2-23-9856/132 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

31.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9856

Tsiviilasi

X avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks alaealise lapse suhtes ning lapse

viibimiskoha määramise, hariduse (sh huviharidus)

ja tervise küsimuste osas ainuhooldusõiguse

üleandmiseks emale ning isaga suhtluskorra

määramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 01.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema, määruskaebuse esitaja): X (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Gerda-

Johanna Aasmaa

Puudutatud isik I (laps): Y (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Puudutatud isik II (isa): Q (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Oksana

Smirnova

Eestkosteasutused:

-

Tallinna linn ((Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu),

esindaja VL

-

Maardu linn (linnavalitsuse kaudu), esindaja VK

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 01.04.2024 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

2 (7)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja Q (isa, kohtumenetluses puudutatud isik II) suhtest

sündis XX.XX.XXXX Y (laps, kohtumenetluses puudutatud isik I). Isadus on tuvastatud Harju

Maakohtu 10.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-1207. Vanematel on lapse suhtes ühine

hooldusõigus, kuid kuni maini 2023 elas laps emaga. Isalt on kohus välja mõistnud elatise.

Mais 2023 toimus lapse ja ema konflikt ning ema viis lapse isa juurde. Alates isa juurde

kolimisest laps emaga ei suhtle. Isa on esitanud kohtusse hagi elatise vähendamiseks ja laps

nõuab omakorda emalt elatist.

2. Ema esitas 11.07.2023 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse suhtes ning lapse viibimiskoha määramise, hariduse (sh huviharidus) ja

tervise küsimuste osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks emale, samuti isaga suhtluskorra

määramiseks.

2.1. Lapsele ühiste reeglite kehtestamine on kujunenud vanematele võimatuks. Ühelt poolt

seetõttu, et isa ei soovi otsuste tegemisel osaleda, ning teisalt põhjusel, et vanematel on väga

erinevad arvamused ja väärtushinnangud igapäevastes küsimustes. Dialoog on sisuliselt

välistatud, rääkimata kokkulepetest. Probleemid on kõigis küsimustes. Isa ei hooli ema

kehtestatud reeglitest, mis on taganud lapsele vajaliku stabiilsuse ja raamid. Lapse elus puudub

stabiilsus, reeglid, päevakava, arengut toetavad tingimused. Samuti ei adu isa lapse

terviseprobleeme ja nende seost isa käitumisega, ega tegele nende probleemidega. Lapsel on

diagnoositud aneemia, ta peab võtma regulaarselt ravimeid. Isa ei ole taganud lapsele vajalikku

ravi, kuigi ema pani lapsele ravimid isa juurde minnes kaasa. Laps ei ole ilmunud perearsti,

ortodonti ega psühholoogi vastuvõtule. Isa juurde elama asudes lõpetas laps treeningud ja laps

arvati koondisest välja. Ära jäi ka osalemine Euroopa meistrivõistlustel. Lapse treener on ema

teavitanud, et laps on viimasel ajal mõnel korral siiski treeningutel osalenud. Laps läks isa

juurde 13.05.2023 ning juba 15. ja 16.05.2023 puudus koolist. Kaheksas klass õnnestus

lõpetada vaid kooli spetsialiste kaasabil. Isal varasem kokkupuude lapse kooliga puudus.

2.2. Ühine hooldusõigus takistab emal luua lapsele parim võimalik keskkond ja võimalused,

sest isa ei austa ema kehtestatud ja stabiilsust tagavaid reegleid ning mõjub lapse vaimsele

tervisele väga kahjulikult. Isa kasutab last ja ühist hooldusõigust, et emaga manipuleerida.

3. Isa vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Peale lapse ja ema konflikti ei

soovi laps enam emaga kohtuda. Laps kardab ema ega soovi temaga koos elada. Olukord võib

muutuda, kui ema korrigeerib oma käitumist. Praeguses olukorras, kus laps elab isaga ega soovi

emaga suhelda, ei ole võimalik vanemate ühist hooldusõigust lõpetada ema soovitud viisil.

Lapse elukoht võiks olla isa juures. Samuti ei ole vajalik suhtluskorra kindlaksmääramine ema

taotletud viisil, sest laps elab isaga.

4. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: lapse esindaja) leidis, et kuna

laps vaidleb emale hooldusõiguse üleandmisele vastu, siis ei ole vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamine võimalik. Puudub ka vajadus suhtluskorra ettepandud kujul määramiseks, sest isa

ei ole lapse jaoks lahuselav vanem. Laps väitis ka, et emaga suhtleb ta alles siis, kui ta seda

soovib.

3 (7)

5. Maardu linna esindaja märkis, et arvestades lapse arvamust, tuleb ema avaldus jätta

rahuldamata. Esindaja vestles lapsega ja lapse sõnade kohaselt ei soovi ta emaga suhelda nii

nagu varem. Laps ei ole võimeline ühendama lõpuklassi treeningutega ja ta soovib rohkem

pühenduda koolile. Suhted vanavanematega on head, ta suhtleb nendega ja isa ei ole selle vastu.

Lapsele ei sobi kindel suhtluskord emaga, sest tal puudub turvatunne ning soov emaga suhelda

ja kohtuda. Laps tahab ise otsustada, millal ta emaga suhtleb ja kohtub.

6. Tallinna linna esindaja suhtles lapsega vähemalt kolm korda ja iga kord kinnitas laps, et

talle meeldib isa juures elada. Laps kinnitas 25.09.2023 kodukülastusel, et ei ole valmis emaga

omavahel kohtuma. Ta põhjendas, et emaga koos oldud ajal oli ema tema suhtes korduvalt

vägivaldne. Last häirib ema käitumine, kui ta üritab lapsega suhelda omal initsiatiivil kooli

tulles ja last survestades. Isa juures tunneb laps end hästi ja turvaliselt. Isa reageerib

rahulikumalt kui ema ja see sobib lapsele. Laps ei toeta ainuhooldusõiguse üleandmist emale,

eriti viibimiskoha osas, sest tahab jääda elama isa juurde. Laps ei soovi praegu tegeleda

õhuakrobaatikaga, ka võistlustelt on ta puudunud enda initsiatiivil, sest keskendub kooli

lõpetamisele. Laupäeviti käib laps jätkuvalt ärikoolis, mille eest tasub isa. Laps on käinud

psühholoogi juures, kus talle väga meeldis ja ta kavatseb seal edasi käia. Tallinna linna esindaja

leidis, et arvestada tuleb lapse sooviga elada isa juures. Seega ei ole ema avaldus põhjendatud.

7. Maakohus kuulas lapse ära 29.02.2024. Laps selgitas, et ta ei taha emaga suhelda. Teda

häirib, et ema teda kooli juures ja linnas jälitab. Kohtumistel ema räägib ebameeldivaid asju.

Emaga koos elamise ajal olid sagedased konfliktid, ema karjus ja kaotas enesevalitsuse. Kui

emal oli oma vanematega tüli, ei lubanud ta lapsel nendega suhelda. Konflikti ajal võis ema last

ka lüüa. Lapse ema juurest väljaviskamine oli viimane piir, lapsel pole solvumine üle läinud ja

ta ei taha emaga kohtuda. Alguses oli isa juures veidi ebameeldiv, sest ema sisendas lapsele, et

isa on halb. Tegelikult on isa juures rahulik. Isa mõistab last ja lahendab rahulikult probleeme.

Nad ei ole teineteise peale karjunud ja midagi halba pole olnud. Laps ei ole läinud ema juurde

tagasi, sest sai aru, et kõik jätkub samamoodi, nagu oli enne – nad hakkavad taas riidlema ja

ema kaotab enesevalitsuse. Lapsel on siiani valus, et ema suhtub temasse kui kaltsu, mille ta

tahtis ära visata. Ema elas oma pingeid lapse peal välja. Laps näeb tulevast elukorraldust pigem

isaga. Laps lõpetab kevadel põhikooli ja plaanib minna keskkooli, milleks tuleb teha eksamid.

Lapsel läheb koolis hästi. Ta lõpetas spordialaga tegelemise õppimise pärast, et õppeedukus

paraneks. Trennid toimusid nii intensiivselt, et tal ei jäänud õppimiseks aega. Isa ei keela

huvidega tegelemist. Ema oli nõudlik ja tahtis, et laps käiks treeningutel ja hinded oleks samal

ajal korras. Laps tundis, et ema nõudmisi oli liiga palju. Ema rääkis kogu aeg, et laps läheb

paksuks, kui ta trennis ei käi. Seetõttu on lapsel toitumisprobleemid. Depressioon on ilmselt

ema pärast tekkinud, kuid laps ei arva, et see on tõsine. Laps käis psühholoogi juures ja see

aitas. Isa toetas samuti ja nüüd tunneb ta end paremini. Lapse hinnangul ei tuleks emale anda

õigust otsustada lapse elukoha, hariduse, huvihariduse, tervis ja reisimine küsimusi. Laps ei ole

nõus ema pakutud suhtluskorraga ega soovi emaga elada. Laps soovib emaga kohtuda ainult

siis, kui ise seda tahab. Laps soovib elada isaga ja talle isa juures elukorraldus sobib.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus jättis 01.04.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse rahuldamata.

Vanemate menetluskulud jäid nende endi kanda, lapse esindaja tasu ja kulud jäid riigi kanda.

8.1. Maakohus märkis, et peab PKS § 123 lg 1 ning § 137 lg-te 2 ja 3 kohaselt lähtuma asja

lahendamisel eelkõige lapse huvidest.

8.2. Laps on 15-aastane ja võimeline ise oma tahet väljendama. Laps on selgelt väljendanud

soovi elada koos isa ja tema perega. Laps emaga elada ei soovi. Laps selgitas, et tema suhted

emaga on halvad, mis päädis ema poolt lapse 13.05.2023 kodust väljaviskamisega ja isa juurde

elama asumisega. Lisaks nähtub Politsei- ja Piirivalveameti 27.06.2023 vastusest, et ema üritas

avalikus kohas (Landi bussipeatus) last jõuga autosse tirida, millesse sekkusid tänaval olnud

4 (7)

kõrvalised isikud. Olenemata ema motiividest ei ole sel viisil lapsega käitumine (lapse kinni

hoidmine ja jõuga tirimine) ühelgi juhul lubatud. Lapsel puudub emaga praegu lähedane ja

usalduslik suhe, mistõttu ei vasta ema juures elamine lapse huvidele.

8.3. Maardu linna esindaja kinnitas, et isa tagab lapse heaolu, mingeid heaolu takistavaid

tegureid ta kodukülastuse ajal ei tuvastatud ja laps ei vaja kohest meditsiinilist sekkumist, sest

tervis on korras. Lapsele on võimaldatud tasuta psühholoogilist nõustamist, mida korraldab

Ohvriabi. Samuti on lapsel võimalik saada tasuta suunamine psühholoogilisele nõustamisele

perearstilt. Isa ei soovinud viia last ema pakutud psühholoogi teenusele. Perearsti 27.07.2023

vastusest nähtub, et lapse kõik analüüsid olid normi piires. Perearsti 02.10.2023 vastusest

nähtub, et vanemad on järginud perearsti soovitusi ja korraldusi. Laps käis psühholoogi juures,

on saanud psühhoteraapia seansse ja saab abi edasi. Psühholoogi arvamusest nähtub, et laps

käis 11.09.–09.12.2023 kolm korda vastuvõtul. Psühholoogi esmastest järeldustest nähtub

ebasoodne perekeskkond (suhe emaga), võimalik psühholoogiline vägivald olulise

täiskasvanud isiku poolt. Selle taustal tekkisid lapsel ärevus, paanikahood, meeleolu

kõikumine, eraldatus ja hirm tagakiusamise ees. Temaga on tehtud tööd emotsionaalse stressi

vähendamiseks, enesehinnangu tõstmiseks, suhtlemisoskuse ja loomingulise eneseväljenduse

arendamiseks. Art tehnika kaudu õppis laps tundeid sõnadesse panema ja väljendama soove,

rääkima hirmudest ja negatiivsetes emotsioonidest. Samuti õppis ta ära tundma oma tugevaid

külgi, mis võib soodustada enesehinnangu paranemist.

8.4. Kooli 03.10.2023 vastusest nähtub, et septembrikuus puudus laps kaks päeva põhjusega.

Distsipliiniga probleeme ei ole ja tundidesse ta ei hiline. Laps on vastutustundlik õpilane: saab

õpingutega hakkama, on hoolas ja seltskondlik. Tal on raskusi füüsikaga, aga püüab sellega

toime tulla. Ta on edukas humanitaarvaldkonnas. Osaleb kooli välitegevuses. Laps on korralik,

riided on puhtad ja terved, vastavad kooli nõuetele. Vanemad on huvitatud lapse elus ja

kasvatamises osalemisest. Isa oli lastevanemate koosolekul ning tundis huvi tütre edu ja

mugavuse vastu koolis.

8.5. Eeltoodust nähtub, et isa osaleb aktiivselt hooldusõiguse teostamisel, sh tunneb huvi lapse

koolikohustuse täitmise vastu ja on taganud lapsele vajaliku arstiabi kättesaadavuse. Samuti

kinnitas isa, et kavas on jätkata lapse ortodondi raviga. Tegemist on esteetilise, mitte lapse

heaolu ja tervist ohustava probleemiga, millega tuleks viivitamatult tegeleda. Samuti tuleb laps

toime koolikohustuse täitmisega isa juures elades. Lisaks nähtub eestkosteasutuste seisu-

kohtadest, et lapse elutingimused isa juures on väga head. Perel on kõik tingimused lapse

eakohaseks kasvamiseks ja arenguks, puhkamiseks ja õppimiseks. Lapsel on oma tuba, kus on

tema asjad, ja talle on tagatud isa kodus privaatsus.

8.6. Ärakuulamisel kinnitas laps, et tema hinded on paremaks läinud, laps teab, kelle poole

vajadusel abi saamiseks pöörduda ning lapsele jääb piisavalt aega, et oma hinded enne

lõpueksameid korda saada. Samuti kinnitas laps, et õhuakrobaatikaga tegelemise lõpetamine

oli tema enda soov, kuivõrd trennid toimusid 3–4 korda nädalas 2–3 tunni kaupa ja laps soovis

keskenduda õppimisele. Samuti on lapsel tervisega kõik korras. Kui on vaja arsti juurde minna,

siis isa korraldab selle. Laps on saanud psühholooglist abi. Praegu laps ei tunne, et tal oleks

psühholoogi vaja. Tema meeleolu ja enesetunne on praegu tunduvalt paremad. Niikaua, kui

laps on isa juures olnud, ei ole isa kuhugi sõitnud. Isa elab lapsega kogu aeg koos.

Hooldusõiguslikes küsimustes ei soovinud laps, et emale antaks ainuhooldusõigus.

8.7. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole võimalik, sest laps vaidleb

hooldusõiguse üleandmisele vastu. Vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei takista lapsega

seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist. Ühise hooldusõiguse edaspidine teostamine on

lapse huvides. Lapse vanust ja arengutaset arvestades peaks laps saama enda haridust (sh

huviharidus) ja tervise küsimusi arutada mõlema vanemaga.

8.8. Ema soovitud suhtluskord pole vajalik, sest isa ei ole lapsest lahus elav vanem.

5 (7)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

9. Ema esitas 16.04.2024 määruskaebuse, milles palub anda otsustusõiguse lapse tervise ja

hariduse osas talle, kohustada isa lubada muuta lapse sissekirjutust elukoha osas ning suunata

pooled MDFT programmi või kohustada isa lubada last käia kliinilise psühholoogi juures.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

9.1. Vaidlus puudub selles, et laps elab isa juures ja ema on sellega nõustunud. Samuti nõustub

ema vaidlustatud määrusega osas, mis näeb ette, et lapse ja isa vaheline suhtluskorra määramine

ei ole menetluslikult õige, kuna laps elab isa juures. Ühtlasi ei ole mõistlik paika panna ema ja

lapse vahelist suhtluskorda, sest laps on 15-aastane.

9.2. Maakohus hindas tõendeid ja asjaolusid valesti, kui jättis vanematele ühise hooldusõiguse

lapse hariduse ja tervise osas. Vanematel on suured erimeelsused, mis on viinud selleni, et

lapsega manipuleeritakse ja last kasutatakse ära, et teisele vanemale koht kätte näidata. Ajast,

mil laps elab isa juures, ei ole ta emaga suhelnud. Samal ajal teeb ema kulutusi, tasudes lapse

huvialade arveid, ostab riideid, tasub tervisekulusid. Isa juures on lapsele tagatud vaid peavari

ja toit, muud kulud katab jätkuvalt ema. Isa ei huvitu lapse hariduse ja tervisega seotud

probleemide lahendamisest. Lisaks ei luba isa lapsel käia huviringis. Isa ei tee emaga koostööd

ega anna teavet kooli ja tervise kohta. Isa ei vii last matemaatika ja eesti keel eratundidesse, et

laps saaks edukalt sooritada lõpueksameid. Seetõttu tuleb lapse hariduse (sh huvihariduse) ja

tervise osas anda otsustusõigus emale, et ta saaks tegeleda lapse vajadustega.

9.3. Emal on kahtlus, et isa võõrandab last temast. Laps sai varasemalt emaga väga hästi läbi,

nüüd aga ei taha temaga telefoniski suhelda. Ei ole eluliselt usutav, et teismeline tüdruk

tõsikindlalt vihkaks oma ema niivõrd, et isegi telefoni teel ei taha temaga rääkida. Isa mõjutab

last, et saada emalt elatist. Laps rääkis oma parimale sõbrannale, et isa ähvardab visata ta välja,

kui ta emaga räägib. Selline käitumine kahjustab lapse ja ema suhet. Isa mõjutab last loobuma

emaga suhtlemisest, halvustab ema ja loob emast lapses väära kujutluse.

9.4. Isa on keeldunud viimast last kliinilise psühholoogi juurde. Seetõtu on hädavajalik, et

kohus kohustaks isa nõustuma lapse kliinilise psühholoogi juures käimisega. Alternatiivselt

tuleb määrata lapsele teraapia. Rakendada tuleb mitmedimensioonilist pereteraapiat (MDFT),

mis peaks aitama pooltel õppida lahendama probleeme ja aru saama, kuidas teismelise

kasvatamisega toime tulla.

9.5. Isa ei anna nõusolekut, et kirjutada laps sisse ema uude koju Tallinnas. Laps on ikka sisse

kirjutatud ema vanasse elukohta. Isa ei kirjuta last ka enda juurde Maardusse sisse. See ei oleks

ka lapse huvides ja selles osas on vanemad ühel meelel, sest sellisel juhul jääks laps ilma

Tallinna hüvedest ja ei saaks seal koolis käia. Seetõttu tuleb kohustada isa lubada lapse elukoha

osas teha rahvastikuregistris muudatus, sest selliselt saab lapse endale kindlustada keskkooli

koha Tallinnas.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Nii isa, lapse esindaja kui ka eestkosteasutuse esindajad vaidlesid

kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 25.04.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus jätab maakohutu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

6 (7)

12. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel

hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses

taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle (PKS § 137 lg 1). Kohus

lähtub hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel

eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut

last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning

lapse tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3).

13. Kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva

lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123).

Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale

ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub

juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega menetlus-

õiguse norme oluliselt rikkunud ning on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti, mistõttu

puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks

tuleb jätta vanematele ühine hooldusõigus. Maakohus on lähtunud lahendi tegemisel eelkõige

lapse huvidest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei

võimalda praegusel juhul järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest

piiridest, mis kohtul on perekonnaasja lahendamisel. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka

tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning tuvastas nende põhjal asjas

tähtsust omavad asjaolud ja kujundas motiveeritult arvamuse.

15. Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtteid sätestab LasteKS § 5. Sama seaduse § 21

lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse

kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse

tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide

väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning

võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide

väljaselgitamisel (vt ka RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18).

16. Maakohus võttis kohaselt arvesse 15-aastase lapse enda ütlused ja seisukohad.

16.1. Laps selgitas maakohtule 29.02.2024 ärakuulamisel, mis tingis tema kolimise isa juurde

ja miks ta tahab edaspidi elada koos isaga. Lapse selgituste kohaselt olid tal emaga koos elades

emaga sagedasti tülid, ema kaotas enesevalitsuse ja karjus lapse peale. Tüli ajal võis ema last

ka lüüa. Seetõttu oli lapsel ema juures ebameeldiv olla. Suur tüli sai alguse sellest, et laps ei

jõudnud hommikust süüa, kuid tal oli vaja kooli minna. Ema takistas last füüsiliselt ja tüli läks

väga inetuks. Ema hammustas last ja tiris teda juustest mööda korterit. Ema karjus, et laps on

tänamatu närakas ja on teda ära tüüdanud, laps ei olevat mitte keegi. Ema viis lapse isa juurde

öeldes, et ela siin ja ei ole vaja tema juurde tagasi roomata. Lapse väitel on ta endiselt ema

käitumisest solvunud ja ei soovi emaga kohtuda. Lapsel on valus, et ema suhtub temasse kui

kaltsu, mille ta tahtis ära visata. Laps ei soovi emaga üldse suhelda, sest ema otsib temaga ette

teatamata kontakti ja lapsele on see ebameeldiv.

16.2. Varasemal ärakuulamisel 24.07.2023 luges laps kohtule ette emalt tulnud sõnumeid,

milles last süüdistati, alandati ja kasutati ebatsensuurseid venekeelseid väljendeid. Lapsele ei

meeldinud sõnumid, mis ema talle saatis, lapse meelest olid sõnumid väga inetud.

17. Eeltoodust nähtub, et ema on käitunud lapse suhtes füüsiliselt ja emotsionaalselt

vägivaldselt. Selline ema käitumine on vastutustundetu ning näitab, et ta ei suuda kontrollida

ega kriitiliselt hinnata oma käitumist lapse suhtes. Ema käitumise tõttu kaotas laps usalduse

ema vastu ja usalduslikud suhted pole taastunud.

7 (7)

18. Maakohus arvestas, et laps on 15-aastane ning oma vanuse ja arengutaseme tõttu võimeline

väljendama oma huve. Laps on korduvalt väljendanud, et ta ei soovi, et ema saaks tema suhtes

ainuhooldusõiguse. Sellises olukorras, kus laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu, ei

ole võimalik vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. Maakohus märkis õigesti, et lapse

vanust ja arengutaset arvestades peaks laps saama enda haridust (sh huviharidus) ja tervise

küsimusi arutada mõlema vanemaga.

19. Kokkuvõtvalt ei anna ema väited alust vaidlustatud määrust tühistada või muuta. Kui lapse

ja ema vahel ei ole usalduslikku suhet, ei saa lapse tervise ja hariduse osas võtta otsuseid vastu

ainult ema. Ema senine käitumine lapsega viitab sellele, et pingelise olukorra tekkimine lapse

ja ema vahel on pigem tõenäoline, mis ei oleks lapse huvides. Laps kinnitas, et ta on praeguse

elukorraldusega rahul. Talle meeldib isa juures elada, ta saab isa ja teiste pereliikmetega hästi

läbi. Laps saab isaga rahulikult igasuguseid asju arutada ning isa toetab teda. Laps on

pühendunud põhikooli lõpetamisele ja vajadusel pöördub eraõpetajate poole. Samuti on laps

käinud psühholoogi vastuvõtul ning tema meeleolu ja enesetunne on paranenud. Vajadusel on

lapsel võimalik veel psühholoogi abi kasutada. Seega on lapse elu korraldatud järgides tema

huvi ning täiendav sekkumine lapse ellu ei ole vajalik.

20. Põhjendamatu on ema seisukoht, et koolitee jätkamiseks Tallinnas vajab laps sissekirjutust

tema juures. Ainuüksi sissekirjutus ei taga lapsele kohta gümnaasiumis. Eelkõige on vaja lapsel

teha edukalt sisseastumiskatsed või eksamid. Selleks on vaja lapsele rahulikku ja toetavat

õhkkonda, et keskenduda õppimisele. Pidades silmas lapse huvi, peaksid vanemad ületama

omavahelised vaidlused ja olema suunatud koostööle. Nii saavad vanemad kaaluda erinevaid

variante, millest üks võiks olla sissekirjutus vanavanemate juurde, kes elavad ka Tallinnas.

21. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

22. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)