3-23-1835/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1835

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Ekaterina Kouru

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X

Asja läbivaatamine

31.05.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 30.09.2024 (kaasa arvatud).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud isikule

ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.05.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi

kinnipidamiskeskuses (KPK) kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes

esinevad VSS § 23 lg 1 punktides 1-3 sätestatud alused. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult

järgmiselt.

1.1. Puudutatud isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kel puudub VMS § 43 mõistes

seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tulenevalt PPA 29.01.2021 otsusest nr 15.3-3.2/23-2 kuulub

välismaalane KPK-st vabanemisel Eesti Vabariigist väljasaatmisele Venemaa Föderatsiooni.

1.2. PPA

edastas

21.12.2023

Venemaa

Föderatsioonile

tagasivõtupalve.

Venemaa

Föderatsioon vastas 01.03.2024 PPA-le, et tagasivõtutaotlus on tagasi lükatud, sest puudub

3-23-1835

2(4)

tõestus, et isikul ei ole Eesti Vabariigis viibimisalust ja et ta elukoht on Eesti Vabariigis. PPA

hinnangul rikub Venemaa Föderatsioon tagasivõtu lepingut, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja

Venemaa Föderatsiooni vahel 25.05.2006, kuid vaatamata raskendatud koostööle jätkab PPA

isiku

dokumenteerimist

ja

edastas

24.05.2024

läbi

välisministeeriumi

korduva

tagasivõtutaotluse isiku osas. Käesolevaks hetkeks ei ole PPA vastust saanud.

1.3. Isiku

jätkuv

kinnipidamine

on

vajalik

isiku

dokumenteerimiseks

ning

väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks, kuna isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli.

Samuti esineb isiku puhul endiselt põgenemisoht, sest välismaalane on korduvalt toime pannud

tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks

vangistus (VSS § 68 p 4). Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik on 11 korral kriminaalkorras

karistatud toimepandud süütegude eest, millest 3 karistust on kehtivad. Kuigi ainuüksi

karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, näitavad varasemalt välismaalase

poolt korduvalt toimepandud kuriteod tema valmidust seaduse rikkumiseks. Välismaalase

karistused näitavad selgelt isiku meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi

õiguskorda. Tallinna Vangla 17.08.2023 saadetud e-kirjas on välja toodud, et isiku ohutasemeks

on kõrgohtlik. PPA leiab, et isiku varasemad karistused viitavad, et isik suhtub õiguskorda

negatiivselt. PPA-l puudub usaldus, et isik on vabaduses viibides kättesaadav, kuna isik on

teinud PPA-le selgeks, et lahkumiskohustust ta ei soovi täia. 19.03.2024 ja 10.05.2024

vestlustel tagasisaatmise nõustajaga oli isik öelnud, et ei soovi Venemaa Föderatsiooni lahkuda,

kuna teda ei seo selle riigiga mitte midagi ja soovib jätkata oma elu Eesti Vabariigis.

1.4. Samuti puudub isikul reisidokument ning isik ei soovi lahkuda Eesti Vabariigist (VSS § 68

punkt 6). Seega ei täida isik kaasaaitamiskohustust, mis seisneb selles, et ta keeldub igasugusest

koostööst enda dokumenteerimiseks (VSS § 25 lg 2). Eluliselt pole usutav, et vabaduses

viibides asuks isik PPA-ga koostööle enda dokumenteerimiseks. Praegusel ajal on puudutatud

isik KPK-s viibinud 9 kuud.

1.5. Vanglas oleku ajal ei ole välismaalane tegelenud oma tagasipöördumistunnistuse või

reisidokumendi taotlemisega. Isikul puudub kehtiv reisidokument. Isik on teadlik talle tehtud

ettekirjutusest Eestist lahkumiseks ja ütleb, et ta suhtub sellesse halvasti. 10.05.2024 vestlusel

ütles isik, et Venemaa Föderatsiooni ta lahkuda ei soovi, kuid viitas mingile alternatiivsele

plaanile Eestist lahkumiseks, täpsemalt ei selgitanud. Isik ei täida kaasaaitamiskohustust (VSS

§ 264 lg 1 p 3). PPA peab korraldama isiku väljasaatmist, mille jaoks peab PPA välismaalasele

kehtiva reisidokumendi taotlema Venemaa Föderatsiooni käest. PPA varasemas praktikas

seoses Venemaa Föderatsiooni kodanikele dokumentide hankimisega näitab, et isiku

dokumenteerimine võtab isiku koostööga aega umbes pool aastat (vt haldusasjad nr 3-19-2410,

3-19-1817, 3-21-1343, 3-22-1691). Venemaa Föderatsioonile isiku tagasivõtmiseks esitatud

taotluse lahendamine on aeganõudvam ja võib võtta aega üle pooleteise aasta (vt haldusasjad

nr 3-18-629, 3-19-1690, 3-19-334, 3-20-735, 3-20-18 ja 3-19-2284). KPK-s viibides on isikule

väljastatud mobiiltelefon koos internetiga ning isik saaks teha enda dokumenteerimiseks

vajalikke toiminguid.

1.6. Varasemad asjaolud on välja toodud 17.08.2023 taotluses.

2. PPA jäi 31.05.2024 kohtuistungil taotluse juurde. Isik ei ole niivõrd usaldust näidanud,

mistõttu soovib PPA jätkuvalt kinnipidamise pikendamist KPK-s.

3. Puudutatud isik nõustus 31.05.2024 kohtuistungil PPA taotlusega. Isik kinnitas, et ei ole

endale kehtivat reisidokumenti taotlenud, sest ta ei taha, et teda saadetaks Eestist välja. Isik

kinnitas, et tal puuduvad kehtivad reisidokumendid ning selgitas, et varasemalt oli tal Venemaa

Föderatsiooni pass, kuid ei tea, kus see on. Isik märkis, et ei mõista, miks teda Venemaa

Föderatsiooni välja saadetakse, kui ta on Eestis sündinud.

3-23-1835

3(4)

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus lahendab asja lihtmenetluses, kohaldades kohtuistungile mh halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 134 lg 2 punktis 1 ja § 135 lg-s 4 sätestatut.

5. Kohus rahuldab taotluse VSS § 25 lg 2 ning VSS § 23 lg 1 punktide 1 ja 3 alusel koosmõjus

VSS § 68 punktidega 4 ja 6.

6. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) puudutatud isikul puuduvad kehtivad

reisidokumendid; 2) puudutatud isik ei ole asunud neid taotlema; 3) puudutatud isik viibib

Eestis seadusliku aluseta; 4) puudutatud isik on teatanud, et ei soovi Eestist lahkuda.

7. Kohtu hinnangul on täidetud VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätetatud eeldused. Vastavalt viidatud

normile taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni

ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse

läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust; eelkõige on see lubatud juhul, kui

välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et isikul kehtivad

reisidokumendid puuduvad ning nende hankimine võtab aega. Seejuures on isikule pakutud

võimalust ennast dokumenteerida, millest aga isik on keeldunud. Lisaks on isikule väljastatud

mobiiltelefon koos internetiga ning isik saaks teha enda dokumenteerimiseks vajalikud

toimingud, kuid siiski seda teinud ei ole. Ka 31.05.2024 kohtuistungil on isik kinnitanud, et ta

ei ole reisidokumenti taotlenud eesmärgiga, et vältida enda Eestist välja saatmist.

8. PPA on selgitanud, et PPA varasem praktika seoses Venemaa Föderatsiooni kodanikele

dokumentide hankimisega näitab, et isiku dokumenteerimine võtab isiku koostööga

(telefonikõned ja kokkusaamised saatkonna ametnikuga, dokumendi taotluse ankeedi täitmine

ja edastamine saatkonnale) aega umbes pool aastat, erinevalt olukorrast, kus Venemaa

Föderatsioonile esitatakse taotlus isiku tagasivõtmiseks (vt PPA 31.05.2024 taotlus, lk 3; dtl

175). Käesoleval juhul on PPA piisavalt konkretiseerinud ja ära näidanud, et hoolimata PPA

mõistlikest jõupingutustest kestab väljasaatmine ettenähtust kauem just nimelt puudutatud isiku

tegevusetuse tõttu. Seejuures ei ole väljasaatmine muutunud perspektiivituks ning PPA on

teinud mõistlikke jõupingutusi isiku dokumenteerimiseks (vt PPA 31.05.2024 taotlus, lk-d 1-2;

dtl-d 173-174). Nii nähtub, et PPA on esitanud 24.05.2024 teistkordselt Venemaa

Föderatsioonile tagasivõtutaotluse, kuid vastust sellele veel saadud ei ole. Seejuures puudub

alust arvata, et vastust ei saabugi, kuivõrd esimesele tagasivõtutaotlusele on Venemaa

Föderatsioon reageerinud, kuigi lükanud selle tagasi.

9. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine

võimalik ei ole, kuivõrd isiku osas esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 4). Põgenemisoht seisneb

asjaolus, et isik on varasemalt 11 korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest,

millest 3 karistust on kehtivad ning isikule on mõistetud ka vangistus. PPA on õigesti

täheldanud, et ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, siiski näitavad

varasemalt välismaalase poolt korduvalt toimepandud kuriteod tema valmidust seaduse

rikkumiseks. Seejuures on jätkuvalt asjakohased Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 määruse nr

3-23-1835 põhjenduste punktides 6-8 toodud seisukohad. Puudutatud isiku ütlustest,

käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, s.o esineb ka

VSS § 68 p-s 6 nimetatud alus. Seda, et isik ei soovi Eestis lahkuda on viimane kinnitanud ka

31.05.2024 kohtuistungil. Kohus selgitab puudutatud isikule, et isik saadetakse välja

kodakondsusjärgsesse riiki, kuivõrd tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks.

10. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldaks isiku suhtes usalduse olemasolu.

Arvestades isiku kriminaalset tausta ja varasemat käitumist, viitab see kogumis, et on suur

tõenäosus, et vabaduses viibides hakkaks isik väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma.

3-23-1835

4(4)

11. Puudutatud isiku kinnipidamine ei ületa VSS-s ettenähtud maksimaalset tähtaega (VSS §

25 lg 2). Isik on viibinud KPK-s 9 kuud.

12. Kinnipidamistähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ole ebaproportsionaalne arvestades, et

sama

tõhusad

aga

leebemad

meetmed

taotletava

eesmärgi

saavutamiseks

(väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks) puuduvad. Kuigi kinnipidamisega kaasneb eraelu ja

vabaduspõhiõiguse riive, on see taotletava eesmärgi suhtes – tagada väljasaatmismenetlust –

proportsionaalne. Kinnipidamine ei ole ka ebaproportsionaalne selle kestuse või isiku tervise ja

turvalisuse aspektist. Käesoleval juhul, kui puudutatud isik taotleks endale reisidokumendid,

siis oleks võimalik isik Eesti Vabariigist välja saata ning ta ei peaks kinnipidamiskeskuses

viibima.

13. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.09.2024 (kaasa arvatud).

(allkirjastatud digitaalselt)