2-22-14303/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14303

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Kersti Seisleri taotlus Xle

kuuluvate kinnisasjade hindamise korraldamiseks

eksperdi määramiseks täiteasjas nr 011/2021/137

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): Tallinna kohtutäitur Kersti Seisler (e-

post XXX)

Puudutatud isik I (võlgnik/määruskaebuse esitaja): X

(endise nimega X, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

(e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.09.2023 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta

määruse õiguslikke põhjendusi.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud seoses määruskaebemenetlusega jätta X kanda, kuid nende

puudumisel kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-14303

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna kohtutäitur Kersti Seisler (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 26.09.2022 avalduse

Xle (võlgnik, puudutatud isik I) kuuluvate kinnisasjade hindamise korraldamiseks eksperdi

määramiseks täiteasjas nr 011/2021/137. Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse

01.11.2022.

2. Harju Maakohus jättis 17.01.2023 määrusega Tallinna kohtutäitur Kersti Seisleri taotluse

Xle kuuluvate kinnisasjade hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr

011/2021/137 läbi vaatamata. Puudutatud isiku I esitas 03.04.2023 maakohtu määrusele

määruskaebuse. Harju Maakohus keeldus 11.04.2023 määrusega määruskaebuse menetlusse

võtmisest.

3. Puudutatud isik I esitas 14.04.2023 maakohtu 11.04.2023 määrusele määruskaebuse.

Avaldaja esitas 27.04.2023 seisukoha, milles palus jätta puudutatud isiku I määruskaebuse

rahuldamata ning kõik menetluskulud puudutatud isiku I kanda, samuti lõpetada TMS § 74 lg-

s 8 sätestatu kohaselt algatatud eksperdi määramise menetlus. Võlgnik ja sissenõudja saavutasid

täitemenetluses kompromissi, mille tulemina müüdi vaidlusalune võlgniku kinnisasi

25.04.2023 kohtutäituri kontrolli all. Sissenõudjast hüpoteegipidaja ja sundtäitmisega ühinenud

sissenõudjate nõuded on rahuldatud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.05.2023 määrusega

Harju Maakohtu 11.04.2023 määruse ning saatis asja maakohtusse määruskaebuse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

4. Puudutatud isik I esitas 28.06.2023 seisukoha, milles märgib, et kuna temale kinnisasi on

võõrandatud, puudub puudutatud isikul I õiguslik huvi enampakkumise põhjendatud alghinna

tuvastamiseks. Puudutatud isik I esitas taotluse tagastada puudutatud isikule I 03.04.2023

määruskaebuse esitamisel kohtu deposiitkontole tasutud ekspertiisikulud summas 520 eurot

ning palus jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas 08.08.2023 puudutatud

isiku I 03.04.2023 määruskaebuse osas seisukoha ning kinnitas, et asjas puudub vajadus

määrata avalduses näidatud ekspertiisi kinnisasja turuväärtuse hindamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 04.09.2023 määrusega X määruskaebuse Harju Maakohtu

17.01.2023 määrusele ja tühistas Harju Maakohtu 17.01.2023 määruse, rahuldas avaldaja

taotluse menetluse lõpetamiseks ja lõpetas menetlus Tallinna kohtutäitur Kersti Seisleri

taotluses Xle kuuluvate kinnisasjade hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks

täiteasjas nr 011/2021/137, rahuldas X taotluse ekspertiisi tasu tagastamiseks ja määras

tagastada ekspertiisi tasu 520 eurot Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ

arveldusarvele. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus menetluskulude jaotamisel TsMS §

172 lg-le 1 ja § 173 lg-le 1. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

2-22-14303

7. Kohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, kuivõrd avaldaja on palunud menetluse lõpetada tulenevalt asjaolust, et puudutatud

isikule I kuuluv kinnisasi on täitemenetluses võõrandatud. Lisaks märkis kohus, et olukorras,

kus avaldaja ei oleks esitanud taotlust menetluse lõpetamiseks, oleks esinenud alus avalduse

läbi vaatamata jätmiseks tulenevalt asjaolust, et puudutatud isik I ei tasunud ekspertiisitasu

kohtu määratud tähtajaks, mistõttu oleks põhjendatud menetluskulude jätmine hinna

vaidlustanud isiku kanda. Kohus selgitas, et kohustas 01.11.2022 määrusega puudutatud isikut

I tasuma ekspertiisitasu 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Puudutatud isik I on

03.04.2023 määruskaebuses kinnitanud 01.11.2022 määruse kätte saamist 24.03.2023. Seega

tuli puudutatud isikul I ekspertiisitasu tasuda hiljemalt 31.03.2023, kuid puudutatud isik I

31.03.2023 seisuga ekspertiisitasu tasunud ei olnud.

Määruskaebus

8. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas,

millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (määruse resolutiivosa p.5) ja

teha vastavas osas uus määrus, millega jätta asjaga seonduvad menetluskulud avaldaja kanda

ning määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus ning märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt arvestada viivisintressi VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest.

9. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu otsus seoses menetluskulude jaotusega

põhjendamata ja ekslik. Kohtu poolt vaidlustatava määruse punktis 23 esitatud põhjendused on

arusaamatud ega vasta menetlusõigusnormides sätestatule.

10. Käesoleval juhul on kohus menetluskulude jaotuse otsustust põhjendanud asjaoluga, et

puudutatud isikule I kuulunud kinnisasjad on kohtumenetluse ajal jätkunud täitemenetluses

juba võõrandatud. Vastav asjaolu sai võimalikuks seoses sellega, et kohus keeldus 14.04.2023

määrusega rahuldamast puudutatud isiku I taotlust täitemenetluse peatamiseks. Kuidas saab

vastavast asjaolust tuleneda järeldus, et õiglane on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, määrusest ei selgu.

11. Arusaamatud ja asjassepuutumatud on kohtu väited, mille kohaselt oleks esinenud alus

avalduse läbivaatamata jätmiseks seoses asjaoluga, et puudutatud I isik ei esitanud kohtule

ekspertiisitasu maksmist tõendavat dokumenti hiljemalt 31.03.2023, vaid esitas selle

03.04.2023 koos määruskaebusega kohtu 17.01.2023 menetluse lõpetamise määrusele. Kohus

on jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et oli juba 17.01.2023 õigusvastase määrusega

asjas menetluse lõpetanud. Sellises olukorras ei saanud kohus eeldada, et puudutatud isik I pidi

ekspertiisitasu maksma 7 päeva jooksul arvates vastava korralduse kättesaamisest.

12. Puudutatud isiku I hinnangul tuleb kohtul käesolevas asjas menetluskulude jaotuse

määramisel lähtuda TsMS § 477 lg-s 1 ja TsMS § 168 lg-s 4 sätestatust ning jätta menetluskulud

avaldaja kanda, kes loobus kohtule esitatud avaldusest. Loobumise aluseks ei olnud asjaolu, et

puudutatud isik I oleks vaidlusaluse küsimusega nõustunud. Käesoleva menetlusega kaasnenud

puudutatud isiku I õiguste riive on põhjustatud esmajoones avaldaja ettepanekust lugeda

kohtudokumendid puudutatud isikule I ebaseaduslikul viisil kättetoimetatuks. Sellises

olukorras oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kantud menetluskulud kasvõi osaliselt puudutatud

isiku I kanda.

2-22-14303

Menetlusosaliste seisukohad

13. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku I

kanda. Kohut eksitavad on määruskaebuses esitatud väited enda kinnisasjadest (s.h. enda

koduks olnud korterist) ilma jäämise kohta. Täitemenetlust viidi läbi sissenõudjast

hüpoteegipidaja täitmisavalduse ning täitedokumendi (notariaalselt tõestatud kokkuleppe)

alusel. Puudutatud isik I seadis vabatahtlikult sissenõudjaga kokkuleppel enda kinnisasjadele

hüpoteegid Kodumaa Laenud OÜ (registrikood 14259285) kasuks. Tegemist oli seega

puudutatud isikule kuulunud kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega ning

kohtutäituril, kui täitemenetluse korraldajal oli seadusest tulenev kohustus võtta viivitamata

tarvitusele abinõud täitedokumendi täitmiseks. Hüpoteegipidajast sissenõudjal oli õigus

esmajärjekorras rahuldada hüpoteegiga tagatud rahaline nõue võlgniku vastu vaidlusaluse

kinnisasja võõrandamise tulemist. Lisaks hüpoteegipidajale, oli täiteasjaga nr 011/2021/137

ühinenud mitmed teised võlausaldajad, kellele puudutatud isik I ei suutnud või ei soovinud oma

võlakohustusi samuti täita. Seega oli puudutatud isiku I kinnisasjade suhtes vara

enampakkumise väljakuulutamine vältimatu. Kuivõrd puudutatud isik I vaidlustas avaldaja

poolt kinnisvara arestimisel määratud hinda, siis saigi kohtutäitur rahuldada puudutatud isiku I

kaebuse üksnes sellel teel, et pöördus avaldusega kohtu poole uue hindamise läbiviimiseks,

vastavalt TMS § 74 lg 7 sätestatule, mille kaudu tagatakse eksperdi kasutamise teel pädeva

hinnangu saamine vara turuväärtusele ja võimalikult õiglasem hindamistulemus ning kiireim

õigusrahu hinnavaidluse küsimuses.

Menetluse edasine käik

14. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Esmalt osundab ringkonnakohus, et on TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt seotud

määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes vaidlustatu

piires, st üksnes osas, milles maakohus määras menetluskulude jaotuse (resolutsiooni punkt 5).

Ülejäänud osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause

alusel edasi kaebamata jõustunud.

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu määruse

resolutsiooni muutmiseks selle vaidlustatud osas alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1

p 1 ja p 2¹ alusel tuleb muuta kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale

määrusele. Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna ning

määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt RKTKo 04.12.2013, 3-

2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme

kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud

kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu lõppjäreldus

menetluskulude määramise kohta on õige ja seaduslik, kuid vaidlustatud määruses esitatud

põhjendused sellega seoses ebaõiged, mistõttu tuleb neid muuta ja need asendada käesolevas

määruses toodutega.

2-22-14303

18. Ringkonnakohus möönab, et iseenesest on õige see määruskaebuse esitaja osundus, et

käesoleval juhul ei saanud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel tugineda TsMS § 172

lg-le 1, arvestades, et kohus lõpetas tsiviilasja menetluse avaldusest loobumise tõttu.

Kohtupraktikas on analoogse olukorraga seoses selgitatud, et kuigi tsiviilkohtumenetluse

seadustik ei näe otseselt ette, kelle kanda jäävad hagita menetluse lõpetamise korral

menetluskulud, võib kohus menetlussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldada TsMS § 2

lg 2 järgi sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Hagita menetluse lõpetamine

on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning kolleegiumi arvates saab siin menetluskulude

kindlaksmääramisel kohaldada TsMS § 168 lg-t 2, mille järgi kannab hagi läbivaatamata

jätmisel või menetluse määrusega lõpetamisel üldjuhul menetluskulud hageja (vt nt RKTKm

11.05.2010, 3-2-1-28-10, p 16).

19. Seega eeltoodut arvestades tuleks ka hagita menetluse menetluskulud hagita menetluse

lõpetamise korral jätta üldjuhul avaldaja kanda. Vaatamata eeltoodule on ringkonnakohus

seisukohal, et praegusel juhul selliseks menetluskulude jaotuseks alust (sh määruskaebuse

esitaja viidatud TsMS § 168 lg 4 alusel) ei ole. Nimelt on pikaaegses kohtupraktikas rõhutatud,

et menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi

põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4 (vt nt RKTKm, 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 9, RKTKo,

08.04.2015, 3-2-1-19-15, p 17, RKTKo, 25.04.2022, 2-19-108066 p 18 ja RKTKm 18.11.2022,

2-20-5007, p 15) ja kohtul on alati õigus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 (vt nt RKTKm

04.04.2011, 3-2-1-4-11, p 19 ja RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Nimetatud säte kohaldub

ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1

p 3, § 429 lg 1) (vt nt RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p 14 ja RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-

28-12, p 15).

20. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest

või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi

peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt RKTKm, 27.11.2019,

2-17-18531, p 20 ja RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689, p 13).

21. Käesoleval juhul on tsiviilasja materjalide alusel tuvastatavad ja vaidlustamata järgmised

asjaolud: (1) puudutatud isik I kui võlgniku suhtes algatati avaldaja juures täitemenetlus nr

011/2021/137; (2) täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Heleriin Kulla

29.04.2019. a notariaalne dokument nr 1599 ja sissenõudja Kodumaa Laenud OÜ avaldus; (3)

Tallinna Ringkonnakohus asus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise raames

28.02.2022 kohtumääruses nr 2-21-3519 seisukohale, et sundtäitmine on lubatav kokku 243

076,12 euro ulatuses. Määrus jõustus 05.09.2022; (4) võlanõude menetlemiseks avati

kohtutäitur Kersti Seisleri poolt täitetoimik nr 011/2021/137. Täitemenetlusega on ühinenud

TMS § 149 sätestatud alusel sissenõudjatena veel Tallinna kohtutäitur Priit Petter, Eesti Inkasso

OÜ, Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, PlusPlus Capital AS, Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts,

Aktiva Finants OÜ ning AS Aktiva Portfolio; (5) täitemenetluse läbiviimise raames koostas

kohtutäitur 13.09.2022 kinnisasja arestimise akti ning arestis võlgnikule kuuluva kinnisasja –

korteriomandi ja panipaiga asukohaga: XXX (kinnistu reg.osa nr XXXXXXXX ja

XXXXXXXX), hinnaga 259 000 eurot; (6) võlgnik esitas kohtutäiturile 23.09.2022 kaebuse,

milles vaidlustas kohtutäituri poolt aktis määratud kinnisasja hinna; (7) kohtutäitur esitas TMS

§ 74 lg 8 alusel kohtule avalduse nõudega määrata ekspert kinnisasja (registriosad nr

XXXXXXXX ja XXXXXXXX) hindamiseks; (7) avaldusest nähtuvalt ei võimaldanud võlgnik

2-22-14303

vara arestimistoimingu läbiviimisel 13.09.2022, mh kinnisasja hindamiseks kohtutäituril

kinnisasjaga tutvumist, mistõttu on hindamisel arvestatud kinnisvara objektiivset

turusituatsiooni ning analoogsete kinnisvaraobjektide hinnataset, sh TMS § 74 ja § 144

sätestatut (tlk 3) (tlk 2 pöördel ja 3); (8) pärast TMS § 74 lg-s 7 sätestatud alusel kohtusse

pöördumist tegi puudutatud isik I avaldajale korduvalt ettepanekuid realiseerida kinnisasi

kohtutäituri kontrolli all (tlk 89 pöördel); (9) täitemenetluse sissenõudja(d) ja võlgnik

saavutasid täitemenetluses kompromissi, mille tulemuse võlgniku kinnisasi 25.04.2023

kohtutäituri kontrolli all müüdi (tlk 80).

22. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnevalt tuvastatud asjaolud on TsMS § 162 lg 4 mõttes

nendeks erandlikes asjaoludeks, mille tõttu oleks käesoleval juhul menetluskulude jätmine

avaldaja kanda äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Puudutatud isik I ei ole vaidlustanud

avaldaja väidet, et ta ei võimaldanud enne arestitud kinnisasjade hinna määramist kohtutäituril

varaga tutvuda. See asjaolu tõi kohtutäituri selgituste kohaselt kaasa selle, et hinna määramisel

tuli lähtuda kinnisvara turusituatsioonist ning analoogsete kinnisvaraobjektide hinnatasemest.

Kuivõrd puudutatud isik I võlgnikuna kohtutäituri poolt määratud hinna vaidlustas, ei olnudki

kohtutäituril kirjeldatud olukorras muud võimalust kui kohtusse pöördumine. TMS § 74 lg 8

sätestab imperatiivselt, et hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise

korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtusse pöördumisel on kohtutäitur täitnud oma

ametikohustusi tulenevalt võlgniku õiguste realiseerimisest. Käesoleva kohtumenetluse jooksul

on võlgnik saavutanud täitemenetluse sissenõudjaga aga kompromissi, mille tulemusena

kinnisasi, mille hindamise tarbeks avaldaja kohtu poole pöördus, müüdi. Sealjuures on

puudutatud isik I ise kohtule teada andnud, et ei ole enam hinna määramisest huvitatud (tlk 68

pöördel). Need asjaolud annavad ringkonnakohtu hinnangul aluse jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda nagu maakohus õigesti ja õiglaselt vaidlustatud määruse

lõppjärelduses määraski.

23. Arvestades ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti ja tuginedes menetlusökonoomiale,

ei pea kohus vajalikuks vastata muudele määruskaebuse väidetele. Võttes arvesse, et vaidlus

menetluskulude jaotuse osas puudutab üksnes avaldajat ja puudutatud isikut I ning ükski

sissenõudjatest ei ole kohtuasja menetluses aktiivselt osalenud, on määruskaebemenetluse

osalisteks üksnes avaldaja ja puudutatud isik I.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

24. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS §

171 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et avaldajal

oleks menetluskulusid tekkinud. Avaldaja ei ole ka ringkonnakohtu määratud tähtajal nende

tekkimisest teada andnud. Seega jäävad menetluskulud nende puudumisel kindlaks määramata.

25. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest

esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/