarist 2018 igakuist elatist kummalegi kostjale summas, mis on 60% Eesti

Vabariigis sätestatud elatise miinimumsummast, ehk 2018.a. 150 eurot kuus kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Kompromiss sõlmiti lähtudes asjaolust, et riiklikud toetused

arvestatakse elatise summast maha.

2. Pärnu Maakohtu 22.08.2018 kohtumääruse tegemise ajal elatise summade määramise aluseks

olevad asjaolud on muutunud. Kostjate vajadused ei ole suuremad PKS § 101 lg 1 alusel

arvestatud elatise suurusest. Elatist ei ole põhjendatud välja mõista suuremas ulatuses, kui on

vaja lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja tema arenguks piisavate vahendite

tagamiseks. Kostjad ei ole tõendanud, et nende igapäevaste vajaduste rahuldamine ja arenguks

piisavad vahendid ei ole tagatud kostjatele laekuvate riiklike toetuste arvelt. Riiklike toetuste

summa ületab PKS § 101 kohase indekseeritud vajaduspõhiste kulutuste summa. Kostjate poolt

välja toodud vajadused ei ole olulises ulatuses põhjendatud igapäevaselt vältimatud vajalikud

kulud. Põhiosas on kostjate välja toodud kulud meelelahutuseks ja kostjate ema varandusliku

seisu parandamiseks, sh kostjate ema ja vanaema ülalpidamiseks. Elatis, kui laste igapäevaste

vajaduspõhiste kulude hüvitis, ei ole ette nähtud tagada ulatuses, kus kostjad keelduvad

põhivajaduse katmise kohasest pakkumisest, kuna see ei ole neile mugav (tasuta sõidu asemel

taksosõit + kahe auto kulud, sotsiaalkorteri asemel mugavustega üürikorter jms). Kostjate ema

pangakonto väljavõte kajastab ülekandeid kostjate kontodele, kuid ei ole kajastanud kostjate

kontodel olevaid rahalisi vahendeid kostjate sissetulekuna. Samuti ei ole kostjate esindaja

kajastanud riiklikult toetatud tulumaksutagastuste summasid, mille arvelt on samuti kaetavad

kostjate kulud.

3. Kostjate väljatoodud vajadus elutingimuste parendamiseks saab olla põhjendatud ainult

avariitööde osas, mille vajadust ei ole esitatud. Tegemist on kuludega, mis ei ole otsustatud

mõlema vanema poolt. Tsiviilasjas n 2-17-18190 hinnati kostjate elutingimused sobivateks.

Küttepuude osas on esitamata arvestus, millises ulatuses tekivad küttekulud puuküttest ja

millises ulatuses toimub küte õhksoojuspumba abil. Kostjal 2 ei ole vajadust eraldi elamispinna

järele, sest selle vajaduspõhisus on tekkinud ainult ema tegevuse tõttu ja kostja 2 vajaduspõhise

elukeskkonna kujundamise hoolsuskohustuse tegematajätmisest. Kostjate väide, et peres on

vajadus kahe auto järgi on kostjate ema mugavus, mille eest hageja ei pea vastutama. Kostjad ei

sõida autoga iseseisvalt. Kostjatel on tasuta ühistranspordi kasutamise õigus. Huvitegevusega

seoses ei peaks hageja vastutama nende katmise eest suuremas ulatuses kui see, mis on

arvestatud PKS-s reguleeritud baassumma sisse. Kostjate väited vajadusest ortooside ja

tallatugede järgi ei ole kaetud hagiperioodiga. Kostjale 2 iseseisva elamispinna hankimine ei jää

hagiperioodi sisse.

4. Kostjate seadusliku esindaja väide selle kohta, et tal ei ole võimalik töötada suurema

koormusega kui 60% ei vasta tõele, kuna kostjate seaduslik esindaja on pidanud võimalikuks

asuda õppima y. Seega ei ole kostjate seadusliku esindaja osaline töökoormus vajaduspõhiselt

õigustatud. Menetluses ei ole tõendatud, et kostjad ei oleks tööks võimelised. Menetluses ei ole

esitatud tõendeid, et kostjad oleksid ära kasutanud kõik Töötukassa poolt pakutavad

tugiteenused.

4.1.

Alates 07.12.2020 on Eesti Töötukassa otsuse nr x alusel määratud kostjale 1 igakuine

töövõimetoetus, mille kehtiv päevamäär on 16,33 eurot. Nt aprillis 2022 maksti kostjale 1

töövõimetoetust 489,90 eurot. Toetuse maksmise periood on 07.12.2020 – 06.12.2022. Toetus

makstakse kostja 1 seadusliku esindaja kontole. Lisaks on alates 07.12.2020

Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr r alusel kostjale 1 määratud puudega inimese toetus, mille

kehtiv määr on 192% toetusmäärast 25,57 eurot, mis teeb väljamakse igakuuliseks summaks

49,09 eurot. Toetuse saamise periood on 07.12.2020 – 6.12.2022.

4.2.

Kostjale 2 on määratud 10.12.2020 Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr Y igakuine puudega

inimese toetus, mille kehtiv määr on 630%, mis teeb igakuise toetuse suuruseks 161,09 eurot.

Toetuse saamise perioodiks on määratud 01.01.2021 – 23.06.2022. 25.08.2022 seisukohas

täpsustas hageja, et kostjale 2 on alates 24.06.2022 määratud puuduv töövõime ja

töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 16,33 eurot, mis teeb juulikuu arvestusega

makstud toetuse summaks 506,23 eurot. Toetus on määratud kuni kostja 2 täisealiseks saamiseni

24.06.2024. Toetus laekub kostja 2 seadusliku esindaja kontole.

4.3.

Võrreldes Pärnu Maakohtu 22.08.2018 määrusega on muutunud PKS §-s 101 sätestatud

elatise arvestamise kord. Hageja tugines PKS § 2172 lg-le 1. Hagejate seaduslikule esindajale

makstakse lasterikka pere toetust. Arvestada tuleb PKS § 101 lg-s 7 sätestatud mastaabisäästu.

Kostjad ei viibi hagejaga PKS § 101 lg-s 6 sätestatud vahemikus ööpäevi. Tsiviilasjas nr 2-17-

12039 sõlmisid hageja ja kostjate seaduslik esindaja kokkuleppe suhtluskorras, millega

vähendati kostjate viibimisaega hageja juures. Varem kehtis poolte vahel kokkulepe, kus kostjad

viibisid hageja juures 43% ajast. Kuna kostjate seaduslik esindaja oli vabatahtlikult nõus

sellega, et kostjad viibivad hageja juures varasemaga võrreldes vähem aega, siis ei saa see

mõjutada elatise suurust.

4.4.

Kostjate seaduslik esindaja ei kasuta elatist laste huvides, mis on tõendatud

rehabilitatsiooniteenuste aruandlusega, millest nähtub, et rehabilitatsiooni eesmärgi kohased

rehabilitatsiooniteenused ei ole kostjatele olnud regulaarselt tagatud. Kostjate seaduslik esindaja

ei arvesta kostja 2 vajadustega ja kehtestab end läbi kostja 2 aastatepikkuse provotseerimise ja

kokkulepetest taganemise, on võtnud ära lapse isiklikke asju, viies lapse kestvasse

ärevusseisundisse. Hageja taotleb osutada ülalpidamist muul viisil ja tugineb oma taotluses

kostjate seadusliku esindaja käitumisele järgmistes asjaoludes: kostja 2 vastu otsitud ja

kohandatud tõendite kogumine, avalduse tegemine kostja 2 vahistamiseks, keeldumine

vahistamise ajaks kostja 2 lubamiseks hageja vastutusele ja järelevalvele, kostja 2 suunamine

KLAT teenusele, kohtu eksitamine taotluses, et saada abi MDFT teenuse rakendamise läbi,

kostja 2 teistkordne vahistamine vanemliku järelevalve tegematajätmisest tulenevalt,

keeldumine kostjale 2 kohaliku omavalitsuse poolt leitud korteri vastuvõtmiseks, kostja 2 suhtes

ohjeldusmeetmete rakendamine, kostjate seaduslik esindaja on öelnud, et lapsed võivad hageja

juurde minna elama või siis hoolitsegu nende eest riik läbi toetatud elamise. Kostjate elamine

emaga lähtub nende tahteavaldustest, kostjad viibivad ajaliselt rohkem ema juures, mis lähtub

kostjate seadusliku esindaja tahtest. Laste elamine maal tuleneb kostja 2 diagnoosipõhisest

vajadusest tagada keskkond, kus laps tunneb end kõige paremini. Laste emale on antud juhised,

kuidas tagada kodune õhkkond, milles kostja 2 ei oleks teistele ohtlik, kuid kostjate seaduslik

esindaja neid ei järgi. Hageja kohustus anda kostjatele ülalpidamist on tagatud lapse

kasvatamises osalemise alusel, sh haridus- ja terviseküsimuste korraldamise tagamisel, vara

kaitsel, juriidilise õigusnõu korraldamisel ja laste vajaduspõhiste kulutustega kehtiva

suhtluskorra põhise isa-lapse suhte hoidmise tagamisega. Pooled on sellisel viisil

ülalpidamiskohustuse täitmises kokku leppinud.

4.5. Hageja on töötu alates 01.02.2022. Töötuskindlustus lõppes 05.11.2022. Hageja ei ole leidnud

sobivat tööd. Hageja hooldab oma raske puudega ema. Ema hooldusvajadus suureneb ajas.

Hooldusvajadus on igapäevane ja kõigis toiminguis. Hageja saab toimetuleku toetust. Tal on

piirangud tööle asumiseks tulenevalt asjaolust, et hageja on asunud kutseõppele. Hagejal on

piiratud töövõime. Hageja on sunnitud elatisekohustuse täitmiseks oma vara võõrandama, sest

jooksvate sissetulekute arvelt ei ole võimalik elatisekohustust täita.

4.6. Hageja nimel ei ole väärtpabereid. Hagejale kuuluvad neli sõidukit s (23.05.2012), mis on

igapäevases kasutuses, v (1983), registrikanne peatatud, q (1992), registrikanne peatatud, o

(1972), registrikanne peatatud. Hagejale kuulub 9 kinnisasja, kolm neist on kaasomandis. Ükski

vara ei ole seisundis, et seda välja üürida või müüa või sellest muud tulu saada.

5. Hageja esitas nõude kostja 1 vastu vähendada elatise summat alates hagi esitamisest kuni kostja

täisealiseks saamiseni xx xx xxxx null euroni ja kostja 2 vastu elatise vähendamiseks alates

hagi esitamisest kuni kostja tööealiseks saamiseni xx xx xxxx.a summani 91,46 eurot ja

ajavahemikul 24.06.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni 23.06.2024 summani 41,24 eurot.

25.08.2022 täpsustas hageja oma nõuet kostja 2 osas ja taotles elatise vähendamist nullini alates

hagi esitamisest kuni kostja 2 täisealiseks saamiseni.

Kostjate seisukohad

6. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad on nõus, kui kohus määrab elatise summaks 175,20

eurot. Kui kohus ei pea eeltoodud summat põhjendatuks, siis paluvad kostjad mõista elatis välja

kehtiva PKS § 101 alusel arvutatavas määras. Kostjad leiavad, et elatise vähendamiseks alust ei

ole. Ei esine PKS §-s 102 lg 2 toodud aluseid. Kostjad ei vaidle vastu sellele, et kostjate

seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust ja see jaguneb 4 lapse vahel. Samuti on

põhjendatud kostja 2 puhul arvestada PKS § 101 lg-s 7 sätestatud mastaabiefekti.

7. Tsiviilasjas nr 2-17-12039 kompromissi sõlmimise alusena ei arvestatud kõiki toetusi, mis

kostjatele võidakse maksta. Aluseks võeti riiklikud peretoetused. Tsiviilasja nr 2-17-12039

dokumentidest nähtub, et arvesse võeti laste arvu peres ja riiklikke peretoetusi. Mainitud on küll

ka riiklikke toetuseid vastavalt Riigikohtu otsusele 3-2-1-127-09 p 15, kuid seda vaid riiklike

peretoetuste kontekstis, ning nn puudetoetuseid ei arvestatud elatise suuruse kokkuleppimisel.

Kompromissi sõlmimise hetkel oli mõlemal kostjal kehtiv otsus puude raskusastme määramise

ning sellega seotud sotsiaaltoetuse kohta.

8. Kostjad ei nõustu, et elatisest tuleks maha arvutada töövõimetoetus, mida kostjad saavad (igal

juhul ei tohiks töövõimetoetust elatisest maha arvestada täies ulatuses). Töövõimetoetus on

lastele määratud eesmärgipäraselt aitamaks teda tema puudest tulenevalt, see ei saa olla aluseks

vabastada üks vanem lapse ülalpidamise kohustusest. Töövõimetoetuse seaduse § 11 alusel

makstakse töövõimetoetust sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või

puuduv töövõime. Seega võib seda lugeda sissetulekuks, kuid arvestada tuleb, et toetust

makstakse isikutele, kellel oma erivajaduse tõttu ei ole võimalik endale ise üldse mitte või siis

samaväärselt töövõimeliste isikutega sissetulekut teenida. Seega seaks töövõimetoetuse arvelt

elatise vähendamine noored ebavõrdsesse olukorda teiste töövõimeliste elatist saavate noortega,

kes on võimelised endale ise sissetulekut teenima. Sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lg 2 p 9

alusel ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on

saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni

19-aastaseks saamiseni või pärast seda kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli

nimekirjast väljaarvamiseni. Kostjate hinnangul asendab töövõimetoetus just sellist sissetulekut.

Kostja 2 õpib põhikoolis, kostja 1 x kohanemiskursusel, mis on võrdsustatud nimetatud

tingimustega. Alates 01.04.2021 on x täienduskoolituse kursusel õppivatel lastel ja nende

vanematel õigus saada riigi poolt makstavaid peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi. PKS ei

näe ette ja Riigikohtu lahendid ei toeta elatise vähendamist töövõimetoetuse arvelt – elatise

vähendamine toetuste arvelt saab toimuda vaid koostoimes muude mõjuvate asjaoludega,

milliseid kostjate hinnangul käesolevas asjas ei esine.

9. Kostjate vajadused on suuremad kui kehtiva PKS § 101 alusel arvutatava elatise suurus.

27.02.2024 seisukohas avaldasid kostjad, et kostja 1 kulutused perioodil 30.04.2022 –

05.12.2022 olid kokku 3332 eurot, s.o 3332/7=476,10 eurot kuus. Eeltoodule lisanduvad kulud

eluasemele, toidukulud, autoga seotud jm ühised kulud. Need on keskmiselt summas 350 eurot,

kokku 476,10+350=826,10 eurot. Kostja 2 kulud perioodil 30.04.2022 – 31.05.2023 olid kokku

5619,86 eurot, s.o 5619,86/13=432,30 eurot kuus. Eeltoodule lisanduvad kulud eluasemele,

toidukulud, autoga seotud jm ühised kulud 350 eurot kuus, kokku 432,30+350=782,30 eurot

kuus. 21.03.2024 seisukohas tõid kostjad välja oma keskmisteks kuludeks kostja 1 kohta 860

eurot kuus ja kostja 2 kohta 760 eurot kuus.

10. Kostjatel on vajadus parandada oma elutingimusi. Kostjate elukohaks oleva elumaja kaks

väliskülge, vundament ja alumise korruse põrandad vajavad soojustamist, eeskoda laseb läbi

tuult ja tuisuga tuli ukse vahel ka lund, eeskoja aken on vaid ühe klaasiga, mis on kinnitatud

aknaraamile väikeste naeltega. Esikus ja ülemise korruse trepihallis on remont pooleli, s.o

esikus on vaja plaatida põrand, paigaldada pistikupesad, valgustid, aknalauad, aknapõsed ja lae

voodrilauad. Lisaks on ruumides sooja mittepidava eeskoja tõttu väga külm, kahe korruse

vahelisele trepile potiga asetatud supp on väga madalate välistemperatuuride puhul hommikuks

külmunud. Ja ka pesuruumist läbi esiku kööki suunduvad veetorud külmuvad ning köögis pole

siis vett. Nt 23.02.2023 kl 8:11 oli esikus temperatuur 0,1 kraadi, välitemperatuur samal ajal -13

ja lapsed liiguvad läbi nende ruumide ühelt korruselt teisele ning ka WCsse ja pesuruumi.

Ülemisel korrusel vajavad otsasein ja lagi viimistlemist ning põrand paigaldamist - põrandaks

jätkuvalt vanad lauad, mis on kumerad, liiguvad ja on suurte vahedega. Köögi kraanikausi all

nurgas oli eelmisel aastal katkise toru tõttu tekkinud veeavarii, kahjustuste ärahoidmiseks sai

üles võetud linoleum ja seal all olev märg papp - see nurk ja tegelikult kogu köögi põrand vajab

korda tegemist. Majale on vaja teha ka lisaväljapääs (hetkel on olemas vaid 1), et tekitada

lisaturvalisus nt tulekahju tekkimise puhul ning tagada liikumisvõimalus eeskoja ehitustööde

ajaks. Maja 2 seina soojustamiseks, katkise akna vahetuseks; uue eeskoja ja lisaväljapääsu

ehitamiseks on võetud uus hinnapakkumine käesoleval aastal – tööde maksumus kokku on 21

410.-, ei sisalda elektritöid, kuid kuna majanduslik olukord on jätkuvalt ebakindel - elatise

vaidlus on veninud ning tulud käesoleval aastal vähenevad lasterikka pere toetuse suuruse

muutumise ning kostja 2 elatise lõppemise tõttu, samas kulud suurenevad käibemaksu tõusu

tõttu - on suuremad remonttööd hetkel edasi lükkunud. Seni on remonttöödega hakkama saadud

ilma laenudeta – säästude arvelt ja toetustega (nt Kredex), mistõttu on eluaseme kulubaas olnud

madal. Praeguseks on aga toetuste võimalused ammendunud ning vajalike tööde rahaline maht

liiga suur, et seda säästude arvelt oleks võimalik teostada. Seetõttu tuleb kaaluda ehitustööde

rahastamist laenu abil, mis tõstab igakuiseid eluaseme kulusid. Järgmiseks talveks on vajalik

tellida küttepuid vähemalt 10 ruumi, maksumus jääb vahemikku 600.- kuni 1000.- eurot

sõltuvalt, millise ruumihinnaga puid võimalik ostuhetkel saada on. Kasutusel olev puurkaevu

pump ning hüdrofoor on paigaldatud üle 10 aasta tagasi ajal, mil majas elas 1 inimene ning

ülemisele korrusele veevarustust ei olnud viidud. Praeguseks elab samas hoones kokku 6

inimest, lisaks on viidud veevarustus ka ülemisele korrusele, mistõttu pumba/ hüdrofoori

võimsus jääb suurenenud mahu tõttu nõrgaks ning vajab väljavahetamist. Sobiva võimsuse ja

mahutavusega veesüsteemi soetamise ja paigalduse hinnaklassi suurusjärk jääb vahemikku 500-

1000 eurot.

11. Kostja 2 käitumishäirete tõttu (agressiivsus nii vaimselt kui füüsiliselt, lisaks seksuaalselt

ebasobiv käitumine kõikide pereliikmete suhtes) on keskne mure nii kostjale 2 kui pere teistele

lastele turvalise elukeskkonna loomine. Antud olukorrale on tähelepanu juhtinud ka erinevad

spetsialistid. Viimati tuli kostja 2 agressiivsuse tõttu päästekeskuse kaudu abi kutsuda

25.11.2023. Väljakutsele reageerisid nii politsei kui kiirabi. Kiirabikaardil on ära toodud, et

„Vajalik sotsiaaltöötajatega suhelda patsiendi edasise elukoha suhtes kuna teised lapsed

nooremad ja ohustatud patsiendi käitumisest“. Turvalise elukeskkonna loomiseks ja kõigi

pereliikmete vaimse ning füüsilise heaolu tagamiseks oleks vajalik eelkõige eraldi elukoht

kostjale 2, kes paraku keeldub kategooriliselt korteris elamisest ja kes päris iseseisva elamisega

praegu veel ka toime ei tuleks, kuid eraldi maja ostmiseks või ülejäänud perega samale

kinnistule teise hoone püstitamiseks puudub kostjate seaduslikul esindajal võimekus, viimane

variant ei lahenda ka lõpuni turvalisuse probleeme. Teine võimalik variant oleks kostjate

seaduslikul esindajal koos pere teiste lastega eraldi elamispinnale asumine, kuid neljale

inimesele elamispinna leidmisega kaasnevad taas suuremad kulud, ka vajadus praeguse elukoha

renoveerimisega jätkamiseks ei kao kuhugi, eriti kui kostja 2 sinna edasi elama jääb. Turvalisust

saaks veidi tõsta ka mõningate ümberehitustöödega olemasolevas elumajas. Selleks oleks vaja

lõpuni ehitada ülemise korruse nn trepihall ning püstitada sinna vahesein koos turvalise

lukustatava uksega – siis saavad pere teised lapsed kostja 2 agressiivsemate tujude ajal

turvaliselt ülemise korruse WCsse pääseda ning ka seal ruumis asuvad teiste pereliikmete asjad

saavad olla lõhkumise/ rikkumise eest kaitstud. Lisaks saab sel juhu ülevale korrusele ruumi

rohkem ning luua võimalused õppimiseks ka ülakorrusel, mis vähendab vendadevahelist

konfliktiohtu. Ülemise korruse remonttööde teostamiseks ja vaheseina ehitamiseks on võetud

hinnapakkumine, mille alusel tööde maksumus kokku on 2110 eurot.

12. Erivajadustega laste kasvatamisest tulenevalt ei ole laste emal, kostjate seaduslikul esindajal

võimalik tööl käia täiskohaga, tema võimekus teenida sissetulekut on hoolduskoormuse tõttu 40

% väiksem. Kostjate seaduslik esindaja töötab x 60% koormusega ja tema põhipalk on 1110

eurot kuus. Jaanuari 2024 palgateatisest nähtub, et tema põhipalk alates 01.01.2024 on 1260

eurot. Kostjate seaduslikul esindajal on kogumishoius. Kostjate seaduslikul esindajal on

autolaen põhiosamaksete summas 2065,36 eurot ning erinevad järelmaksud 534,11 eurot.

Kostjate seaduslikule esindajale kuulub kinnistu x, mille hinnanguline maksumus on 36 000

eurot. Kostjate seaduslikule esindajale kuulub sõiduk 2014 a, hinnangulise väärtusega 4000

eurot. Tegu on remonti vajava sõidukiga. Remondi hinnanguline maksumus on 933 eurot.

Kostjate seaduslikule esindajale kuulus ka z, mis tuli võõrandada käigukasti probleemide tõttu.

Hageja väide, et kostjate seaduslik esindaja on tema arvelt rikastudes soetanud teise auto enda

mugavamaks elukorralduseks, on ebaõige ja halvustav. Ilma kahe autota on maal mitme lapsega

ja eriti erivajadustega lastega väga keeruline korraldada logistikat. Sageli tuleb lapsi samal ajal

transportida erinevatesse kohtadesse (nt pidi 01.09.2023 viima samaaegselt kostja 2 x ning

kostja 1 w) või on kostjate seaduslikul esindajal vaja viibida tööasjus kodust eemal, kuid samal

ajal on vaja tagada lastele transport koolist või huviringist koju või teenusele vm. Peres olnud

teise auto võõrandamise tõttu on hetkel tulnud hakkama saada ühe autoga, mis on olnud

keeruline – nt 15.01.2024 tekkis kostjal 1 x koolis viibides tervisehäire, mille tõttu ta ei saanud

õppetöös osaleda, kuid kostja seaduslik esindaja oli autoga koos pere teise lapsega kodust eemal

ning ei olnud võimalik kostjale 1 kooli järele minna. 25.02.2024 vajas kostja 2 transporti

talviselt telkimisürituselt koju, mistõttu väiksem vend s ei pääsenud enda huvialaringi

(skaudiring), sest selleks puudus transport. Kostja 2 vajab enda huvialadega tegelemiseks

sagedamini nö pikamaa transporti – üle tunni aja sõidu kaugusele kodust – kaugematesse

metsadesse, telkimiskohtadesse või veekogude äärde, kuid tema vajaduste ja soovide täitmise

ajaks jäävad pere ülejäänud lapsed ilma võimalusest kodust väljapoole pääseda ja muidugi ka

vastupidi. Seetõttu on lähiaja vajaduseks ka teise sõiduvahendi soetamine (eeldatav maksumus

5000.- 7000.- eurot).

13. Kostjate seaduslik esindaja ei ole kasutanud elatist muudel eesmärkidel peale kostjate

ülalpidamise. Hageja etteheited on alusetud. Kostjate seaduslik esindaja ei ole takistanud hageja

ja kostjate suhtlust. Kostjad on piisavad suured, et hageja on kostjatega viimastel aastate otse

suhelnud. Nt on kostja 2 avaldanud 2022-2023 talvel soovi hageja juurde minna, kuid hageja ei

olevat seda võimaldanud. Kostjate seaduslik esindaja on alati kostjatele pakkunud võimalust, et

kui tal endal on x asjaajamisi, võiksid nad vähemasti sel ajal käia hagejat vaatamas, kuid

kumbki kostja pole seda soovinud. Kostja 1 viibib nädala sees käesoleval õppeaastal x ning

hagejal oleks väga hea võimalus kostjaga 1 tihedamalt suhelda, kuid seda on juhtunud kuue kuu

jooksul kokku u 3 korda, neist 2 korda kostja 1 initsiatiivil. Kõnekas on ka fakt, et kuigi kostjale

1 tõesti ei meeldi viibida x õpilaskodus, on ta siiski pigem seal, kui oma isa juures (kes elab x).

14. Kostja 2 KLAT teenusele paigutamine oli tingitud kostja 2 agressiivsest käitumisest. Kostjate

seaduslik esindaja pöördus korduvalt hageja poole palvega aidata olukorda lahendada, kuid

hageja ei soovinud järgida dr u soovitust võtta kostja 2 enda juurde elama. Kostja 2 jätkuva

äärmiselt keerulise käitumise tõttu kodus enda lähedaste inimestega, esitati vallavalitsuse poolt

02.12.2020 avaldus kostja 2 paigutamiseks kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT) ja avaldus

rahuldati. 05.10.2021 esitati vallavalituse poolt uus taotlus kostja 2 paigutamiseks KLAT

teenusele, mis rahuldati kuni õppeaasta lõpuni. Lisaks on kostja 2 kriminaalkorras süüdi

mõistetud enda alaealise venna vägistamises ning allutatud seetõttu kuni 31.08.2023

käitumiskontrollile. Antud asjaolude tõttu – agressiivsus ja seksuaalselt hälbiv käitumine on

tekitanud olukorra, kus kostja 2 ei tohiks spetsialistide ja ametnike sõnul kodus koos enda

alaealiste vendadega elada, kuid lahendust sellele ei ole seni leidnud.

15. Hageja majanduslik olukord ei ole olulisel määral halvenenud. Hagejale kuulub 9 kinnisasja.

Hageja jooksev sissetulek hageja enda esitatud dokumentide alusel on 2022 olnud keskmiselt

1438,62 eurot kuus ja 2023 1344,24 eurot kuus, mis ei ole oluliselt erinev, võrreldes tsiviilasja

nr 2-17-12039 menetluse ajaga. Tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluses esitas hageja, et ta saab

juhatuse liikme tasu 470 eurot (bruto) ja 2018 juhatuse otsusega suurendati seda tasu 600 euroni.

Samuti ei nõustu laste ema laste isa tooduga istungil, et temale ei kuulu väärtuslikku vallasvara.

Kostjale teadaolevalt kuulub hagejale kolm sõiduautot ja ka traktor. Samuti kuulub hagejale

väikeelamu näidismaja. Nimetatud transporditava maja eest on hageja maksnud 80000 eurot,

milline tuleneb eelmise kohtuasja Swedbanki hageja väljavõttest. Lisaks on laste isa märkinud

tsiviilasja nr 2-17-12039 istungil, et jooksvate igapäevaste kulude katmine toimub nii

regulaarselt laekuva juhatuse liikme tasuna kui ka varasematel aastatel kogutud

ettevõtluskasumi reservide arvel. Seega on hagejal vara, mida saab realiseerida ilma, et see

tooks kaasa ulatuslikku või täiendavat kahju hagejale. Hageja äriühingu x OÜ omakapital oli

31.12.2018 kokku 738 522 eurot, sh eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruandeaasta

kasum. 31.12.2022 seisuga on ettevõtte omakapital kokku 1 274 439 eurot, sh kasum 1 267 409

eurot. Seejuures on äriühingul võlg omaniku ehk hageja ees 121 828 eurot. Arvestada tuleb

asjaoluga, et kostja 1 sai täiealiseks 06.12.2022, mistõttu on talle makstava elatise kohustus

nimetatud ajast ära langenud.

16. Asjaolu, et hageja peab lisaks lastele ülal oma eakat ema, ei anna alust elatise vähendamiseks

PKS § 102 lg 2 alusel. Vastavalt PKS § 98 lg-le 1 eelistatakse alanejat sugulast ülenejale

sugulasele, laps seatakse alati esikohale.

17. Pole usutav, et hageja tervislik seisund on olulisel määral halvenenud talle määratud osalise

töövõime tõttu. Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et ta õpib x ehituspuusepa eriala x

kursusel. Kooli kodulehel on antud eriala kohta järgmine kirjeldus: "Ehituspuusepp töötab nii

siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Töö nõuab

füüsilist pingutust, töökeskkonnaga on seotud mehaaniliste vigastuste tekkimise risk, arvestada

tuleb ka tolmu ja lenduvate keemiliste ühenditega." (x).

Kohtuotsuse põhjendused

18. TsMS § 459 lg 1 p-d 1 – 2 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus

ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et

kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma

alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu

alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi

kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

19. Kohus tuvastab, et Pärnu Maakohtu 22.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-12039

kinnitati alaealiste laste kostja 1, kostja 2, D, K ja hageja vahel sõlmitud kompromiss, milles

lepiti kokku, et hageja tasub alates veebruarist 2018 igakuist elatist iga eelnimetatud alaealise

lapse ülalpidamiseks summas, mis on 60% Eesti Vabariigis sätestatud elatise miinimumsummast

(2018 oli see 150 eurot kuus), kuni iga eelnimetatud lapse täisealiseks saamiseni (dtl 15 – 16).

Hageja on kohustatud tsiviilasjas nr 2-17-12039 kinnitatud kompromissi alusel tasuma

kummalegi kostjale 175,20 eurot kuus elatist (60% 292 eurost) alates 01.01.2022, kui muutus

elatise regulatsioon (dtl 309).

20. Kompromissi kinnitavast määrusest ei nähtu selle sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid, kuid

nähtub, et pooled jõudsid kompromissile 14.02.2018 kohtuistungi käigus. Kohtuistungi

protokollist järeldub, et kõik tsiviilasja nr 2-17-12039 hagejad esitasid käesolevas asjas hageja

vastu elatise nõude sellel ajal kehtinud miinimumsummas. 2018 oli miinimumelatise summa

250 eurot lapse kohta. Eeltoodust järeldub, et kostjate vajadused vastasid tsiviilasja nr 2-17-

12039 menetlemise ajal summale, mis vastas kahekordsele elatise miinimummäärale1, s.o 500

eurot lapse kohta. Vastavalt 2018 kehtinud perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg-le 2 oli

lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Vastavalt sama seaduse

§ 17 lg-le 3 oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot. Käesoleva

tsiviilasja kostjad on pere vanemad lapsed. Kohtuistungi protokoll (dtl 239 – 246) ei kajasta

poolte kompromissiläbirääkimisi selliselt, et oleks võimalik üheselt tuvastada kompromissi

sõlmimise aluseks olevad asjaolud ja elatise suuruse arvutamise käik. Protokollist nähtub, et

kohus on teinud vaheaja kompromissi tingimuste läbi arutamiseks ja pärast vaheaega on pooled

kompromissi saavutanud. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kompromissi

saavutamisel võeti arvesse, et kostjad ja teised tsiviilasja nr 2-17-12039 hagejad saavad kasu

lasterikka pere toetusest ja osa vajadustest on kaetud lapsetoetustega (täpsustamata ulatuses).

Kuna kõigi tsiviilasja nr 2-17-12039 hagejate ülalpidamiseks lepiti kokku elatis ühes suuruses ja

kaks nooremat last ei ole erivajadusega, siis järeldub, et elatise kokkuleppimisel ei arvestatud

kahe vanema lapse, s.o kostjatele makstavate puudetoetustega. Kohus on seisukohal, et

kompromissi sõlmimise asjaolude tuvastamisel ei saa arvestada hageja esitatud kostja vastusega

tsiviilasjas nr 2-17-12039 (dtl 194 – 203) ja 10.09.2014 allkirjastamata kokkuleppega (dtl 205),

kuna esimene dokument kajastab tsiviilasjas nr 2-17-12039 kostja seisukohti, kuid ei kajasta,

milliseid asjaolusid võeti kompromissi sõlmimisel arvesse ja teine dokument kajastab poolte

kokkulepet enne hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-17-12039, mistõttu ei ole võimalik selle

dokumendi alusel tuvastada kompromissi sõlmimise asjaolusid.

21. Hageja väitel on tema varaline olukord, võrreldes tsiviilasja nr 2-17-12039 menetlemise ajaga

muutunud negatiivselt. Kohus tuvastab hageja 13.08.2017 – 25.12.2017 pangakontode

väljavõtete (dtl 209 – 212, 215 – 219, 222 - 224) alusel, et tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse

ajal oli hageja igakuiseks regulaarseks sissetulekuks 412 eurot, s.o juhatuse liikme tasu OÜ-st

X. Nimetatud perioodil on OÜ x teinud kostjale ka omanikulaenu tagasimakseid, kuid tegemist

ei ole regulaarse sissetulekuga. Kohus tuvastab, et tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajal

kuulus hagejale ja kuulub ka käesoleva menetluse ajal OÜ X ainuosa nimiväärtusega 6391

eurot. Samuti oli hageja tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajal ja ka käesoleval ajal OÜ X

juhatuse liige (dtl 591 - 592). Kohus tuvastab 2018 majandusaasta aruande alusel, et tsiviilasja

nr 2-17-12039 menetluse ajal oli OÜ X omakapital 738 522 eurot, aruandeaasta kasum oli 25

904 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 705 588 eurot. Kohus tuvastab 2022

majandusaasta aruande alusel, et OÜ X omakapital 31.12.2022 seisuga oli 1 274 439 eurot,

aruandeaasta kasum oli 151 067 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 1 116 342

1 Riigikohus on oma 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 korranud varasemat seisukohta, et lapse vajaduste

rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (p 12).

eurot.

21.1.

Samuti kuulub (kuulus ka tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajal) hagejale (dtl 581 – 587):

kinnistu x (registriosa nr x, maatulundusmaa, 22 432 m2 ja 2,21 ha, koosneb kahes

katastriüksusest), kinnistu y, asukohaga Y (registriosa nr x, maatulundusmaa, 2,97 ha), kinnistu

W (elamumaa, 1678 m2, registriosa nr x), korteriomand b, (korteriomandi üldpind on 66,30 m2,

registriosa nr x, koormatud isikliku kasutusõigusega LL kasuks) (tegemist on LL elukohaga) (dtl

618 – 619), korteriomand T (registriosa nr x, üldpind 82,80 m2, koormatud kahe isikliku

kasutusõigusega ja märkusega kaasomanike vahelise kasutuskorra kokkuleppe kohta). Võrreldes

tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajaga on hageja omandanud 2020 2/6 suuruse kaasomandi

osa kinnistust registriosa nr x (koosneb kahest katastriüksusest pindalaga 25 956 m2 ja 13 094

m2, maatulundusmaa) ja 6/10 suuruse kaasomandi osa kinnistust registriosa nr x (elamumaa,

3043 m2). Hageja väited seoses piirangutega kinnistute võõrandamisel ja nende seiskorra kohta

on jäänud menetluses tõendamata.

21.2.

Kohus tuvastab, et hagejale kuulub alates 23.05.2012 sõiduauto s x, ehitusaasta 2012), alates

12.05.2001 traktor v (x, ehitusaasta 1992), alates 04.07.2003 q (x, ehitusaasta 1983) (dtl 588 –

589).

21.3. Kohus tuvastab, et hageja töötas töölepingu alusel OÜ-s X perioodil 17.02.2020 – 31.01.2022

(dtl 590). Hageja on töötuna arvele võetud alates 10.02.2022 (dtl 283 – 284, 297 - 298) ja talle

on määratud töötutoetus päevamääraga 9,42 eurot. Kohus tuvastab, et hageja on asunud

sügisest xxxx õppima x ehituspuusepa erialale (dtl 285, 504). Eesti Töötukassa 12.09.2022

otsusega määrati hagejale tasemeõppes osalemise eest toetus (dtl 506 – 507). Hagejale määrati

august 2022 eest toimetulekutoetus 411,71 eurot, oktoobri 2022 eest 551,41 eurot, novembri

2022 eest 479,65 eurot, detsembri 2022 eest 518,42 eurot, jaanuar 2023 eest 564,97 eurot ja

veebruar 2023 eest 389,01 eurot (dtl 514 - 525). Toimetulekutoetuse määramise otsustest

nähtub, et hageja sissetulekud on augustis 758,50 eurot, oktoobris 2022 704,61 eurot,

novembris 2022 701,42 eurot, detsembris 2022 752,68 eurot, jaanuaris 2023 554,40 eurot,

veebruaris 2023 526 eurot. Seega on hageja igakuised regulaarsed sissetulekud olnud augustist

2022 – veebruarini 2023 keskmiselt 1152,13 eurot kuus (sissetulekud + toimetulekutoetus

1170,21 + 1256,02 + 1181,07 + 1271,10 + 1119,37 + 915,01 = 6912,78 eurot. 6912,78/6

kuuga=1152,13 eurot). Eeltoodud asjaolusid kinnitavad ka hageja konto väljavõtted (dtl 918 –

923).

21.4. Kohus tuvastab, et hageja ema LL on suunatud täisealise inimese hooldusteenusele perioodil

01.11.2022 – 31.10.2025 ja tema hooldajaks on määratud hageja (dtl 509 – 510). Hagejale on

määratud LL hooldamise eest hooldajatoetus suurusega 50 eurot alates 01.11.2022 (dtl 512 –

513). Samas ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et LL hooldusvajadus ja tema hooldajaks

olemine oleks oluliselt halvendanud hageja varalist seisu. Hageja on esitanud tõendid selle

kohta, et LL vannituba on tulnud talle sobivaks kujundada, kuid samas nähtub, et sellega

seotud kulud hüvitati kohaliku omavalitsuse poolt (dtl 618 – 620).

21.5. Kohus tuvastab, et hagejal on tuvastatud osaline töövõime alates 08.03.2023 – 07.03.2024 (dtl

1464). Samas ei nähtu, kas ja kuidas mõjutab osaline töövõime hageja varalist olukorda.

21.6. Eeltoodust järeldub, et hageja varaline seis, võrreldes tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajaga

on paranenud. Muutused on toimunud hageja jooksvates sissetulekutes, s.o töötasu ja juhatuse

liikme tasu asemel saab hageja erinevaid sotsiaaltoetusi. Kohus on seisukohal, et hageja otsus

OÜ X ainuosanikuna lõpetada endale juhatuse liikme tasu maksmine ja otsus juhatuse

liikmena lõpetada endaga tööleping on sõltunud hagejast endast mitte kolmandatest isikutest.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et OÜ X majanduslik olukord on muutunud nii

palju halvemaks, et ta ei saa sealt endale tulu teenida. Arvestades kohtuotsuse p-s 19 tuvastatud

asjaolusid on OÜ X majanduslik olukord, võrreldes varasema kohtumenetlusega paranenud.

Asjaolu, et hageja on otsustanud endale kasumit mitte välja maksta ja lõpetada endale juhatuse

liikme ja töötasu maksmise, ei mõjuta kohtu hinnangul seetõttu hageja võimekust oma lapsi

üleval pidada. Seda enam, et varasem töötasu/juhatuse liikme tasu on asendunud erinevate

sotsiaaltoetustega ja seda suuremas ulatuses kui oli varasem töötasu/juhatuse liikme tasu. PKS

ülalpidamise regulatsioon ei sätesta, et kohustatud isik peab saama ülalpidamist võimaldada

ainult oma jooksva sissetuleku arvelt. PKS § 102 lg 1 sätestab, et arvestatakse kohustatud isiku

varalist seisundit, s.o varalist seisundit tervikuna. Riigikohus on oma 13.02.2018 otsuses nr 2-

16-2343 p-s 13 korranud üle oma varasema seisukoha, et vanemal on kohustus hankida nii

enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem

täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel

aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kohus on seisukohal, et pelgalt töö kaotamine ja töövõime

osaline kaotus ei võimalda järeldada, et inimese võimekus oma lastele ülalpidamist anda on

muutunud. Töö kaotamine ja/või töövõime osaline kaotamine peab ka reaalselt mõjutama

vanema varalist seisu negatiivselt ja võimekust sissetulekuid teenida. Hageja puhul on oluline

märkida ka asjaolu, et pärast 06.12.2022 on hagejal 3 alaealist last (mitte neli), kelle suhtes on

tal seadusest tulenev ülalpidamise kohustus. Seega on pärast kostja 1 täisealiseks saamist

hageja ülalpidamise kohustuse ulatus vähenenud.

22. Riigikohus on oma 07.12.2009 lahendis nr 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse

muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse

muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks

piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja

jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema

varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kohtul on õigus ja ka kohustus

lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud vanema

varalise seisundi halvenemise või õigustatud vanema varalise seisundi paranemise korral jätta

elatis suurendamata, kui seni väljamõistetud elatis vastab vanemate varalisele seisundile.

Kohus on seisukohal, et eeltoodud seisukoht kehtib ka siis, kui hagi esitatakse elatise

vähendamiseks. Kuna käesoleval juhul ei tuvastanud kohus hageja varalise seisundi

halvenemist sellisel määral, mis õigustaks elatise vähendamist ega muid mõjuvaid põhjuseid,

mis õigustaksid hageja ülalpidamiskohustuse ulatuse muutmist, siis ei tule kohtu hinnangul

tuvastada eraldi kostjate seadusliku esindaja varalist seisu, kuivõrd elatise vähendamise

eeldused ei ole hageja suhtes täidetud.

23. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

24. Kehtiv PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa. Eeltoodust järeldub, et üldreeglina ei saa kohus määrata

elatist väiksemana kui PKS § 101 alusel arvutatav summa. Väiksema elatise määramise alused

on sätestatud PKS § 102 lg-s 2 sätestatud lahtises loetelus. Nimetatud järeldust toetab ka PKS

§ 130 ja § 186. PKS § 130 sätestab, et vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva

raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse

ülalpidamiskulude katteks, järgides PKS §-s 186 sätestatut. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui

eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate

kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi

krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on

vaja kohtu nõusolekut. Seega juhul, kui lapse ülalpidamine peaks toimuma eelkõige tema enda

vara arvel ja alles siis, kui sellest ei jätku tema vajaduste katmiseks, siis tema vanemate vara

arvelt, siis oleks PKS § 101 lg 1 sõnastus ja lapse raha paigutamise regulatsioon sätestatud

teistsugusena. Kohtu hinnangul toetab seaduse sõnastus käsitlust, mille kohaselt on võimalik

lapse raha kasutada tema ülalpidamiseks juhul, kui tema vanemate varaline seisukord ei

võimalda vähemalt miinimumulatuses tema vajadusi rahuldada. Eeltoodud käsitlust toetab

kohtu hinnangul ka Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2 toodud seisukoht,

mille kohaselt ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist

automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib

riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate

halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast

väiksemad. Kuigi nimetatud kohtulahend on tehtud varasema PKS-i kehtivuse ajal ja

käesolevaks ajaks on PKS § 101 sõnastust muudetud viisil, mis arvestab peretoetuste

maksmisega, on kohtu hinnangul nimetatud kohtulahendis toodud seisukoht arvestatav

kehtivas PKS-i regulatsioonis elatise vähendamisel muude lapse sissetulekute osas.

25. Kohus tuvastab, et pärast 22.02.2018 kompromissimääruse tegemist on kostjale 1 määratud

puuduv töövõime ja talle on määratud töövõimetoetus perioodil 07.12.2020 – 06.12.2022.

Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 14,8900 eurot (dtl 18 – 19). Kohus

tuvastab, et kostjale 1 on määratud raske puude raskusaste kestusega 07.12.2020 – 06.12.2022

ja talle määrati puudega tööealise inimese toetus 49,09 eurot kuus (dtl 29 – 30). Kohus

tuvastab, et kostjale 2 on määratud raske puude raskusaste kestusega 01.01.2021 – 23.06.2022

ning puudega lapse toetus 161,09 eurot kuus sama perioodi eest (dtl 76 – 77).

Sotsiaalkindlustusameti 27.02.2022 otsusega (dtl 292 – 293) määrati kostjale 2 keskmise

puude raskusaste kestusega 24.06.2022 – 23.06.2024 ja sellega seoses puudega tööealise

inimese toetus 34,01 eurot. Kohus tuvastab, et Eesti Töötukassa otsusega nr x (dtl 290) määrati

kostjale 2 töövõimetoetus perioodiks 24.06.2022 – 23.06.2024. Makse aluseks olev päevamäär

16,3300 eurot.

25.1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa elatise vähendamisel arvestada kostjatele

määratud puudetoetustega. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 6 lg 1

sätestab, et puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega

lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud

tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest

finantseeritavateks tegevusteks. Sama seaduse § 7 lg 1 sätestab, et puudega tööealise inimese

toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude

hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest

finantseeritavateks tegevusteks. Eeltoodust tuleneb, et puudega lapse ja puudega tööealise

inimese toetus on sihtotstarbeline ja mõeldud puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, mitte

alaealise lapse ülalpidamiseks.

25.2. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 sätestab, et TVTS eesmärk on pikaajalise

tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine

ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Sama seaduse § 11

sätestab, et töövõimetoetust makstakse TVTS-s sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks

isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Sama paragrahv 12 lg 1 p 8 on

osalise töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta vähemalt omandab põhi-, kesk-,

kutse- või kõrgharidust. TVTS seletuskirja kohaselt tagatakse osalise töövõimega õppivale

inimesele sissetulek õpingute perioodiks. Siinjuures töötamise või tööotsimise tingimust ei

lisandu, kuna õppimist loetakse aktiivseks tegevuseks. Lähtutakse põhimõttest, et haridus ja

kvalifikatsioon toetavad ja soodustavad töö leidmist. Eeltoodust järeldub, et töövõimetoetuse

eesmärgiks on tagada osalise või puuduva töövõimega tööealisele isikule sissetulek selleks, et

motiveerida isikut nt omandama haridust, mis võimaldaks tal tööturule siseneda ja ise endale

elatist teenida. Kohus on seisukohal, et ainuüksi töövõimetoetuse maksmine ei võimalda

elatise suurust vähendada, kuna selle eesmärk ei ole vanema ülalpidamise kohustuse

asendamine (erinevalt peretoetustes, mille eesmärgiks on tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (PHS § 15)) ega

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste kompenseerimine.

Töövõimetoetuse maksmise fakt võib olla aluseks elatise vähendamiseks alla miinimumi

koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohus tuvastas, et hageja

võimekus kostjatele kompromissimäärusega väljamõistetud elatist maksta ei ole ajas

vähenenud. Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kohus käesoleva asja lahendamisel asjaoluga, et

kostjatele on määratud ja on makstud töövõimetoetust.

26. Riigikohus on oma 17.05.2011 lahendis nr 3-2-1-33-11 leidnud, et elatise väljamõistmise

eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate

materiaalsete vahendite tagamine (vt ka nt Riigikohtu 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-119-07, p 13). Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse

minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur

ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus

(vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Vanemal on kohustus hoolitseda selle

eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 23. aprilli

2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p 10; 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05,

p 16). 08.01.2014 lahendis nr 3-2-1-165-13 on Riigikohus asunud seisukohale, et lapse

vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei

ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada.

26.1.

Kostja 1 sai täisealiseks xx xx xxxx, seega on käesolevast tsiviilasjast puudutatud periood

30.04.2022 (hagi esitamise päev) kuni 06.12.2022. Nimetatud perioodil oli PKS § 101 lg-s 3

sätestatud baassumma 209,20 eurot. PKS § 101 lg-s 4 sätestatud 3% eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast oli 46,44

eurot. Lapsetoetus nimetatud perioodil oli 60 eurot, millest tuleb maha arvestada 30 eurot

(PKS § 101 lg 5) ja lasterikka pere toetus oli 300 eurot. Peres oli sel perioodil 4 alaealist last.

Lasterikka pere toetust arvestatakse elatise arvestamisel pooles ulatuses. Seega

300/2/2/4=18,75 eurot. Seega oli perioodil 30.04.2022 – 06.12.2022 kostjale 1 sellel ajal

kehtinud PKS § 101 alusel arvutatava elatise suuruseks 209,20+46,44-30-18,75=206,89 eurot.

Kohus tuvastab Pärnu Maakohtu 22.02.2018 määruse nr 2-17-14373 alusel (dtl 1466 – 1469),

et kostja 1 ja kostja 2 suhtlevad kostjaga omal vabal soovil valitud ajal kahel nädalavahetusel

kuus. Seega veedavad kostjad suhtluskorra järgi kostjaga keskmiselt vähem aega kuus kui PKS

§ 101 lg-s 6 sätestatud ajavahemik (7-15 päeva), mistõttu ei tule PKS § 101 lg 1 alustel elatise

suuruse kindlaksmääramisel arvestada kostjaga suhtluskorra järgi veedetavat aega. Seega oli

kostjale 1 Pärnu Maakohtu 22.02.2018 määrusega väljamõistetud elatis väiksem kui

30.04.2022 – 06.12.2022 kehtinud PKS § 101 alusel arvutatava elatise suurus. Kohus on

seisukohal, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kostja 1

vajadused nimetatud perioodil olid väiksemad kui PKS § 101 lg 1 arvutatava elatise suuruse

kahekordne summa. Seda ei ole väitnud ka hageja. Kuna kohus ei ole tuvastanud käesolevas

asjas asjaolusid, mis õigustaksid elatise vähendamist alla Pärnu Maakohtu 22.02.2018

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-12039 välja mõistetud summa, s.o 175,20 eurot, siis jätab

kohus hageja hagi elatise vähendamiseks kostja 1 vastu rahuldamata.

26.2.

Kostja 2 osas oli PKS § 101 lg 1 alusel arvutatav elatis perioodil 30.04.2022 – 05.12.2022

15% võrra väiksem kostjale 1 arvutatud summast, s.o 206,89*85/100=175,86 eurot, kuna

kostjate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7). Ka pärast xx xx xxxx, kui

kostja 1 sai täisealiseks ei ole PKS § 101 alusel arvutatav elatis olnud kostjale 2 väiksem kui

Pärnu Maakohtu 22.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-12039 välja mõistetud

summa, s.o 175,20 eurot. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik

jõuda järeldusele, et kostja 2 vajadused nimetatud perioodil olid väiksemad kui PKS § 101 lg 1

arvutatava elatise suuruse kahekordne summa. Seda ei ole väitnud ka hageja. Seega ei ole

põhjust vähendada elatise suurust ka kostja 2 suhtes.

27. PKS § 100 lg 1 teine lause sätestab, et kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik

nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et

käesoleval juhul on põhjendatud PKS § 100 lg 1 teise lause rakendamine. Isegi, kui asjas oleks

võimalik tuvastada, et kostjatele ei ole regulaarselt olnud tagatud kõik rehabilitatsiooni

eesmärgi kohased rehabilitatsiooniteenused, siis ei järeldu sellest kuidagi, et kostjate seaduslik

esindaja ei oleks kasutanud tema kontole laekunud elatise summasid laste huvides. Samuti ei

võimalda PKS § 100 lg 1 teise lause kohalamist hageja etteheited kostjate seaduslikule

esindajale seoses kostja 2 kasvatamise, ohjeldamise, KLAT teenusele paigutamise ja kostja 2

suhtes kriminaalmenetluse läbiviimisel. Tegemist ei ole kostjate ülalpidamist puudutavate

küsimustega, vaid kostjate suhtes hooldusõiguse teostamise probleemidega. Hageja

etteheidetest ja kostjate seadusliku esindaja seisukohtadest nähtub, et kostjate vanemad on

erimeelt selles osas, kuidas kostjaid on tulnud kasvatada ja millised tegutsemisviisid kostjate

kasvatamisel on kostjate huvides kõige paremad, kuid see ei anna alust järeldada, et kostjate

seaduslik esindaja ei oleks kasutanud seni makstud elatist kostjate huvides või et esineks alus

võimaldada hagejal anda ülalpidamist kostjatele muul viisil. Selles osas ei ole olukord ka

tsiviilasja nr 2-17-12039 menetlusega võrreldes muutunud, kuivõrd samad etteheited esitas

hageja ka tolles menetluses, mis on tuvastatav kostja vastusest ja kohtuistungi protokollist.

Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hageja kohustus anda kostjatele ülalpidamist on tagatud

lapse kasvatamises osalemise alusel, sh haridus- ja terviseküsimuste korraldamise tagamisel,

vara kaitsel, juriidilise õigusnõu korraldamisel ja laste vajaduspõhiste kulutustega kehtiva

suhtluskorra põhise isa-lapse suhte hoidmise tagamisega. Pooled on sellisel viisil

ülalpidamiskohustuse täitmises kokku leppinud. Hageja kohustus osaleda alaealiste kostjate

kasvatamises, korraldada nende haridus- ja terviseküsimusi, kaitsta nende vara, korraldada

nendele asjakohast juriidilist nõu, kui selleks on vajadus ja isa-lapse suhte hoidmisel on hageja

kui kostjate isa kohustus, mis tuleneb kostjate isa hooldusõigusest ja -kohustusest, kuid nende

kohustuste täitmine iseenesest ei taga kostjatele asjakohast ülalpidamist, mis on hageja kui

kostjate isa eraldiseisev seadusest tulenev kohustus.

28. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

29. TsMS § 129 lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava

vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest

tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks

nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu

eest saadav summa. Hageja on taotlenud vähendada elatis mõlema kostja suhtes nullini. Seega

on kummagi hageja suhtes hagi hinnaks üheksakordne väljamõistetud igakuise elatise suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik