2-21-108985/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-108985

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.02.2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1728 eurot 80 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja CK

Kostja X (isikukood XXXXXXXXX) lepinguline

esindaja Philippe Hint

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.02.2022. a otsus muutmata.

2. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jäta menetluskulud ringkonnakohtus ja riigikohtus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-108985

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29.03.2021 Pärnu Maakohtule X (kostja) vastu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu anti

asi hagimenetluses läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas 04.06.2021 hagiavalduse,

milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 3074 eurot 64 senti, intressi 171 eurot

60 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 291 eurot 80 senti ja

lisanduva viivise määras 8% aastas.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja mogo OÜ (liisinguandja) 31.08.2018 laenu- ja

tagatisomandamise lepingu (leping), mille alusel liisinguandja liisis kostjale kapitalirendi

vormis sõiduauto Chrysler Grand Voyager (väljalaskeaasta 2005, registreerimisnumber

XXXXXX; sõiduk). Liisinguandja andis kostjale lepingu alusel laenuna 1500 eurot. Kostja

kohustus koos lepingutasuga tagastama liisinguandjale kokku 1725 eurot ning maksma

liisinguandjale sõiduki eest maksegraafiku alusel iga kuu väljaostu- ja intressimakseid.

Lepingupooled sõlmisid 11.02.2019 lepingu lisa, millega suurendati laenusummat 3000 euro

võrra.

1.2. Liisinguandja ütles 27.03.2020 lepingu erakorraliselt üles, sest kostja ei taganud sõidukile

kohustuslikku liikluskindlustust ning jättis tegemata tehnoülevaatuse. Kostja tagastas sõiduki

liisinguandjale 27.04.2020. Sõidukil olid üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt järgmised

puudused: külmalt käivitub raskelt, käigukastiga probleem (sõiduk ei liigu korrektselt),

mootoris ühtlane metalli „hääl“, esineb iluvigu (kriimud, mõlgid, rooste), paremal tagumisel

tiival värv koorub, juhi päikesesirmi kinnitus katki, armatuuris põleb salongi lisasoojendi

hoiatustuli. Liisinguandja võõrandas sõiduki oksjonil 18.05.2020 hinnaga 360 eurot.

1.3. Liisinguandja loovutas 25.01.2021 oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostja maksis

hagejale kokku põhinõude rahuldamiseks 1160 eurot 7 senti. Ilma sõidukit arvestamata on

nõude tagastamata põhiosa 3434 eurot 65 senti. Liisinguandja sai sõiduki eest 360 eurot. Seega

on nõude tagastamata põhiosa 3074 eurot 65 senti.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei nõutud temalt lisatagatisi ega tõendeid vara kohta. Seega

pidi liisinguandja olema veendunud, et tagatiseks olev sõiduk katab vähemalt põhinõude.

Liisinguandja müüs sõiduki alghinnaga 1 euro, tekitades sellega kostjale tahtlikult kahju.

Sõiduki puudused ei ole õigesti kajastatud. Kostja ei nõustunud sõiduki üleandmisel esile

toodud puudustega ja vaidlustas üleandmise akti sisu. Leping koosnes tüüptingimustest, mille

kohta puudus kostjal võimalus teha oma ettepanekuid. Autoportaali www.auto24.ee

müügikuulutuste järgi peaks sõiduki turuväärtus olema 1850 eurot. Seega on tegelik põhivõlg

1584 eurot 64 senti.

2-21-108985

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 15.02.2022. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 1584 eurot 64 senti, intressi 171 eurot 60 senti, sissenõudmiskulu

30 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 239 eurot 38 senti ja lisanduva

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt müüdi sõiduk alla turuhinna. Sealjuures viitas

maakohus sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktile, kostja e-kirjale sõiduki ülevaatust teinud

hageja töötajale, ning autoportaali www.auto24.ee väljavõtetele samaväärsete sõidukite

müügikuulutuste kohta. Liisinguandja rikkus tagatislepingu punkti 6.7, mille kohaselt võib

laenuandja juhul, kui tal ei õnnestu tagatist laenuandja määratud müügihinnaga mõistliku aja

jooksul müüa, alandada müügihinda ulatuses, mida ta peab vastavalt asjaoludele mõistlikuks.

Lepingu kohaselt tulnuks liisinguandjal määrata sõiduki müümisel selle turuväärtusele vastav

müügihind. Sõiduki müügi ebaõnnestumise korral oli liisinguandjal õigus alandada müügihinda

mõistlikus ulatuses. Vastuolus eeltooduga müüs liisinguandja sõiduki oksjonil, määrates selle

alghinnaks 1 euro. Kostja tõendas, et sõiduki harilik väärtus ehk selle kohalik keskmine

müügihind (turuhind) liisinguandjale tagastamise ajal oli 1850 eurot.

Menetluse käik

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi

jäi rahuldamata, ning hagi tervikuna rahuldada.

4.1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

4.2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.05.2022. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata põhivõlast 1490 euro ja sellelt summalt

viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osa

asemel uue otsuse, mõistes kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 1490 eurot ja viivise sellelt

summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras, kuid mitte enam kui 8% aastas.

4.3. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi tüüptingimusena tühine

lepingu p 6.8 esimene lause, mis võimaldab lugeda liisingueseme võõrandamisel saadu selle

väärtuseks olukorras, kus sama lepingu p 6.7 järgi sai müügiprotsessiga seotud otsustused teha

liisinguandja sisuliselt üksi.

4.4. Ringkonnakohus leidis, et tuvastatud olulised puudused mõjutavad sõiduki eesmärgipärase

kasutamise võimalusi. Kostja pidi tõendama, et esile toodud puudused polnud piisavalt olulised

ega mõjutanud müügihinda või et tema esitatud võrdlusandmed kajastavad samasuguste või

vähemalt samaväärsete puudustega sõidukite keskmist hinda. Kumbagi asjaolu ei ole kostja

tõendanud.

4.5. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta

jõusse maakohtu otsuse või saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

4.6. Riigikohus rahuldas 29.03.2023. a otsusega kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu

otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

4.7. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on põhjendatult lugenud tagatislepingu p 6.8 esimese

lause tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühiseks. Kuivõrd liisingueseme

väärtuse sõiduki müügihinnaga võrdsustanud lepingutingimus on tühine, siis lähtus

ringkonnakohus põhjendatult sõiduki väärtuse määramisel VÕS § 367 lg-s 3 sätestatust.

Ringkonnakohus

eksis

sõiduki

selle

liisinguandjale

tagastamise

aegse

väärtuse

2-21-108985

tõendamiskoormise jagamisel. Liisingueseme väärtuse tõendamise koormus lasub eelkõige

liisinguandjal. Kuna hageja väitis, et sõiduki enampakkumisel saadud müügihind ongi sõiduki

väärtus VÕS § 367 lg 3 mõttes ja kuna vaidlustamata asjaoludest nähtuvalt ei olnud kostjal

võimalik sõiduki müügiprotsessi sekkuda, siis lasus hagejal olukorras, kus kostja tugines

sarnaste sõidukite müügikuulutustest nähtuvale hinnale, sõiduki väärtuse tõendamise koormus.

4.8. Ringkonnakohus andis uuel läbivaatamisel pooltele võimaluse esitada täiendavaid

seisukohti, kuid kumbki pool seda võimalust ei kasutanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

5.1. Maakohus rahuldas tervikuna hageja nõuded intressi 171 eurot 60 senti ja

sissenõudmiskulu 30 eurot saamiseks. Osaliselt rahuldati põhivõla nõudest 1584 eurot 64 senti

ja vastavalt sellele ka viivise nõue alates 28. märtsist 2020 VÕS § 113 lg 1 määras. Rahuldatud

nõuete ja kostja kulude tema enda kanda jätmise osas on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel edasi kaebamata jõustunud.

5.2. Apellatsiooniastmes asja uuel läbivaatamisel vaidlevad pooled selle üle, kui suures osas on

hageja põhinõue põhjendatud. TsMS § 693 lg 2 järgi on riigikohtu otsuses esitatud seisukohad

õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule

kohustuslikud.

5.3. Riigikohtu 29.03.2023 otsuse järgi tuleb kolleegiumil lähtuda sellest, et VÕS § 42 lg 1

ja lg 3 p 5 järgi on tüüptingimusena tühine lepingu p 6.8 esimene lause, mis võimaldab lugeda

liisingueseme võõrandamisel saadu selle väärtuseks. Sõiduki väärtuse määramisel tuleb lähtuda

VÕS § 367 lg-s 3 sätestatust. Seega vaidlevad pooled asja uuel läbivaatamisel sisuliselt selle

üle, milline oli sõiduki väärtus liisinguandjale tagastamise hetkel.

5.4. Kuna lepingu p 6.8 on tühine, siis ei ole praegusel juhul asja lahendamise jaoks tähtsust,

missuguse alghinnaga kostja liisingueseme enampakkumisel müüki pani. Kolleegiumil tuleb

lähtuda ka juhisest, et asjakohane ei ole hinnata madala alghinna mõju lõpphinnale. Asjakohane

ei ole hinnata ka seda, kas liisinguandja rikkus lepingu p 6.7, mille kohaselt oli liisinguandjal

küll õigus esialgne müügihind määrata, kuid kui mõistliku aja jooksul ei õnnestunud

liisingueset määratud hinnaga müüa, võis liisinguandja müügihinda alandada.

5.5. Tõendamiskoormise kohta selgitas Riigikohus, et olukorras, kus kostja tugines sarnaste

sõidukite müügikuulutustest nähtuvale hinnale, lasus hagejal sõiduki väärtuse tõendamise

koormus. Muuhulgas pidi hageja tõendama, et maakohtu ja ringkonnakohtu tuvastatud

puudused võisid sõiduki väärtust mõjutada ja mil määral.

6. Kostja tugines tootja, mudeli, vanuse ja läbisõidu poolest sarnaste sõidukite

müügikuulutustele 2020. aasta esimese seitsme kuu jooksul (dtl 145). Nende kuulutuste põhjal

arvutas kostja aritmeetilise keskmise 1850 eurot, mis tema hinnangul kajastab sõiduki

turuväärtust selle liisinguandjale üleandmise ajal. Maakohus nõustus kostjaga.

6.1. Hageja tõi esile, et sõidukil olid selle liisinguandjale üleandmise ajal puudused. Sõiduki

kohta 28.04.2020 vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktis on märgitud järgmised puudused:

külmalt käivitub raskelt, käigukastiga probleem (sõiduk ei liigu korrektselt), mootoris ühtlane

metalli „hääl“, esineb iluvigu (kriimud, mõlgid, rooste), paremal tagumisel tiival värv koorub,

juhi päikesesirmi kinnitus katki, armatuuris põleb salongi lisasoojendi hoiatustuli (dtl 128).

Akti allkirjastamisel avaldas kostja, et ta ei nõustu märkega „metalne kõla mootoris“ (dtl 140),

aga muude puuduste osas ta parandusi ega täiendusi ei teinud. Samuti nähtub kostja 04.05.2020

e-kirjast, et ta ei vaidlustanud muid puudusi peale mootori heli (dtl 142). Eelnevaga on

2-21-108985

tõendatud, et sõidukil olid selle liisinguandjale tagastamise ajal vähemalt muud aktis loetletud

puudused peale metalse heli mootoris.

6.2. Tehnoülevaatuse andmetest nähtub, et 03.01.2020 esitati sõiduk korralisele ülevaatusele,

mida sõiduk ei läbinud, vaid see tuli hiljemalt 02.02.2020 esitada korduvale ülevaatusele

(dtl 181). Puuduvad tõendid, et sõiduk oleks korduva ülevaatuse läbinud. Kõnealuse korralise

ülevaatuse käitus leiti, et sõidukil on kaks olulist viga: klaasi seisund (liikluse jälgimist

raskendavad kahjustused või tahavaatepeeglid ei ole nähtavad) ning seisupiduri toimimine ja

tõhusus (pidurdustõhusus on ebapiisav). Hageja tõendas, et sõiduk ei läbinud pärast

3. jaanuari 2020 enam uut ülevaatust ja see on nüüdseks seoses lammutamisega registrist

kustutatud (dtl 180, 184).

6.3. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, kas ja kui palju tuvastatud puudused

sõiduki väärtust mõjutasid. Üksnes sellest, et sõidukil esinevad tuvastatud puudused, ei saa

järeldada, et sõiduki väärtus vähenes ega määrata vähenemise ulatust. Sama on pooltele

selgitanud Riigikohus (otsuse p 16). Nimetatud asjaolu oleks olnud võimalik tõendada erinevate

tõenditega – võrdlevad müügikuulutused, eksperdi arvamus vms.

6.4. Kolleegium leiab, et hageja ei ole oma tõendmiskoormist täitnud ega tõendanud, et sõidukil

tuvastatud puudused mõjutasid tuntavalt selle väärtust. Liisinguandjale üleandmise hetkel oli

sõiduk 15 aastat vana ja on tavapärane, et selles vanuses sõidukil on mitmeid väiksemaid

kulumis- või vigastusjälgi ja mõned funktsioonid võivad töötada piiratult. Seega ei saa üksnes

puuduste olemasolust veenvalt järeldada, et sõiduki väärtus oli turul müüdavatest samade

parameetritega sõidukitest tuntavalt väiksem.

7. Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas poolte esitatud tõendite alusel õigesti sõiduki

väärtuseks liisinguandjale tagastamise hetkel 1850 eurot. Kolleegium nõustub maakohtu

järeldusega, et kostjalt välja mõistetav põhivõlg on 1584 eurot 64 senti. Viivisenõude

arvestusele pooled vastuväiteid esitanud ei ole ja kolleegiumi hinnangul on maakohus viivise

ja võla sissenõudmise kulude välja mõistmisel seadust õigesti kohaldanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Menetluskulud ringkonnakohtus nii esimesel kui teisel läbi vaatamisel ja riigikohtus tuleb

TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177

lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt