2-17-16133/109 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

31.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16133

Tsiviilasi

P. E. N. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

lõpetamine ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: P. E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isikud võlausaldajad:

Kohtutäitur Kaire Põlts

Nap Konsult OÜ (registrist kustutatud 12.12.2022)

AS PALADOS

AS Trasta Komercbanka

Eesti Vabariik Maksu- ja tolliameti kaudu

OÜ Legal Financial Services

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku P. E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Keelduda vabastamast võlgnikku P. E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku P. E. N. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 04.03.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16133 lõpetati P. E. N. pankrotimenetlus,

algatati kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati P. E. N. täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgniku P. E. N. pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldajate nõuded summades:

Kohtutäitur K. Põlts

1 597,47

Kohtutäitur K. Põlts

997,76

OÜ Legal Financial Services

13 000

Nap Konsult OÜ (pankrotis)

616 043,09

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

45 738,96

AS PALADOS

150 000

AS Trasta Komercbanka (pankrotis)

686 218,72

Käesolevaks hetkeks on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb

kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

võlausaldajad oma seisukohad:

• Maksu-ja Tolliamet märkis oma 28.03.2024 seisukohas, et27.03.2024 seisuga on nõue täies

ulatuses tasutud solidaarvõlgniku poolt.Võlgnik on kohustustest vabastamise perioodil

võlgnevuse katteks tasunud 1794, 61 eurot. Leiame, et enam kui viis aastat kestnud

kohustustest vabastamise menetlus on piisav aeg, et võlgnik saaks näidata üles head tahet

võlgade vähendamiseks. Kui võlgnik on menetluse ajal pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt täitnud ja ei esine muid aluseid võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks, siis on kohtul võimalik otsustada võlgniku

kohustustest vabastamine. Juhul kui võlgnik ei ole kohustusi seni nõuetekohaselt täitnud, ei saa

meie hinnangul eeldada, et ta teeks seda ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamisel.

• Kohtutäitur Kaire Põlts märkis oma 08.04.2024 menetlusdokumendis, etvõlgnik ei ole

kohustustest vabastamise menetluse kestel kordagi teostanud võlausaldajale väljamakseid,

mistõttu ei saa võlausaldaja nõustuda võlgniku kohustustest vabastamisega võlgniku lasuvate

võlanõuete mittetäitmise tõttu.

• AS-i Palados hinnangul on võlgniku esitatud andmed ebapiisavad, et otsustada kohustustest

vabastamine. Äriregistri andmetel on võlgnik juhatuse liige XXX OÜ-s, mille ainuosanikuks

on xxxx. a sündinud X. Viimase (2022. a) majandusaasta aruande järgi oli XXX OÜ omakapital

482 tuhat eurot. Võlgniku 2023. a kontoväljavõttelt nähtub üks makse XXX OÜ-lt summas

275 eurot selgitusega "maksed", muid tehinguid selle ettevõttega kontoväljavõttel ei kajastu.

Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik piisavalt selgitanud, mis on tema seos XXX OÜ-ga, kas

ta täidab juhatuse liikme kohustusi tasuta (ja miks), milline on ettevõtte praegune majandusseis,

miks on ettevõtte ainuosanikuks X. Võlgniku pangakonto väljavõttelt nähtub, et kõik võlgniku

sissetulekud kantakse edasi Yle selgitusega "agreemend"; võlgniku pangakontol muu tegevus

sisuliselt puudub. Sellest võib järeldada, et võlgnik ei kasuta oma pangakontot ning tema

sissetulekute ja väljaminekute hindamiseks tuleks vaadata hoopis Y-i pangakontot, millele

võlausaldajal ligipääs puudub. Kohustuste vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnik

võlausaldajatele makseid teinud ning on ebaselge, kas ja milliseid jõupingutusi võlgnik üldse

rakendas, et oma kohustusi kasvõi osaliselt täita.

24.05.2024 toimus Harju Maakohtus võlgniku P. E. N. ärakuulamine kohustustest vabastamise

menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et on invaliid ja talle on

määratud töövõimetus, mistõttu ei saa ta tööl käia ning ei ole võlgnevusi tasunud. Võlgnik on mitmes

äriühingus juhatuse liikmeks, kuid üksnes formaalselt aitamaks tütart ja poega. XXX OÜ-s aitab ta

leida tütrele investoreid (saada ettevõttel krediiti), kuid see ei ole seni õnnestunud. Tervis läks

halvemaks 10-12 aastat tagasi ja on olnud ajas progresseeruv. Võlgnik kinnitas, et ta ei oleks võimeline

ka menetluse pikendamisel võlausaldajatele maksma, kuivõrd tema igakuine sissetulek on 620-630

eurot ning olukord ei parane.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel

algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati

pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis

kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet

ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast

(PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas 24.05.2024 ära võlgniku (TsMS § 175 lg 3).

Kohus leiab, et P. E. N. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb

lõpetada ja võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti

eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes

täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsida.

Võlgnik on esile toonud, et tema igakuine sissetulek on 617,77 eurot. Selle tõendamiseks on kohtule

esitatud ka filtreeritud pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad igakuised töötukassa ja

sotsiaalkindlustusameti poolsed laekumised. 24.05.2024 ärakuulamisel võlgnik avaldas, et ta on

invaliid, mistõttu ei saa ta tööd teha. Antud asjaolu tõendamiseks esitas võlgnik 17.01.2023 aastal

Töötukassa 14.04.2021 otsuse, millest nähtub, et isikule on määratud puuduv töövõime kuni

pensionieani, kuid otsuses kajastub, et taotlejal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on artroosid ja dorsopaatiad. Otsuses on sedastatud, et taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel

püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise

ning suhtlemise valdkondades ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel

kinnitust.

Võlgnik on mitme äriühingu (TTT OÜ, XXX OÜ) juhatuse liige, seejuures registrikaardi kohaselt alates

26.03.2024 XXX OÜ ainus juhatuse liige.

Kohus kogus 31.05.2024 võlgniku väidete kontrollimiseks PankrS § 3 lg 3 alusel järgmised tõendid:

• Väljavõte Äriregistrist võlgniku isiklike seoste kohta;

• XXX OÜ registrikaardi väljavõte ning 03.02.2024 allkirjastatud 2022. aasta majandusaasta

aruanne;

• Kohtute Infosüsteemist kohtuasjas nr 2-24-1302 XXX OÜ poolt 08.02.2024 esitatud vastus

Altmer Energy OÜ pankrotiavaldusele ning selle lisad 3, 5 ja 6.

• Kohtute Infosüsteemist kohtuasjas nr 2-24-1302 koostatud 22.04.2024 kohtumäärus, millega

jäeti pankrotiavaldus rahuldamata, sest XXX OÜ ei ole maksejõuetu (jõustunud 16.05.2024).

Nimetatud tõendita alusel on kohus tuvastanud, et võlgniku väide, justkui oleks tema roll XXX OÜ-s

pelgalt formaalne, tegelikku tööd ta ei tee ning aitab hoopis tütrel ettevõttele krediiti hankida, ei vasta

tõele.

Võlgnik on ainsa juhatuse liikmena suutnud korraldada XXX OÜ raamatupidamist ning allkirjastanud

ja esitanud 2022. aasta majandusaasta aruande. Kohtuasjas nr 2-24-1302 XXX OÜ poolt esitatud

tõendid kinnitavad, et P. E. N. tegeleb aktiivselt ettevõtte ja selle projektide juhtimisega ning suhtleb

klientidega. 08.02.2024 pankrotiavalduse vastuse lisadena 3, 5 ja 6 esitatud kirjavahetusest nähtub, et

muu hulgas on võlgnik 26.08.2023 vahetanud Altmer Energy OÜ-ga kirju päikesepaneelide raami värvi

kohta; 31.07.2023 Altmer Energy OÜ e-kirjast nähtuvalt on võlgnik olnud ettevõtte ainus kontaktisik

XXX OÜ-s, 18.08.2023 ja 21.08.2023 on võlgnik arutanud partneri arveid ning need vaidlustanud.

Selline tegevus vastab tavapärasele osaühingu seadusliku esindaja tegevusele ning ettevõtte juhtimisele.

Teisisõnu, võlgniku roll ei ole formaalne vaid ta tegeleb faktiliselt ja töiselt ettevõtte juhtimisega.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et juhatuse liikme tasu või muid tasusid ei ole võlgnik XXX OÜ-lt

saanud (v.a. 2023. aastal üks 275 eurone makse). See ei ole juhatuse liikmele tavapärane (seda enam, et

juhatuse liikmena tegutsemise eest ei saada kompensatsiooni ka omanikutulu näol) ega võlgniku

võlausaldajate suhtes heausklik.

Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad kohtule, et võlgnik on teadlikult hoidunud oma töise tegevuse

eest õiglase tasu teenimisest eesmärgiga mitte tasuda võlausaldajatele ning jätnud teadlikult vale mulje,

et tegelikult ta ei tööta.

Töötukassa 14.04.2021 otsus kinnitab, et võlgnikul ei ole piiranguid intellektuaalsele tööle, vaid

liikumisele. Tegevus XXX OÜ-s kinnitab, et juhatuse liikmena tegutsemine ja ettevõtte juhtimine kui

intellektuaalne töö on võlgnikule jõukohane.

Kohtuasjas nr 2-24-1302 koostatud 22.04.2024 kohtumääruse kohaselt on XXX OÜ maksejõuline,

jätkab tegevust ning omab vara (mh konto jääk 73 307,07 eurot; määruse põhjenduste p 9). XXX OÜ-l

on piisavalt vara, et tasuda P. E. N. tavapärast ja mõistlikku juhatuse liikme tasu.

PankrS § 173 lg-te 1-2 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest

saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid.

See hõlmab ka kohustust teenida tegevuse eest mõistlikku ja õiglast tulu ning mitte varjata või

kunstlikult vähendada oma sissetulekuid. Kui tavaolukorras võib isik omal soovil töötada ka tasuta, on

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku õigused selles osas mõnevõrra piiratud. Kui isik on

võimeline tegelema tulutoova tegevusega, peab ta tegema seda viisil, mis võimaldab tal rahuldada

võlausaldajate nõudeid.

Seega jätab kohus võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata.

Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1-2 sätestatud kohustusi ning hoidunud mõistliku tulu

teenimisest, kuigi ta faktiliselt töötab. Sellega on kahjustatud võlausaldajate huve – menetluse vältel ei

ole võlausaldajatele tehtud mitte ühtegi väljamakset.

Kohtu hinnangul on rikkumine süüline. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske

hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske

hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS104 lg 5).

Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2

või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt

hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt

hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raske hooletusega.

Tegemist ei ole kogenematu isikuga vaid Äriregistrist nähtuvalt kogenud ettevõtjaga. Võlgnik pidi

teadma, et juhatuse liikme kohustusi ei täideta tasuta ning selle eest tasutakse kas juhatuse liikme tasu,

nn direktori palka või hüvitatakse töine panus näiteks omanikutuluna. Sellest hoolimata on võlgnik oma

tütre ettevõtte igapäevast tegevust juhtinud tasuta. Võlgnik pidi aru saama, et see kahjustab

võlausaldajate huve ning ei ole kooskõlas tema kohustusega tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

Võlgnik on jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Kohus on tuvastanud, et võlgniku

käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise

käitumisena.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate P. E. N. kohustustest vabastamata jätmise määruse

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

kohtunik